Valga Gümnaasium SÜSINIKOKSIID Keemia referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.CO ehk vingugaasi iseloomustus......................................................................................... 4 2.Süsinikoksiidi kasutusalad ning reageerimised teiste ainetega............................................ 5 3.Vingugaasi mõju inimese tervisele....................................................................................... 6 4.Sigaretid ja vingugaas.......................................................................................................... 7 2
taset õhus ehk õhukvaliteedi langust. Samuti suureneb süsinikmonooksiidi sisaldus tavaliselt koos hommikuste ja õhtuste liiklustiheduste kasvuga. Ka eramute küte eelkõige tahkete kütustega nagu puit. Siiski on 2002-2004 aastal tasemed madalad ning ei ole veel näha probleemi tekkimist tulevikus. 2003. aastal piirinormi ei ületatud, kuid 2002. aastal ületas CO piirinormi ühel korral Rahu jaamas. Samuti ka mitte piirinormi ületusi, sest 2003. aastal jõustus süsinikoksiidi 8 tunni 4 piirväärtus(10mg/m3) ja kehtivuse kaotasid senised 1 ja 24 tunni piirväärtused( 5 ja 3 mg/m3), siis uus leebem piirväärtus vähendab ületamiste tõenäolsust veelgi.[1-3] Tabel 1. 2002-2004 aasta Õismäe CO 24h keskmine maksimum. 1.3 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2005-2010
taset õhus ehk õhukvaliteedi langust. Samuti suureneb süsinikmonooksiidi sisaldus tavaliselt koos hommikuste ja õhtuste liiklustiheduste kasvuga. Ka eramute küte eelkõige tahkete kütustega nagu puit. Siiski on 2002-2004 aastal tasemed madalad ning ei ole veel näha probleemi tekkimist tulevikus. 2003. aastal piirinormi ei ületatud, kuid 2002. aastal ületas CO piirinormi ühel korral Rahu jaamas. Samuti ka mitte piirinormi ületusi, sest 2003. aastal jõustus süsinikoksiidi 8 tunni 4 piirväärtus(10mg/m3) ja kehtivuse kaotasid senised 1 ja 24 tunni piirväärtused( 5 ja 3 mg/m3), siis uus leebem piirväärtus vähendab ületamiste tõenäolsust veelgi.[1-3] Tabel 1. 2002-2004 aasta Õismäe CO 24h keskmine maksimum. 1.3 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2005-2010
Õhust on tublisti kergem. Põleb hästi . 11. Metaani leidumine looduses. Metaan on maagaasi põhiline koostisosa . Metaani leidub Ka mitmesugustes gaasides , mis tekivad orgaaniliste ainete lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta (soogaas ) . Kasutatakse gaasilise kütusena . 12. Metaani põlemise võrrand CH4+202CO2+2H2O 13. Nimeta süsiniku oksiide , nende valemid. Süsiniku oksiide on kaks : CO ja CO2 . 14. Süsinikoksiidi omadused, kahjulikkus. Süsinikoksiid CO on 1) Värvusetu 2) Lõhnatu 3) Vees vähe lahustuv 4) Väga mürgine gaas Kuulub küttegaaside koostisse, CO nimetatakse ka vingukaasiks , kuna tekib süsinikuühendite põlemisel hapniku puuduses ( näiteks kui ahju siiber liiga vara suletakse ) . Kahjulikkus Suure reageerimisvõime tõttu ühineb CO tugevasti vere hemoglobiiniga
Raua tootmine maagist Kaevandatavas rauamaagis on rauda 25-60% 1) Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Fe(2alla) + 3CO tuleb(temp.) 2Fe + 3CO(2alla) Kõrgahjus tekkiv raud reageerib osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. 2) Maakidest metalli tootmine on tavaliselt keerukas, mitmeetapiline protsess. Enne maagis sisalduvate ainete redutseerimist on vaja maaki sageli eelnevalt töödelda. Seda tehakse kahel moel: : Rikastamine- rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest
saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel.3. Sulamite eelisteks: Odavamad,kõvemad,tugevamad, madalama sulamistemperatuuriga,kuumakindlamad,vastupidavamad.4.Rauasulamid:nt:malm,teras,roostevabateras. Alumiiniumisulamid:nt: Duralumiinium(Al - Cu - Mg - Mn), silumiin(Al - Si).Vasesulamid:nt:pronks (Cu - Sn),melhior (Cu - Ni),messing e. valgevask(Cu - Zn),uushõbe e. alpaka(Cu - Ni - Zn).5.Karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp.6.Aluminotermia- lihtainete(peamiselt metallide)saamine ühenditest alumiiniumiga redutseeruimise teel.7.korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine)keskkonna toimel.8. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm).9. Elavhõbedasulameid nimetatakse amalgaamideks.10
Süsinikoksiid, CO Süsinikoksiid tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad süsinikoksiidi eriheited on tahkete kütuste põlemisel ja kõige väiksemad maagaasi põlemisel. maagaasi põlemisel on süsinikoksiidi eriheide ca 60 g/GJ, puitkütuste põlemisel 250 - 300 g/GJ. Maalähedases õhukihis on süsinikoksiid inimesele ohtlik, vähendades vere hapnikusidumisvõimet ja tekitades kudede hapnikuvaegust. Troposfääri sattunud süsinikoksiid soodustab kaudselt osooni teket, mis mõjutab Maa soojusbilanssi. Süsinikoksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi reguleerimisega ja juhtimisega. Süsinikdioksiid, CO2
Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Süsinikoksiid on ka autoheitgaasi koostisosa. Täielikul põlemisel tekib CO2 : C + O2 = CO2 (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel hapniku vähesusel tekib: 2C + O2 = 2CO (vingugaas) CO ei reageeri vee ega hapetega (alustega reageerib rõhu all), ta on indiferentne (st, et ei reageeri hapete ega veega ning ei moodusta soolasid). Süsinikoksiidi kasutatakse metanooli, vedelate mootorikütuste, etaanhappe jms sünteesimiseks. Tugeva redutseerijana rakendatakse seda metallide tootmisel maakidest: Fe3O4 + 4Co = 3Fe + 4CO2 Kõrgel temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manusel reageerib CO vesinikuga, moodustades mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid (alkohole, aldehüüde jm). Ta põleb iseloomuliku sinaka leegiga. CO põlemisreaktsioon on eksotermiline (eraldub soojust):
Metanool Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid
Elektrolüüs-elektrivoolu läbijuhtimine lahusest või sulatatud elektrolüüdist elekroodidel kulgev reaktsioon. Korrosioon- metalli hävimine keskkonna toimel. Aluminotermia-lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. Karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril. Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sulam-materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist
ALKOHOL+ALKOHOL=CH3CH2OH+CH3OH=h=CH3CHO2CH3+H2O AMIIN+HAPE=CH3NH2+HCl=CH3NH3*Cl Alkoholide ja amiinide happelised omadused- leelisteda reageerivad ägedalt;võivad süttida;metalliga reageerides eralduv H:väga nõrgad happed;moodustab soolasid: ETANOOL- C2H5OH-piiritus;eteeni katalüütilisel hüdraatimisel ja sahhariidide kääritamisel;alkohoolsed joogid ja desinfitseerivad tooted;vähe mürgine METANOOL- CH3OH-puupiiritus:puidu uutimine ja süsinikoksiidi redetseerimisel katalüsaatorite abil;lahustite koostis osa; surmavalt mürgine funktsionaalsed rühmad-heteroaatomeid sisaldav rühm(ka C,N,O või Hal), mis on seotud tüveühendi ahelasse;
Sest need on palju püsivamad, kui puhtad metallid. Metallid on enamasti küllalt tugevad redutseerijad ja nende oksüdeerimisreaktsioonides eraldub palju energiat. Tekkinud ühendid on energiavaesemad ja seetõttu palju püsivamad. · Metallide looduslikud ühendid: Oksiid - FeO, FeO, AlO, SnO Sulfiid PbS, ZnS, FeS, CuS, HgS Kloriid NaCl, KCl Karbonaat MgCO, CaCO Sulfaat - CaSO, BaSO · Raua tootmine: Redutseeritakse rauamaagist rauda süsinikoksiidi toimel erilistes kõrgahjudes. FeO + 3CO -> 2Fe + 3CO · Ühtlane sulam: Sulameid saadakse enamasti vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab tahkudes ühtlase sulami. Ühtlase sulami kristallvõre koosneb läbisegi paiknevatest erinevate metallide aatomitest. · Ebaühtlane sulam: Selle koostisosad ei ole üksteised ühtlaselt jaotunud, koosnevad erineva stuktuuri ja koostisega väikestest kristallikestest. · Sulami saamine:
Rauamaak Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab rauda (kevandamine on majanduslikult tasuv). Rauamaagiks nimetatakse ka rauda sisaldavat kivimkeha (kaevandamine ei ole majanduslikult tasuv). Eestis leidub rauamaaki Ida-Virumaal. Kõige rohkem leidub rauamaaki Hiinas (23.35%), Austraalias (18.34%) ja Brasiilias (18.34%). Raua tootmine Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Kõrgahju põhikamber täidetakse kindla koguse rauamaagi, koksi ja lubjakiviga. Kõrgahju põhjast puhutakse sisse kuum õhk. Kuum õhk süütab koksi ja tekib süsinikmonooksiid. Põlev koks kuumutab ahju põhjas oleva sisu enam kui 1600º C. Sellel temperatuuril reageerib raudoksiidis seotud hapnik süsinikmonooksiidiga, vabastades rauamaagist rauda. Vedel raud valgub ahju põhja ja lastakse välja iga kolme või nelja tunni järel. Lubjakivi reageerib rauamaagis olevate
redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. keemiline ja elektrokeemiline korrosioon- korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide ülekanne vähemaktiivsema metalli suunas. protektor- maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal. elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks.
miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast. Iga 2-3 aasta järel asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu samal sirgjoonel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Marsi mass on 9,31 korda väiksem kui planeet Maal. Üks väiksemaid planeete meie päikesesüsteemis. Olemas aastaajad. Maa ja marsi võrdlus Atmosfäär Marsi atmosfäär on hõre. 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16 °C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133 °C. Marsi raskusjõud on Maa omast 2,7 korda väiksem. Marsi pind Suhteliselt ebaühtlane pind. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20km). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliiv. Marsil on nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on
tema lahuses on ioonideks jagunenud molekulide osatähtsus siiski märgatavalt suurem kui nt. Äädikhappe või süsihappe lahuses. Süsihape H2CO3 Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Samuti annab see neile nõrgalt hapuka maitse. Pudeli avamisel eraldub süsihappegaas kihisedes limonaadist. Süsihape on ebapüsiv ja laguneb küllalt kiiresti jälle süsinikoksiidiks ja veeks. Suure rõhu all lahustub süsinikoksiid vees küllalt hästi. Süsinikoksiidi molekulid moodustuvad veemolekulidega reageerimisel süsihappe. Süsihape on väga nõrk hape. Ainult üsna väike osa laguneb lahuses ioonideks. Happelised oksiidid Oksiidi reageerimisel veega on võimalik saada veel mitmeid teisi hapnikhappeid. Nt. väävlishape ja süsihape. Mõned happed on ebapüsivad ja võivad kergesti (eriti kuumutamisel) uuesti laguneda oksiidiks ja veeks. Nt. süsihape ja väävlishape. Hapetele vastavaid oksiide nim. happelisteks oksiidideks
Metanool ja etanool Metanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CHOH. Metanooli tuntakse ka puupiitituse nime all, kuna kunagi toodeti kuivdestillatsiooni abil puidust. Tänapäeval saadakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul (200-300 atm). CO + 2H CHOH Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g
3Fe+CFe3C Süsinikdioksiid-CO Süsinikdioksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuse mittetäielikult põlemisel. Rahvapäraselt tuntakse teda vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Tingituna lisanditest, mis tekivad kütuse mittetäielikul põlemisel., on vingugaasil iseloomulik lõhn. CO ei reageeri vee ega hapetega(alustega reageerib rõhu all), ta on neutraalne oksiid. Tugeva redutseerijana rakendatakse süsinikoksiidi metallide tootmisel maakidest: Fe3O4+4CO3Fe+4CO2 Kõrgtemperatuuril, -rõhul ja katalüsaatorite manusel reageerib CO vesinikuga, moodustades mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid(alkohole, aldehüüde ja muid). CO põlemisreaktsioon on eksotermiline: 2CO+O22CO2 H=-570 kJ Tööstuses kasutatakse mitmesuguseid küttegaase, mis sisaldavad süsinikoksiidi, näiteks generaatorgaas ja veegaasi. Generaatorgaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi.
avio e lennukibensiinid: kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on kergemad, kõrgema puhastusastmega ja külmakindlamad; väikemootorite bensiinid: kasutamiseks kiirekäigulistes kahe (ka nelja)taktilistes väikemootorites. On ökoloogiliselt puhtamad, vähem lenduvamad kui mootoribensiinid, ei sisalda benseeni. Heitgaasides süsinikoksiidi ja lämmastikoksiidide sisaldus on minimaalne; lahustibensiinid: kasutamiseks kummi, laki, liimitööstuses, ka puhastusvahendina.
nimetatakse metalli passiveerumiseks. Sel põhjusel võib kontsentreeritud väävel ja lämmastikhapet transportida rauanumates. Raua oksiidid veega praktiliselt ei reageeri. Seetõttu tema hüdroksiide saadakse kaudsetel meetoditel, näiteks vastava soola reageerimisel leelisega. FeCl3 + 3Na(OH)3i + 3NaCl Raua ja rauasulamite tootmine Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Kõrgahjus tekkiv raud reageerib osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,75% süsinikku ja veel teisi lisandeid. Suurem osa kõrgahjudes toodetud malmist kulub terase tootmiseks. Teras sisaldab süsinikku alla 1,7% ja terase tootmisel on põhiprotsessiks süsiniku ülejäägi kõrvaldamine malmist.
MÕISTED: aluminotermia-lihtaine(enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes)
Vesi Kaido Eismann 21.09.2012 Vesi - H2O Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee molekulidel on väga väike molekulmass ja nad moodustavad omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri[1]. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud, mistõttu on jää tihedus väiksem, kui vedelal veel.
Redutseerija-loovutab elektrone. Oksüdeerija-redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Oksüdeerumine-aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Redutseerimine-elektronide liitmisprotsess Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Aluminotermia-oksiidist vaba metalli saamine alumiiniumi- ja oksiidipulbri segu süütamise teel. Akumulaator-aku, energia salvestamise seade Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu. Elektrokeemiline- galvaanielemendi teke, aktiivsem
= 100% - q A (+ K f , kuiT A T0 ) % (3.4) = 100% - 0,38 + 9,6 = 109,22% F1 = 109,22% F2 = 107,29% F3 = 105,15% F4 = 99,71% CO sisaldus põlemisgaasis, taandatuna hapnikusisaldusele 0% COõhuvaba = CO (3.5) COõhuvaba = 131 2,33 = 305,23 ppm F1 COõv = 305,23ppm F2 COõv = 140,58ppm F3 COõv = 78,28ppm F4 COõv = 296,80ppm Süsinikoksiidi ja süsinikdioksiidi vaheline suhe CO CO = (3.6) CO2 arv CO 2 CO 131 10 -6 = -2 = 26,2 10 -4 = 0,0026 CO2 arv 5,0 10 2 F1 CO/CO2arv = 0,0026 F2 CO/CO2arv = 0,0010 F3 CO/CO2arv = 0,0049 F4 CO/CO2arv = 0,0019 5. Järeldus
riide tootmine. Raua ja rauasulamite tootmine Metallurgia arengus oli murrangulise tähtsusega puusöe asendamine kivisöega. Masinatööstuse jõuallikaks sai aurumasin, mille leiutas Thomas Newcomen 1711.a., kuid täiustas James Watt. Rauda toodeti rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetati kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimus raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Kõrgahjus tekkinud raud reageeris osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saadud puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetati malmiks. Malm sisaldas 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. Teras sisaldab süsinikku alla 1,7%. Valumalm oli küllalt hea raudteerööbaste, tugipostide, rataste ja silla kandetalade tegemiseks. Ometi ei kõlvanud see täppistööriistade või masinate töösõlmede tarvis. Selleks vajati kõva elastset terast. Kõva elastne teras oli tuntud juba
Tõrje :M-i isoleerimine väliskk'st kaitsekihiga 1)m'i kaitsmine emaili-värvi-või lakikihi abil 2)m'i kaitsmine korrokindlamast m'st kaitsekihiga 3)katmine õhukese tina/tsingikihiga. Looduses 1)soolad2)oksiidsed mineraalid3)sulfiididena mineraalid&ühendi valem oks- al2o3,fe2o3,fe3o4,sno2,mno2 sulfiid-pbs,zns,fes2,cu2s,hgs kloriid-nacl,kcl karbo/sulfaat- mgco3,caco3,caso4,baso4 Karbotermia on kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Fe2o3+cofe+co2 Alumiiniumoksiidi tekkimisel vabaneb palju soojust ja väljatõrjutud metall sulab 2Al + Cr2 O3 = Al2 O3 + 2Cr 2 Al + Fe2 O3 = Al2 O3 + 2Fe Aluminotermiat kasutatakse rasksulavate metallide (Cr, Mn jt.) tootmisel ning termiitkeevitusel Maagi töötlemine 1)rikastamine 2)särdamine (O2 tekivad m-oxid)3)redutseerimine Elektrolüüs - Elektrolüütide lahustes ja sulatistes, elektrivoolu toimel kulgev redoksprotsess.
km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Üldised andmed *Suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. *Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. *Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. (24 tundi ja 40 minutit) Üldised andmed *Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku *Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C. Huvitavaid fakte *Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raske, sest Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem. *Mõned teadlased on arvanud, et see võib soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. Elavad ju maapealsetes ookeanides, kus vee väljasurve tõttu on kaal väiksem, hoopis
koosneb veest. Igas elusorganismis on vett ja ilma veeta (nagu ka õhuta) poleks elu. Vee keemistemperatuur on 100 C°, sulamistemperatuur 0 C°. Vesi (H 2O) on mittemetalloksiid. Seda kasutatakse iga päev ja ilma veeta ei elaks ükski inimene kauem kui nädal aega. Tahket vett nimetatakse jääks. Vesi on ka üks parimaid lahusteid, seda kasutatakse paljude gaasiliste, tahkete ja vedelate ainete lahustamiseks. Vesi on ka läbipaistmatu, lõhnatu ja maitsetu. Pärast vesinikku ja süsinikoksiidi on vesi molekulaarsetest ainetest kolmandal kohal (levimises) Universumis. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Vesi ei sisalda erinevalt teistest ainetest kaloreid, piisav vee kogus päevas saadakse, kui jagatakse oma kehakaal 8-ga ja nii mitu klaasi tuleb juua. Vesi on väga kasulik. Veega toimuvad ka protseduurid spaades. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on süsiniku stabiilseim oksiid
mol mol ∆= g 44,0 [ ] mol | | g g 38,86 −44,0 mol mol ∆= = 0,12 44,0 g / mol 6. Järeldus Antud katse tulemusena saadud õhus sisalduva süsinikoksiidi molaarmassiks on 38,86 g/mol, tegelik süsinidioskiidi molaarmass on aga 44,0 g/mol. Saadud tulemus erineb tegelikust tulemusest 5,14 g/mol. Katse suhteliseks süstemaatiliseks veaks on 0,12 seega on mõõtemeetod ja mõõtmistulemus suhtelisel täpsed ja katse võib lugeda õnnestunuks.
- Osaliselt õige Selle esituse hinded 0.67/1. Question 2 Punktid: 1 Millised järgmistest protsessidest on isevoolulised ( G < 0) ainult entroopiafaktori (S) arvel? Vali üks või enam vastust. a. N2 (g) + 3 H2 (g) <=> 2 NH3 (g) b. MgCO3 (t) <=> MgO (t) + CO2 (g) c. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) d. 2 SO3 (g) <=> 2 SO2 (g) + O2 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1 Miks on soojusefekt 1 mol metaani täielikul põletamisel suurem kui 1 mol süsinikoksiidi täielikul põletamisel? Vali üks vastus. a. Süsinikoksiid sisaldab kordseid sidemeid, erinevalt metaanist b. Metaanis on süsiniku oksüdatsiooniaste madalam kui süsinikoksiidis c. Metaani tihedus samades tungimustes on väiksem väiksem kui süsinikoksiidil d. Metaani molaarmass on väiksem kui süsinikoksiidil - Õige Selle esituse hinded 1/1. Millistes järgmistest protsessidest on H > 0? Vali üks või enam vastust. a. H2 (g) <=> 2 H (g) b. NH3 (g) + HCl (g) <=> NH4Cl (t) c
3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. 4 Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis
TPW – sademed 850 hPa ~1500 Maapinnal MSLP – keskmine õhurõhk merepinnal 700 hPa ~3500 Maapinnal 500 hPa ~5000 Troposfäär SST – merepinna temperatuur 250 hPa ~10500 Troposfäär COsc – süsinikoksiidi sisaldus 70 hPa ~17500 Stratosfäär maapinnalähedases õhus 10 hPa ~26500 Stratosfäär SO2sm – vääveldioksiidi kogus maapinnalähedases õhus DUextmenüü 2. Suundu kaardirakendusse, klikkides pildil. All vasemas nurgas avaneb – aerosoolide hulk õhus
Alkohol on väga nõrk happe, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkohol ei reageeri leelistega, kuna tekkinud alkosiidioon on väga tugev alus ehk väga tugev prootoni siduja. + - CH3CH2OH CH3CH2O- + H+ 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa + H2 CH3CH2O-Na+ + H2O CH3CH2OH + NaOH Alkoholi sool on alkoholaat. ALKOHOLIDE ESINDAJAD Metanool CH3OH on tuntud ka puupiirituse nime all, sest varem saadi teda puidu utmisel. Nüüdisajal valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. CO + 2H2 CH3OH (katalüsaator ja kõrge temperatuur) Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes (miljoneid tonne aastas), samuti ka lahustite koostisosana. Väliste omaduste poolest on metanool peaaegu eristamatult sarnane etanooliga ja see on põhjustanud hulganisti traagilisi eksitusi. 1 Etanool C2H5OH ehk etüülalkohol jääb tööstusliku toodangu mahu poolest metanoolile veidi alla,
Alkoholi sisaldust jooja veres mõõdetakse promillides (promill = tuhandik osa). Ühe väga jämeda reegli järgi hinnatakse alkoholi võimalikku sisaldust veres (g/dm3) nii, et jagatakse joodud alkoholi mass(g) isiku kehakaaluga(kg). Mitu promilli alkoholi oleks sinu veres ühe 50 õlle joomise järel? Etanooli tihedus on 0,789g/cm3. Mass=ruumala * tihedus 1. Puupiiritus ehk metanool, varem saadi seda puidu utmisel nüüd aga valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. 2. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes, samuti ka lahustite koostisosana. 3. 5-10 ml teeb pimedaks ning 30-40 ml tapab. 4. Aiasaadustest: nisu, kartul, suhkrupeet, oder, mais ja talirukis. 5. Käärimissegus ei ole alkoholi sisaldus kuigi kõrge. Sõltuvalt liigist ning muudest tingimustest surevad pärmseened 7-14 protsendilises etanooli lahuses ning käärimine lakkab. 6
Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C. Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raskune, sest Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem. Mõned teadlased on arvanud, et see võib soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. Elavad ju maapealsetes ookeanides, kus vee
Tallinna Kunstigümnaasium VESI JA VEEPUHTUS 8b klass Ilmo Kotkas Tallinn Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.Vesi on kõige levinum aine Maal .Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus
kerkivat laavat, enamik Maast on aga ligipääsmatu. Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. Kaaslased: Kuu Vesi: 71% pinnast on vesi Marss Gravitatsioon: 3.711 m/s² 0.376 g Aastaajad: On Päeva pikkus: 24h 37min Temp: Pinnatemperatuur -125 kuni +26 C Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Magnetväli: Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Pind: Marss on väga ebatasane planeet. Suurim kõrguste vahe on 27 km. Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad. 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Kaaslased: Phobos ja Deimos Vesi: Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Jupiter Gravitatsioon: 24.79 m/s² 2.528 g
lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkoholide jagunemine Lihtalkoholid: 1)Metanool (CH OH ) on tuntud ka puupiirituse nime all, sest varem saadi teda puidu utmisel. 3 Nüüdisajal valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes, samuti ka lahustite koostisosana. Väliste omaduste poolest on metanool peaaegu eristamatult sarnane etanooliga ja see on põhjustanud hulganisti traagilisi eksitusi. Eluohtliku mürgituse võib saada 30 g joomisel. Sage tagajärg on pimedaks jäämine. 2)Etanool (C H OH ) ehk etüülalkohol jääb tööstusliku toodangu mahu poolest metanoolile alla, 2 5
põlevkivist. Põlevkivi probleemid Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikoksiidi, vääveloksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Eesti põlevkiviressursid 1. Eesti põlevkivivarud katavad umbes 3000 km2. 2. 425 km2 on juba kaevandatud. 3
energiasse). Rapsiõli mootorikütusena Kui biodiislikütuse energiabilanss on 0.4,siis rapsiõlil on see 0.22 ning naftast toodetud diislikütuse energiabilanss on 0.18. Rapsiõli eelised ja puudused tulenevad selle erinevatest omadustest võrreldes diislikütuste omadustega Rapsiõli oluliselt suurema hapnikusisalduse (10.8%) tõttu võrreldes naftast toodetud diislikütusega põleb rapsiõlikütus täielikumalt kui diislikütus, samas väheneb süsinikoksiidi ja süsivesinike ning tahkete osakeste sisaldus heitgaasides. Rapsiõli mootorikütusena Rapsiõli ja naftast toodetud diislikütuse võrdleval katsetamisel on saadud üsna ühesugune mootori termiline kasutegur. Rapsiõlikütuse korral on mootori kasutegur keskmistel ja suurtel koormustel õige vähe kõrgem (0.39) kui tavadiislikütuse kasutamisel (0.38).
METALLIDE SAAMINE. Üle 80% kõikidest elementidest on metallid. Mõned neist, näiteks kuld ja plaatina esinevad looduses ehedana, enamik metalle on looduses aga ühenditena. Looduslikud mineraalse tooraine mitmesuguseid liike, mis kõlbavad vabade metallide saamiseks tööstuslikus mastaabis, nimetatakse maakideks. Metallide saamiseks maakidest on mitu meetodit. Tähtsama neist on : 1) Metallide oksiidide redutseerimine söe või süsinikoksiidi abil. Raua tootmine oksiididest põhineb näiteks süsinikoksiidiga redutseerimise reaktsioonil. Fe2 O 3+3 CO=2 Fe+3 Co2 2) Metallide oksiidide redutseerimine aktiivsemate metallidega. Seda meetodit nimetatakse metallotermiaks. Tänapäeval kasutatakse metallotermiat peamiselt raskesti sulavate metallide saamisel. Näiteks tekib kroom (III) oksiidi ja alumiiniumi segu kuumutamisel: Cr 2 O 3 +2 Al= Al 2 O 3 +2 Cr
särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikalise omaduste erinevust karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril (kõrgahju protsess reageerimine CO-ga) Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3 kõrgahi: Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. koks: süsinikuühend eriteras: Fe ja mitmesugused legeerivad lisandid nt: Roostevaba teras (+ Cr), Damaskuse teras, Samurai teras, Rootsi teras, Hadfieldi teras
Põlemisel tekkinud ja keemiatööstuses eraldunud lämmastikoksiidide eraldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, vanaadiumi, tsirkooniumi jt metalle. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani, süsinikoksiidi ja vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuurivahemikus. 7. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast
aromaatsetest süsivesnikest, fenoolidest ja ketoonidest, temas on vähesel määral karboksüülhappeid, eetreid ning väävlit, lämmastiku jmt. elementi sisaldavaid ühendeid. Utteõli iseloomustab suur fenoolide ja l-alkaanide sisaldust. Põlevkiviõlist saadakse mitmesuguseid aineid ja preparaate. Generaatorigaasi põhikomponendid on lämmastik ja süsinikdioksiid; ta sisaldab ka süsinikoksiidi, küllastunud ja küllastumata süsivesinike, vesiniku, hapniku, vesiniksulfiidi ja gaasbensiini. Generaatorigaasi kütteväärtus on madal. Varem kasutati põlevkivi gaasistamiseks (majapidamisgaasi tootmisel) koksiahjude eeskujul ehitamiseks kamberahje, kus suurem osa põlevkiviõlist lagunes. Kamberahjugaas erineb generaatorigaasist suurema
VÄLJAHINGAMISEL - *roided langevad, *diafragma kumerdub, *rindkere maht väheneb, *kopsusisene rõhk tõuseb, *osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Kiire tõus mägedesse tekitab inimesel mägihaiguse. Selle põhjuseks on organismi aeglane kohanemine hapnikuvaegusega. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? Unehäired, isutus, tugev peavalu Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Põhjustavad kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist ning kopsude tumenemist. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? *Hingamisgaaside sisaldus veres, *jäsemete liigutamine, *vererõhk, *adrenaliin, *noradrenaliin. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab: *INSULIINI annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. *GLÜKAGOONI
tulemusena tekib alkoholism(sõltuvus). Tunnused: jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr, südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine. 9) Metanool (valem, rahvapärane nimetus, saamine, füüsikalised omadused, kahjulikkus ja ohtlikkus organismile, metanooli ja etanooli eristamine laboris, kasutusalad) METANOOL - CH3OH, rahvapärane nimetus - puupiiritus Saamine: sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul. Omadused: värvuseta, nõrga lõhnaga, vees hästi lahustuv vedelik, sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. On mürgine vedelik. Kahjulikkus: 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20- 30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel.
1. Õhu saaste 1.1 Õhu koostis Õhu põhilised koostisosad on lämmastik, hapnik ja argon. Lämmastiku moodustab troposfääris olevatest ainetest 78%, hapnik 20,9% ja argoon 0,9%. Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi kontsentratsioon on juba kõvasti madalam, aga siiski on see oluline elu ja soojusreziimi jaoks Maal. (Anttila jt, 1996) Õhus leidub veel vähesel määral neooni, heeliumit, metaani, krüptooni, vesinikku, lämmastikoksiidi, süsinikoksiidi, ksenooni, osooni, lämmastikdioksiidi, joodi ja ammoniaaki. Kuigi nende gaaside kontsentratsioon õhus on väike, mängivad need siiski olulist rolli mõjutades elustikku, inimese tervist ja Maa kiirgusbilanssi. Kuna need kõik on teatud piirist alates elukeskkonnale või inimesele ohtlikud, nimetatakse neid tavaliselt saasteaineteks. (Turkson, 2005; Kiili, 2002) 1.2Peamised saasteained Lämmastikdioksiid (NO2) moodustub põhiliselt õhulämmastiku kuumutamisel,
Malmi kasutas Moissan sellepärast, et enamiku metallide ruumala jahtumisel väheneb, malmil, hõbedal ja vismutil see aga suureneb. Moissan alustas Hrustsovi tehisteemandi saamise katsetega. Ta küllastas keeva hõbeda süsinikuga. Hõbe lahustab 6% süsinikku. Hõbeda kiirel jahtumisel tekkis tema pinnale tahke koorik, mis avaldas rõhku sissepoole. Hrstsovi arvates pidi see rõh muutma süsiniku teemandiks. Katses saadi väikesi kristalle, mis kriimustasid korundi ja andsid põlemisel süsinikoksiidi. Hilisemad uuringud näitasid, et need polnud siiski teemandid, vaid väga kõvad krabiidid. Mossani ja Hennay struktuuri otsustati röntgenograafiliselt uurida. Selgus, et 11 kristalli 12-st olid teemandid! Teaduslikult lähenes teemandi sünteesile nõukogude teadlane O.Leipunski, kes tegi 1939. a. kindlaks, et grafiiti võib muuta teemandiks rõhu 60 000 at ja temperatuuril 1700 C. Rootsi teadlasel B. Von Platenil tuli idee sünteesida kõrgel rõhul teemanti. Ta pöördus idee
3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes sahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri
rauabakterid ja väävlibakterid) metall: lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused, keemilistes reaktsioonides käitub redutseerijana. maak: kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) elektrongaas: metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. metalliline side: keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil
annaabi.ee 
