Autor peab Kalevipoega täisväärtuslikuks eeposeks. Jüri Talvet on öelnud ,,Kalevipoja rahvuslik mõõde nähtub kõigepealt Kreutzwaldi eepose värsivormist."(Talvet, lk 887). Artiklis on välja toodud kui hästi on Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" küllastunud lüürilistest metafooridest ja poeetilisest kirjanduslikkusest kui ehtne rahvalaul. Paljud silmapaistvad luuletajad on üritanud luua suurejoonelisi eepilisi teoseid. Prantslane Pierre de Ronsard jõudis valmis kirjutada vaid neli laulu rahvuseepose ,,Franciade" plaanitud 24 laulust, ka inglise Spenseri ,,Haldjate kuninganna" jäi lõpetamatta. ,,Need on tulemuslikult pigem värssromaanid, kui ehedad eeposed." (Talvet, lk 887). Autor kütab ,,Kalevipoega" kui rahvust ehitav eepos, mis laseb jõuliselt välja paista patriootilistel ideaalidel. Talveti arvates ainus võimalik paralleel ,,Kalevipojal" on Luis Vaz de Camõesi ,,Lusiaadidega"
nime F.Petrarca jätgi dialoogiline proosatraktaat: Cervantes, avaldati Tal on poeg Laertes ja ,,Saladus" pärast surma. Islandi tütar Ophelia kuningapoja ja Friisimaa kuningatütre palverännak Rooma Reformatsioon- Ronsard-elegatne iroonia, ,,Raevunud Orlando" Rosencrantz- Hamleti R usupuhastus, mis sai carpe diem motiiv, mänglevus, Ariasto eepiline luule, endine alguse Lutheri meeleline armastus sonetid: komöödia, üle 200 ülikoolikaaslane, ideedest ,,Armastus Marie` vastu" ja tegelase. Angelica kellel kuningas palub
kirjandus- või muusikateos; pastoraalne kirjandus-lamburikirjandus, ekloog-karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. 5. Sonett. - Sonett koosneb 14 värsist. Kõige olulisemad värsiread on 1., 8. ja 14. Sonetipärg on 15 sonetist koosnev sonetisari. Kolm soneti liiki: *itaalia ehk Petrarca sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba/abab abab cdc dcd /cde cde/cdc cdc. *prantsuse ehk Ronsard'i sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba ccd ede. *inglise ehk Shakespeare'i sonett (4+4+4+2), riimiskeem on abab cdcd efef gg. Inglise soneti üht varianti nimetatakse Edmund Spenseri järgi Spenseri sonetiks, riimiskeem on abab bcbc cdcd ee. Sonette on kirjutanud: Dante, Petrarca, Cavalcanti, Pierre de Ronsard, V. Hugo, Baudelaire, William Shakespeare, V. Adams, B. Kangro, M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste. 6. Giovanni Boccaccio
10 noort inimest jutustavad 10 päeval kaaslastele ühe loo, kokku 100 novelli. Peamiselt eraelulised seigad, kõik ühiskonnakihid. Piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse. Esimene renessansikirjanik, kes julgelt ja veendunult astub looduse poolele. Näitab inimese intiimelu ennenägematu avameelsusega. Üks looduse ülimaid ande on mõistus. Kritiseerib kiriku rikutust, kuid mitte kirikut ennast. 9. Renessansi lüüriline luule (XV-XVI saj.: prantsuse „Plejaad“: Ronsard, Du Bellay (MKL, RA) William Shakespeare (Sonetid), jt. (MKL, RA) Prantsusmaal oli kõige eneseteadlikum luuleuuendus. 7 luuletajat võtsid endale nimetuse „Plejaad“ ja avaldasid manifesti, kus nad kutsusid üles viljelema antiikseid ja itaalia renessansi luulevorme, et täiustada prantsuse luulekeelt ja tõsta prantsuse luule uuele tasemele. See manifest on renessansi tähtsaim poeetika. Du Bellay – põhiliselt sonetid. Ronsard
lembeteema. Provance'ist levib see naabermaadesse. Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika. Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka teiste seisuste laule. Itaalias annab trubaduuride luule eekuju lembelüürikas nn uue, maheda stiili tekkimiseks. Trubaduuride lüürika hääbub 13. sajandi sõjakeerises. Trubaduuride lüürika on eelkäijaks renessansi luulele, mille nimekamad vilelejaid on Petrarca, Shakespeare ja Ronsard. Romaanizanr Ka romaanizanris on juhtivaks prantslased. Ideelikult sarnaneb romaan lüürikale ja selle on valitsevaks lembeteema. Lembelood on põimundu fantastiliste seiklsutega, mis küünivad muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku.
mõtteid. Esile kerkib kolm tegelaste tüüpi: I Grandgousier, Gargantua, Pantagruel hea ja targa valitseja ideaal, II Panurg seikleja, vestluskaaslane, joomavend, kelkija, II kloostrivend Jean harimatu, taltsutamatu kuid heasüdamlik talupoeg terve mõistuse ja moraalse tõe kehastus "Plejaad" 16.sajandi 40ndate lõpul moodustasid noored aadlikud väikese kirjandusringi, kes unistasid prantsuse luulekeele reformist ja uue rahvusliku kirjanduse loomisest. Rühmituse juhtideks Pierre Ronsard (1524-1585) ja Joachim du Bellay (1522-1560) 1549 ilmus koolkonna manifest "Prantsuse keele kaitse ja ülistus" I luulekeele küsimused keele rikastamise võimalusteks on teistest keeltest sõnavara laenamine, zargoonid, murded, uute sõnade tuletamine jne II luuleteooria küsimused poeedi sünnipärasest andest on vähe, annet peab arendama. Tuleb loobuda vanadest keskaegsetest luulevormidest ja võtta eeskujuks antiikkirjanduses viljeldud vormid.
rooma poeedid. Itaalias linnades hakati sel perioodil õpetama kreeka keelt, tutvustama kreeka kirjandust. Antiiktragöödia mõju järgnevate sajandite Euroopa kultuurile on suur. Selles eristub kaks külge: esiteks, tragöödiate endi taaselustamine (lavastamine, tõlked) ja teiseks, kaudne mõju kirjanike endi originaalloomingule, tegelaskujudele ja sündmustikule. 16. Sajandil tõlkisid Prantsusmaal tragöödiaid Pierre de Ronsard, Joachim du Bellay, Étienne Jodelle jt. Nad lõid antiikeeskujude põhjal ka algupäraseid lavateoseid. Hiljem arenes tragöödia oma esialgse loova vaiumu juurest akadeemilisuse ja rangete reeglite kehtestamise poole. Endiselt nõuti aja, koha ja tegevuse ühtsust. Tragöödia reegleid rakendas oma loomingus näiteks Jean Racine, kelle retoorilisus, kunstlikkus ja efektitaotlus sobisid hästi barokiajastu maitsega. Klassikaline prantsuse tragöödia saavutas jõu ja ulatuse, milleni see
Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Maailmakirjanduses on sonetti kui zanri edasi arendanud Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), prantslane Pierre de Ronsard (15241585), inglane William Shakespeare (15641616); eestlastest on sonetti tulemuslikult viljelenud Marie Under (18831980), Bernard Kangro (19101994), Valmar Adams (18991993) jt. Näiteks: Lõoke Päev päeva kõrval tegin külaskäike kui palverändaja ma põlluvoole: sääl laulu nägin tõusvat taeva poole, see oli värisev ja tuksuv lõoke väike. Ah, vaimustusepreester! Rõõmuäike! Kuis hõiskamiste kõliseva noole ta väsimata pildus päikse poole
Jacopo Sannazaro (,,Arkaadia" nimeline pastoraalromaan 12 ekloogi). Inglismaal Edmind Spenser. · Prantsusmaal rühmitus ,,Plejaad" ,,Prantsuse keele kaitse ja ülistus". Kutsuvad üles viljelema antiikseid ja Itaalia renessansi vorme ood, eleegia, ekloog, sonett, eepos jt. Et täiustada prantsuse luulekeelt ja et tõsta prantsuse luule esteetiliselt kõrgemale senisest levinud tahumatust rahva-ja linnaluulest. Plejaadis oli Pierre de Ronsard (armastatu oli Cassandra), Joachim Du Bellay. Ronsard elegantse iroonia ja mänglevusega sonetid; maise armastuse eelistamine jumalikule; maise ilu kaduvus ja vaimu püsivus. · Shakespearegi eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest südamlikkus, siirus, isiklikkus. Usub ilu püsivust kui mitte maisel kujul siis luulesse ja kunsti jääb see ideaalina ikka püsima. Maise elu mööduvuse nukrusele vastandab õilsad inimtunded
Seal oli toimunud riiklikul pinnal tõus, kuningas oli Francois I, tema õde oli Margarite Navarra. Need sõjad, mida kuningas pidas Itaalias, olid need mis innustasid luulet kirjutama Prantsusmaal. Tähtis on 7st aadlikust koosnev rühmitus Lyon'is, kes ei olnud mitte ainult kirjanduse loojad, vaid ka teoritiseerijad. Esimene kirjanduse manifest pärineb sellest ajast 1549 "Prantsuse keele kaitse ja ülistus". Selles on teadlik poeetika, käsitlus luulest. Pierre de Ronsard ja Joachen Du Bellay olid kõige tähtsamad. Pierre kirjutas tunduvalt mitmekesisemalt. Bellay aga enamasti sonette. Teose peamine autor ja koostaja oli Bellay. Iseloomustab antiigist pärit luuletuse ja kirjandusvorme tragöödia, komöödia, eepos, kirjanduse suurvormid. Aga ka lühemaid vorme nagu nt oodid, kansoonid, sonetid, Itaaliast tulnud vormid. Peamine idée oli, et keskaegne prantsuse luule on puudulik ja ei vasta kõrgetele ideaalidele, mis on pärit antiigist.
Inglise soneti tuntumate autorite seas on Shakespeare, ja Milton. 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail. (3.3) prantsuse ehk Ronsardi sonett jaotub itaalia sonetiga sarnaselt katräänideks ja tertsettideks (4+4+3+3), kuid selle riimiskeem on erinev. Sonetis vahelduvad nais- ja meesriimid. Levinud värsimõõt on aleksandriin. Prantsuse soneti kuulsaimate autorite sekka kuulub Ronsard; hilisemal ajal Hugo ja Baudelaire. 17. Kuidas saaks kujundiretoorika ja värsiõpetuse analüüsimist siduda luuletuse sisu käsitlemisega No ilmselt on kujundid ja värsid luule sisuga kooskõlas, teenivad teda. Hurraa! :) 18. Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Peamised tunnused: eepika on narratiivne: jutustatakse lugu, loo algüksuseks on sündmus (1) proosa soosib narratiivsust (2) proosa soosib külgnevus- ja/või järgnevussuhteid (3) proosa soosib mittepidevust
Shakespeare ja Milton, 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail (3.3) Prantsuse ehk Ronsardi sonett jaotub itaalia sonetiga sarnaselt katräänideks ja tertsettideks (4+4+3+3), kuid selle riimiskeem on erinev, sonetis vahelduvad nais- ja meesriimid, levinud värsimõõt on aleksandriin, prantsuse soneti kuulsaimate autorite sekka kuulub Ronsard; hilisemal ajal Hugo ja Baudelaire Lõppriim hakkas Euroopa luules levima keskajal, mõjutatuna nii bütsantsi kirikuhümnidest kui araabia luulest hispaanias 17. Kuidas saaks kujundiretoorika ja värsiõpetuse analüüsimist siduda luuletuse sisu käsitlemisega? No ilmselt on kujundid ja värsid luule sisuga kooskõlas, teenivad teda. 18. Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Peamised tunnused:
Paistab kirj-s silma ja on omale püsiva koha kaanonis taganud ühe suurteosega ,,Gargantua ja Pantagruel". Prantsuse renessanss ei kujunendu eriti ulatuslikuks, algab 16. saj algusest, eriti kaugele ei lähe. Saj keskel vallandus kodusõda kat ja portestantide vahel, mis lõhestas prantsusmaa. Renessanssi kõrgaeg Prantsusmaal 16. saj keskpaik. Rabelais kõrval veel tähtsad Marguerite de Navarre (Francois I õde) Ronsard ja Du Bellay. M de N peateos Heptameron seitsmest päevast. Raam aja üldine laad Boccacioga sarnane, aga vaimne laad teine. Tegelikkuse kujutamine ei ole eesmärk, vaid filosoofiliste ideede väljendus. Oli kloostris mungana. Seal luges antiigi teoseid ja õigusalaseid teoseid. Tema vaimule see kloostrielu ei vastanud. Pääses sealt. Hakkkas tegelema ilmalikuma teadusega. Õppis arstiteadust. Tegutses arstina Lyonis.
(Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 –1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Draama taasavastamine 15.-16. saj. Püsivate teatrite ehitamine Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Renessansi eepika 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre de Ronsard, La Franciade) 2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de Camões, Os Lusíadas) 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, La Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise Lost, Paradise Regained) Barokk 16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa. Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal.
,,Coriolanus" (< Plutarchos) (Trento ,,Timon Ateenast" (< Plutarchos, kirkukogu, 154563): kiriku teadlik Lukianos) kunstiprogramm Absoluutsete monarhiate Renessansi eepika tugevnemine, 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre võimuka keskklassi teke de Uus huvi looduse vastu: a) inimese Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (15981680)
stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) anakreontiline luule Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni (6. sajand e.Kr) kaunikõlaliste, mänglevate, selgete ja lihtsate laulude jäljendused, mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale; 18.19. sajandil levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool. Uusajal on anakreontilist luulet kirjutanud näiteks prantslane Pierre de Ronsard (15241585), venelane Aleksandr Puskin (17991837), eesti kirjanduses leidub anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (18011822) loomingus. anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga
Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans `Kaebelaul', Marie Under `Uneretk', Henrik Visnapuu `Ballaad peninukkidele', Betti Alver `Sinisuka ballaad', Hando Runnel, `Üks veski seisab vete pääl' Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), Pierre de Ronsard (15241585), William Shakespeare (15641616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks: itaalia (näiteks abab abab cdc dcd, värsiskeem 4+4+3+3) prantsuse (näiteks abba abba ccd eed, värsiskeem 4+4+3+3) inglise sonetiks (abab cdcd efef gg, värsiskeem 4+4+4+2). Variatsioonid: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg > 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1
Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’ Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (1265–1321), Francesco Petrarca (1304–1374), Pierre de Ronsard (1524–1585), William Shakespeare (1564–1616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks: itaalia (näiteks abab abab cdc dcd, värsiskeem 4+4+3+3) prantsuse (näiteks abba abba ccd eed, värsiskeem 4+4+3+3) inglise sonetiks (abab cdcd efef gg, värsiskeem 4+4+4+2). Variatsioonid: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt.
pastoraalromaanis oli 12 ekoloogi). Inglismaal viljeles ekoloogi Spenser. Prantsusmaal kerkis esile rühmitus ,,Plejaad", kes kaitses prantsuse keelt ja ülistas seda. Plejaadi-rühmitus kutsus üles viljelema antiikseid ja Itaalia renessansi vorme ood, eleegia, ekoloog, sonett, eepos. Plejaad tegutses, täiustamaks prantsuse luulekeelt ja tõstmaks prantsuse luulet esteetiliselt kõrgemale senilevinud tahumatust rahva- ja linnaluulest. Plejaadi kuulusid Ronsand, Joachim, du Bellay. Ronsard lõi elegantse iroonia ja mänglevusega sonette, eelistas maist armastust jumalikule ning kujutas maise ilu kaduvust ja vaimu püsivust luules. Ka Shakespeare eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest. Ta hakkab kirjutama südamlikult, siiralt ja isiklikult. Shakespeare usub ilu püsivusse, kui mitte maisel kujul, siis luules ja kunstis jääb ilu siiski ideaalina püsima. Maise elu
Euroopalik luule sai teadaolevalt alguse vanades heebrea religioossetes lauludes. Tähelepanuväärsemaks peetakse kreeka soolo- e monoodilist laulu, mida kanti ente lauldes või poollauldes. Alusepanijad: Alkaios ja Sappho (6. saj eKr) sõpruse ja armastuse ülistamine, surma vältimatus. Keskajal muutus lüürika üha religioossemaks, kuid õukonna- ja rändlaulikud viljelesid ka humaansemaid zanre, nagu alba, pastoraal. Lüürika õitsenguperioodiks peetakse renessanssi (Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud
viljelejateks üliõpilased, kindla elukutseta inimesed. 16. sajandi farss oli palju jämedakoelisem ja proffesionaalsem kui varasem farss, see oli puht näitlejalik ettevõtmine. Kui trupis vähemalt üks tuntud näitleja, siis olidi menu suhtes kindlustatud. Jäme nali, ebatsensuurne keel, frivoolne zest jne. Farss hõivab Prantsusmaal nö kultuuri alakorruse kindlalt ja jõuliselt. Üleval pool noorte luuletajate rühmitus ,,Plejaad", koosnes seitsmest poeedist, tuntuim neist Pierre de Ronsard (1524-1585), renessansi sugemetega, antiigipüüdlus. Orienteerusid Itaalia commedie erudite'le kõige selle nõrkuste ja puudustega, puudus selle kirjanduslik pool (mitteelulisus).1549. Aastal avaldas Plejaad oma manifesti, kus muuhulgas öelda, et lava tuleb ära võtta farsilt ja moraliteelt ja anda see uuele tragöödiale ja komöödiale. Plejaadi autorite näidendeid etendati õukonnas, populaarseim oli Etienne Jodelle'i komöödia ,,Eugene ehk Kohtumine" 1552. aastast
annaabi.ee 
