Tuhkur Mustela putorius Taksonoomia · Riik: loomad · Hõimkond: keelikloomad · Klass: imetajad · Selts: kiskjalised · Sugukond: kärplased · Perekond: kärp · Liik: tuhkur Elupaik · Tuhkur elab veekogude kalda-aladel · Väikestes metsades · Inimasulates · Neid võib kohata talumajade juures · Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust · Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas · Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis Välimus · Talle on iseloomulik hele nägu · Keha pikkus on umbes 30-40cm · Täiskasvanud emane kaalub kuni 0,7kg, isane aga kuni 1,7kg · Keskmine eluiga on ligi 5 aastat Toitumine · Tuhkur tegutseb enamasti öösiti ja üksi · Tema ohvrid on näiteks hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne · Tuhkur hävitab kahjureid, seega ta on kasulik · surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele Paljunemine · Tuhkrud sigivad mätsis või/ja aprillis · 4-6 poega · Pojad sünnitata...
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Stanislav Koval Esse Lektor: M. Sedõseva, PhD Tallinn 2013 90- , , . . . , . , . . , . . , . . " " (Europe's Way to the Information society. An action plan) 1994 . " ", , , . 2000 , " 2002" (eEurope Action Plan 2002), . - 2010 . : , , ; ; ; ; , , ; " ": ; ; ; . , . , 98/34/ , (, 22 1998 ); 2000/31/ 8 2000 , , ; 2001/29/ (, 22 2001 ). - , , , , . ...
113 121 122 119 138 152 S2 0,35 120 138 152 585 120 138 151 0,51 128 152 171 S3 0,65 127 150 168 487 126 148 165 156 190 217 S4 0,95 161 197 224 488 165 204 230 114 126 135
veebruar 1922 km² 9. Ekvatoriaal-Guinea 28 051 km² 523 051 (2004) Malabo 12. oktoober 1968 10. Elevandiluurannik 322 460 km² 17 298 040 (2005) Yamoussoukro 7. august 1960 (Côte d'Ivoire) (Abidjan – tegelik) 11. Eritrea 121 320 km² 4 298 269 (2002) Asmara 24. mai 1993(4) 12. Etioopia 1 127 127 67 673 031 Addis Abeba vanimaid riike km² Aafrikas 13. Gabon 267 667 km² 1 355 246 (2004) Libreville 17. august 1960 14. Gambia 10 380 km² 1 367 124 (2000) Banjul 18. veebruar 1965 15. Ghana 239 460 km² 20 467 747 (2003) Accra 6. märts 1957 16
Sissejuhatus Kui analüüsida toidu kui igapäevase kütuse tähtsust mitte ainult enda elushoidmise, vaid ka kehalise aktiivsuse tarbeks , peab silmas pidama tarbitava toidu koostist , kogust, vedela ja tahke toidu suhet ning kindlasti toitumise regulaarsust. Tavalise päevakava järgi on toitumise regulaarsust lihtsam paika panna. Aktiivse kehalise koormusega inimene peab aga arvestama ka treeningute ajaga ja treeninguga seonduvate mõningaste toidutarbimise piirangutega. Igapäevase treeningukoormusega harjunud inimesed tajuvad hästi toidu tarbimise kõiki nüansse, mis mängivad suurt rolli nii sporditulemuse saavutamisel, kui ka taastumisel pärast treeningut või võistlust , kaalu hoidmisel ning üldise tervisliku seisundi parandamisel. Kui aktiivne kehaline koormus ületab kas või ühe tunni päeva kohta, on toidust saadava energia ja tarbitava toidu olemus väga tähtis (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010: 149). Toit peab kindlasti olema mitmekesine j...
perekonnast, kes elas umbes 1,9 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm) kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest.
Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 2,6- 1,6 miljonit aastat tagasi. Homo habilist peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks ning teda võib õigusega nimetada mitte inimahviks, vaid inimeseks. Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomlased Sugukond: Inimlased Perekond: Homo Liik: Homo Habilis Homo habilis oli lühikest kasvu (keskmiselt 127 cm) ja kerge kaaluline (u. 45 kg). Erinevalt tänapäeva inimesest olid tal ebapropotsionaalselt pikad käed. Võrreldes praeguse inimese ajuga oli tal see ligi poole väiksem, aga kujult oli see sama.(600-675 cm³) Samal ajal Homo habilis'ega elasid mitmed inimesesarnased kahejalgsed primaadid, näiteks Paranthropus boisei (Australopithecus boisei). Ent homo habilis'est, kes hakkas varakult leiutama uusi tööriistu ja oli toidu suhtes vähem valiv, sai terve rea uute
Jaava saared 8a 25.12.12 Sisukord 1. Sisukord 2. Geograafiline asend 3. Üldine tutvustus 4. Kliima 5. Taimed ja loomad 6. Keskkonna probleemid 7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini ...
17 9,63 0,963 cm3 0,963 0,94 0,97 PE - HD Plastide kõvaduse määramise tulemused ID nr Barcol HRL HRR 6,35/60 12,7/60 3 - 97 119 9 35 111,5 127 10 - 102 115 12 - 99 120 17 - 50 81,5 HRL ja HRR mõõdeti Rockwell'i meetodi järgi.
Rakvere Reaalgümnaasium Anett Rannamets 10.M klass MOTIVATSIOON NING ENESETEOSTUS psühholoogia referaat Hindaja: XX Rakvere 2011 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................4 2. AKTIVATSIOON..................................................................................................................................................6 2.1 Optimaalseisund...............................................................................................................................................6 2.2 Vastandprotsessid................
Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla05 213 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla02 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla03 200 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla12 193 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla51 187 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla19 173 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla07 160 Al12 353
rajati 14 sajandil. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi, teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Haapsalus asuv loss mis on Haapsalu 1. loss valminud 13. sajandil. 2. Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 127 9. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. 3. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini. ● Hermanni loss on Narvas asuv loss mis rajati 1256. aastal. Hermanni loss ● Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300.
Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Eesti ringhäälingu algusaastad 1.1 Righäälingu tekkimine Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadioringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes lisaks geograafilisele ...
Zeitformen Seite 127 (Das neue DM 2) PERFEKT Schreib die Sätze im Perfekt! I Teil 1. Meine Oma las die Zeitung mit der Brille. 2. Seine Katze lag auf dem Ofen. 3. Ich mochte diesen Jungen nicht. 4. Er ritt schnell. 5. Die Mutter nahm die Handtasche. 6. Er riet mir aufs Land zu fahren. 7. In der Küche roch es nach Knoblauch (küüslauk). 8. Oma rief seinen Namen. 9. Die Sonne schien heute warm. 10. Ein Mann schlug unseren Hund. 11. Wir schrieben einen Aufsatz. 12. Im Schwimmbad schwammen wir 2 Stunden. 13. Ich sah heute ein schönes Auto. II Teil 14. Sie waren auf dem Land . 15. Wir sangen ein schönes Lied . 16. Der Fremde saß im Sessel. 17. Sie sprach ziemlich(üsna) laut. 18. Die kleine Katze sprang hoch. 19. Der Großvater starb plötzlich. 20. Ein Mensch stieg auf den Berg. 21. Die Töchter str...
Jaapan Janar Järmut KE17 VIKK Üldandmed Rahvaarv- 127 110 047mlj (2015.a seisuga) pindala- 377 835 km² Maastik- Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Asukoht- Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse Ookeani Aasia rannikut. Riigikeel- Jaapani keel Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat.
37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 6 Ra 85 Sr 88 Y 89 Zr 91 Nb 93 Mo 96 Tc 99 Ru 101 Rh 103 Pd 106 V 47 48 49 50 51 52 53 54 7 Ag 108 Cd 112 In 115 Sn 119 Sb 122 Te 128 I 127 Xe 131 55 56 57 72 73 74 75 76 77 78 8 Cs 133 Ba 137 La 139 Hf 178 Ta 181 W 184 Re 186 Os 190 Ir 192 Pt 195 VI 79 80 81 82 83 84 85 86 9 Au 197 Hg 201 Tl 204 Pb 207 Bi 209 Po 210 At 210 Rn 222
Lugemisraport Johann Wolfgang von Goethe''Faust'' Johann Wolfgang von Goethe ''Faust'' on traagiline näident.See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mef...
JOOD JOOd · Sümbol: I · Perioodilisestabelis asub VIIA rühmas ja 5. perioodis · Halogeene mittemetall, moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII · Üks stabiilne isotoop masssiarvuga 127 · Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne
Inimmõju hüdrosfäärile Keila jõe näitel Keila jõgi saab alguse Viirika soo lääneservast ja suubub Läänemerre Keila Joal.Jõe valgala on 669 km2 , pikkus lisaharudega 127 km. Veekogu tüüp on heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed. Keila jõe keskmine äravool Keila lävendis (635 km2 ) on 6,2 m3 /s, minimaalne 30 päevane äravool 1,1 m3 /s ja minimaalne kuu keskmine äravool 0,37 m3 /s. Keila jõe kallastel elab üle 24 000 inimese,mis teeb sellest ühe saastuma jõe Eestis. Jõe seisund on kohati väga halb. Seda seisundit mõjutavad tehased,kel kas puuduvad või on amortiseerunud puhastusseadmed
standardhälbega 2 cm. Olgu tunnus X – poiste pikkus ja X _x0018_ N(130; 2). Koostada tunnuse X jaotustabeli, kasutades väärtusintervalle (--; 127]; (127; 129]; (129; 131]; (131; 133]; (133;--]: Millise osakaaluga tuleks valmistada ülikondi, mis on ettenähtud pikkustele 124–128 cm, 128–132 cm, 132–136 cm. Keskmine pikkus: 130 Standardhälve: 2 Pikkus X -1000 127 129 131 133 Jaotusfunktsioon F(X) 0 0.0668072 0.308538 0.691462 0.933193 Jaotustabel Pikkuste intervallid: (--; 127] (127; 129] (129; 131] (131; 133] (133;--] Osakaal 0.0668072013 0.2417303 0.382925 0.24173 0.066807 Osakaal % 6.7% 24.2% 38.3% 24.2% 6.7% Millise osakaaluga tuleks valmistada ülikondi, mis on ettenähtud pikkustele 124–128 cm, 128–132 cm, 132–136 cm.
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 99 618 567 Rahandusministeerium 1 195 221 419 Maksu- ja Tolliamet 2 535 313 900 Statistikaamet 99 973 229 Riigihangete Amet 10 000 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 3 940 127 115 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 73 854 949 141 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2008 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 129 030 481 Rahandusministeerium 1 355 254 251 Maksu- ja Tolliamet 3 351 191 493 Statistikaamet 126 052 550
Mark Hind €/m3 Liik Hind €/m3 Mark Hind €/m3 Mark Hind €/m3 Mark Hind €/m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 200 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 193 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 173 Al12 353
Nimi : Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide määramine jõue- ja kraanivees Töö käik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10-2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10-3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10-4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud...
Teadusfilosoofia alused Stephen Jay Gould ,,Vääriti mõõdetud inimene"(Varrak-1996) 1. Indiaanlased on valgetest madalamad, mustanahalised kõigist kõige madalamad. Kui see väide kehtiks ka tänapäeval, poleks olnud Barack Hussein Obama´l võimalust saada Ameerika presidendiks. (LK 65) 2. Füüsiline erinevus valge ja musta rassi vahel pole võimalik elada võrdsuses. (LK 69) 3. Inimkond on ühtne ja pärineb Jumala loodud Aadamast ja Eevast monogenism. (LK 73) 4. Euroopa naised erinevad teiste maailmanurkade naistest. (LK 77) 5. Arvud ei garanteeri kogu tõde ehk ei saada kogu tõde peade või kehade mõõtmisest. (LK 116) 6. Rasside järjestamine koljumahu järgi ei näita tegelikult nende eelisseisundi või alaväärikusetaset. (LK 127) 7. Neoteenia valged täiskasvanud peaksid olema nagu mustanahalised lapsed. (LK 161) 8. Loomad ja metslased sündinud kurjategijad. (LK 166) 9. Inimeste käte pikkus varieerub ja mõnedel inimeste...
● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased väike nõid, kaaren Abrakas – väikese nõia lind, piksenõid Rumpumpel – väikese nõia tädi, ülemnõid – nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama, rohunõid, soonõid, tuulenõid, põuanõid, tuulenõia õde, vastlanõid Peategelase kirjeldus Peategelane on väike nõid. Ta oli 127 aastat vana ja elas nõiamajakeses. Umbkaudu kuus tundi päevas kulutas ta nõidumise õppimisele. Probleem, mis mulle meeldis Väike nõid jooksis vastlanõia juurde ja ütles „Tere!“ „Tere!“ vastas vastlanõid. „Oled sa viimati minu õde?“ „Väga võimalik“ vastas tõeline väike nõid. „Kui vana sa õige oled?“ „Kaksteist. Ja sina?“ „Sada kakskümmend seitse ja pool.“ „Oi see on hea!“ hüüdis vastlanõid. „Selle
Ta tundis ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Homo habilis Umbes 2,5 -1,5 aastat tagasi kujunes välja osavinimene. Nad valimistasid ise tööriistu. Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Homo erectus Ehk püstine inimene, elas umbes 1,8-0,3 aastat tagasi. Oli esimene hominiid kes lahkus aafrikast
« ». 1. ? , , , , . , : ; ( ). 2. ? , ,,, 3. : ( ) 4. ? , , (. . ). . 5. , ( ) . -- . , ( - ). - , , . 6. ? , , , . , . 7. (, , ), . . , , , .. , , -- , . -- , 8. ? . -- , . . , . , ( ) . 9. . -- . , . , , , , , , , «» .. . . (. 14): ( ), . -- . , . 10. . ( ). , . , « » ( VII-IX . . .). , , , . , . 11. "". , . 12. ? , , , , , , , , 13. ? - , , ...
Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eema...
Kristina Uibukant 10.A klass · Raffael (pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi; 6. aprill 1483 Urbino 6. aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessa nsi maalikunstni k ja arhitekt. Biograafia · Raffaeli isa Giovanni Santi, kes oli olnud Mantova õuekunstnikuks omas Urbinos oma töökoda. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane. Oma esimese õpetuse saigi Raffael isa juures Urbinos. Seejärel aastatel 15001504 töötas ta Perugino juures Perugias. · 15041508 oli Raffael Firenzes, seejärel Roomas. · Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani ruumide (Stanza della Segnatura, Stanza d'Eliodoro', Stanza dell'Incendio) freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri kiriku ehitusel Looming · Teosed · "Kolm graatsiat" (u 1505, Chantilly, Musée Condé) · "Pü...
Kogukapital 74 087 294 50 443 535 Netokäive 208 084 713 147 758 428 Muutuv kulud 121 380 422 84 139 468 Ärikasum 23 314 549 15 263 547 Puhaskasum 22 987 127 13 653 422 Brutokasum 53 431 747 37 185 582 Tabel 1. Kasumiaruanne ja bilanss Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4.35 3.39 2 Maksevõime kordaja 2.7 1.2
87 look 88 before 89 great 90 back 91 through 92 long 93 where 94 much 95 should 96 well 97 people 98 down 99 own 100 just 101 because 102 good 103 each 104 those 105 feel 106 seem 107 how 108 high 109 too 110 place 111 little 112 world 113 very 114 still 115 nation 116 hand 117 old 118 life 119 tell 120 write 121 become 122 here 123 show 124 house 125 both 126 between 127 need 128 mean 129 call 130 develop 131 under 132 last 133 right 134 move 135 thing 136 general 137 school 138 never 139 same 140 another 141 begin 142 while 143 number 144 part 145 turn 146 real 147 leave 148 might 149 want 150 point
Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud nii venestumise
elektrolüüsil ja laboris vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel BROOM(BR) ▸ Broom on keemiline element järjenumbriga 35. ▸ Broomil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 79 ja 81. ▸ Tavatingimustel on pruun vedelik. ▸ Keemistemperatuutr on 58 kraadi. ▸ Külmumistemperatuur on -7 kraadi. ▸ Tugev lõhn ▸ Nii vedeliku kui auruna on söövitav ja ärritav. JOOD(I) ▸ Jood on keemiline element järjenumbriga 53. ▸ Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. ▸ Normaaltingimustes esineb Jood tumepruunide kristallidena. ▸ Sulamistemperatuur on 113 kraal ja keemistemperatuur on 184 kraal. ▸ Keemisel tekib lillakas aur. ▸ Jood on teistest halogeenidest verdij vähem aktiivne. ASTAAT(AT) ▸ Astaat on keemiline element järgunumbriga 85. ▸ Kõik Astaadi isotoobid on radioaktiivsed. ▸ Kõige stabilise isotoop on massiarvuga 210. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Jood Koostaja: Juhendaja: jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi täpne aatommass on 126,90447 aatommassiühikut. Jood on halogeen. Jood moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113 °C ja keevad temperatuuril 184 °C. Joodi aur on lillaka värvusega . Tal puudub vedel olek. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Ta juhib elektrit, ja on läikega Joodi kasutatakse meditsiinis
Elulugu William Turner sündis 23. juunil 1775. aastal Londonis ning suri Chelseas 19. detsember 1851 W. Turneri teoseid võs näha alates 1796. aasatast 1804. aastal avas Turner galerii oma maalide eksponeerimiseks 27- aastaselt oli ta Kunstiakadeemia akadeemik ja paar aastat hiljem, 1808. aastal valiti Turner sealseks professoriks 1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat Maalikunst Põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele ...
Väärtus Mõõtmed Põhivärv
esikülg tagakülg arhitektuur sajand
120 × 62
5 hall klassikaline
Arvutiga töötamine 1. Eesti tasandil: Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/72421 2. Euroopa liidu tasandil: Office ergonomics http://osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact13 Cheklist for preventing bad working postures http://osha.europa.eu/et/publications/e-facts/et_efact45.pdf European directives concerning the protection of workers : Health and safety at work: Individual directives: Work with display screen equipment http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=CELEX:31990L0270:ET:HTML Visual display units in the place of work http://www.osh.govt.nz/order/catalogue/pdf/vdu-checklist.pdf 3. Suurbritannia ÜhendkuningriigiTöötervihoiu-ja Tööohutuse Valitsus(Health&Safety Executive): Understanding ergonomics at work http://www.hse.gov.uk/pubns/indg90.pdf The Health and Safety (Display Screen ...
Jaapan Ele Müürsepp MJ114 Üldine • Saareriik Ida-Aasias • Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart • Pealinn Tokyo • jaapani keeles 日 本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本 国 Nippon-koku või Nihon- koku(päikese allikas) • Rahaühik jeen • Ametlik keel Jaapani keel • 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal, moodustavad 99,4% elanikest Turism • Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti • Huvitav loodus, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi Fuji mägi • vulkaan purskas viimati 1707. aastal • kõrgus on 3776 meetrit Changdeokgungi palee Sakura ehk Jaapani kirsipuu
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegem...
keeldus kohustust täitmast. d. Tagajärjed: tagasitäitmise võlasuhe, kus tuleb üleantu tagastada § 189 lg 1. O peaks väärtuse hüvitama, kuna tagastamine ei ole võimalik § 189 lg 2 p 3. ent § 190 lg 1 p 2 näitab, et O ei pea midagi tegema, aga M peab raha tagastama. 2) Kahju hüvitamine § 115, tegu on suure nõudega. a. Kahju tekkimine b. § 127 lg 4 põhjuslik seos c. § 127 lg 3 tagajärje ettenähtavus: JAH, kuna teleri põlemisel võib tekkida selline kahju, kuna telerit ei hoita eraldatud kohas. d. § 127 lg 2 eesmärgipärasus: EI, müügilepingu eesmärgiks ei ole kahju hüvitada ega tagada teleri ohutus, vaid lepingutingimustele vastavus, võimaldada telerit vaadata (ekvivalentne teooria, kus kahju hüvitamist saab nõuda lepinguvälisel alusel). e
.....................4 Kliima.................................................................................................................................. 5 Sinine Niilus.........................................................................................................................5 2 Üldandmed Pindala: 1 127 127 km2 Rahvaarv: 73 053 000 (2005. aasta seisuga) Rahvastiku tihedus: 64,8 in/km 2 Pealinn: Addis Abeba Keel: amhari Lipp: Rohelise-, kollase- ja sinisetriibuline ning keskel on Etioopia vapp SKT: 106,602 miljonit USA dollarit (2008. aasta seisuga) SKT elaniku kohta: 1346 USA dollarit (2008. aasta seisuga) Rahaühik. Birr (ETB) 3 Geograafiline asend
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Personalijuhtimise eriala Esimene kursus Ilona Šmunk INNOVATSIOON EESTIS JA MUJAL Kodutöö Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2015 Sissejuhatus Juba iidsetest aegadest on inimesed otsinud paremaid viise oma töö- ja elukorralduse parandamiseks. Ammu on aru saadud, et kõik uus algab ideest ning entusiasm ja riskijulgus on uute lähenemiste juures väga tähtsad. Idee ja teostuse ühisjõul leiabki aset majanduselu edenemine.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127) Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas ellurakendamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. Uudsus võib tähendada, midagi uut ettevõtte, mingi turu või kogu maailma jaoks(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127). Kuid täna räägin Eesti innov...
Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja läbimõõduga 3 m asetsesid paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud. Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks välja raiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval.
Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 200 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 193 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 173 Al12 353
2 28,3 42,8 27,6 26,9 39,8 R2 1 442,3 422,3 443,1 454,5 407,0 443,9 423,9 2 127 533,3 123,9 120,8 438,6 6. Järeldus Kui lähtuda ainult mõõteriistade näitudest nende sisetakistusi arvestamata, on nende näitude alusel leitava takistuse esialgse väärtuse viga suur. Esimese takistuse puhul oli see u. 20% piirides, antud andmetega arvutatud viga 5%. Teise uuritud takistuse puhul ulatus viga lüliti S1 asendi ,,2" korral isegi 300%ni, antud katses umbes 10,5%.
Algarvude tabel 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1...
väljas (pime, valge, päikeseline, pilvine jne) Jrk Koht, kus valgustatust Mõõtmis- Mõõtühik Hinnang: kas võib nr mõõdeti tulemus lugeda ? JAH, EI 1 SOC 3. korruse koridor 503 lx Jah 2 SOC 2. korruse koridor 300 lx Ei 3 Raamatukogu esine 127 lx Ei, vägagi silmadele kahjustav 4 Raamatukogu 2. korrus 710 lx Jah 5 Raamatukogu 800 lx Jah individuaalruum 3. korrus 6 Raamatukogu 3. korrus 911 lx Ei 7 Raamatukogu 4. korrus 500 lx Jah 8 Raamatukogu 5
Viet Minhi toetab NSVL ja Hiina Prantsusmaa toetaja USA Sündmuste kulg 1946 Esimene Indo-Hiina sõda algab 1950 Truman lubab sõjalist abi Prantsusmaale 1950 Hiina tunnustab Pekingis Viet Minhi 1950 kujutab Korea sõda suurt ohtu Aasias 1953 Ho Chi Min tutvutab maareformi 1954 Dien Bien Phu lahing 21.juuli 1954 Geneva konverents Tulemused ja tagajärjed Prantsuse jõududest 75 581 hukkunut, 64 127 haavatud, 40 000 vangi võetut Kommunistliku Viet Minhi jõududest 300 000+ hukkunut, 500 000+ haavatut, 100 000+ vangistatut Üle 150, 000 tsiviilisiku tapetud Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks Prantsusmaa pidi oma väed riikidest välja viima Iseseisvuse saavutasid Laos ja Kambodza 2 miljonit Põhja-Vietnami elanikku emigreerus Lõuna- Vietnami Mõju osapooltele Põhja-Vietnamis pöördusid paljud sõjaväe poole, et
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 3 aruanne Ahela parameetrite mõõtmine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk: Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. 1.1 Takistite (resistorite) mõõtmine Nominaalväärtused: R1= 75 , tolerantsiga 10% R2= 27 k, tolerantsiga 10% Mõõdetud väärtused: R1= 78,65 R2= 28,05 k Piirvead: 'R1=(0,15 + 0,05 (Rk/R1 1))*(R1/100) = (0,15 + 0,05 (200/78,65 1)) *(78,65/100) = ± 0,79 'R2=(0,15 + 0,05 (Rk/R2 1))*(R2/100) = (0,15 + 0,05 (200000/27000 1)) *(27000/100) = ± 127 Takistuse tegelik (mõõdetud) väärtus on tolerantsiga lubatud...
1. Riigi üldandmed........................................................................................................................................... 2 2. Loodus..........................................................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed Etioopia vapp Etioopia lipp Pealinn Addis Abeba Pindala 1 127 127 km² Riigikeel(ed) amhari Rahvaarv 73 053 000 (2005) Rahvastiku tihedus 64,8 in/km² Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia President Girma Wolde-Giyorgis Lucha Peaminister Meles Zenawi Iseseisvus vanimaid riike Aafrikas Keel amha(a)ra on ametlik keel, kuigi räägitakse üle 80 kohaliku keele; inglise keel on enamuses linnades arusaadav, samuti prantsuse ja itaalia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
