Põlemine-keemiline reaktsioon,milles eraldub soojust ja valgust. Täielik põlemine-Palju O2 ja tekib CO2 (C+O2>CO2,üks süsiniku molekul ühineb ühe hapniku molekuliga,takib üks süsihappegaasi mmolekul) Mittetäielik põlemine- Vähe O2 ,tekib CO.(2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. Fotosüntees-Keemiline reaktsioon rohelistes taimedes,mille käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas + vesi + glükoos + hapnik + vesi Tuumareaktsioon-Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega.Radioaktiivsus- kiirgatakse v...
,, Tants" H. Matisse H. Matisse ,,Tantsul" on kaks varianti. Esimene neist valmis 1909. ning teine 1910. aastal. ,,Tants" on üks fovismi suurimaid edöövreid. Maal loob tunde täielikust harmooniast ja sünergiast. Meeleolu on elujaatav ning rõõmus meeleolu. ,,Tants" on kirglik ja väljendusrikas. ,,Tantsus" on kolm põhitooni: punane, sinine ja roheline. Valgust ja varje ei ole nii värvid kui vormid on lihtsustatud, et tuua paremini välja maali erksus. Teose üldine koloriit on tasakaalus. Taevas ja maa on kujutatud külmade toonidega, neile vastukaaluks on inimeste kehad kujutatud sooja tooniga. . Paganlikus usundis tähistas nende värvide kooslus inimese, maa ja taeva ühtsust Matisse punased figuurid, mis tähistavad inimese sisemis soojust, tantsivad sinise taeva all, rohelisel künkal, mis kord kaob nende jalge alt, kord tõuseb nende lähedale. Kontuurid on selged ning tugevad. Pildi ruumiküllus annab edasi figuuride dünaamilisust. Vorm...
Infra- ja ultravalgus Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu ...
Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes viis korda kaugemal kui planeet Maa. Ta mass ületab Maa massi umbes 318 korda ja kõigi planeetide massi umbes 3 korda. Keskmine kaugus Päikesest on umbes 5.2 valgusaastat. Jupiteri läbimõõt on 140 600 kilomeetrit ja külgetõmbejõud on 2.8 korda suurem kui planeet Maal. Jupiteril puuduvad aastaaja, on ainult öö külg ja päeva külg. Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24. Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine. Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, vähesel määral leidub ka teisi aineid, nagu näiteks metaani, ammoniaaki ja etaani. Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune ki...
Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal, kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. See planeet on Maale üks lähemaid ja sellega seoses hästi vaadeldav. Eriti hästi näeb seda vastasseisude ajal, kui Maa ja Marsi vahe on ainult 55000-60000 kilomeetrit. Kuna Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enamvähem sama, siis esinevad seal aastaajad ja kliimavöötmed. Kuid temperatuuri muutumisega on seal keerukamad lood, sest ilusal suvepäeval on seal sooja umbes 25 kraadi, kuid ööseks langeb temperatuur umbes 100 kraadi alla nulli. Marsi kaugus Maast muutub pidevalt ja see võib olla 55000 kilomeetrit kuni 400 000 kilomeetrit. Läbimõõt on 6750 kilomeetrit ja aasta pikkus on seal 687 Maa päeva ning ööpäeva pikkus on peaaegu sama, nimelt 24h ja 37 minutit. Kuid gravitatsioon jääb Maale kõvasti alla ja Marsil on see umbes 40 % planeet Maa omast. Marsi mas...
Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom ...
Veenus oli armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on...
1. Mida nimetatakse elektrivooluks, voolu suundadeks? Elektrivool on vabade laetud osakeste kindlasuunaline liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeliseks suunaks, on pluss laengute liikumise suund. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused? a) Elektrivoolu tekitamiseks peavad aines olema vabad elektrilaengud. b) Et vabad elektrilaengud kindlasuunaliselt liiguksid, peab neile mõjuma elektriline jõud. c) Selle elektrijõu tekitamiseks peab olema aines elektriväli. d) Elektrivälja tekitamiseks ühendatakse aine (nt traat) vooluallikaga. 3. Vool metallides? Elektrivoolu suund metallides on miinus laengute liikumise suund. 4. Elektrolüüt, vool elektrolüütides. Elektrolüüdid on soola, happe ja aluse vesilahused. Elektrivool elektrolüütides on '+' ja '-' ioonide kindlasuunaline liikumine. 5. Voolu toimed. a) Soojuslik toime Igast juhist voolu läbiminekul eraldub soojust. NT Elektripliit. b) Magnetiline toime Kui traat kerida ...
Voodilutikas Voodilutikad ei armasta valgust, seetõttu veedavad nad päeva pimedates pragudes või lõhedes peidus. Öösiti aga ründavad magavaid inimesi, imevad nende verd ning naasevad siis oma varjupaikadesse. Voodilutikad viibivad ühiselt varjupaikades, kuid söömas käivad üksinda. Voodilutikas elutseb maismaal. Lutikas toitub püsisoojaste loomade verest. Munast koorumise järel toitub lutikas eranditult värskest verest, ent võib ka mitu nädalat söömata olla, kui tal sobivat ohvrit ei õnnestu leida. Voodilutikas kuulub lutikaliste seltsi. Lutikad on nokakujuliste suistega varustatud putukad. Voodilutikas toitub püsisoojaste loomade, peamiselt imetajate ning mõningate lindude verest. Inimese poole tõmbab lutikat see, et me hingame välja süsihappegaasi ja meie organism kiirgab soojust. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, ent emased, kelle ihus arenevad munad, imevad palju rohkem. 5 - 10 minuti jook...
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed) või siis vill, ...
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiamajanduse skeem looduslike energiavarade elektri-, soojusenergia, energia toimetamine tarbijale hankimine mootorikütuse tootmine nafta ja gaasi ammutamine ja elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, töötlemine, tahkete kütuste (söe, naftatöötlemistehased torujuhtmed, tanklad jne. turba, uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne geoloogilised uuringud, uue tehnoloogia väljatöötamine, Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud...
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüdid on ained, mille lahused sisaldavad ioone. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Neis on palju vabu laengukandjaid. · Mitteelektrolüüt - on molekulaarne aine, mille lahustumisel ei moodustu ioone. · Ioonilise sidemega aine lahus juhib elektrit (NaCl Na+ + Cl-). · Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O). 2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess · Ioonilise aine lahus sisaldab ioone. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4.3) · Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks (CaCO3Ca2+ + CO32-). · Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO3). · Nõrgad elektrolüüdid lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks (CaCO3, F...
Halogeeniühendite kahjulikkus Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud halogeeni(Br,Cl,F,I) aatomi või aatomitega. Süsiniku aatomi vesinik on asendatud halogeeni aatomiga. Asendusrühmana nimetame me halogeene fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad sooj...
Eesti probleem: põlevkivi kaevandamine Eesti kasutab elektrienergia saamiseks põlevkivi. Seda maavara kaevandatakse nii karjäärides kui ka maa alustes kaevandustes. Põlevkivi põletatakse ahjudes, tootes sellest elektrienergiat, kuid tundub, et tagajärgedele üldiselt ei mõelda. Põlevkivi sisaldab suhteliselt palju erinevaid väävli ning lämmastikuühendeid, mis põletamisel sattuvad atmosfääri, põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaev...
Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdro...
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
Ekvatoriaalne vihmamets Kadi 8b Ekvatoriaalsete vihmametsade levik ja kliima Ekvaatori lähedal, Lõuna-Ameerika põhjaosas (Brasiilia, Amazonas), Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi ar...
Mis on inimelu väärtus ? Iga inimelu on väärtus omaette, ta on riigile tema rikkuse allikas. Inimelu, mis on nii raskesti saavutatav ja kergesti kaotatav, nõuab tingimusi. Iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus on kaitsta oma kodanike kõige kallimat omandit - elu. Kui kallis on ikkagi inimelu Eestis? Meie elu pole mitte üksnes võrreldes teiste riikidega palju lühem, vaid ka odavam, on kinnitanud uuringud. Tegelikult heidetakse Eesti ühiskonnas juba täna ballastina alla tuhandeid inimesi, sest inimelu väärtust meil ei tunnetata ega austata. Küsitavamad on need seadused, mis ei tunnista inimelu väärtust. Selleks, et võtta vastu seadusi nende elu kaitseks, on vaja määrata kindlaks, millal elu algab.Küsimusele võib vastata vaimsest, filosoofilisest või bioloogilisest seisukohast. Kuidas defineeritakse inimelu filosoofiliselt? Näiteks nii, et inimelu ei ole olemas enne sündi või, et seda ei ole olemas enne, kui lapsel on ilmnenud mingi t...
Soojustehnika praktikumitöö nr 8 kontrollküsimused KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE 1. Kuidas defineeritakse soojusülekandetegur ja läbikandetegur? Soojusülekandetegur Veelikkude ja gaaside liikumisel tahkete kehade (pindade) ääres tekib pinna ja vedeliku (gaasi) vahel soojusvoog, mida määrab Newton- Richmanni valem: q=*t [W/m2], kus võrdetegur on soojusülekandetegur. Soojusläbikandetegur k = 1 / ( 1/1 + (i/i) + 1/2 ) [ W/(m2*K)] iseloomustab soojusläbikane intensiivsust. Seejuures 1 ja 2 on vastavad fluidiumide (so voolav aine, füüsikanähtuste seletamiseks oletatud kaalutu vedelik) soojusülekandetegurid, seina paksus ja seina soojusjuhtivustegur. Soojusläbikanne tekib soojusvoo liikumisel ühelt soojuskandjalt teisele läbi tahke seina; see koosneb soojusülekandest kahes fluidumis ning soojusjuhtivusest seinas. 2. Millest oleneb radiaa...
Agregaatolek gaas, vedelik, tahke. Agregaatoleku määrab molekulide vahelised elektromagnetilised tõmbe- ja tõukejõud, mis määravad ära oakeste paiknemise aines. Gaas osakesed paiknevad hõredalt, osakesed liiguvad kaootiliselt, osakesed mõjutavad üksteist põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedeliku...
Iti Tomingas-Oras 11.S „Isegi kui ma kaotan kõik“ Esimesel oktoobril toimus Kose Kultuuri Keskuses Arvo Pärdi loomingust tehtud dokumentaalfilmi „Isegi kui ma kaotan kõik“ vaatamine. Filmi režissöör on Dorian Supin ja film tuli kinodesse 27.august 2015. Arvo Pärt on väga andeks muusik ja ainukene helilooja Eestis, keda tunneb terve maailm. Arvo päridil on välja kujunenud isikupärane muusikastiil, mida ta nimetas Tintinnabuliks ehk kellukeseks. See liidab kaks ühehäälset liini : meloodia- ja kolmkõla-hääle . Selle tulemusel on muusikas kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Dokumentaalfilm „Isegi kui ma kaotan kõik“ on väga emotsionaalne ja tekitas minus kummalisi tundeid. Mind paelusid kõigerohkem koorilaulu kohad, sest nad laulsid nii võimsalt ja puhtalt...
Esse Hinnang Eesti majandusgeograafiliseasendile Teemaks valisin hinnang Eesti majandusgeograafiliseasendile, sellel teemal tahaksin käsitleda Eesti majandusliku hakkama saamist tänu geograafiliseleasendile ning tema geograafilise asendi positiivseid ja negatiivseid külgi. Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Sellisele geograafiliseleasendile leidub Eestis mitmed maavarsi ( näiteks : Põlevkivi , Lubjakivi ,Dolomiit , Graniit , Liiv , Kruus ,Savi , Turvas , Fosforiit ). Tänu sellistele maa varadele suudab eesti ise omale elektrit ja soojust toota ning me ei sõltu nii palju teistest riikides. Eesti töö hõive on ~60 % lääne euroopas aga ~70% . Eestis on viimastel aastatel olnud ka suur töö puudus. Tööpuuduse põhjusteks Eestis võib pidada ümberkorraldused majanduses+ töökohtade arvu vähenemine põllumajandu...
Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumklorii...
Suusavarustus ja suusahooldus 1. Suusavarustus Suuskade pikkus: klassikalise tehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 1520 cm õpilasest pikemad; uisutehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 515 cm õpilasest pikemad. 2. Suusasaapad ja suusasidemed Suusasaapaid valmistatakse tänapäeval kolme erinevat tüüpi: klassikasaabas on madal ja päkaosas painduv; uisusaabas ulatub üle pahkluu, tema tald on jäik ning selle saapaga on raske sõita klassikalist tehnikat; kombineeritud saapa puhul on klassikasaapa tallale lisatud uisusaapa kõrgendus. 3. Riietus Suusatamise juures on väga tähtis roll õigel riietusel. Külm pole mitte sellepärast, et väljas on külm, vaid et riietus on vale. Suusatamisel on oluline kihiline riietus. Vastavalt õhutemperatuurile pannakse kihte kas kaks või kolm. Kõige olulisemad neist on alumine ja pealmine kiht. Alumine kiht. Ihule kõige lähemal oleva aluskihi mõte on hoida higi ja niiskus kehast eemal. Soovita...
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt 1 Merkuur 57 919 000 km ei ole 4880 km 2 Veenus 42 milj. km ei ole 12100 km 3 Maa 150 miljonit km 1 12 756 km 4 Marss 227,940,000 km 2 6750 km 5 Jupiter 778,330,000 km 16 140 600 km 6 Saturn 1,429,400,000 km 18 120 600 km 7 Uraan 2,875,000,000 km 27 51 118 km 8 Neptuun 4,504,300,000 km 13 4480 km 9 Pluuto 5,900,100,000 km 5 2274 km Atmosfäär Iseloomustus * päevas on kaks aastat * ühe tiiru teeb 88 ööpäevaga. * Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * omapärane pinnavorm * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani) * teine planeet päikesesüsteemis * Maale väga sarnane * päikesesüsteemi kolmas planeet * Maal käib elu * Maa...
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü ...
· Siseenergia on kõikide aineosakeste energia.( kineetline energia+pot. Energia) U=RT · Siseenergia võib muutuda kahel viisil: · Mehhaanilist tööd tehes(hõõrdumine) · Soojusülekandel · Soojusjuhtivus-soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel. Nt. Lusikas kuumas tees · Konvektsioon- soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena. Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus · Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Ühikud: Djaul(J) · Kalor(cal)- soojushulk, mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1 kraadi võrra · Soojenemine ja jahtumine Q-cm(t2-t1) Q-soojushulk, m- mass, t2-lõpptemp, t1-algtemp · C- erisoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temp tõstmiseks 1C võrra. Nt: 4200 J/kg C, st et ühe kg vee temp. Tõstmiseks ühe kraadi võrra on vaja 4200J/kg C soojust. · Sulamine ja tahkumine:...
Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjani...
Tähed Katja XXX XXX ÜG 12B Mis on tähed? Valgust kiirgavad taevakehad, mis koosnevad plasmast. Nende hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (nt valged kääbused, neutrontähed) Üks meie tuntuim täht on Päike Tähtede omadused Tähed paistavad meile öötaevas säravate täpikestena Maa atmosfääri tõttu nad vilguvad Nende eluiga sõltub suuresti massist mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile (mitu miljonit kraadi Kelvini järgi) Tähed toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil Palju neid on? Inimene näeb palja silmaga umbes 800 tähte Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte Tähtede mõõtmed ... varieeruvad väikestest, paarikümne kil...
Ühe lapsepõlve lugu Üks tore jutt Tamari lapsepõlvest. Tamar on sündinud 28.jaanuar 1986.aastal Viljandi maakonnas Sultsi vallas. Tema lapsepõlv oli hea, sest eesti sai vabaks. Tema peab oma lapsepõlveks aega, kuni ta sai 16- aastaseks. Ta elas maamajas, maja ümber oli suur aed, kus kasvas palju erinevaid puid. Maja juures oli ka laut. Seal majas elas ta koos oma ema, isa ja vennaga. Mujal aga elasid vanaema, vanaisa, tädi ja onu. Kui tema sündis ei olnud nii uhkeid mänguasju nagu on praegu. Tema mängis vanade mänguautodega, mis olid rauast. Aga tol ajal olid need väga kallid. Tema mängusõbrad olid samast külast, nagu tema isegi oli. Ja nad mängisid kõik koos: peitust, värvipotti, triffi, kummikeksu ja kulli jne. Tema lapsepõlve kõige helgem asi, mida ta mäletab, oli see kuidas tema ema teda hoidis. Ning kõige kurvem mida ta oma lapsepõlvest mäletab on see kuidas tema vanaisa ära suri. Tamar õppis koo...
Auto ehituses kasutatavad sulamid Vask ja selle sulamid Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Pronks on vase sulam, tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Alumiiniumpronks on sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elast...
Molekulaarfüüsika.Kontrolltöö nr.1 1.Energia jäävuse seadus 2.Molekulaarkineetilise teooria 3 põhialust.Too igaühe kohta ka üks näide. 3.Mikroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud 4.Makroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud. 5. Mida nimetatakse olekuparameetriks? 6. Mis on ideaalne gaas 7.Mis on kontsentratsioon? 8.Milline on normaalrõhk? 9.Mis on temperatuur? 10.Nimeta temperatuuriskaalad. 11.Mis on soojushulk,definitsioon,tähis,ühik. 12.Mida nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks. 13. Mida käsitleb termodünaamika? 14.Kuidas saab kehade siseenergiat vähendada? 15Mis on siseenergia? 16.Mida nimetatakse soojusvahetuseks? 17. Mis on isoprotsess? 18. Iseloomusta isoprotsesse-mis on seal konstantne,kuidas nimetatakse. 19.Isoprotsesside graafikute joonistamine erinevates teljestikes. 1.Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid moondub ühest liigist teise. 2. 1)Kõik ained koosnevad molekulides. Nt. 2)Molekulid on pidevas liikumises...
1. Soojussõlmed Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel. Eesmärk anda soojusallika soojus küttesüsteemile: 1) Sõltuvad soojussõlmed Katlast tulev soojuskanda läbib küttesüsteemi küttekehasid, soojussõlems toimub pealevoolu temeperatuuri regulleerimine 3T ventiiliga, kus pealevoolu veele segatakse tagasivoolu küttevett. 2) Sõltumatu soojussõlm Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja rühmventiilid, mudafiltrid, termo ja manomeetrid, sisemised elektriühendused!! Soojussõlmes toimub katlas tuleva vee voolugulga regulleerimin...
Galoter protsess ehk põlevkivi utmine horrisontaalses retordis Nikita Paltsonok RDKR 71 TSK ajalugu 1921: Esimese katseretordi ehitamine Eestis 1953: Tahke soojuskandja protsessi toomine Eestisse (Galoter protsess) 2001: EE patenteeris TSKtehnoloogia (TSK 140) 2007: Petroter 2013: Enefit 280 Võimsus: Võimsus: Võimsus: Võimsus: 200 t/p / Enefit 140 / Petroter 3000 t/p Enefit 280 500 t/p UTT 3000 2 Galoter tehnoloogia Utteseadmes toimub töödeldava kütuse termiline lagunemine kontakteerumisel kuuma,temperatuuri 750800°C omava tuhk soojuskandjaga nn. ülikiire soojuse ülekande tingimustes, kus utteprotsess reaktoris kulgeb lõpuni 1520 minuti jooksul. ...
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? Kirjelda Na aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühend...
Soojus- ja Hdraulika ssteemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevat...
Metallide üldised omadused: välisel elektronkihil enamasti vähe elektrone; aatomite raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul, reak. kiirenemist katalüsaator mõjul nim. katalüüsiks. Inhibiitor neg. katalüsaator, vähend...
Lihtainena vesinikku Maal peaaegu ei esine, kuid ta kuulub väga paljude ühendite (vesi) koostisse. Lihtainena on vesinik värvuseta, lõhnata ja maitseta gaasiline aine. Ta on kõige kergem gaas, olles õhust ligi 15 korda väiksema tihedusega. Vesinik on nii kerge gaas, et Maa külgetõmbejõud ei hoia tema molekule kinni ja seetõttu hajubki õhku sattunud gaasiline vesinik aegamisi maailmaruumi, olles kosmoses levinuim aine ja moodustades põhiosa Päikesest ja teistest tähtedest. Koos süsiniku ja hapnikuga on vesinik üks tähtsamaid orgaaniliste ainete koostiselemente. Tavatingimustel on vesinik üsna püsiv ja keemiliselt väheaktiivne aine, kõrgemal temperatuuril muutub ta aktiivsemaks. Vesiniku segu õhu, eriti hapnikuga, on aga plahvatusohtlik ja võib plahvatada ka väikseimast sädemest. Segu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust ning annab eriti tugeva plahvatuse, nimetatakse paukgaasiks. Vesiniku ja hapniku ühine...
Mars Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapni...
Huntämbliklased ( Pardosa & Lycosa ) Huntämbliklased kuuluvad sugukonda huntämbliklased, seltsi ämblikulised ja klassi ämblikulaadsed. Ta esineb terves maailmas, peale polaaralade. Enamus ämblikke püüavad saaki võrku punudes, huntämblik ajab saaki aga taga, sealt on ka ta nimi pärit. Huntämbliklased on väga osavad jahimehed, kes esinevad erinevates elukeskkondades. Harilikult esinevad nad siiski kuivades ja hõredavõitu paikades, eriti sellistel aladel nagu Ameerika preeriad. Mõned liigid on suutelised igal pool elama, teised aga on väga valivad oma elukeskkonna suhtes. Arvukalt väikesi huntämbliklase liike esineb taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suuremad liigi esindajad vajavad aga suuremaid alasid ja ehitavad endale tavaliselt urud, kus nad püsivalt elavad. Osad liigi esindajad armastavad soojust ja on aktiivsed päeval, teised aga harrastavad öist eluviisi. Huntämbliklased on toiduhankimisel väga aktiiv...
1. Keemiline side tekib väliskihi elektronide vahel ühe aatomi väliskihielektron(id) ühinevad teise aatomi omadega, nii hakkavadki aatomid teineteise poole tõmbuma 2. a) Elektronide loovutamine või juurdevõtmine (aatomid loovutavad/võtavad juurde niipalju elektrone, kui vaja. Aatomitest tekivad ioonid. Tekib iooniline side) b) Elektronide jagamine omavahel, moodustades ühiseid elektronpaare. Tekib kovalentne side. 3. 2H + O = H2O Energia eraldub. Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine - üks paardumatta elektron 7. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) K...
Keemilise reaktsiooni kiirus Mõisted o Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse ajaühiku vältel ärareageerinud lähtainete või tekkinud saaduse hulgaga. o Kiiruse ühik:Mol/dm3*s o Aine kontsentratsioon-väljendab aine hulka ruumalaühikus. o Tähis:c o Ühik:Mol/dm3 o Katalüsaatorid-Ained, mis kiirendavad reaktsioone. o Inhibiitorid-Ained, mis aeglustavad reaktsioone. o Katalüüs-Reaktsiooni kiirendamine katalüsaatori abil. o Keemiatööstus(ammoniaak, lämmastikhape, väävelhape jne.) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub ...
"Pildid Lauludest" Kaheksandal septembril on kirikukalendris neitsi Maarja sünnipäev, mida rahvasuus tuntakse rohkem ussimaarjapäevana. Rahvasuus Esmakordselt peeti seda püha V saj. Jeruusalemmas. Järgnevalt hakati tähistama jumalaema sünnipäeva kirikupidude korraldamisega, mis on tavaks ka tänapeval. Õppeaasta esimesel nädalal otsustasin perega minna kontserdile, et nautida Neitsi Maarja kiituseks esitavaid vaimulikke laule. Toimumiskohaks oli Narva Aleksandri kirik ning algusajaks määrati kell kuus. Rahvast muidugi ei olnud palju, kuna religioosne muusika on omapärane ning vastab isiksuse maitsele. Mul oli lisaks antud ülesanne, mis nõudis meloodiasse süvenemist. Nimelt pidin ma muusika tunniks kirjutama arvustuse ning sealses tekstis kirjeldama tekkinud tundeid ja sisehääli. Kauaoodatud etendus kandis nimetust ,,Pildid Lauludest". Muusikuteks olid Virgo Veldi (saksofon) ja Ulla Krigul (orel), kes mängisid e...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. eluta looduses esinevad anorgaanilised ained. orgaanilised hendid on iseloomulikud elusloodusele. ***MAKROELEMENDID: Hapnik O- kindlustab toitainete lhustumisel ja hingamisel. Ssinik C- kuulub samuti biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosnteesi lhteaine; hingamise ja krimise lpp-produkt. Vesinik H-biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel. Lmmastik N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P- rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste hendite N ATP koostises. Vvel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. ***MIKROELEMENDID: naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuvline element. osalevad nrviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihaste...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Inimese ja looduse suhted tänapäeva eestis Loodus on väga oluline termin inimese jaoks. Muistsel ajal sai inimene looduselt kõik eluks vajaliku - toidu, soojuse, tööriistad. Tänapäeval on inimene loodusest osaliselt võõrandunud. Osa toidust tuleb küll looduselt nagu vanasti, kuid enamus valmistatakse tehastes. Miks käitub inimene loodusega halvasti, kuigi ta peaks loodust hoopiski hoidma? Visatakse prügi maha, jäetakse suured prügikotid metsa alla ning tehakse tuld, kus iganes pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud. Tulekahju ei ohusta ainult loodus ja loomi, vaid ka inimesi, sest tuli võib edasi levida metsast linnade poole. Sellisel juhul peavad ka inimesed oma elukohad ja töökohad maha jätma. Mets, mis annab meile puid, puud omakorda soojust, jäetakse hooleta. Kui tehakse raietöid, siis...
Seened http://www.hkhk.edu.ee/seened/ Kübarseened Ka need on seened... Seened Parasiitseened Pärmseene d Kübarseened Hallitusseened Kõikide seente tunnused: * päristuumsed * paljunevad põhiliselt eostega * toituvad orgaanilisest ainest * vajavad soojust ja niiskust Vahtra pigilaiksust põhjustav seen saab kasvada vaid puhtas õhus Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimus...
Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teise printsiibi põhimõte seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad igapäevastest kogemustest tehtud järeldustel. Sisu seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tihtipeale ei pane mõtle me nendele protsessidele sellise nurga alt, kuna tegu on väga loogilise asjade kulgemisega. Erinevad teadlased on seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus sobib soojuslikele protsessidele. Näiteks kui vanaisa kütab ahju soojaks, siis saavad ahjukividest antud süsteemis kuumemad kehad ja ülejäänud toas olevatest asjadest külmemad. Samas on toal samuti mingi soojus, hoolimata sellest, et see on madalam kui ahju soojus. Seetõttu tuleb soojust jälgida absoluuts...
Tähe Liigid Hiidtähed Hiidtähed on suurimad tähed, isegi Päikesest suuremad. Hiidtähti on erinevat värvi ja ka erineva suurusega. Sinised hiiud on umbes 15 korda suurema läbimõõduga kui Päike. Sinised hiiud on noored ning kuumad tähed, Punased hiiud aga hoopis vastupidi vanad ning külmad. Punased hiiud võivad olla Päikesest umbes 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed ülihiiud on Päikesest kuni 1000 korda suuremad. Kääbustähed Need on maailma kõige väiksemad tähed. Kääbustähed on samuti erineva värvuse ning suurusega. Kõige vanemad kääbustähed on Maaga ühesuurused valged kääbused. Olles Maaga ühesuurused on nad massilt sarnased hoopis Päikesele. Valged kääbused on jahtuvad tähed ning nad jahtuvad kuni muutuvad külmadeks mustadeks kääbusteks. Punased kääbused võivad olla nii noored kui ka vanad, kuid nad on Päikese massist väiksemad ning jahedad. Punasest tähest väiksema mas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
