ARVUSTUS Romaan ,,Nana" Émile Zola Eesti keelde tõlgitud 1976 Kirjastus: Eesti Raamat 400-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites Mulle meeldivad klassikalised romaanid, milles on tõusud ja mõõnad, kurbus ja rõõmud. Sellepärast, valisingi E. Zola romaanidest just ,, Nana" Romaani tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal ja räägib kergemeelsest naisest, kes tegeleb tänavaprostitutsiooniga ning tema eesmärgiks on jõuda rikaste ja jõukate seltskonda. Nana Coupeaus on noor ja ilus üksikema, kes oli pärit ühiskonna põhjakihist. Kuid ka tema unistas toredusest ja rikkusest, kahjuks ainukeseks rikkuseks oli tema keha. Oma ilust oli ta teadlik ja teadis väga hästi, kuidas ilu müüa tänavaprostituudina. Suure tähele panu saab Nana siis, kui ta esineb Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Venus" peaosa. Laulda ja näidelda ta ei osanud, esitles laval ainult oma kehavõlusid. Kuid sellest hoolimata võidab ta publiku armastus...
Kolm paari pööraseid pöörlevaid silmi, kolm nende poole võbisevat ja tõmblevat nina, kolm ilatsevat suud, libedad süljenired kollakate kihvade küljes rippumas. Koer seisis täiesti liikumatult, kõik kuus silma neid vahtimas, ning Harry teadis, et nad ei ole juba surnud ainult sellepärast, et nende ootamatu ilmumine oli looma üllatanud, aga ta hakkas kiiresti üllatusest toibuma ning polnud vähemat kahtlust, mida need kõuemürinaga sarnanevad uratused tähendasid. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/J._K._Rowling http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/harry_potter_liina.htm
Juhan Liiv (1864-1913) Luule ja elulugu Juhan Liivi luuletusi „Sina ja mina“ „Mets kohas...“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Rändaja“ „Ta lendab lillest lillesse“ „Mine, mine, lumekene“ „Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ning tema sõnavara ol...
Kolm Musketäri A.Duma Tegelase iseloomustamine: Dartanjan on gasgoonlane, kelle suurimaks sooviks on saada musketäriks. Ta on tark, arukas, julge, tugev, hooliv, noor, abivalmis, … Tal on tumedad ja pikad juuksed.Tema elu armastuseks on Constance. Dartanjan leab endale kolm sõpra Athos, Phortos ja Aramis. Nende ühine deviis on „ Üks kõigi ja kõik ühe eest“ Asjaolud: Tegevus toimub põhiliselt Prantsusmaal Pariisis. Riiki valitseb kuningas, kellele allusid musketärid. Usku valitseb aga kardinal, kellele allusid kaardiväelased. Üks sündmus: Dartanjani isa andis Dartanjanile 3 kingitust:hobune, 15 eküüd ja nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. Dartanjan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. Dartanjan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. Dartanjanilt varastati kiri. Karl Marcus Ende ...
Minu lemmikusks peategelaseks oli Inga, sest tal oli palju julgust kiusajatele vastu hakata. Kuid mulle ei meeldinud see, et ta geibaaris käis. Varem või hiljem oleks keegi ta sealt niikuinii avastanud. See raamat jäi lühikeseks. Raamatu lõppemisele ei olnud palju rõhku pandud, see lõppes tegelase surmaga. Autor oleks võinud raamatu kirjutamisega rohkem vaeva näha, loeb raamatu kvaliteet, mitte raamatute arv. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn · http://www.epl.ee/news/kultuur/ketlin-priilinn-minu-kiiks-on-see-et-armastan- onnelikke-loppe.d?id=51103691 · ,,Sefiirist loss" Ketlin Priilinn
Mati Unt · Sündis 1. Jaanuaril 1994. · Pärit Tartumaalt · Peeti juba keskkooli ajal kirjanikuks. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Läks edasi teatrisse, lavastajaks, kirjandusalajuhatajaks. · "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3. Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abiel...
1. Üle kriisi läheb sild Kriisiolukorda tuleb õigel ajal ära tunda. Elus vahelduvad headus ja kurjus, rõõm ja kurbus ning edu ja läbikukkumine. Kõige raskemast olukorrast võib välja viia kiireim tee edasi. Vigadest tuleb õppida ning tulevikus tuleb proovida neid vältida. Heata ei oleks kurja ning kurjata poleks head - just nagu "Kurjuse laul" Oskar Lutsu jutustuses "Nukitsamees". Kui elaksime elu, kus poleks kas head või halba, ei suudaks me eristada, kumb see nüüd oleks. Inimene peab läbi elama nii kurjust kui headust, et ta suudaks neid hinnata ja ka eristada. Kui keegi on harjunud sünnist saati headusega, elab ilma teise pooleta, siis ei oska ta seda hinnata ning peab seda loomulikuks, ehk justkui polekski see headus. Nii headus kui kurjus on elus olulisel kohal ning aitab meil elu hinnata. Edu teekonda võiks võrrelda noole laskmisega. Levib ütlus, et rasked ajad vinnastavad noole, mis elu oma kiirusega kaasa tõmmates edasi ...
Filmi ,,Karu süda" analüüs Eelmise nädala jooksul vaatasime klassiga omamoodi huvitavat filmi ,,Karu süda", millest sain uue, kuid mitte just parima filmikogemuse. Kuna mina ise filmist esimest poolt osa ei näinud, siis oli filmist arusaamine raskem ning enamus jäigi mulle mõistatuseks. Film oli kahjuks tõsiselt igav ja raskesti vaadatav. Tegelasi ja tegevust oli küll vähe ja kogu film näitaski ainut Niikat ja tema tegemisi, keda mängis Rain Simmul, kes sobis oma metsiku väljanägemisega sellisesse rolli. Niika oli Eestist pärit mees, tugeva kehaehitusega ja ülbe käitumisega, kes läks Siberi üksikusse metsa, tsivilisatsioonist eemale, et enda tõelist kutsumust leida. Seal olles tegeles ta küttimisega ja tutvus mitme kohalikuga ning ka asiaadist naisega keda ta ravis kuna ta oli tema karu püünisesse kogemata sattunud. Aja möödudes hakkas mehele naine meeldima ja juhtus nii mõndagi ,,huvitavat". Tegelikult võib seda filmi pidada hoopiski l...
Ta leidiski kasti, kuid ta ei suutnud seda lahti teha. Ta viskas selle maha, lootuses, et see nii avaneb. Kast hoopis plahvatas ning loomad paiskusid seinte äärde. Kokkuvõte Arvan, et teostel oli sügav mõte ning kui lugudesse süveneda, siis võib nii mõndagi õppida. Mina kahjuks väga süveneda ei saanud, kuna lihtsalt napib aega seoses kevadtöödega. Siiski soovitan seda teistele, sest lugudel on mõte ja huvitav lauseehitus, millest annab paljugi õppida. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas (05.05.2013) http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html (05.05.2013) http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedebert_tuglas (05.05.2013)
Sünnipäev Oli üks õhtu poolik istusin rõdul ja mõtlesin kuidas ma oma sünnipäeva pean nimelt oli mul viie päeva pärast sünnipäev istusin ja istusin siis tuli üks mõte ma mõtlesin et mu sünnipäeval võiks olla kolm klouni , diskobuss,kummituba ja veel palju sõpru. Siis kui juba ema karjus et mine magama siis longerdasin voodisse ja hakkasin magama jääma ja siis lendas mööda lendavtäht siis olin kuulnud ju et lendavatähega pidi ühe soovi saama ma soovisin et mul oleks selline sünnipäev nagu ma ennem mõtlesin.Ma jäin kohe magama.Hommikul tuli äratas mind ema üles ja läksin siis sööma ,sain söödud ja kell oli juba nii palju et pidin kooli poole minema hakkasin kooli minema ja tee peal on alati üks vana maja kuhu keegi sisse ei lähe keegi ei tea miks aga täna mingi asi kutsus mind sinna läksin sinna nagu oma koju.Kui ma jõutsin sisse siis ma kukkusin lõin pea ära.Ma minestasin ma nägin nagu et ma oleks ...
Contra ehk Margus Konnula Elulugu Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal ...
Indigolapsed Kui kohe inimene hakkab suhtlema siis mõlemad mõjutavad üksteist. Kasvatusprobleemid. Rahuprobleemid, terviseprobleemid. Nende laste kohtta vüib öelda et need on uue põlvkonna lapsed. Nende kohta öeldakse mittetavalised lapsed. Mittetavaline: ülitugev tahe. Nt. Kui laps midagi väga tahab siis ta peab selle saama. Need lapsed on ka üliärkvel. Kui laps hakkab rääkima siis ta veel mäletab oma sündi. Ta on küll laps aga samas ta on täiskasvanu lapse kehas. Sellise lapsega ei saa suhelda nagu lapsega vaid nagu võrdväärsena. Vanemad peavad sellega harjuma ja leppima. Need lapsed on väga tundlikud valede suhtes. Tugev missioonitunne. Vanematel on tihti oma arvamus mis lastest saab aga laps hakkab selle vastu kohe kindlasti võitlema sest tal on omad missioonid ja tulevikuplaanid. Sensitiivsus- kaasasündinud sotsiaalne instinkt. Demokraatlik süsteem. Reeglid, kokkulepped inimeste vahel....
Ernest Miler Hemingway Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 2. juuli 1961) oli üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke Ameerika Ühendriikides. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Tema lemmikhobiks oli jahtimine. Samuti oli ta kurikuulus oma seikleva eluviisi tõttu. 17-aastaselt avaldas noor Hemingway oma esimese kirjandusliku teose. Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist. Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos, Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarance Edmonds Hemingway oli arst...
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega, kuid varsti rahunes. Mingi hetke pärast avastati, et ta oli kadunud, nagu vajunud täiesti maa alla. Sõbrad hakkasid teda otsima, kuid teda ei ...
Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas teada, et tõlgenduse abil saadud tähendused on asjakohased? Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid? Kuidas teada, kas mingit lauset tuleub vaadelda iroonilises võtmes ja mitte sõna-sõnalt? Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Kirjanduse mõiste on tänapäevases kasutuses umbes 2 sajandit, enne aastat 1800 tähistas kirjandus igasuguseid kirjutisi, kirja pandud teadmisi. Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui keele funktsioon kirjandus kui fiktsioon kirjandus kui esteetilist väärtust kandev objekt kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel ,,lüüriline mina", mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda.
Töö inimese elu vältimatu osa Tänapäeval on palju rohkem tööalaseid valikuid kui vanal ajal, see tähendab, et tööturg muutub kiiresti ja vajame järjest suuremat paindlikkust uute väljakutsetega toimetulekuks. Me oleme paljud kuulnud väljendit ,,töö tegi ahvist inimese", millest järeldub, et töö on see, mis eristab inimest loomast. Töö on inimese elu vältimatu osa, mistõttu omab see meie elus väga suurt tähtust.Töö vajab ülemaailmselt väga palju tegijaid ning tööturg on suur ja lai. Uusi erialasid lisandub iga päev, samal ajal mõned ametid on jäänud ajalukku. Põllumajanduses on viimastel aastatel võetud kasutusele erinevat tehnikat, mistõttu käsitsi tehtava töö hulk väheneb. Tänapäeva talunik ei lõika rukist sirbiga ja heina vikatiga, vaid peab oskama masinaid juhtida ja projekte kirjutada. Tänapäeva perenaine ei karjata Vargamäe Krõõda kombel lehmi ja põrsaid heinamaal. Loomade jaoks on suurl...
Kunagi, ei tea kuna ,siis kui kosmoses oli vaid päike ja sellest kaugel paar planeeti tulnukatega oli päikesele üsna lähedal üks kera mille sees oli suur magnet ja mida väljast kattis hein ja igasugused lehed. Selle keral oli 3 omanikku , need omanikud olid 3 lehma tiibadega. Nendel lehmadel oli väga kitsas seal ja kaugele lennata nad üksteisest ei saanud. Ühel päeval üks lehmadest märkas keral mingisuguse eseme kuue valge õiega ümber , lehm sõi selle ära ning jäi magama hiljem tal hakkas valutama kõht ja ta lasi väikese hunniku sellele kerale. Enam seda ei juhtunud päris kaua aega. Umbes nelja või viie kuu pärast märkas lehm hunniku asemel mulda ja sellel oli kolm samasugust esemet kuue õiega. Lehmad pidasid nõu ja andsid esemele nime „Lill“ .Pärast sõid lehmad need lilled ära, ja hiljem valutas kõht kõigil kolmel lehmal ja kõik tekitasid hunnikuid . Jällegi nelja –viie kuu pärast märkasid lehmad hunnikute asemel mullda ja igal oli 3 l...
Kes on edukas inimene? Edu võib võtta kui oma tegemiste tulemuste mõõdupuud. Elu kõige väärtuslikum tulemus on õnnelik, harmooniline elu. Kuid mis siis on see, mis teeb inimese õnnelikuks ja see läbi edukaks? Seda on raske ühtselt defineerida. Inimesi teevad õnnelikuks erinevad asjad- suur pere, majanduslik kindlustatus, head sõbrad, jõudmine karjääriredeli tippu, kuid õnnelik võib olla ka palju vähemate asjadega. Kui ma aga ütlen, et ma olen õnnelik, sest mul on head sõbrad, kas ma saan siis väita, et ma olen edukas? Seda saan ma väita siis kui minu sihiks on olnud leida endale head sõbrad. Selle soovi täitumisel olen ma olnud edukas. Tihti mõistetakse edu all vaid suuri saavutusi. Suure ehitusfirma juht, filmistaar, kuulus laulja, poliitik, arvamusliider- nad on kõik edukad inimesed, kes on oma elus kaugele jõudnud. Võib tunduda, et nad on saavutanud oma eesmärgid. Mis juhtub, aga siis kui neilt inimestelt küsid, kas nem...
Kuidas portreteerida südametunnistust? Südametunnistus mõjub igale inimesel erinevalt ja on raske kirjeldada, mida see termin tähendab. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus on aga südametunnistust defineeritud järgnevalt:,,Omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme". Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kuid tihti tunnetavad inimesed oma südametunnistust alles peale vale teo sooritamist. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi igavesti nooreks jääda, vahetas ...
Valguse ja varju piiril Valgus ja vari on tihti võrdluseks heale ja halvale. Inimesed sildistavad tihti inimesi, olukordi ja tegusid, kas heaks või halvaks. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tuleb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Woland, kes kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti...
pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks." Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001: Virumaa kirjandusauhind 2006: Nukits parim lastekirjanik Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kiv ir%C3%A4hk http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti -lastekirjanikud-ja- illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukem iseksi/ANDRUS.html
Mälk ja meri Lugesin läbi August Mälgu romaani ,,Hea sadam". Aet Vaemla kirjeldas seda raamatut nii: ,,Mõnus jutustus, täis lahedat meretuult, avaraid südameid ja kergel käel antud julgustavat eluhoogu, vaatamata sellele, et tegevus sünnib kehvas ja viletsusega võitlevas rannakülas" Just täpselt selline oligi kogu see romaan. See romaan räägib noorest poisist, Juuljusest, kes peab olude sunnil jätma maha oma väikse õe, kes teoses siiski tagasi oma venna juurde pääseb ja minema vanasse rannakülla, vanale viinalembelisele taadile, Taavile, sulaseks. Raamat räägib sellest raskest, tõsisest, kuid siiski põnevast rannaküla elust. Nagu ka tavaelus kombeks on liiguvad kõik mingil ajal edasi ja nii ka Juuljus, kes otsustab ühineda kaubalaeva meeskonnaga. Ta näeb maailma ja saab juurde pidevalt uusi kogemusi. Teose lõpus kolib ta tagasi rahulikku rannakülla koos oma isaga, kellega ta imekombel Tallinnas kokku juh...
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagun...
12. Heiti Talvik (1904-1947) Sündis Tartus, isa arst, ema pianist, elas Pärnus, koolitte rahutu, kaotas varakult isa, jättis Treffneri pooleli, läks K-J kaevandusse. 1926 läks TÜ eesti keelt ja kirjandust õppima, jättis pooleli. Oli väga valulik luuletaja. Püüdis leida enda kohta elus, 1937 abiellus B. Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakesken...
Lugemiskontroll "Kuidas elad Ann?" Aidi Vallik 1. Kui vana oli Ann ja kellega ta koos elas? 2. Kirjelda, millise iseloomuga oli Ann. 3. Mis muutis Anni elu? 4. Kust leidis Ann oma ema päeviku? 5. Mis oli Anni ema nooruspõlve hüüdnimi? 6. Kas Anni ema valetas oma mineviku kohta? 7. Kirjelda Anni ema olemust. 8. Kes oli Anni isa? 9. Kirjuta Anni parimate sõbrannade nimed! 10. Kus oli Reena suvila? Kellega Ann sinna koos läks? 11. Kirjelda sündmusi, mis suvilas toimusid. 12. Kes oli Villem? 13. Kus toimus tulekahju. Kes kannatada sai ja millised olid tagajärjed? 14. Mis Annist lõpuks sai? Kas ta läks koju? Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Lugemiskontroll 1.) Kui vana oli Ann ning mis staatus oli tal koolis (kuidas oli ta õppeed...
Dorian Gray portree tegelased Tegelased lord Henry Wotton e Harry - avaldas portree kohta oma arvamuse, pruunid silmad, elab Curson Street´il Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja, kunstnik, tegi portree Gray ´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux, Selby on tema oma Lord George Fermon sõbralik, laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma, romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane näitleja James Vane - Sibyli vend Teatri direktor kilev hääl, paks, juut Victor - Doriani teener Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega
Rohkem ma raamatu saladusi ei reeda, aga võin öelda et lõpp tuleb väga üllatav. Kokkuvõtteks Leidsin, et Kristel Kriisa raamat on tõesti teistsugune ja huvitav. Üllatava lõpuga raamat annab lootust ka järjele, mida tuleb kindlasti ootama jääda. ,,Piinatud hinged" paneb kindlasti mõtlema. Olen valikuga rahul, kuna tavaliselt viskan ma raamatu nurka pärast 50. lehekülge, kuid sellel teosel oli nii kõva tõmme, et lugesin ta vaid ühe õhtuga läbi. Kasutatud kirjandus http://kristelkriisa.weebly.com http://www.lastekas.ee/index.php?go=jutt&news_id=3392 http://blogistaja.wordpress.com/2012/02/14/kristel-kriisa-piinatud-hinged http://snlhmn.forumotion.net/t2575p30-2012 http://bookwormevamaria.blogspot.com/2012/05/piinatud-hinged-kristel- kriisa.html http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/piinatud_hinged/831173
Tom sawyer Mark Twain Lugu juhtus St.Petersburgi linnas. Kus elas Tom sawyer oma tädi Polly juures. Tomil oli võime sattuda seiklustesse ja pahandustesse. Tal oli sõber Huckelberry Finn keda hüüti Huckiks. Muidugi oli Huck kõikide emade hirm ja kõikide poiste unistus olla selline nagu Huck. Vaatamatta tädi Polly keeldudele sõbrustas Tom ikkagi Huckiga edasi. Nii mõnigi nende seiklus oli lausa eluohtlik. Tom sawyeril oli kihlatu Becky. Becky meeldis Tomile väga. Becky oli tore ja lahke ning ilus tüdruk. Tomil ja Huckil oli ka vaenlane,kelle ks oli kuri ja paha Indiaani Joe. Poolenisti orb Tom kasvab üles oma tädi Polly juures. Ta on paras marakratt, alati vempudeks valmis ja erakordselt nutikas siis, kui on tarvis koolist poppi visata või kirikuskäimise st kõrvale hiilida. Kõige meelsamini longib ta koos kaaslastega Mississippi ääres. Vahva on püüda kalu, teha lõket ja pahvida maisitõlvikust tehtud piipu. Kui ainult neid neetud täiskasva...
ARVUSTUS Noorsooromaan ,,Kirjaklambritest vöö" Mare Sabolotny ilmumisaasta 2011 (paberraamatu ilmumisaasta 2007) Kirjastus: Tänapäev eesti keeles, e-raamat Eesti Digiraamatute Keskus OÜ Raamatu valisin autori pärast, Mare Sabolotny kirjutas oma debüütteose "Kirjaklambritest vöö" lõpuni 15-aastaselt. Eriti meeldis mulle autori ütlus: ,,Raamatu ilmumisest olid kõik õpetajad positiivselt sokeeritud, eriti jahmunud olevat olnud eesti keele õpetaja, kes ei suutnud uskuda, et nii kehvade kirjandite autor raamatuid kirjutab". Raamatu algus oli kohe köitev, mõne leheküljega sai nii mõndagi teada peategelase kohta. Peategelaseks on 16 aastane tüdruk Kati, kes ei saa iseendaga hästi läbi. Ta hilines pidevalt kooli,suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Elas Tallinnas, tuli Eestisse elama kuus aastat tagasi. Eelnevalt elas Inglismaal, isa inglane ja ema eestlane. Katil oli noorem õde Kersti. Vanemad olid väga omapärased, võib isegi ...
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud...
Eesti muinasusund (esitlus) USK Usutalitusi viisid suuremalt jaolt läbi tavainimesed ise. Tõsisemate probleemidega tegelesid kõrgelt austatud targad ja nõiad. Meie vanausund on tihti ebausklike kallakutega. Austati nii, kuidas meeleolu oli. Näiteks, kui peres oli palju haigeid, siis sooritati palju tervisega seotud toiminguid ja austati tervise eest hoolt kandvaid haldjaid või jumalaid. HALDJAD Peale surnukultuse pöörlebki muinasusund just haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja objekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu loodust ja kõike ümbritsevat kujutati elavana. Haldjad on Viru- ja Harjumaal, lääne ja lõuna pool on aga vaimud. Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad e...
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu. Sündmustik toimub algselt linnas, seejärel külas, kolh...
Eesti demokraatia on nõrgenenud Eesti Vabariigi põhiseaduses seisab punkt, mis ütleb ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Kuigi selles seisab, et rahvas on riigivõimu kõrgeim kandja, ei ole see tegelikult nii. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu. Nii tulebki välja, et Eestis ei ole päris demokraatlik riik, vaid meil kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et Riigikogu liikmed võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Kuid rahvas on sellega rahul, sest usaldame Toompea lossis vastu võetud otsuste õigsust. Sageli on aga väidetud, et Riigikogu on maandunud nn kummitempli rolli, mis tekitab meis suurt pahameelt. Kui tõsiseks on see olukord muutunud ning kuidas on võimalik situatsiooni reformeerida ? Viimastel aastatel on sagili väidetud, ...
Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat".
Prosper Merimee Kes oli? Prantsuse kirjanik Ajaloolane Arheoloog Riigiametnik Elukäik Sündis 28.septembril 1803 Pariisis Töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel. Enne kirjanikuks hakkamist õppis juurat. Pärines jõukast ja haritud perekonnast, vanemad olid kunstnikud. 1844. aastal valiti Prantsuse Akadeemiasse. Suri 23.septembril 1870 Cannes, Pariisis. Merimee kirjanikuna Teemad olid romantilised, kuid käsitluslaad oli realistlik. Keskendus eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele. Ei idealiseeri ega põlga inimest. Novellide lõpuks on enamasti surm. Teosed Esimese teose avaldas 1825. aastal Clara Gazuli nime all – „Clara Gazuli teater“ „Tõlkis“ lõunaslaavi rahvalaule – „Guzla ehk Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14. sajandi talurahvaülestõusust – „Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu armastusest ja vabadusest. (1845) „Colomb...
Tänavalapsed Tänavalapsed on alla 18-aastased lapsed (enamik üle 12 aasta vanad), kes pikema või lühema perioodi oma elust elavad tänaval. Nad on lapsed, kes sihitult hulguvad ühest kohast teise, kes omavad kontakte ja omaealisi sõpru tänaval. Ametlikult võib nende aadressiks olla vanematekodu või riiklik institutsioon. Neil on formaalne elukoht olemas, kuid nende sotsiaalsed vajadused rahuldab tänav. Vanemad on tööga nii hõivatud, et neil ei jää aega laste vaba aja sisustamiseks, nad isegi ei tea, kus lapsed veedavad oma vaba aega. Tänavalapsi võib jaotada nelja kategooriasse. Lapsed, kes elavad pidevalt tänaval. Neil puuduvad kontaktid muu maailmaga ja kodu. Nad on täiesti kaitseta ja hoolitsuseta. Lapsed, kes elavad tänaval, kuid käivad aeg-ajalt kodus ja suhtlevad oma perekonnaga. Lapsed, kes on tänaval ainult päeval ja lähevad ööseks koju. Nad teevad tänaval tööd, kerjavad ja varastavad, vii...
Unenäod klassiruumis Kindlasti on teil juhtunud, et jääte tunnis magama või ei kuula õpetajat. Sellel võivad olla halvad tagajärjed. Et seda vältida, pange hästi tähele ja tehke kõike kaasa,siis saate targemaks ja ei teki õpetajaga probleeme. Tänasest päevast arvan, et seda ei tasu enam teha, kuna sellel on kõikvõimalikud tagajärjed. Loomulikult mulle meeldib magada eriti peale väsitavat koolipäeva, aga seda ei tohiks teha avalikult, tunnis. Aga samuti võite näha just klassis parimaid unenägusid nagu mina. Magamine on hea, sest selle ajal te saate puhata, samuti see aitab teid liigsetest mõtetest kõrvale viia, teei kuule klassis tehtavat lärmi ning olete rahus ja vaikuses. Kuid selle-eest peate pärast tegema lisatööd, võite saada negatiivse tunnihinde, märkuse, teid võidakse saata direktori juurde. Mina küll ei tahks enam magama jääda! Lõppude lõpuks arvan, et peaksite ise olema tunnis aktiivsema...
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende au...
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma.Seni kuni isa puid raius,korjasid lapsed metsas seeni.Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust puha suhkrust ja magusast saiast.Siin jätkus pidusööki tundideks ja lapsed lasksid sellel hea maitsta! Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine. Grete ehmus ja tahtis jooksu panna, kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid. Magusa maja asem...
Libahunt Tammaru rahvas 1. Tammarulasi esindavad : Tammaru peremees, kes on 50-aastane, tugeva kehaehituse, habeme ja hallide juustega mees. Tammaru perenaine, kes on 40-aastane, lühikeseks lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2. Esimese vaatuse alguses on tammaru peremees ja naine väga töökad, hoolivad ja julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama. Näidendi sündmustiku käigus ...
Hamlet kas ohver või kurjategija? Marko Nõmm Tänapäeval on kuritegevus väga tihti esinev nähtus, võib isegi öelda, et see on igapäevane asi meie ühiskonnas. Statistika järgi võib aru saada, et kuritegevuse hulk aina kasvab ja kasvab. See on meie elus väga tähtis probleem ning sellest on väga palju räägitud ning selle teema kohta raamatuid kirjutatud. Paljud kuulsad raamatute peategelased on kurjategijad, aga kas Hamlet kuulub nende hulka? Hamlet on mõtiskleja. Raamatu alguses tundus ta mulle natuke ara, rahuliku, passiivse, intellektuaalse inimesena, kes ei tee midagi, selle peale hoolikalt mõtlemata. Hamletit võib kutsuda nii kangelaseks, kui ka anti-kangelaseks. Anti-kangelane on ta sellepärast, et ta pole teiste kangelaste moodi, nagu näiteks jumalad kreeka müütides, ta on traagiline tegelane ning inimesed, kes tema ümber on, kanna...
Vastseliina Gümnaasium Reis Hispaaniasse Loovtöö Koostaja Sigrifild Sikk 8.klass Juhendaja Eve Gross Vastseliina 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. REISIPÄEVIK...................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 18 3 SISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvat...
Kuidas lükkad, nõnda läheb. Marko Nõmm Paljud inimesed arvavad, et neid jälitab ebaõnn, mõned inimesed süüdistavad kõiges, mis nendega juhtub, teisi, mõned indiviidid üldse arvavad, et neil kõik nikuinii ebaõnnestub, isegi, kui nad proovivad seda teha kõigest jõust. Sellised inimesed ei saa lihtsalt aru, et alati on olemas normaalne põhjus, miks neil kõik nässu elus läheb. Nad peavad aru saama, kuidas lükkad, nõnda läheb. Inimene ei tohi oma probleemides süüdistama kedagi, peale iseenda. Tegelikult ainult ennast süüdistades probleemidest lahti ei saada. Tark inimene alati analüseerib oma tegusid, mis tõid negatiivseid tagajärgi, ning õpib oma vigadest, teeb järeldusi. Inimese elu sõltub sellest, milliseid otsuseid ta langetab ning kuidas ta tegutseb pärast otsustamist, niimoodi saan masellest vanasõnast aru. Kui inimene tahab elus läbi lüüa, edukaks saada...
Robinson Crusoe ,,Robinson Crusoe" on kirjutanud Inglise kirjanik D. Defoe. Raamat avaldati esmakordselt 1719. aastal. Seda peetakse ka esimeseks inglisekeelseks romaaniks. Raamat on autobiograafiline, rääkides väljamõeldud peategelase elust, kes veetis 28 aastat üksikul saarel. Robinson Crusoe elas linnas nimega York ning ta oli peres kolmas poeg. Tema isal olid poisiga omad plaanid. Robinson sai parima hariduse, mille vanemad talle võimaldasid ning temast pidi saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi. Robinson pääses, kuid ei pidanud enda sõna ta ajas need mõtted peast ja oli jätkuvalt meresse armunud ning jätkas seda sõitu. Kuuendal päeval tabas neid taas s...
TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta...
Igast raamatust on midagi õppida ,,Tõmba uttu" Mina lugesin raamatut ,,Tõmba uttu". Selle raamatu autor on Helga Nõu. Raamat peaks kirjeldama noorte elu ja tegemisi. See raamat on minu arvates küllaltki aegunud, kuna see on 2001. aasta raamat ja noored on muutunud. Mul soovitas lugeda seda raamatut mu endine klassikaaslane. Tema olevat seda raamatut lugenud mitu korda ja talle olevat see väga meeldinud. Inimesed on muidugi erinevad aga mulle see raamat üldse ei meeldinud. Helga nõu on küll Eesti kirjanik aga ta elab Rootsis. Ta on praeguseks 78 aastane. Ma ei mõista teda, miks tal on vaja kirjutada just noorte raamatuid kasutades oletatavat slängi kui ta pole noorte eluga eriti kursis? Vähemalt selline mulje jäi lugedes seda raamatut. Selle raamatu peategelane on Joonas Karu. Joonas on viieteist aastane kaheksanda klass poiss, kes olevat autori arvates väga humoorikas ja...
Kirjandusteose analüüs Lugesin Olavi Ruitlase ,,Kroonut". Autor kirjeldab kolme Lõuna-Eesti poisi seiklusi Nõukogude Liidu armees teenides. Paljud juhtumid tunduvad jaburad ning absurdsed, kuid on alati lahendatud humoorikas võtmes. Kasutades kavalust, on nende elu nii mõnedki korrad parem kui kaaskannatajatel. Poisid mobiliseeritakse 1988. aastal, mis eesti poistele just kõige parem ajastus polnud, sest alanud laulev revolutsioon tekitas eestlaste vastu Nõukogude Liidus ning täpsemalt venemeelsetes vastumeelsust. Autor üritab anda tolleaegse elu, täpsemalt armees toimuvast ülevaate. ,,Peeter uuris pakutavat toitu lähemalt, vedela kollakasrohelise löga seest paistsid paas juuspeent lihakiudu ja ta pakkus: "Vist kartulipuder lihaga!" Ta võttis lusikatäie, puhus tulisele toidule peale, pistis selle suhu ning sülitas kiiresti välja. "Tapeediliim, tapeediga," pakkus ta uuesti." Teos toob välja ka üleüld...
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja ...
Uurimistöö Brigitta Õepa Kalamaja Põhikool Betti Alver Koostaja: Brigitta Õepa Klass: 9 Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud........................................................................................2 3. Tunnustused......................................................................................3 4. Luulestiil...........................................................................
annaabi.ee 
