TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoritee...
Rudolf Steiner Järgnev õpimapi peatükk annab lühidalt ülevaate Rudolf Steiner'i eluloost, tähtsamatest teadustöödest ja raamatutest ning tema panusest mängu ja selle arengusse. 2.1 Lühike eluloo kirjeldus Rudolf Steiner sündis 25.veebruaril aastal 1861 Austria-Ungari (praegue Horvaatia) linnas nimega Donju Kraljevec. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta Viini lähdal asuvates linnades Steiermargis ja Burgenlandis. Rudolf Stainer suri aastal 1925 Sveitsis. Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles. Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitl...
Alternatiivpedagoogikast Referaat ,,Kasvatuse maailma paljusid mõttesuundi võib jagada tinglikult kaheks. Ühed on välja kasvanud antropoloogiliselt pinnalt- sellest, mida teatakse inimesest ja kuidas mõistetakse arengut. Teised on pärit ühiskonna võimustruktuuride majanduse, ideoloogiate, religiooni taotluste pinnalt." (Kuurme 2003 lk. 163). Üht huvitab rohkem inimene ja mis temas õppimise toimel juhtub, teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Mon...
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tun...
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf koolis toimub ...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühisk...
Laps waldorflasteaias Milline on waldorflasteaed? Väikestele lastele pakutakse lasteaias rõõmsat ja harmoonilist keskkonda. Tegemist ei ole kavakindla õppimise vaid koduse õhkkonna loomisega. Õpetajaks pole mitte akadeemik vaid pigem emalik hing, kes lapsi armastab. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Lastelt otsest töötegemist ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab selles vanuses oleva lapse põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. (Wilkinson 1996) Kuidas areneb väikelaps? Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt: Esimene kokkupuude maailmaga on lapsel tema sünnihetkel, kui ta ilmavalgust näeb, esimese hingetõmbe teeb ja esimese toidu emapiima näol vastu võtab. Algab keha vormimine va...
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püst...
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
Lähte Ühisgümnaasium ADOLF HITLER Referaat Koostaja: Karmela Videvik Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………..........................................................……..............3 1. ADOLF HITLERI ELULUGU...............................................................................................4 1.1 Kes on Hitler?..............................................................................................................4 1.2 Perekond.......................................................................................................................4 2. ADOLF HITLERI TEGEVUSE ALGUS...............................................................................8 3. II MAAILMASÕDA.................................................................................
Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused,...
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118 ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
annaabi.ee 
