järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enamvähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värve kasutada! Teostele anti sageli ka ühemõttelisi ja pretensioonikaid nimesid, mis pidid vaataja mõtted kindlasse suunda juhtima. Futurismi esindajaid Tuntumad futuristlikud maalikunstnikud Giacomo Balla (18711958), Carlo Carra (18811966), Gino Severini (18831966) Luigi Russolo (18851947). Skulptuuris Umberto Boccioni (18821916) Arhitektuuris Antonio Sant' Elia Giacomo Balla Koera ja keti dünaamika. Umberto Boccioni Malevich Giacomo Balla Giacomo Balla Carlo Carra Carlo Carra Gino Severini Gino Severini Luigi Russolo Luigi Russolo Umberto Boccioni Umberto Boccioni Antonio Sant' Elia Antonio Sant' Elia 3 D
II manifest Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, nt aktimaal Tuli kujutada motiivi arengut ajas Futuristide liikumine Selle lõhkus ära Esimene maailmasõda Osad futuristid oli pettunud selles, kuidas tehnikat kasutatakse sõjas Teised sattusid sellest vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega Futurismi kunstnikud ja kirjanikud ITAALIA: Giacomo Balla (1871 1958) Gino Severini (1883 1966) Luigi Russolo (1883 1947) VENEMAA: Vladimir Majakovski (1893 1930) EESTI: Albert Kivikas (1898 1978) Erni Hiir (1900 1989) Giacomo Balla "Koera keti otsas" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gino Severini "Tulistav kahur"
sidemed minevikuga. Umberto Boccioni "Dynamism of a Man's Head" ( "Mehe pea dünaamilisus") 1914 Antonio Sant'Elia Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine. Maalil, kui staatilisel ja kahemõõtmelisel pinnal on see teatavasti kaunis raske. Siiski leiti lahendus, kujutades üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Giacomo Balla "Dünaamiline koer jalutusrihma otsas" 1912 Luigi Russolo "Automobile at Speed" 1913 Tänan vaatamast !
Futurism kujutavas kunstis "Tulevikukunst" Kujutati üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Fututistid kasutasid erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Kildudeks lammutatud maailm pandi kokku pildina, mis mõjuks rahutuna ja liikuvana. Giacomo Balla (18711958) Carlo Carra (18811966) Gino Severini (18831966) Umberto Boccioni (18821916) Antonio Sant' Elia (18881916) Futurism muusikas Sisaldab või imiteerib masinaid. Luigi Russolo, Feruccio Busoni , George Antheil http://www.youtube.com/watch? v=VHhzC9bXp4E&feature=related
Teise moodusena lõhuti nähtav maailm geomeetrilisteks kildudeks,millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompsitsioon. Pilt pidi mõjuma rahutu ja liikuvana. Sageli kasutati erksaid värve ja teravaid värvi kontraste. Näiteks vasakul on Gino Severini ''Sea=Dancer''. Hilisemas perioodis kujutasid futuristlikud kunstnikud kõike nö lenduri vaatepunktis ehk aeropiltidena. Näiteks Gino severini ''Soomusrong lahingus''. Veel tuntuid teoseid Üleval: Luigi Russolo ''Automobile at speed''. Paremal: Giacomo Balla ''Lamp ja kuu'' Kasutasin : http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mode http://hatfuturismo.blogspot.com/2008/05/principais-p
kitarr Georges Brague Karnet Juan Gris Ribakardin Mees kohvikus Fernand Leger tubism Vormide kontrastid trepp Vormide variatsioon Kaardpartii Robert Delaunay (orfism) Eiffeli torn ehk Punane torn Simultaansed kontrastid Päike ja Kuu FUTURISM Giacomo Balla Tänavalamp Rõdul jooksev tüdruk Ketikoera dünaamika Umberto Boccioni Tänav tuleb tuppa Meeleseisundid, Hüvastijätt Skulptuur Koninutieedi unikaalsed vormid ruumis Luigi Russolo Auto dünaamika Carlo Carra Anarhist Galli matused Gino Severini Põhi-Lõuna Tšellist,Kõrvakiil Masinakirjutaja Futuristlik arhitektuur Anton Saint´Elia Uus linn VENE VARANE AVANGRAD KUBOFUTURISM • LUTŠISM= RAJONISM • 1911. aastal tekkinud ning vene kunstis levinud futurismi erivorm. • Lutšismi esindajad kujutasid oma teostes eeskätt valguse liikumist värviliste kiirtena.
Futurism Futurism tuleb sõnast futuuro, mis tähendab tulevikku. Futurism ehk tulevikukunst sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte kunstnike meelest oli Itaalia väga mahajäänud ja nende arvates tuli üleminekut moodsale elulaadile kiirendada. Peeti oluliseks heita pilk tulevikku ja katkestada sidemed minevikuga. Paljud hakkasid oma seisukohti manifestides väljendama. Futuristide tegevusega kaasnes suur enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944). Ta väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu ja muuseumid on kunsti surnuaiad. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine. Maalil on see küll raske, kuid siiski prooviti seda teha kujutades üht ja sama obje...
surnuaiad. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Liikumisillusioon; lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks; loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon; kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit; Lenduri vaatepunkt; Eredad värvid. KUNSTNIKUD Giacomo Balla; Umberto Boccioni; Carlo Carrà; Primo Conti; Luigi Russolo; Antonio Sant'Elia; Gino Severini; Ljubov Popova. UMBERTO BOCCIONI 19. oktoober 1882 – 17. august 1916; Itaalia maalikunstnik ja skulptor; Suri noorelt; liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat; õppis Roomas koolis Scuola Libera del Nudo; 1906 õppis Pariisis impressionismi ja postimpressionismi; 1907. aasta alguses õppis joonistamist Veneetsia kunstiakadeemias;
Pablo Picasso (1881 1973) Georges Braque (1882 1963) Juan Gris (1887 1927) jne Pablo Picasso Juan Gris Elu Pablo Picasso portree (1903) (1912) Futurism 1909 aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Püüti kujutada liikumist. Eelistati eredaid värve. Hiljem kujutati futurismis kõike lenduri vaatepunktist. Futurismi autorid: Carlo Carrà (1881 1966) Umberto Boccocioni (1882 1916) Antonio Sant'Elia (1888 1916) Luigi Russolo (1885 1947) Antonio Sant'Elia Umberto Boccocioni Uus linn Kontinuiteedi unikaalsed (1914) vormid ruumis (1913)
- kunst ja kirjandus TEKKIMINE sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt 1909 koostas esimese manifesti itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti "Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad!" 1909 "Loobume maalikunsti traditsioonilistest motiividest!" 1910 KUNST MAALIKUNST: liikumisillusioon, eeskuju kubismist, erksad värvid ESINDAJAD: Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. ARHITEKTUUR: looduse puudumine, tehiskeskkond ESINDAJA: Antonio Sant' Elia GIACOMO BALLA Itaallane, 1871 futurismi eestvedaja kunstis valguse levimine, liikumine ja kiirus ,,Koer keti otsas" ja ,,Tänavavalgus" UMBERTO BOCCIONI Itallasest maalikunstnik ja skulptor, 1882 futurismi manifestide kirjutaja, peamine teoreetik dünaamika, kiirus ja tehnoloogia "Visioni simultanee" 1912 "Unique Forms of Continuity in Space" 1913
Kuna väga suurt rolli futurismi arengus mängisid manifestid,siis tooks välja tähtsamad manifestid: · Loomine ja futurismi manifest Founding and Manifesto of Futurism (F.T. Marinetti. Le Figaro, Pariis, 20.2.1909) · Esimene futuristlik poliitiline manifest First Futurist Political Manifesto (Marinetti) · Futuristlike maalikunstnike manifest Manifesto of the Futurist Painters (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milaano, 11.2.1910) · Futuristliku maalikunsti tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Painting (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milaano, 11.4.1910) · Futuristlike muusikute manifest Manifesto of Futurist Musicians (Balilla Pratella: Musica futurista per orchestre riduzione per pianoforte, 1912)
ja asetsemist erinevatel hetkedel. Liikumistunne muudab pildid rohkem abstraksemaks. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade. Samuti kasutati kubismi meetodit, kus lammutati nähtav maailm kildudeks ning pandi kokku pildiks mis mõjus rahutuna. Samuti kasutasid kunstnikud krevaid värve ja värvikontraste. Umberto Boccioni , Giacomo Balla, Luigi Russolo ja Gino Severini avaldasid 1910 aastal futuristliku maalikunsti tehnilise manifesti. Nad kasutasid häälekandjana ajalehte Lacerba ning korraldasid näituseid Euroopa pealinnades. Garlo Carra oli omapärane kunstnik selle tõttu, et ta kasutas oma teostes silindreid, koonuseid ja teisi geomeetrilisi kujundeid. Tema tuntuimad teosed on "Anarhist Galli matused" ja "Kihutav ratsanik". Futurismi lõpuperioodil kujutasid kunstnikud kõike nö lenduri vaatevinklist. Skulptuur
sidemeid minevikuga. Itaalia oli ka väga mahajäänud ning uuenemine aeglane. 2.)Nad nimetasid oma loomingut futurismiks, sest mineviku asemel tahtsid nad keskenduda tulevikule 3.)Futuristid esitasid oma plaane nn. Manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses 4.) Tuntumad futuristid: - Filippo Tommaso Marinetti - Umberto Boccioni -Carlo Carra -Luigi Russolo -Giacomo Balla -Gino Severini 5.)Esimese futuristliku manifesti avaldast Filippo Tommaso Marinetti, kes oli manifesti tähtsaim autor ja peakorraldaja. Esimene manifest avaldati Pariisis, 1909. aastal ajalehes '' Le Fiagro''. Avaldustel oli ülepakutud teatraalne ja tundeküllane stiil. Manifestil kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti, sest vana on kõlbmatu. Futuriste vaimustab tehnika areng. 6
Avangardismile said eeskujuks just nimelt futurismist tuntud manifestid ning vali enesereklaam. Kunstiteosed aga on oluline samm lähemale abstraktsele kunstile. Futuristid proovisid kätt igal võimalikul kunstialal, nagu näiteks maalid, skulptuurid, keraamika, graafiline disain, sisedisain, teater, film, mood ja paljud teised. Futuristid Tuntuimad futuristid on Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Carlo Carra, Primo Conti, Luigi Russolo, Antonia Sant'Elia, Gino Severini ja Filippo Tomasso Marinetti. Filippo Tomasseo Marinettit võib lugeda futuristide juhiks ja tähtsaimaks manifestide kirjutajaks. Marinetti oli luuletaja ja maalikunstnik. Ta ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ning tegi maha vana kunsti. Filippo Tomasseo ei olnud Marinetti pärisnimi, selle pani ta ise endale. Tema sünninimi oli Emilio Angelo Carlo Marinetti. Marinetti
kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Kuigi algaastatel uue kunsti loomine kergelt ei läinud, hakkas asi paranema alles siis, kui futuristide tuumik 1912. aastal Pariisi kolis ja seale uuendusliku kunstiga lähemalt tutvus ning sealt tuge leidis, kujunes futurism omapäraseks kunstivooluks. Sellesse tuumikusse kuulusid veel maalikunstnikud Carlo Carra, Luigi Russolo, Giacomo Balla ja Gino Severini. Futurism Venemaal Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Hiiglasliku, kuid mahajäänud maa haritlaste hulgas levis uudsusejanu. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele Euroopa-pärasusele" ja püüti ühendada vene küla kõige algelisema
Balla laialt tundtud maalil ,,Koer keti otsas" on sisulselt tagasi mindud karikaturistide tavalise mooduse juurde joonistada hulk lainelisi jooni, mis kujutavad koera jalgade, saba liigutusi. Keerulisemalt on maalitud tantsivaid inimesi G. Severini lõuendil ,,Pan Pani tants Monicos". Tantsijate liikuvad kehaosad on siin skemaatilisemad, meenutavad tasapindade vilkumist, tardunud hetki. Fikseerides sel kombel kehade asendi ruumis, saavutasid futuristid üldise mulje liikumisest. Vaadates Luigi Russolo maali ,,Rongid liiguvad täie hooga", võib tunduda, et oled rongis ja näed aknast möödakihutavaid, kirevateks laikudeks sulanduvaid pilte. Teised futuristid üldiselt loobusid reaalsete esemete vastastikuse mõju kujutamisest. Nad kasutasid ainult väikesi esemete fragmente. G. Severini maalil, mis kujutab Tabarini kohvikut, on külluses mitmesuguseid värvikaid linte, mütse, kleiditükke, abstraktseid jooni ning laike, mille dünaamiline põiming loob üldise mulje tantsust,
Schönberg esimest korda käsitles oma “Harmooniaõpetuses” (Harmonielehre, 1911) ja ka hiljem kui sobivat kontseptsiooni varasele elektroonilisele muusikale. Ka Edgar Varèse’i ja itaalia futuristide müraesteetika on mõjutanud elektroonilise muusika kõlakujundust. Kuigi futuristid ei konstrueerinud otseselt elektroonilisi muusikainstrumente või loonud elektroonilist muusikat, on nende panus elektroonilise muusika idee arengusse väga suur. 11. märtsil 1913 avaldas Luigi Russolo futuristliku manifesti “Mürade kunst”. 21. aprillil 1914 toimus Milanos esimene müramuusika kontsert. Russolo kasutab seal oma akustilisi mürainstrumente intonarumorisid, mille helisid tekitatakse käsitsi ja võimendatakse megafonide abil. Juunis 1914 toimus samalaadne kontsert Pariisis. 1919-1920 konstrueeris Leon Theremin, kes töötas 1920-1928 Leningradi riikliku füüsikalis- tehnilise instituudi elektrivõnkumiste labori juhina sensatsioonilise instrumendi eterofoni, mis
Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Futurismiajastu kunstnikud ei hoidnud värvide pealt kokku. Pandi kokku värve, mille kõrvuti panemise peale polnud varem julgetud mõeldagi. Värvid olid väga erksad ning tähelepanupüüdvad. Tuntumad futuristid, kes tegelesid kunstiga, olid Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Antonio Sant' Elia, Carlo Carrà, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia nägemused tulevikulinnadest. Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Giacomo Ballat peetakse futurismi eestvedajaks kunstis ja tema töid tuuakse tihti futurismi näiteks. Ta sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile
ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Liikumist anti edasi 1) objekti mitut järgnevat asendit kujutades 2) kasutati kriiskavaid värvikomb-e, jõulisus. lammutada nähtav maailm kildudeks ja panna sellest kokku pilt, mis mõjuks rahutuna, liikuvana Tuntumad futuristlikud maalikunstnikud lisaks Ballale on Carlo Carra, Gino Severini ja Luigi Russolo. Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia nägemused tulevikulinnadest. kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, ainult inimese loodud tehiskeskkond. Osa pettus futurismis IIms pärast, teine osa oli vaimustuses. Venemaa sama mahajäänud, kui Itaalia. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism sinna üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks.
ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Liikumist anti edasi 1) objekti mitut järgnevat asendit kujutades 2) kasutati kriiskavaid värvikomb-e, jõulisus. lammutada nähtav maailm kildudeks ja panna sellest kokku pilt, mis mõjuks rahutuna, liikuvana Tuntumad futuristlikud maalikunstnikud lisaks Ballale on Carlo Carra, Gino Severini ja Luigi Russolo. Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia nägemused tulevikulinnadest. kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, ainult inimese loodud tehiskeskkond. Osa pettus futurismis IIms pärast, teine osa oli vaimustuses. Venemaa sama mahajäänud, kui Itaalia. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism sinna üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks.
1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. Futuristid · Giacomo Balla · Umberto Boccioni · Carlo Carrà · Primo Conti · Luigi Russolo · Antonio Sant'Elia · Gino Severini ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionism on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". 1930
Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika"). Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värvikasutusi. Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö lenduri vaatepunktist (aeropittura). (Umberto Boccioni, Primo Conti, Luigi Russolo) Kubism - Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). isem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi.
piirjoontega esemed näisid hajuvat ümbritsevasse keskkonda. Selliste piltide liikumistunne oli palju sugestiivsem, kuid teisalt lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendasid mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil püüti peale liikumise kujutada ka helisid. Futuristimi tähtsaimateks esindajateks olid Umbert Boccini ("Kontinuiteedi unikaalsed vormid liikumises"), Carlo Carra ("Ema ja poeg"), Luigi Russolo ("Auto dünamism"), Giacomo Balla ("Koer keti otsas") ja Gino Severini ("Tabarini balli dünaamiline hieroglüüf") . Kasutatud kirjandus: 1) Internet 2) " Üldine kunstiajalugu" Jaak Kangilaski
voogav kriiskavavärviline mosaiik, piirjooned Carlo Carra (1881- 1966) lagunenud, esemed näivad hajuvad Gino Severini (1883- 1966) ümbritsevasse ruumi, kindla keskpunktita Umberto Boccioni (1882- 1916) kompositsioon, motiivide kordumine, vormide ja Luigi Russolo (1883- 1947) värvide üksteise sisse suundumine 20.saj (1910? abstraktsionism Pole võimalik midagi ära tunda meid Vassili Kandinsky (1866- 1944) ümbritsevast reaalsusest, irratsionaalne August Macke (1887- 1914) tundeküllus, emotsionaalne jõud, rutakad ja Franz Marc (1880- 1916)
mis mõjuks rahutuna, liikuvana, erinevalt kubistide püüdlusest tasakaalukusele. Sealjuures kasutasid futuristid sageli erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Teostele anti sageli ka ühemõttelisi ja pretensioonikaid nimesid, mis pidid vaataja mõtted kindlasse suunda juhtima. Tuntumad futuristlikud maalikunstnikud lisaks Ballale on Carlo Carra (1881-1966), Gino Severini (1883-1966) ja Luigi Russolo (1885-1947). Futuristid üritasid oma programmi rakendada kõigis kunstiliikides. Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni (1882-1916) liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia (1888-1916) nägemused tulevikulinnadest. Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud.
edasiandmisega intensiivselt eredates värviüleminekutes. Umberto Boccioni kujutas ta oma kunstis liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat, kujutas teostes tihti inimeste ja loomade ürgset konflikti, teoste perspektiiv oli sageli erinevates kohtades, kuid siiski oli teosel mingisugune keskne teema. Boccioni tegi ka skulptuure, liikuvaid, dünaamilisi (Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis). Luigi Russolo püüdis oma teistes edasi anda muusikat ja heli läbi visuaalsete kujundite. Carlo Carra sai oma inspiratsiooni unenägudest ning kõigest üleloomulikust. Tekkis metafüüsiline maal- kujutatud figuurid olid mannekeenlikud, iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik, värvid tuhmid. 3. dada ja sürrealism DADA Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli
surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette
.. kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismi ja fašismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette
.. kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette
nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn
.. kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette
annaabi.ee 
