.........................................................................................4 2. Endo- ehk siseparasiidid........................................................................................................5 2.1 Mikroparasiidid..................................................................................................................5 2.2 Makroparasiidid.................................................................................................................5 3. Sümbiontsed bakterid.............................................................................................................6 4. Peremees organism.................................................................................................................6 4.1 Siirdaja...............................................................................................................................6 4.2 Parasiidi mõju peremehele......................................................................
taimed Kollalaadsed Kollate roomavate või rippuvate varte pikkus võib ulatuda kuni 9 meetrini. Koldasid kasutatakse nende pikaajalise säilivuse tõttu sageli pärgade ja vanikute valmistamiseks. Teda kasutatakse ka imikupuudrina ja tablettide valmistamiseks. Rahu-palmikleht Kuni 6 m kõrguseks kasvav palmi meenutav puu. Haruneb harva. Vanematel puudel kujuneb tüvel krokodillinahka meenutav ,,soomustik" Nad on sümbiontsed, leides rakendust õhulämmastikku siduvatele tsüanobakteritele, mis elutsevad koralli meenutavates pinnapealsetes juurekänkrates. Lõunadiksoonia Tüüpiline puusõnajalg. Kõrgeimad kuni 15m kõrgused. Kasvukiirus 3-5cm aastas. Mitmesaja aasta vanused taimed on võimelised raiutuna taas funktsioneerivad juured kasvatama ning seeläbi on ümberistutamine võrdlemisi lihtne. Bidwilli araukaaria Emakäbid võivad kaaluda üle 10kg
fenoolsete ühendite eest. Taimse süsinikuenergia abil suudavad erikoidse ja ektomükoriisa seened koostöös kõdusaproobide ja bakterite toodetud ensüümidega tõhusalt lagundada mitmesuguseid orgaanilisi energiavaeseid jäätmeid. Mükoriisaseened kaitsevad taimi nii juure- ja lehehaigusi tekitavate mikroobide kui ka rohusööjate eest. Võib jääda arusaamatuks, kuidas seened suudavad lehtedes toimuvat mõjutada, ent katseliselt on tõestatud, et sümbiontsed seened sünteesivad madalmolekulaarseid ühendeid, mis juhitakse taime maapealsetesse osadesse. Mükoriisaseened aitavad tekitada taimedes ka indutseeritud süsteemset resistentsust, mis avaldub suurema valmisolekuna tõrjuda mis tahes võõraid organisme mis tahes taimeosas. Selgrootud rohusööjad eelistavad taimi, kes pole teatud põhjustel mükoriissed või kelle seensümbiont pole tõhus antud kahjuri vastu. Juurte kaitse on
multiresistentsuplasmiidid) Bakteriofaag X174 genoom: Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E. coli sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Multiresistentsuplasmiid pTP10: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb.pTP10 on Corynebacterium striatumM82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus) *Geneetiline info paikneb valdavalt nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria?
Paraku ei mõju mürgile ei kuumutamine ega külmutamine. [5] - TTX-i on koguseliselt piisavalt, et tappa 30 inimest. [7] - TTX-i seostatakse tihti Haiti zombidega. Nimelt on nn ,,zombipulbri" üks koostisosa TTX. [7] - Kõige rohkem koguneb toksiini fugu maksa, kuid ohtlikult mürgised on ka seedekulgla osad, sugunäärmed (niisk ja mari) ja nahk. [7] - Kuna fugut varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid (sümbioosis vetikatega), kellest tuntumad kuuluvad pseudomonaadide hulka, siis kasvatades kalu vangistuses ja andes neile toiduks neid baktereid mittesisaldavaid vetikaid, saab produtseerida toiduks mürgivabu fugusid. [7] - TTX-le üritatakse praegu leida koht anesteesias. [2] 1.6. Huvitavaid linke youtube.ee-s - http://www.youtube.com/watch?v=irTVCIXsyaQ (ülevaatlik video TTX-st, kus on ka natuke huumorit) - http://www
Bakterite kasutamine a) Ajalooliselt Piimhappebakterid piima ja juustu toted Alkohol: kääritamine b) Puhaskultuurid Enamikes kaasaegsetes protsessides kasutatakse puhaskultuure vaid ühest bakteri riigist(tüvest) pärinevaid rakke. c) Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine: Mikroobide toodetavad ained teiste mikrokoobide vastu Vitamiinide teotamine: Sümbiontsed bakterid meie soolestikus. d) Keemiatööstus Biolisandaiga puhastus vahendid. Bakterite ensüümid lagundavad orgaanilisi aineid. Maakide puhastamine raua, vase, väävlibakterid e) Toiduainetööstus Piimatooted: happendamine, juust f) Lihatöötlemine salaamivorst Aminohapete tootmine g) Põllumajandus Bakteriväetised, silo, seenhaiguste tõrje, komposteerimine h) Heitveede puhastamine Biomuda Elutunnus
levikut. Koos närvirakkude talituse häirumisega kahjustub ka lihastegevus. Toksiin on termostabiilne, seega mürgist ei saa vabaneda ka pikaajalisel kuumutamisel. (Kokassaar, 2012) Mürgine pole mitte kala tervikuna, vaid tema teatud kehaosad (Kokassaar, 2012). Enamus mürki on kogunenud siseorganitesse (Britannica, 2015). Kõige rohkem on toksiini kala maksas, kuid ohtlikult mürgised on ka seedekulgla osad, sugunäärmed (niisk ja mari) ja nahk. Kala varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid. Kasvatades kalu vangistuses ja sellises keskkonnas, kus toksiine tootvad bakterid puuduvad, saadakse ka mürgitud kerakalad, mis maitselt nende mürgistele suguvendadele millegi poolest alla ei jää. Kalade endi rakud toksiini mõjule ei allu, sest neil esineb valgulises membraantransporteris mutatsioonist tingitud muutus, mis teeb nad mürgi suhtes tundetuks. Toksiini toimel kujuneb kiiresti lihastalitluse blokaad, mis esmalt väljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja
kes hingavad teiste ühendite hapniku, näiteks nitraate. Need on denitrifitseerijad bakterid. Denitrifitseerija bakter kasutab orgaanilise aine oksüdeerimiseks nitraatide lämmastikku (lämmastik on hea oksüdeerija). Elavad hapnikuvabas keskkonnas: tihkes, märjas mullas. (mulda ei ole võimalik lämmastikuga väetada, kuna see lastakse denitrifitseerivate bakterite kaudu õhku tagasi, küll aga saab väetada taimi). Teine rühm on lämmastikku siduvad bakterid (vabalt elavad ja sümbiontsed). Nemad on tingimata aeroobsed. Lämmastiku sidumine on väga energiamahukas protsess ja on võimalik ainult hapniku juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi seedimine on kehaväline
mullatingimustes, on neil sõltuvalt liigist ka erinevad juurestikutüübid. Puid, mis kasvavad kuivadel toitainetevaestel muldadel, iseloomustab hästiarenenud sammasjuurestik – peajuur tungib sügavale, et varustada taime sügavamalt saadava vee ja mineraalainetega. Peajuurest lähtuvad tugevad külgjuured, mille abil puu ankurdab end kindlalt mulda. Enamik puittaimi elab sümbioosis seentega, moodustades mükoriisa e seenjuure (vt lähemalt ptk 7.9.4). Sümbiontsed bakterid moodustavad taimede juurtel paksendeid – juuremügaraid ehk aktinoriisasid, milles seotakse õhulämmastikku. Juuremügarad esinevad kõigil liblikõielistel taimedel, puittaimedest on need veel hõbepuu, astelpaju, lepa ja porsa perekonnal. Juuremügaraid moodustavad mitmesugused mikroorganismid, tavaliselt mügarbakterite (Rhizobium, Bradyrhizobium, Sinorhizobium) eri liigid, samuti kiirikbakterid. Mügarbakterid tungivad juurekarva kaudu juurerakkudesse ja panevad juurekoed vohama
langedes kk lülitub neil sisse bakterirodopsiinil töötav prootonpump, mis võimaldab sünteesida ATPd valgusenergia arvel. Bakterirodopsiin paikneb membraanis punatäppidena. Bakterirodopsiin on väga lihtne prootonpump, tema tööks pole vaja tsütokroome ega muid täiendavaid pigmente. N2 fikseerimine mikroorganismidel ja N2 fikseerivad mikroobid. Nitrogenaaskompleks ja selle kaitse hapniku eest. Oska nimetada erinevaid võimalusi. Leghemoglobiin. Hüdrogenaas. Vabaltelavad ja sümbiontsed N2 fikseerijad. Heterotsüstid tsüanobakteritel ja neis toimuvad protsessid. Mügarbakterid ja juuremügara teke. Lämmastikuallikad mikroobidel: NH4+. NO3-, uurea, N2, org ühendid. Ainult prokarüoodid suudavad N- allikana kasutada N2. N2 fikseerijaid on nii bakterite kui ka arhede hulgas. N2 sidujad: aeroobsed heterotroofid, aeroobsed fototroofid (osa tsüanobaktereid), aeroobsed kemolitoautotroofid, anaeroobsed
Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E.coli (soolekepike) genoom: Sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Keskmine distants geenide vahel 118 bp.Valke kodeerivad geenid (87,8% genoomist) paigutatakse 22 funktsionaalsesse gruppi. Plasmiidid: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb. pTP10 on Corynebacterium striatum M82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus). Valdavalt paikneb geneetiline info nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA).
PV põhjustavad tema neelav kompleks, nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. 7. Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine Lämmastik on füsioloogiliselt väga oluline, eelkõige kuna on oblikatoorne komponent ainetes, mis moodustavad protoplasma peamise osa. Kuigi atmosfääris on lämmastikku palju, on see taimedele kättesaamatu. N sisaldus taime kuivaines on 1...3%. N allikaks on õhulämmastimk (mida aitavad siduda sümbiontsed bakterid, sinivetikad), mullas olevad (an)org.ühendid,. Lämmastikuringeks looduses nim atm vaba molekulaarse N tsüklilist muundumist anorg ja org ühendite seotud lämmastikuks ja tagasi. Liblikõielised taimed on sümbioosis bakteritega, kes aitavad neild siduda õhulämmastikku. Juuremügarates lülitatakse see kiiresti amonihapetesse ja transporditakse peremeesksüleemi. Rohelised taimed on võimelised sünteesima kõiki aminohappeid. 8
horisontaalsed, kinnituvad taimedele ja loomadele nt.). infaunal ka vertikaalselt. Amensalism-ühele kahjulik, teisele · Biotsönoos- kooslus, eri liikidest neutraalne (kalad songivad põhja, taimestik organismide ühendus, millel on sühteliselt ei saa areneda). püsiv aine- ja energiaringe. Biogeotsönoos- · Mutualism- ei saa elada võetakse arvesse ka substraat. Mida teineteiseta (sümbiontsed vetikad keerulisem on süsteem, seda vähem on ainuraksetes, käsnades, rõõneskarbis. temas korrapäratust e. ENTROOPIAT, Protokooperatsioon- kui saavad rohkem aga infot. Aine ja energia liiguvad teineteiseta läbi (kalade maimud ja muunduvad toiduahelate kaudu. Aine ja meduuside kombitsate vahel). energia muundamise astmete arv- troofilised tasemed. Igal üleminekul · Pelagiaalis elavatel organismidel
klooramfenikooli suhtes). Valkude sünteesil esimene n-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin. Arhede viburid paneb liikuma ATP hüdrolüüs, eubakteritel [H+] erinevus membraani külgedel. 6. Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi 3.5miljardit 7. Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi 1-1.5miljardit 8. Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Nt tsüanobakterid, Rhizobium 9. Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel Kahekordne membraan, sisaldab mitokondriaalset DNA'd mis on koostiselt sarnane bakteri DNA'le. Sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs. Esinevad
selektiivselt peegelduda · Abivahendid osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutmiseks keskkonnast saadud vahendeid (nt Ameerika rohevaksiklase röövik) o Bioluminestsents valguse kasutamine signaliseerimisel ei ole loomariigis väga levinud (putukad; süvaveeloomad). Vaölguse lainepikkus 546 orhekaskollast-590 oranzini. Keskne ensüüm lutsiferiin, sümbiontsed bakterid. Värvuse funktsioonid · Nägemisega seotud funktsioonid o Enesekaitse kiskjate vastu, kellel on toiduhankimisel nägemismeel varjevärvus püüd vältida kiskja poolt märkamist hoiatusvärvus signaliseerimine kiskjale toiduks mittesobivust) o Liigisisene signaliseerimine näiteks sugulise valiku ornamendid · Värvuse füüsikaliste omadustega seotud funktsioonid
RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne Aeroobne Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ 3 -3,5 miljardit aastat tagasi Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~ 1-1,5 miljardit aastat tagasi Sümbiontsed bakterid, mis on seotud õhulämmastiku assimileerimisegaon näiteks tsüanobakterid ja Rhizobium Millised tunnused näitavad et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel? Kahekordne membraan sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul nagu bakteritel, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs.
Laiemas mõttes on kolm alajaotust: mutualism ehk sümbioos kitsamas tähenduses on kasulik mõlemale osalisele, kommensalism ühele osalisele kasulik, aga teisele (peremehele) pole sellest kasu ega kahju. Parasitism ühele osalisele kasulik (parasiit e nugiline), aga teisele kahjulik. 59. Liitorganismid: samblikud, sümbiontidega loomad, mükoriisa jne. mükoriisa soontaimede ja seente mutualistlik kooselu. Enamus taimede, sh. puude ja juurte peal või sees elavad sümbiontsed seened, kelle niidistik toimib otsekui juurte pikendusena. Arvatakse, et mükoriisa aitas kunagi suurtaimedel maisaad asustada. Samblikud liitorganismide tuntuim näide, seenest ja vetikast. Mõlemad komponendid võivad eraldi elada. 30% seeneliikidest võivad samblikke moodustada. Samblikes on teada nii rohe kui sinivetikad, kokku umbes 50 perekonnast. Kummagi osa suguline sigimine toimub eraldi; pärast peavad mõlemad uuesti kokku saama. Samblike suguta
formüülmetioniin. - Eubakteritel on viburite liikumapanevaks jõuks prootonite konsentratsiooni erinevus membraani külgedel, arhedel on selleks ATP hüdrolüüs. - 6. Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi Vanimad leitud jäänused on ~3.4 miljardit aastat vanad. 7. Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi Eukarüoodid tekkisid 1-1.5 miljardit aastat tagasi. 8. Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Rhizobium bakterid. 9. Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel 2 - Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemise membraani koostis sarnane bakteriraku membraani koostisele peptidoglükaan ja erineb teistest eukarüootse raku membraanidest ei sisalda steroide.
Sporangiumite moodustumise ja spooride levitamise staadiumis on plasmoodium positiivselt fototaktiline -- liigub valguse poole, kõdu vahelt välja, kus on kuivem ja spoore tuulega parem levitada. SEENED · ... lähemalt suguluses loomade kui taimedega; · ... kitiinist rakukestaga; kestades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad rakkude vahel liikuda; · ... ca ½ liikidest läbiuurimata tänapäeval; · ... sageli sümbiontsed; · ... enamasti orgaanilise aine lagundajad (saprotroofid või heterotroofid); · ... mitmekesised - sama seeneliik võib elutsükli jooksul välja näha väga erinev, omades erinevaid kohastumusi; 23 · ... sageli suhteliselt nähtamatud, viljakehadeta; · ... vastupidavad näiteks kiirgusele ja raskemetallidele (võivad kahjulikke aineid ,,koguda", mistõttu kontsentratsioon seenehüüfides palju kordi kõrgem kui keskkonnas).
aeroobne. 5.)Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi: Arvatakse, et arhed on suhteliselt sarnased oma 3-4 miljardit aastat tagasi Maal elanud esivanematele, nad on aeglaselt evolutsioneerunud. 6.)Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi: Tänapäevased eukarüootsed rakud on endosümbioosi tulemus. Esimesed tuumaga rakud võisid moodustuda ca 1.7 miljardit aastat tagasi. 7.)Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Õhulämmastiku assimileerimisega on seotud selts Rhodospirillales. Azospirillum. (?) 8.)Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel: Mitokondris on olemas oma ribosoomid (70S), ja rõngaskromosoom. Mitokondri genoom kodeerib rRNA-sid, t-RNA-sid ja mõningaid mitokondriaalse hingamisahela valke. Paljud mitokondri algse genoomi geenid on üle kolinud tuumagenoomi
ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi eritamine) või rakusisene. Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid. Süvameres aitab bioluminestsents leida vastassugupoolt, peibutada saaklooma ning pimestada vaenlast. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m 2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Fütomass taimne b. Zoomass loomne b. Mikrobimass mikroobide b. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust.
ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi eritamine) või rakusisene. Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid. Süvameres aitab bioluminestsents leida vastassugupoolt, peibutada saaklooma ning pimestada vaenlast. 10) aklimatiseerumine a) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. 11) naturalisatsioon võõrliikide aklimatsiooni kõrgeim aste
tüüpi piilid Sugupiili < 1 m pikk, jäik, konjugatsioon ainult tahkel pinnal, Ti- plasmiid; 3. I-tüüpi piilid sugupiilid pikad või lühikesed. 2. Funktsiooni järgi: 1. konjugatiivsed sekretsioonisüsteemid sihtmärkrakku ainult DNA-d transportivad sekretsioonisüsteemid. Levinud eubakteritel ja arhedel; 2. efektorit transportivad sekretsioonisüsteemid sihtmärkrakku toksiine ja efektorvalke transportivad T4SS-d. Nii patogeensed kui sümbiontsed bakterid kasutavad selle alamkassi T4SS transportimaks valke eukarüoodi rakku. Levinud G(-) bakteritel, nt Agrobacterium tumefaciens' VirE1 ja VirE2 valgud; 3. DNA sisse/välja sekretsioonisüsteemid retsipienti mittevajavad T4SS-d. Võivad transportida DNA-d keskkonda (Neisseria gonorrhoeae) või keskkonnast rakku (Helicobacter pylori). Tänapäevane klassifikatsioon MPF-i geenide sarnasuse ja paigutuse järgi klassifitseeritakse konjugatiivsed plasmiidid nelja klassi: 1
annaabi.ee 
