TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine Iga tellise mõõt leitakse nihikuga kolmest eri punktist ning arvutatakse aritmeetiline keskmine kolmest tulemusest. Saadud andmetega leitakse kehade ruumala valemiga 1: V =a ×b × h (1) kus V – keha ruumala [cm3] ...
Eluks olulisemad süsinukuühendid Kõik elusorganismid koosnevad süsikukuühenditest, mida võib elusorganismides olla väga palju liike. Kolm süsinikuühendite liiki on aga eluks eriti tähtsad, kuna nad on elusorganismi peamised ehitusmaterjalid ja toitained. Need on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nimetatakse suhkruteks.Kõik suhkrud on valged kristalsed ained. Suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks. Sahhariidid on veesõbralikud ained. Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid. Glükoosi leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades, mistõttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks.Glükoos pole nii magus kui tavaline suhkur, kuid käärib lahustes väga hästi ja on tähtis toitaine. Glükoosi lisatakse ka mõrudele ravimitele, et maitset paremaks muuta. ...
Kalavarude paiknemine, tähtsamad püügipiirkonnad, miks? Kalavarude kaitse, mis kalavarusi ähvardab? Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes. Suurimad kalapüügiriigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tiili, Venemaa, Tai, Norra. Kalavarusi kaitstakse sest 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi kogu...
KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid jagas selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks, keskmine lööv külgmistest kõrgem) 3. Amfiteater ( Colosseum) üks suuremaid teatreid...
Kaltsium Mari-liis Mürk Mp-10 Kaltsium Lühend: Ca Keemiline element Keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid Kus leidub? Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, k...
Arhitektuur 19 sajandil 1) Klassitsism hääbus lõplikult 19 saj. 40datel. 2) Jaotus *romantiline etapp 19saj. 30-50dad *stiilipuhas etapp 19saj. 50-70dad * eklektiline etapp 19saj. öõpukümnendid 3) Ehituatüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajd, sakraalehitised 4) Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon, raudbetoon, klaas, kivi 5) Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiil, terastarindid, klaas-ja metalltarindid 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti...
Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandja...
Barokk ja rokokoo 17 ja 18 saj. 1) 16 saj lõpus hakkas renessanssile iseloomulik taanduma 2) 16 saj lõpuks kujunes Itaalias barokk (erikummaline). Barokk ja sellele järgnenud rokokoo levis Euroomas 1580-1750. Ning jõudis Hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. 3) Jagunemine * varane barokk 1580-1620 * kõrgbarokk 1630-17 saj lõpp * hilisbarokk 18 saj 1. Pool * rokokoo 18saj. ( 20-60dad) 4)Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid, areneb pargiarhitektuur 5) Ehitusmaterjalid: kivi, põhjapool telliskivi, interj. Stukkdekoorid 6) Ehitustehnika: räiustatakse eelneval perioodil saavutatut. Uusi võtteid pole 7) 16 saj lõpul Euroopas kujunema tugeva keskvõimuga rahvusriigid. 8) Veel kerkis esile kodanlus. Katoliku kirik oli kaotanud oma mõjuvõimu. 9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vasturef...
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoo...
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral vi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täide...
1.EESMÄRK Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastiku koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli killustik. 3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid vahendeid: Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete. Killustiku lähtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et lahti saada tolmust ning saada vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paeki...
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed erinevad sõelad vahepeal Mensuur huum...
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid: • elektroonil...
*Rooma Colosseum Rooma amfiteater Rooma linn tänapäeval. Arhitektuur on määratletud kui "kunsti ja teaduse projekteerimine ning hoonete paigaldamine''. VanaRoomlased olid arhitektuuri meistrid. Roomlased ehitasid erinevat liiki ja stiili hooneid sealhulgas linnused, villad, templid, linnad, vannid, suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste ka...
EESTI MAAVARAD MAAVARAD Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad Põlevkivi - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Põlevkivi II. Ehitusmaterjalid Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata ...
SEENED, SAMBLIKUD KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. 2. Kirjelda hallitusseent (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele, tähtsus looduses). 3. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist, kasutamist. 4. Miks kergitab pärm tainast? 5. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 6. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 7. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? 8. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga? 9. Nimeta parasiitseeni, kellel parasiteerivad, millist kahju tekitavad? 10.Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? 11.Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 12.Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Vastused: 1.Seente ehitus Ain...
Kiviõli Kaubahoov AS Tutvustus Kiviõli Kaubahoov AS on kaubandusega tegelev organisatsioon. Peakontor asub Kiviõlis ja 4 kauplust, mis asuvad eri linnades. Kauplused: · Primus Kiviõli kauplus · Primus Saed ja Rattad Jõhvi kauplus · Primus Ahtme kauplus · Primus Ehituskaubad Kiviõli kauplus Tegevusalad: · Audiotehnika, videotehnika · Ehitusmaterjalid, remondimaterjalid · Jalgrattad · Kodumasinad · Majapidamistarbed · Metsamasinad, metsatehnika · Viimistlusmaterjalid, viimistlusseaded Huvigrupid Tarbijad (nt. tava-inimesed, koolid, teised organisatsioonid) 1)Mõju organisatsioonile on suur tarbijatest sõltub, kas organisatsioon toimib edukalt. 2)Organisatsioon saab mõjutada tarbijaid: kampaaniatega, soodusmüügiga, allahindlustega, liisinguga, reklaamidega, hea teeninduse ja üldise müügikeskkonnaga. Ühiskond 1)Mõju organisatsioonile mida suurem ja rikk...
Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub s...
INDIA HIINA JAAPAN 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse kultuur IV aastatuhat e.Kr 5 saj. II poolel loodi ühtne riik. (üks inimkonna vanemaid kõrgetasemeline keraamika ja II kõrgkultuure) aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, dzainism Taoism, konfutsianism, budism, Budism, sintoism, zen-budism õpetused (kõigile neile on ühine usk chan-budism hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud keerukale Algselt templid, mille eeskujuk...
Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted on kahjuks halvad. Veel paar tuhat aastat tagasi sõltuti loodusest ning saadi sealt kõik eluks vajalik. Tänutäheks hoiti ja kaitsti seda. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamustele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib nende ümber juhtuda. Kuid miks on suhted inimese ja looduse vahel tänapäeva Eestis kujunenud halvaks? Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses. Nii muutsid inimesed looduslikku ...
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele k...
EHITUSVIIMISTLEJA Ehitusviimistluse erialakeele aineprogramm kirjeldab ehitusviimistluse erialade õpperühmadele esitatavaid eesti keele kui teise keele nõudeid. Aineprogrammi koostamisel on arvestatud ehitusviimistleja riikliku kutsestandardiga ja riikliku õppekava erialase võõrkeele aineprogrammiga. Aineprogrammi eesmärk on ühtlustada Eestis kutseharidust andvatele õppeasutustele esitatavaid nõudeid eesti erialakeele ainekava koostamisel ehitusviimistleja eriala õpperühmades. Ehitusviimistleja töö eeldab lisaks erialastele oskustele täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsioon. Olulised on nii meeskonnas töötamise oskus kui iseseisva töö võime. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, kuna suurem osa tööpäevast möödub jalgadel seistes. Viimastel aastatel on ehitustööliste palgad kiiresti tõusn...
Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h).Mõõdetud keraamilise telliskivi ja õõneskeraamilise telliskivi andmed on tabelis 1.1.Ruumala arvutati kõikidele kehadele valemiga (1). Esines kehi, millel olid väljalõiked. Väljalõiked mõõdeti sarnaselt kehadele ja nende ruumala lahutati terve keha ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass...
1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIV...
1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus arvutatakse valemiga (1) Kus m=materjali m...
KUNSTIAJALUGU Etruski kunstist Islami kunstini KÜSIMUSED: 1. Millal ja kus elasid etruskid, nende arvatav päritolu. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? 3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kuns...
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel ...
INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused. Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused. Elektrosmog= keskkonna saastamine elektromagnetiliste lainete ja kiirguste poolt. Tehniliste seadmete ja ka looduslike elektri- ja magnetväljade ning kiirguse mõju inimestele, loomadele, taimedele ja ...
Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: ter...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 5 2020/2021 Betoonisegu katsetamine Rühm: EAEI31 24. November 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 3 2. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 3 3. Katsemetoodika ....................................................................................................................... 3 3.1. Betoonisega valmistamine................................................................................................ 3 3.2. Valemid ............................................................................................................................ 4 4. Katse tulemused .......
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 6 2020/2021 Puidu katsetamine Rühm: 20. November 2020 1 Sisukord 1.Töö eesmärk ................................................................................................................................. 3 2.Kasutatud materjalid .................................................................................................................... 3 3.Kasutatud vahendid ...................................................................................................................... 3 4.Katse metoodika........................................................................................................................... 3 4.1.Tiheduse määramine ........................................................................................................
VANA-ROOMA ARHITEKTUUR 8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium. Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid. See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared. Ristvõlv -ristuvad sil...
Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Ees...
Kooli Nimi Eesti rahvuskivi - paekivi Referaat Ees- ja perekonnanimi ? klass Paekivi on eesti rahvuskivi alates 4. maist 1992.a. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa Eesti riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Eesti paekivi on ilus, mitmevärviline ja mitmesordiline ning ka vastupidav materjal, kui seda õigesti kasutada. Paekivist on sajandeid ehitatud Eestimaal suuremaid ja väiksemaid, tähtsamaid ja vähemtähtsaid hooneid. Paekivi on ennast tõestanud kui vastupidav ehitusmaterjal. Keskajast tänapäevani säilinud Tallinna vanalinn on parimaks näiteks paekivi headest ehitusomadustest. Kui ajaloos tagasi vaadata, siis on paekivi ja dolomiiti ehituses ka...
16. ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Samm-sammult alistasid nad pea kogu vahemere piirkonna. Sellal kui roomlased sõdisid vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist, eriti tähtsad oli kreeka jumalad, kellele andsid nad küll oma nimed. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne, hinnati praktilisust ja riigi teenimist. Kreeka mõju oli ka kunstis väga tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevani avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uuel tasemel konstruktsioone – kaari, võlve ja kupleid. Kaare lihtsaim vorm oli poolringikujuline kivirida. Võlve võib ette kujutada kaarte reana ja tulemuseks oli silindervõlv, millega sai katta nelin...
Riigi nimi - Jamaica a)pindala - 10,991 km2 b)rahvaarv - 2,889,187 (Juuli 2012 , Wikipedia) c)pealinn - Kingston d)pealinna - elanike arv 937,700 (2011 , Wikipedia) e)keel - Jamaica-Inglise f)rahaühik - Jamaica dollar a)manner: Tegemist on saareriigiga ehk ei asu mandril b)maailmajagu: Põhja-Ameerika c)ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Ümbritsetud igast küljest Kariibi merega. d)naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta külgeb nt. mööda mäestikku, merd, jõge, järve jne): Ühised piirid naaberriikidega puuduvad , kuid naaberriikideks on põhjas Kuuba, läänes Caymani saared ning mandril Mehiko , idas Haiti ja Dominikaani vabariik ning lõunas Costa Rica ja Panama. Joonis1.Jamaica regionaalne kaart. http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/namerica/caribb/jmcarib.gif Joonis 2. Jamaica maailmajao kaart. http://www...
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
Weber Mis on Weber? Weber on maailma juhtiv kuivsegude tootja ja kes pakub lahendusi uusehituseks ja renoveerimiseks maailma 43 riigis. · Fassaadisüsteemid · Põrandalahendused · Plaatimine ja veetõkkesüsteemid · Müüritis (Fibo plokitooted ja Weber müürisegud) · Leca ® kergtäitematerjalid · Tava ja eribetoonid · Pahtlid Weber Eestis Kergkruusa, kergkruustoodete ja ehituslike kuivsegude (kuivbetoonid, fassaadi ja põrandatooted, pahtlid, plaatimistooted ja müürisegud) arendus, tootmine ja turustamine. Weberil on lisaks kaks alambrändi Fibo (plokitooted) ja Leca (kergkruus ja soojustatud plokitooted). Ettevõttel on Eestis kaks tootmisüksust (kuivsegutehas Aravetel ja plokitehas Häädemeestel), peakontor Tallinnas ja müügiesindus Tartus. Tooted Weberi fassaaditoodete valik on väga lai ning erinevate lahenduste ja süsteemide seast leiab vastuse ka kõige keerukamas olukorras. Lubi ja lub...
I 1. Mis ja kui suur on kuuldelävi? Minimaalse intensiivsusega heli Imin, mis tekitab kuulmisaistingu kannab nime kuuldelävi. Viimase suurus on individuaalne ning sõltub väga tugevasti heli sagedusest. 2. Mis ja kui suur on vaevuslävi? Tekib kõrvus puutumis-, surve-, rõhumis-, vaevus-jne tunne, heli on otsekui muutunud liiga raskeks. See tähendab et heli intensiivsus on jõudnud normaalse kuulmise piirini, mina nim vaevusläveks. 3. Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond? Enam vähem 1-5 kHz. Sellest suurematel ja väiksematel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem ja kahaneb nii vanusega kui väga valjusid helisid kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi ...
1. Süsiniku tähis. 2. Süsiniku asukoht tabelis, kas metall või mittemetall. 3. Süsiniku elektronskeem, mitu e'd on väliskihis? 4. Mitu kovalentset sidet süsiniku aaton tavaliselt moodustab? 5. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid(4). 6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja...
Töö eesmärk:liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. Katsetatud ehitusmaterjalid: liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g; V- anuma maht, ; Tabel 1. Puistetiheduse määramine. Li...
Tallinna Polütehnikum Keskkonnareostus Tallinn 2012 Keskkonnareostus Inimesed kõigis tööstusmaades puutuvad igapäevaselt kokku reostuse probleemidega: kipitavad silmad heitgaase täis tänavatel, lagunevad marmormonumendid, tumedad kalastusveed. Fakt, et 80-90 protsenti kõigist vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Rootsis on kokku arvutatud, et 12 000 kuni 16 000 inimest surevad igal aastal keskkonna reostuse pärast. Samal ajal loomade ja taime liikide väljasuremine tase on kiirenenud. Aastate 1900 ja 1950 vahel kadus üks liik igal aastal; 1990-datel kadus üks kuni kolm liiki igas tunnis! Liigid on välja surnud ja uued tekkinud aga väljasuremise tase on tänapäeval keskelt läbi 1000 korda suurem kui loomulik tase. Ehitustööstus on otseselt või kaudselt vastutav suuremalt osalt keskkonna reostuse pärast. Üks näide on kahju, mida põhjustab loodusele liiga inten...
SAKSAMAA Jaanika Golubeva EMA Merekool 11LJ 2011 Üldine iseloomustus Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Parasvöötmeline kliima. Suhteliselt jahe kliima. Keskmine temp. Jaan. 1-2 kraadi, juulis 16-20 kraadi. Talved ja suved niisked ja vihmased. Sademeid 600-1000mmHg. Merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Saksamaa asub sega-ja lehtmetsa vööndis. Majanduslikult väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa on hästi arenenud riik. Föderaalne vabariik. Rahvaarv ja selle soolis-vanuseline iseloomustus Rahvaarv: 82079454 milj/in Rahvastiku Tihedus: 230in/km2 Aastane rahvastiku juurdekasv 0.02% (1998) 0-14 aastaseid: 13.3%(N-5232245, M-5569390milj/in.) 15-64 aastaseid: 66.1%(N-26617915, M-5569390milj/in.) 65 ja vanemad: 20.6%(N-9557634, M-7217163milj/in.) Rahvastiku püramiid Click to edit Master text styles Second level Third level ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusmaterjalid Liimpuit referaat Koostanud: Timo Reinpõld Juhendaja: Kai Pajumaa PÄRNU 2011 Sisukord Mis on liimpuit?.....................................................................................................................lk. 3 Kasutusala .............................................................................................................................lk. 4 Liimpuidust postid ja talad....................................................................................................lk. 5 Liimpuitkilp...........................................................................................................................lk. 5 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................lk. 6 Mis on liimpuit?...
ELURIKKUSE KADUMINE Laura-Liis Sander Janeli Rammo 10c ELURIKKUS Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning muud eluslooduse vormid ja nende elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on üheskoos elu aluseks Maal. Elurikkus on miljonite aastate evolutsiooni vili, mida on muutnud looduslikud protsessid ning üha rohkem ka inimesed. Elurikkus moodustab keerulise ja omavahel tihedalt seotud võrgustiku, millest meie oleme vaid osake ning millest me täielikult sõltume. Elurikkuse kadumine Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad inimtegevusest: elupaikade hävitamine, bioloogiliste loodusvarade ületarbimine, mitmesugused reostused, kliimamuutus ja võõrliigid. Elurikkuse kadumine Üha rohkem liike on sattunud väljasuremisohtu ning veel mõni aastakümmet tagasi tavalised liigid on ühtäkki muutunud haruldasteks. Näiteks kuna...
Marcus Vitruvius Pollio Vitruvius sündis Roomas, arvatavalt Formiae linnas Campania provintsis. Vitruvius andis oma eluajal välja arhitektuurialase teose "Kümme raamatut arhitektuurist". See on ainuke mahukas antiikajal kirjutatud arhitektuurialane teos. Teda teatakse põhiliselt kirjanikuna. Vitruvius aga pidas ennast arhitektiks. Ainuke teadaolev tänapäevani osaliselt säilinud tema projekteeritud ehitis on Fanum Fortunae basiilika tänapäeva Fano linnas. Vitruviuse teoses on ära märgitud näiteks päikesekellad ja veekellad, mille puhul võiks arvata, et nendel ei ole arhitektuuri õppimisega mingit pistmist. Samuti on Vitruvius pööranud rõhku ajaloole. Vitruviuse usub, et arhitekt peab kõigepealt õppima erinevaid teadusalasid. Ta peaks olema osav joonistamises, tundma ajalugu ja geomeetriat, jälgima filosoofiat, mõistma muusikat, teadma üht-teist meditsiinist, õigusteadusest ja astronoomiast. Vitruviuse jaok...
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
