Kodutöö: vaatluse läbiviimine Vii läbi ühe töötaja vaatlus, vaatluse kestus on 100 minutit. Vaatluse läbiviimisel kasuta vaatluslehte. Vaadeldava töötaja võid valida enda äranägemise järgi, soovitavalt mõnes avalikus teeninduskohas töötava isiku või tuttava isiku vaatlemine tööprotsessis. Enne vaatluse läbiviimise alustamist tutvu vaatluse tegemise juhistega. Vaatluse tulemused kanna etteantud näidise järgi vaatluslehele, sh koosta vähemalt 3-4 lauseline kokkuvõte ja graafiline joonis. Täidetud vaatlusleht koos kokkuvõttega edasta õpikeskkonna kaudu õppejõule. KIRJELDUS Koha valikul jälgi, et sa saad vaadeldavat isikut vaadelda kõikide tegevuste ja tööoperatsioonide sooritamisel. Välidi sellise vaatluse läbiviimise koha valikut, kus vaadeldav kaob pik...
TTÜ aine Sissejuhatus infosüsteemidesse aine lõpu kontrolltöö 2016.
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik 165145 Õppejõud Õpperühm 165145 25.09.2013 x x Kesk 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 x 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 3.82 x 6 5 1 ...
Ülesanne 3 Tabelid Lisada lahendustega praktikumi töövihik Ta ga praktikumi töövihik Tabelid_2_Andmeloendid.xlsm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile: kolm valda tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada nõutud väljad skeemil toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügid luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades fun...
Infotehnoloogia kodutöö 1. Milline on Sinu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös? Arvan, et minu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös on olnud üpris hea. Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2. Millised võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks õppetöös? Millisel eesmärgil neid võimalusi võiks kasutada. Igal lasteaial on erinevad infotehnoloogia kasutamise võimalused õppetöös kuid usun, et enamustes lasteae...
Arvuti puhastamine Kursuse lõputöö 1. Laen alla vajalikud programmid Kuna mul on macOS süsteemiga arvuti on mul juba sisse ehitatud viirusetõrje. Arvuti regulaarseks puhastamiseks valisin vabavara CCleaner. 2. Viiruste kontroll Arvutit peab kontrollima vähemalt korra kuus viiruste suhtes. Viirused kindlasti aeglustavad seadet ning võivad kahjustada kõike teie arvuti sisest. Seetõttu on hea teha oma tähtsatest dokumentidest ja failidest koopiaid. 3. Tühjendan brauseri vahemälu Kuna enamus tegevusi on seotud internetiga on ka sealne puhastus vajalik. Brauseritel on komme paljut internetis külastatut salvestada kõvakettale, et hiljem lehtede laadimine kiirem oleks. Samas sellise ajaloo kaasa vedamine teeb süsteemi aeglasemaks. Seetõttu kustutan brauseri ajutisi faile ja küpsiseid aeg-ajalt. 4. Registri puhastamine Register on operatsioonisüsteemi keskne...
Toila gümnaasium Getter Marii Kalvik & Fred-Georg Pääro 2014 Apple Asutatud: 1. aprillil 1976 Asutajad: 1. Steve Jobs 2. Steve Wozniak 3. Ronald Wayne . Peakorter: Cupertino, California . Käive: 170,910 mld dollarit (2013) . Töötajaid: üle 80 000 (2013) Valdkonnad Arvutitarkvara Arvutiriistvara Tarbeelektroonika Tarkvara elektronturustus Tuntuimad tooted Riistvara: Macintoshi, Ipod, Iphone, TV ja Ipad Tarkvara: Mac OS X, Itunes, Ilife, Iwork, IOS Steve Paul Jobs (1955-2011) USA infotehnoloogia ja ettevõtja Apple inc. Kaasasutaja ja kauaaegne peadirektor 5. oktoobril 2011 suri kõhunäärmevähki Iphone Mudeleid: 10 Väljalaskmiskuupäev: 29. juuni 2007 Ipad Mudeleid: 9 Väljalaskmiskuupäev: 3. aprill 2010 Macintoshi Huvitavaid fakte IPod hoiab mp3-mängijate turul enda käes 78 protsendi suurust turuosa iPhone’i müük on aastas kasvanud 125 protsenti. Maailma mobiiltel...
SPORDIVÕISTLUS Nimi Linn Kaugushüpe 60m jooks Kätlin Haapsalu 5.5 6.38 Marge Tallinn 6.27 3.89 Janika Haapsalu 4.62 5.33 Thea Kohila 5.65 4.45 Ülle Kuressaare 4.85 3.68 Egle Narva 5.91 4.23 Maarja Narva 6.04 5.45 Liis Paide 5.78 3.78 Kertu Paide 6.31 4.68 Liis Tallinn 5.54 5.57 NORMID Kaugushüpe 5.4 60m jooks 4.5 KAS ÜLETAS NORMI? Nimi Kaugushüpe 60m jooks Kätlin YES NO KUI PALJU ÜLETAS NORMI? Kaugushüpe 60m jooks Arvuliselt 0.1 - Protsent 1.82% - STATISTIKA...
1 2 3 4 5 6 23 -8 20 -10 20 31 20 -5 24 56 30 12 2 -10 83 40 7 8 9 10 11 12 Rea Elementide kriteerium arv Summa Max 11 10 0 0 23 20 20 3 60 31 -8 30 1 30 56 45 40 1 40 83 Nupp k ige jaoks 13
12. Ankeedile vastamise kuupäev Mean 42979.74 Standard E 1.839294 Median 42984 Mode 42983 Standard D 26.84361 Sample Var 720.5792 Kurtosis 20.76526 Skewness -4.376422 Range 245 Minimum 42803 Maximum 43048 Sum 9154685 Count 213 1. kasutad tundides digiva 2. kasutad tundides? [Nutit 2.kasutad[Tahvelarvuti] 9/11/2017 18:50:48 0 Harva Harva 9/10/2017 21:35:04 Jah Harva Ei kasuta 9/10/2017 22:50:11 Jah Harva 9/10/2017 16:58:57 Jah Sageli Harva 9/13/2017 14:49:21 Jah Sageli Harva 9/13/2017 20:04:36 Jah Sageli Ei kasuta 9/13/2017 20:15:08 Jah Sageli Ei kasuta ...
MUUTUSTE JÄLITAMINE 1. Vaata õppematerjali „Rühmatöövahendid Wordis“ või mõnda muud materjali muudatuste jälitamise (Track changes) kohta. 2. Välju muudatuste jälitamise režiimist (Review-Track Changes). 3. Paranda käesoleva ülesande 5. punkti all olevas tekstis olevad vead vastavalt tehtud muudatustele (Review-Accept). 4. Tee läbi kommentaaris nõutu (vt allolevat juhist). Vali Home menüüst käsk Replace. Avanenud aknas vali käsk More. Vii kursor Find what reale ja vali Special ripploendist kaks korda järjest käsk Paragraph Mark, vt joonist. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. Klõpsa käsul Replace All. VIITAMINE 5. Korrigeeri vajadusel viidete asukohta vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevatele nõuetele ja näidetele (vaata jaotisi „Viitamine“, „Valemid“, „Illustratsioonid“ ja „Loetelud“). K...
Lo • • • ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada valemites lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv et...
Tallinna Polütehnikum IT- ja kommunikatsiooniosakond Personaalarvuti operatsioonsüsteemi funktsioonid Autor: Erko Väin Tallinn 2017 1 Sisukord Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid...............................................3 Operatsioonisüsteemide erinevad tüübid...............................................................6 Rakendusliides........................................................................................................ 7 2 Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid Personaalarvuti koosneb riistvara- ja tarkvarakomponentidest. Viimase mõiste alla kuuluvad: Operatsioonisüsteem (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga. OS'i eesmärk on muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendad...
docstxt/14434417826033.txt
docstxt/14434415352797.txt
docstxt/14434413680798.txt
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info...
Arutlus „Kas internet on ohutu“ Arutluses räägin lähemalt sellest, kuidas 1960. aastal USA kaitseministeerium algatas projekti, mis nägi ette telefoniliinide kaudu ühendatava arvutivõrgu loomist. Räägin ka sellest kui ohtlik internet meile tegelikult on ja kuidas seda muuta ohutumaks nii endale kui ka teistele. Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma...
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 192 56 192 0 0 false 5.0 0.0 L 144 240 56 240 0 1 false 5.0 0.0 L 160 288 56 288 0 1 false 5.0 0.0 L 144 336 56 336 0 1 false 5.0 0.0 L 128 528 40 528 0 1 false 5.0 0.0 L 136 464 56 464 0 1 false 5.0 0.0 L 128 496 56 496 0 1 false 5.0 0.0 L 128 568 40 568 0 0 false 5.0 0.0 x 0 201 17 205 0 15 A3 x 0 253 17 257 0 15 A2 x 0 299 17 303 0 15 A1 x 0 345 17 349 0 15 A0 x 0 469 18 473 0 15 B3 x 0 500 18 504 0 15 B2 x 0 538 18 542 0 15 B1 x 0 578 18 582 0 15 B0 154 288 72 320 72 1 2 5.0 154 336 104 360 104 1 2 5.0 150 288 144 304 144 1 2 0.0 150 288 176 304 176 1 2 0.0 150 288 208 304 208 1 2 0.0 152 360 176 392 176 1 3 0.0 w 144 112 144 192 0 w 144 112 144 64 0 w 168 464 136 464 0 w 168 464 168 88 0 w 168 88 208 88 0 w 208 88 208 80 0 w 208 80 288 80 0 w 320 72 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 360 104 416 104 0 w 144 64 224 64 0 w 224 64 224 136 0 w 224 136 288 136 0 w 224 64 288 64 0 w 224 136 224 168 ...
ÕPIVÄLJUND Teoreetiline töö Juhendaja: 2015 Õpiväljund 1 OS põhiteenused Programmide salvestamine operatiivmällu. Programm laetakse mällu ning seejärel käivitatakse. I/O operatsioonid – Programmid ei saa iseseisvalt suhelda välisseadmetega (füüsiliste esemetega ehk riistvaraga). I/O operatsioon aitab programmidel suhelda välisseadmetega. Failisüsteemi manipuleerimine – Aitab luua faile, kustutada neid, lugeda ning kirjutada. Aitab kaasa kataloogioperatsioonidele. Side – Vahetab andmeid erinevate protsesside vahel, nii sama arvutiga kui ka teiste arvutitega. Andmete vahetamine realiseeritakse teadete saatmisega või jagatud mäluga Vigade avastamine – protsessori, mälu, I/O seadmete ja kasutajaprogrammide vigade avastamine ja neile r...
gümnaasium Protsessor kui närvisüsteem Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? 1.1.Protsessori kirjeldus 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu 2.Inimese närvisüsteem 3.Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem 4.Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel 5.Skeemid 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? Arvuti protsessor on arvuti aju. Nii ütlevad figuratiivsed narratiivid. Aga tõsi, protsessor on see aparaat (mikroskeem ehk chip) mis reaalselt liidab ja korrutab kahendarve. Arvutamine protsessoris toimub sama tehnikaga nagu tavaliste st. kümnendarvudega paberi ja pliiatsiga arvutamisel. Miks talle just meelepärsed kahendarvud on sellepärast, et tema tegeleb tegelikult elektriga: 1 on signaali kõ...
WinNN 32 Oskar Liblik Tehis-närvivõrgud • Igal neuronil on sisendkiht ja väljundkiht (võib olla ka varjatud kiht). • Neuron realiseerib mingit funktsiooni Neuroni mudel • Üldine õppimise põhimõte närvivõrkudes on, et lisaks väljundi arvutamisele modifitseeritakse närvivõrku ennast - tavaliselt seoste kaale, harvemini lävifunktsiooni läviväärtust/tüüpi või närvivõrgu struktuuri. .pat ja .tst failid • Treeningandmetega treenitakse närvivõrk vajalikule tasemele ja testandmetega hinnatakse närvivõrgu kvaliteeti, kasutades selleks tavaliselt ruutkeskmise vea hinnangut. See hinnang algul tavaliselt väheneb õpetamise käigus, võib aga hakata uuesti kasvama üleõppimise korral. Oma projekti 5. osa (ülesande realisatsioon õppiva süsteemiga) • Tekitame restorani täituvuse faili objektidega. • Treenime närvivõrgu. • Testime testandmetest võetud objektidega? Närvivõrgu treenimisel ...
1. GUID partitioning table võimaldab rohkem primaarseid partitsioone kui 4 Kõrgkeeles kirjutatud programm mis pole veel ümber tõlgitud – Lähtekood Programmi tõlkur mis tõlgib kogu koodi korraga programmi saab käivitada kui kogu tõlge on tehtud – kompilaator Inimkeelele lähedane programmeerimiskeel, on vaja tõlkida madalkeeleks muidu riistavara ei mõista programmi – kõrgkeel Programmi tõlkur mis tõlgib koodi ridade kaupa tõlgitud koodilõiku saab käivitada ilma kogu programmi tõlkimata – interpretaator Arvuti riistavarale lähedane keel on protsessorile arusaadav tõlkida vaja ei ole – madalkeel 2. MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul 3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntf...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Janar Jerofejev Teoreetiline töö ÕPV I ja II Juhendaja: Maili Jakobson Pärnu 2015 OS põhiteenused Operatsioonisüsteemi põhiteenus on, et olla liigend kasutaja ja riistvara vahel. Kasutajal peaks olema mugav kasutada ja kõik peaks olema lihtsasti ligi pääsetav. Peaks olema graafiline kasutajaliides mis näeb hea välja ja hea kasutada. Operatsiooni süsteemiga peab saama ligi internetile muidu oleks see kasutu tänapäeval. Androidi struktuur Androidi struktuur põhineb Linuxi kernelil kuhu kuuluvad ekraani,-klaviatuuri-, kaamera,- WiFi,-heli driverid ja aku kasutuse haldamine. Järgmine tase on Androidi kestvus mille alla kuuluvad tuuma kogud ja virtuaal masin. Teekide alla kuuluvad meedia, SGL, SSL ja SQLite. Rakenduste raamistik kuhu kuuluvad erinevad süsteemi ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Valemid Üliõpilane Matriklinumber Õppejõud Õpperühm Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Nende viimane nr eelviimane numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b c y nr z nr 8 6 4 4 2 Funktsioonide väärtused Variandid a y nr c z nr a b x ...
Veebiallikate hindamise juhend Autorlus Väga oluline on kindlaks teha dokumendi autor, koostaja või sellega seotud organisatsioon. Järgmisena võiks tema kohta informatsiooni otsida – kas tegemist on konkreetse ainevaldkonna valdajaga ning tema informatsioon on kontrollitav ning tõene. Vajaduse korral võiks ühendust võtta loojaga, et küsida lisainformatsiooni või täpsustada midagi. Seda muidugi sel juhul, kui autori kohta on olemas kontaktandmed kas lehel, või internetis üldiselt. Samuti võiks jälgida seda, kas leht teeb koostööd mõne organisatsiooniga või omab sponsoreid. (Kuna tegemist võib olla kallutatud informatsiooniga. Läheb ka objektiivsuse alla!) Täpsus Üheks oluliseks märksõnaks on kindlasti grammatikavead. Kuid neid esineb tekstis rohkem kui mitu, siis võib kahelda informatsiooni õiguseses ja täpsuses. Kui dokumen...
Tarmo Dulinets TA2 SOA ja terminali käsud Essee keskendub SOA olemusele ning mõningatele terminali käskudele. Essee eesmärk on tuua välja SOA põhimõte ning eelised või puudused ja mõned terminali käsud, mille kohta vähem teatakse. SOA (Service Orienterd Achitecture teenustepõhine arhitektuur) on ettevõtete tarkvararakenduste arendamine sellisel viisil, kus tarkvara protsessid on jagatud teenusteks, mis on seejärel tehtud võrgus kättesaadavaks ja leitavaks. Igal teenusel on funktsionaalsus, mida on võimalik kohandada vastavalt ettevõtte vajadustele, varjates aga samal ajal selle rakendamise aluseks olevaid detaile. SOA lahendab äriprotsesside lahenduse, töövoolu ja rakenduse integratsiooni olemasolevate lahenduste keerukust, paindumatust ja nõrkusi. SOA võib kergendada paljudes o...
1 Lõplikud automaadid ja regulaarsed keeled. DEF: Lõplik automaat on sellise arvuti mudel, millel puudub mälu (või seda on väga vähe). DEF: Automaadi M keeleks nimetatakse sõnede hulka A, mida M aktsepteerib. L(M)=A DEF: Keelt nimetatakse regulaarseks, kui seda aktsepteerib mingi deterministlik lõplik automaat. Reg. keelest saab teha lõpliku arvu sõnesid. Tehted regulaarsete keeltega: A∪B = {x|x ∈ A või x ∈ B} ühend nt good, girl, boy, bad A◦B ={xy|x ∈ A ja y ∈ B} konkatenatsioon nt goodboy, goodgirl, badboy, badgirl A∗ = {x1x2...xk|k>=0 ja iga xi ∈ A} sulund nt ε, good, bad, goodgood, badgood… 2 Regulaarsete keelte omadusi. Regulaarsed avaldised. Teoreem: Regularsete keelte hulk on kinnine ühendi suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1 ja automaat N2 = (Q2,Σ,δ2,Q20,F2) keelt A2. Eeldame, et keeltel pole ühiseid olekuid. Ühendi A1 ∪ A2 aktsepteerib lõplik automaat N=(Q;Σ,δ,Q0,F), kus: • Q = {q0} ∪ Q...
et teha andmebaas oma arvutis - installi MAMP
failid pane -> MAMP/htdocs/ ja url: localhost/fail...
MySql on andmebaas nagu exeli tabel pm
index.php
siia saab panna nüüd tavalist html-i ja ka php-d.
' . $nimi . '';
$price = 15;
$quantity = 3;
$total = $price * $quantity;
if ($total > 50) {
echo 'Too expensive';
}else{
echo 'I should buy it';
}
for ($i = 0; $i < 10; $i ++) {
echo $i . '
';
}
// kommentaar
?>
for ($i = 0; $i < 10; $i ++) {
echo '$i
'; //nüüd kirjutab 10 korda $i
echo "$i
"; //nüüd kirjutab 0 kuni 10
}
$hinded = array(3, 4, 5, 0);
foreach ($hinded as $ykshinne) {
echo "hinne on $ykshinne
"
}
function sayHello() {
echo 'Hello';
}
sayHello();
function addNumbers($n1, $n2) {
return $n1 + $n2;
}
echo addNumbers(3...
Arvestustöö 1. Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üldised põhimõtted Töö realiseerida eraldi Exceli töövihikuna, mille nimi peab olema järgmine: õpperühm_perenimi_Keskkond.xlsx n. EAEI13_Kasemets_Keskkond.xlsx Töö esitada etteantud tähtajaks Moodle keskkonnas (muul viisil esitatud tööd ei kuulu arvestamisele). Töövihiku esimesel lehel kujundada lahtritest tiitelleht ja täita oma andmetega. Tiitelleht ei pea olema täpselt samasugune nagu näidatud allpool, kuid peab sisaldama näidises toodud andmeid. Võiks täiendada kujundust: lisada pilt (logo), kasutada värve jm Exceli töökeskkond Leht 1 Sisestage töölehele näidisele vastavad andmed. Alguses, eraldi real, on Teie eesnimi, perenimi, matrikli (õppemärkmiku) number, õpperühm, töö saatmise kuupäev. a) Tabeli esimesse tulpa sisestage tähthaaval oma perenimi (iga täht eraldi lahtris). Kokku peab olema vähemalt 10 rida. Kui nimi on lühem, lisage l...
, Lugemismälu (ROM) – siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) – mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on: teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. .
Väike a, mm b, mm c, mm L, mm H, mm Suur pindala pindala S m2 S, m2 1.5 170 200 190 1394 1814 2.53 Andmed Ühik Ristlõige r, mm a, mm h, mm S, m2 Materjal i kulu 1. ringikujul 1 252 503 1.19 Terasleht 1.2 mm 2. ruudukuj 2 464 464 1.29 Erikaal 7850 kg/m3 3.ristkülik, 3 572 458 1.31 Ruumala 0.1 m3 4.kuusnurk 4 281 487 1.23 5. ellips, 1 5 366 475 1.27 Väikseim ...
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Viia sobivad paarid kokku Vastus 1 Kasutada andmete salvestamiseks erinevad andmekandjad võimaldab "Database Mapper" pattern Vastus 2 Seostada omavahel objekti atribuudid ja andmebaasi väljad võimaldab "Representing Objects as Tables" pattern Vastus 3 Välistada sama objekti teistkordset väljalugemist baasist võimaldab "Object Identifier" pattern Küsimus 2 Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Olemi-seose diagrammi normaliseerimiseks tuleb: Vali üks või enam: a. Seostada mudel kasutajaliidesega b. Valida normaalne andmebaasitarnija c. Normaliseerida olemi-seose mudel d. Esitada olemid e. Võimaluse juures liita t...
PKHK OSI mudel Referaat Kristiina Veelaid IT-14 Pärnu 2015 Sisukord 1 OSI mudel ........................................................................................................................... ........................ 3 Füüsiline kiht ........................................................................................................................... ................... 4 Andmelülikiht ........................................................................................................................... .................. 5 Võrgukiht ............................................................................
$ 1 0.000005 5.934295036739208 50 5 50 193 768 560 848 560 0 0 193 768 432 816 432 0 0 193 768 304 800 304 0 5 193 768 176 800 176 0 0 M 864 176 896 176 0 2.5 M 864 304 896 304 0 2.5 M 864 432 896 432 0 2.5 M 864 560 896 560 0 2.5 w 864 176 864 160 0 w 864 160 976 160 0 w 976 144 976 160 0 w 864 304 864 288 0 w 864 288 992 288 0 w 1008 288 1008 144 0 w 864 560 864 544 0 w 768 592 736 592 0 w 736 592 736 672 0 w 768 464 736 464 0 w 736 464 736 592 0 w 768 336 736 336 0 w 736 336 736 464 0 w 768 208 736 208 0 w 736 208 736 336 0 152 672 176 720 176 0 2 0 w 992 96 640 96 0 w 640 96 640 160 0 w 640 160 672 160 0 w 768 176 720 176 0 152 672 304 720 304 0 2 0 w 768 304 720 304 0 w 768 560 720 560 0 w 640 160 640 288 0 w 640 288 672 288 0 150 592 240 592 192 0 2 0 w 672 192 592 192 0 150 576 368 576 320 0 2 0 150 560 480 560 432 0 2 0 w 576 320 576 240 0 w 576 320 672 320 0 w 560 416 560 368 0 w 864 544 864 528 0 w 864 528 576 528 0 w 576 480 ...
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läb...
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: ...
Ilona Juhanson, 123964YASB 1.1 Raamatu otsing e-kataloogist ESTER OTSIVÕIMALU OTSIPROFIIL RAAMATUTE ARV RAAMATUTE ARV S TTÜR TÜR Märksõna Põhjavesi 213 230 Märksõna Kantserogeen 109 40 Raamatuid UDK otsingus märksõnadega põhjavesi ja kantserogeen ei leidunud. UDK: põhjavesi Märksõna: põhjavesi (213 kirjet) Ilona Juhanson, 123964YASB Ja Tartus (230 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB Märksõna: kantserogeen (109 kirjet): Ja Tartus (40 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB UDK: kantserogeen Ilona Juhanson, 123964YASB b) Olulise raamatu bibliokirje: Chemical and isotopic groundwater hydrology (c. 2004, 3rd ed) / Mazor, Emanuel TLÜAR loodusteaduste saali kojulaenutusosakonnas (kohaviit: LO 556/M23) Kasutasin märksõna põhjavesi. 1.2 Märksõna ...
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (18...
KOOLI NIMI osakond Osakonna lühend nimi Iseseisev töö Hiir Juhendaja Tartu 2016 1. HIIR Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust 1.1. Traditsiooniline hiir Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o v...
Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 Sisukord · Emaplaat · Emaplaati kirjeldus · Kasutatud kirjandus 2 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX 3 toide Emaplaati kirjeldus Põhjasild 4x DDR3 pesa Protsessori (mälupesa) pesa Tagapaneeli ühendused Esipaneeli USB 3.0 ühendus PCI Express...
Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välissead...
Tallinna Tehnikaülikoo Informaatikainstituu Töö Exceli töökeskkond ja joonestusva Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut i töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik Õpperühm 11.10.2011 M a r t i n x x 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 Kokku 60 50...
Apache2 Zypper in apache2 Siis käivita apache2 teenus lähed /etc/init.d/apache2 start Cd /srv/www/htdocks/ Vi index.html Ja sinna sisse kirjuta korras vms Siis esc :wq Siis mine oma iple ja peaks tulema see pilt PHP5 Zypper php5 Installib ära siis Vi srv/www/htdoc/index.php Sinna läheb see kood MYSQL Yast in MarinaDB Start mysql.service Mysqladmin u root password parool PHPMYADMIN Zypper in phpMyAdmin Kui on ära installinud siis mine oma iple ja /phpMyAdmin ja logi oma mysqli kasutajaga sisse ehks sisi root ja parool Kui kõik korras siis peaks tulema SSL Käsud mkdir /etc/ssl/CA cd /etc/ssl/CA openssl genrsa -des3 -out server.key 1024 openssl rsa -in server.key -out server.key openssl req -new -days 3650 -key server.key -out server.csr openssl x509 -in server.csr -out server.crt -req -signkey server.key -days 3650 chmod 400 server.* Avad läbi yasti ssli Siis : vi /etc/apache2/listen.conf ja l...
Võrguprotokollid Kustas Jõe BOOTP Bootstrap Protocol (boodiprotokoll) Võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja bootida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutaja vahelesegamiseta. BOOTP(2) Loodud spetembris 1985 Autor: Bill Croft Siiani kasutusel BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4) kasutatakse IPaadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Lood...
Operatsioonisüsteem •Opsüsteem on nagu valitsus, kes iseenesest midagi kasulikku ei tee, vaid ainult pakub keskkonna, milles teised programmid saavad töötada. Lühendid •Operating System •Operatsioonisüsteem •opsüsteem •OS OS peab: • Pakkuma keskkonna kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme • Tegema arvuti kasutamise mugavaks • Kasutama arvuti riistvara võimalikult effektiivselt • Tagama riistvara toimimise. • Lahendama veaolukordi. OS'i peamine eesmärk •On muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendada veaolukordi. OS mõiste (1) •on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. OS mõiste (2) •programm või programmide kogumik, mille ülesandeks on olla vahendajaks arvuti ning seda kasutava inimese vahel ning tagada arvuti töö. OP süsteemi ülesanded • Protses...
TÕLGI JA SELGITA! http://www.vallaste.ee/index.htm 1 DDR SDRAM - topeltkiirusega sünkroon-DRAM 2 PCI Express - Sisend-väljundsiini standard 3 serial ATA - jada-ATA, järjestik-ATA IDE-liidese edasiarendus 4 video card - videokaart 5 TFT - TFT-vedelkristallkuvar TFT-tüüpi vedelkristallkuvarites 6 XGA - 1990-ndatel firma IBM poolt välja töötatud kõrge lahutusvõimega graafikastandard. 7 HDD - kõvakettaajam 8 CD-RW - korduvsalvestusega laserketas Laserketas, millele erinevalt CD-R kettast saab informatsiooni salvestada, kustutada ja uuesti salvestada. 1 chip - kiip Väike pooljuhtmaterjali (enamasti räni) kristall, millele on tekitatud integraalskeem. 2 clock speed - taktsagedus Arvuti taktsagedus näitab taktgeneraatori poolt genereeritavat impulsside arvu sekundis ja määrab ära protsessori töökiiruse. 3 bus (1) - siin Juhtmete komplekt, mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise. 4 case (3) - korpus Seadet ümbritsev kest, korpus...
Veebilehe loomine sisuhaldussüsteemi Joomla baasil Anatoli Tarkvara ja andmebaaside haldus Juhendaja: Raido Sirvi 2014 Töö eesmärk Lõputöö tulemusena valmib sisuhaldussüsteemi Joomla baasil muudetav ja valmis kujunduse (template) põhjale loodud veebileht, mis sisaldab kohandatud menüüsid ja lisamoodulina pildigaleriid. Valmiva veebilehe temaatikaks on raskemuusika (metal). Töö struktuur 1.Praktilise töö idee kirjeldus 2.Teoreetiline osa ·Vabavaraline Joomla CMS ·Joomla installeerimine ·Joomla kohandamine disaini (veebilehe päise, tausta ja menüünuppude) muutmine. 3. Tööplaan ja ajakava 4. Tulemused (praktilise töö kirjeldus ja selle edasiarendamise võimalused) Püstitatud ülesanded · Joomla installeerimine veebiserverisse · Valmis veebilehe kujunduse paigaldamine. · Valimis kujunduse kohandamine - disaini (veebilehe päise, tausta ja menüünuppud...
Veebidisainer Paljud inimesed arvavad et veebidisainer ainult joonistab arvutis kuid tegelikult tegeleb ta ka eeltööga.Veebidisaineril peab olema hea visuaalne mõtlemine, võime tajuda multimeedia ja reklaami psühholoogilist mõju, oskus mõista sihtgrupi vajadusi, süsteemne ja loogiline mõtlemine, lahendustele orienteeritus. Veebiarendaja peab oskame paljutega suhelda, Kujutleda ette võimalusi ning koostöövalmidus.Ta peab olema ka avatud uuendustele. Veebidisaineriks võib saada erinevates Kutse- ja Kõrgkoolides nagu näiteks: Tartu Kõrgemas Kunstikoolis meedia ja reklaamidisaini õppekaval Tartu Kutsehariduskeskuses veebispetsialisti erialal Eesti Kunstiakadeemias, nt meediagraafika õppekaval Tallinna Polütehnikumis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND IAF0041 Arvutid I Skanner Üliõpilane: Matrikli number: Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud 28.05.2014 Nimetus ja ajalugu Tänapäevamaailmas kasutatavate skannerite eellaseks võib pidada faksiaparaatide sees olevaid kujundi sisestamise seadmeid. Nimetus ,,Skanner" või ,,Skänner" on võetud eestikeeles kasutusele laensõnana ja tuletatud seadme ingliskeelsest terminist ,,scanner". Seadme nimetus on omakorda tul...
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]] =Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Tõnis Glase Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014 ==Essee== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine näol oli tegu ühe huvitavama ainega sügissemestril. Enne semestri algust ÕISist ainet vaadates ei tekitanud antud aine suurt huvi ja mõtlesin et tulevad lihtsalt igavad loengud. Reaalsus oli aga hoopis teistsugune. Iga nädal tuli loengut andma keegi uus ja huvitav isik, kes rääkis erineval teemal ja asju erinevast vaatenurgast. Ei hakka maha salgama et päris igasse loengusse ma ei jõudnud füüsiliselt kohale ei jõudnud, seda erinevatel mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel aga alati vaatasin loengu esimesel võimalusel järgi ja tegin seda suurima huviga. Esimene loeng [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047- cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Vare...
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. MICROSOFT OPERATIONS FRAMEWORK?.....................................................................4 1.2 Komponendid....................................................................................................................................5 1.2.1 Service Management Functions..................................................................................................5 1.2.2 Management Review..................................................................................................................5 2. ETAPID....................................................................................................................................6 2.1 Plaani etapp...............................................................................
Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: • ärivara on kaitstud autoriõigusega; • arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasut...
Prototüüpide loomine Thea Sogenbits Loengu kava Persoonad Stsenaariumid Stsenaariumite kontrollsessioon (?) Kasutajalood Esitlemine Persoonad – mis need on ja milleks neid vaja Persoonad kui tarkvara loomise tööriistad: Määravad, mida tarkvara kui toode peaks tegema ja kuidas välja paistma Pidepunkt Loovad konsensuse ja pühendumise Mõõdavad disaini ja lahenduse efektiivsust Panustavad marketingi Persoonad põhinevad uuringul: päriselu vaatlused etnograafilised intervjuud kontekstuaalsed küsitlused etnograafilised intervjuud Interview where the interaction happens • Avoid a fixed set of questions • Focus on the goal first, tasks second • Avoid making the user a designer • Avoid discussion of technology • Avoid lea...
Kataloogipuu ülevaade: 10. September Terminalis orienteerumine: 11. September Unix käsud: 17/18/24. September Ubuntu 14.04 fresh install Ubuntu server: 1. Oktoober Ubuntu server: 2. Oktoober Olulisemad conf failid: 8. Oktoober Iseseisev tunnitöö: 15. Oktoober Tunnitöö (SSH ilma paroolita): 29. Oktoober Tunnitöö krüpteerimine: 5. November Tunnitöö 12.11 sshfs/sftp kasutamine, Roberti kausta mountimine virtuaalmasinaga. Tunnitöö 19.11.2014 - kõvaketta mountimine Tunnitöö 03.12.2014 - Kordamine Kataloogipuu ülevaade: 10. September http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk2.htm / (16-30GB) SWAP 1-1,5x RAM /home Terminalis orienteerumine: 11. September COMMAND KIRJELDUS ls -a Näitab faile ja peidetud faile terminalis ls -l Failide kuvamine terminalis listina ls -l -a/ls...
Word 2007 Sektsioonivahetus lisada sellele leheküljele, mis on viimane, millel numbrit olla ei tohi (,,Sissejuhatus"). Järgmisena tuleb siseneda jalusesse Kursor teise sektsiooni jalusesse (Footer Section 2). Eemaldada seos eelmise sektsiooniga st andke korraldus, et alates teisest sektsioonist algavad uued reeglid st nüüd ilmuvad nähtavale leheküljenumbrid. Valige ,,design" nupuribalt korraldus Page Number (lisa leheküljenumber) ning seejärel Format Page Number (kui soovite teistsugust nummerdamist jms) Lõpuks kontrollige, et Footer Section 1 oleks kindlasti tühi ja Footer Section 2 oleks leheküljenumbritega ning et nummerdamine oleks õige.
#include
Kuressaare Ametikool Tarkvara ja andmebaaside haldus WINDOWS SERVER 2008 Referaat Autor: Jalmar Tõnsau Juhendaja: Diana Lõhmus 2014 Ajalugu Algselt tunti Windows serverit koodnime all ,,Longhorn" , Microsofti eesistuja Bill Gates teatas selle ametlikust nimest aga 16. Mail 2007, kui toimus iga Microsofti iga-aastane tarkvara ja riistvara konverents. Beta versioon lasti välja 27. Juulil 2005. Beta 2 lasti välja 23. Mail 2006 WinHEC(Windows Hardware Engineering Conference) ajal. Beta 3 estileti 25 Aprillil 2007. Hilisem versioon Windows Server 2008 hakati tootma 4. Veebruaril 2008. Funktsioonid Windows server 2008 on ehitatud samale koodile kui Windows Vista, seega nad on arhitektuurselt ja funktsioonide poolest sarnased. Kuna arhitektuuri kood on sarnane, siis WS2008 tuleb koos tehnilise, turva, juhtimise...
USB- pulgad Arvutimaalilm nr 4 2006 Sissejuhatus Diskette võib praegu juba manalameheks kutsuda, sest juba on iga moodsa inimese aksessuaariks kujunenud USB- mälupulgad. Alguses olid nad lihtsalt hallid ja inetud, ent mida aeg edasi, seda rohkem on neist kujunenud tõepoolest aksessuaarid. Erikujulisi mälupulki Test Et välja selgitada parim mälupulk tehti test, seal hinnati kiiruseid, väliskuju, koostekvaliteeti ja turvalisust Omavahel võistlesid 17 UBS- pulka Neist kõige parem oli PQI Intelligent Stick pro 170 Järeldused Testitud pulkade kiirused olid kõikuvad. Polnud ühtegi 512MB pulka, kuhu saaks ka sama palju infot panna Pulga tegijad oleksid võinud ka ära õppida, et panna paelahaak pulga korpuse, mitte korgi külge PRO 170 On omapärase välimusega Pulk on nii õhuke, et meenutab isegi mälukaarti Kasutatav mälumaht oli 499 MB Kaal on 8,6g Mahutas 22 kataloogi, 839 faili 462MB ...
CREATE DATABASE `Lennundus` DEFAULT CHARACTER SET latin4 COLLATE latin4_estonian_ci; USE `Lennundus`; CREATE TABLE IF NOT EXISTS `tlised` ( `id` INT(11) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `Eesnimi`VARCHAR(25) NOT NULL, `Perenimi`VARCHAR(25) NOT NULL, `IK` CHAR(12) UNIQUE NOT NULL, PRIMARY KEY (`id`) ) CREATE TABLE IF NOT EXISTS `tleping` ( `id` INT(11) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `lepingu_nr` INT (5) NOT NULL, `algus` DATETIME (16) NOT NULL, `lpp` DATETIME(16) NULL, `tlised_id` INT(11) NOT NULL, FOREIGN KEY (`tlised_id`) REFERENCES tlised(id), PRIMARY KEY (`id`) ) CREATE TABLE IF NOT EXISTS `sisselogimine` ( `id` INT(11) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `algusaeg` DATETIME(16) NOT NULL, `lppaeg` DATETIME(16) NULL, `tlised_id` INT(11) NOT NULL, FOREIGN KEY (`tlised_id`) REFERENCES tlised(id), PRIMARY KEY (`id`) ) CREATE TABLE IF NOT EXISTS `kassa` ( `id` INT(4) NOT NULL AUTO_INCREMENT, ...
Problem 1 Host IP Address 172.30.1.33 Network Mask 255.255.0.0 Network Address 172.30.0.0 Network Broadcast Address 172.30.255.255 Total Number of Host Bits 16 Number of Host 65534 Problem 2 Host IP Address 172.30.1.33 Network Mask 255.255.255.0 Network Address 172.30.1.0 Network Broadcast Address 172.30.1.255 Total Number of Host Bits 8 Number of Host 254 Problem 3 Host IP Address 192.168.10.234 Network Mask 255.255.255.0 Network Address 192.168.10.0 Network Broadcast Address 192.168.10.255 Total Number of Host Bits 8 Number of Host 254 Problem 4 Host IP Address 172.17.99.71 Network Mask 255.255.0.0 Network Address 172.17.0.0 Network Broadcast Address 172.17.255.255 Total Number of Host Bits 16 Number of Host 65534 Problem 5 Host IP Address 192.168.3.219 Network Mask 255.255.0.0 Network Address 192.168.0.0 Network Broadcast Address 192.168.255.255 Total Number of Host Bits 16 Number of Host 65534 Problem 6 Host IP Address 192.1...
docstxt/13945471086272.txt
Mida tuleb teha, et teada saada kuidas kasutajad veebisaidil kituvad ja mida nad seal teevad? Uurida veebiserveri logi, kasutades spetsiaalset analsi programmi, seelbi saab vaadata samme, kuidas ja mis lehti pidi klastajad saidil liiguvad ja mis ajahetkel lahkuvad. Ka neb ra nende pritolu. Page tagging meetod vimaldab samamoodi jlgida leheklje klastajate arvu ja kitumist. Mlemal meetodil on omad vead ja eelised ning tasub valida enda rile sobivam lahendus. Ideaalne oleks kombineerida mlemat lahendust ja leida tulemuste keskmine, sest page tagging meetod nt. vimaldab koguda teavet javascripti ja flashi kasutamisest, mis ei vaja eraldi serveripringuid, ning vimaldab cached leheklgede kasutamist salvestada, samas aga ei loe nad otsimootorite spiderite klastusi, sest need ei jooksuta javascripti ja javat. Serveri logi kasutamine on lihtsam seetttu, et serveritarkvara loob seda niikuinii ja seetttu pole vaja lehele eraldi muudatusi sisse vi...
Eõppepäev Daisy Mällo 9.c Kas internet on inimõigus? Võiks mõelda selle üle, kas internet on hüve või inimõigus. Internetis saab vaadata õigusi/seadusi, riiklikke teadaandeid, retsepte ning palju muud. Eesti on muutunud eriigiks, kus kõik info on internetis üles laaditud. Kui usaldusväärne on internet? Raamatutes on info must valgel paberile trükitud ning seda ei saa muuta, kuid internetis saab ning seda infot peaks kindlasti võrdlema seda teiste allikatega. Turvalisusest digiajastul Telekas on võrdne internetiga; kui sa vaatad telekat ning sulle ei meeldi see kanal, siis sa saad kanalit vahetada, nii on ka internetiga, saad vaadata erinevaid lehekülgi. Kiiver on võrdne viirusetõrjega; viirusetõrje peab olema korralikult installitud ning korralik. Relv on võrdne telefoniga; kui sa tahad kellegile anda telefoni, siis võiksid mõelda relvale, kas sellel on paroolid peal ning kas sa usaldad seda inimest. Sotsiaalvõrgustikud...
NXT Mindstorm Marek Viirok Jalmar Tõnsau Mindstormide suguvõsa RCX (Robotic Command eXplorer)Esimese generatsiooni Lego Mindstorms. RDS (Robotics Discovery Set) Teise generatsiooni Lego Mindstorms Droid Developer Kit & Dark Side Developer Kit NXT Lego Mindstorms 1.0 ja 2.0 EV3 RCX (Robotic Command eXplorer) RDS (Robotics Discovery Set) EV3 NXT Ajalugu ja päritolu 2006 aasta Juulis esitleti NXT Mindstorms 1.0 2009 aasta August esitleti NXT Mindstorms 2.0 Brick ehk NXT juhtplokk NXT juhtplokk (Intelligent Brick) on RCX juhtploki järglane, sellest tuleneb ka nimi NXT ehk NEXT (järgmine) Atmel32bitine ARM7 protsessor Atmel 8bitine AVR protsessor ATmega48 256 kB välkmälu ja 64kB muutmälu USB 2.0 Bluetooth 2.0 4 Sisendporti 3 Väljundporti ...
IT-Lepingud IT-Leping Mis on ? Lepingu liigi valimine Täpsustada tuleks lepingu liik On organisatsioone, kes töötavad välja tüüptingimusi Pealkiri võib olla pettev Näidislepingud ITvaldkonnas Koostööleping Riistvara või laiatarbetarkvara müügileping Riistvara hooldusleping Infosüsteemi lähteanalüüsi leping Tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid Dokumentatsiooni plaan Lepingu ajakohastamise/täpsustamise kord Lepingu lõpetamise tingimused Lepingu kehtivus Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp Aeg Ülesanded Pikenemine Ennetähtaegne lõpetamine Küsimusi? Täname kuulamast! ...
Twitter Twitter on suhtlemisvõrgustik ja mikroblogimise veebisait. Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (inglise keeles tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (inglise k. follow). Twitteri sotsiaalvõrgustik kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub San Brunos Californias. Samuti on Twitteril serverid ja kontorid San Antonios, Texases, Bostonis,Massachusettsis. Pärast Twitteri loomist Jack Dorsey poolt 2006. aastal on lehekülg kogunud populaarsust üle maailma ning 2011. aastal kasutab seda umbes 200 miljonit inimest. Twitterit finantseerinud riskikapitaliettevõtete hulka kuuluvad Institutional Venture Partners, kunagine eBay investor Benchmark Capital, Union Square Ventures, Spark Capital,Insi...
Operatsioonisüsteemide tulevik Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda Operatsioonisüsteemide tulevikku pole kerge ennustada, kuna tehnika areneb kiirelt. Seega proovin prognoosida oletusel, et pole suuremat revolutsiooni tulemas arvutite arengus. Kõigepealt mõtlen tagasi windows 95-e peale ja vaatan arengut kuni windows 7-meni. Kuna olen ainult Windowsi operatsioonisüsteeme kasutan, siis nende põhjal seda arengut ka vaadata saan. Põhiline asi, mis kasutaja jaoks muutunud on, on kasutajamugavus. Kõik asjad on läinud lihtsamaks ja kindlasti ka kiiresti leitavamaks. Seega usun et operatsioonisüstee...
DHCP protokoll Ellina Jääger 2-PTAE Küsimused Miks on üldjuhul sisselülitud DHCP server ruuteris kasulik lõpptarbijale (suvalisele võrgu kasutajale) ? Milliseid sisevõrgu aadresse peale üldlevinud standardi 192.168.0.0 - 192.168.255.255 võib veel sisevõrgus kasutada ? Kirjelda milline on Sinu koduse (või mõne muu sulle teada oleva) ruuteri häälestus DHCP serveri osas (palju on rendiaadresse, kui kauaks renditud, millises vahemikus) . Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)? Milline on viimane IP aadress, mida DHCP server näidisel välja jagab? Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1. Võimaldab võrguülematel ühest või teisest ruuterist hallata ja automatiseerida dünaam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
