Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe Eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Seda iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ning stiili hindamine. Sellel alal on ta kirjutanud teosed "Juhan Liiv", "A.H Tammsaare". Fr. Tuglase tähtsus tänapäeval Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi. Tõstis uuele tasemele reisikirja. Arendas edasi romaanizanri. Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi. Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni. Alates 1971.aastast antakse välja Friedebert Tuglase novelliauhinda. Tuglase teosed Fr. Tuglase teosed on väga kuulsad ja need on näiteks: "Hingemaa" kõige esimene raamat "Kahekesi" "Õhtu taevas" "Saatus" "Väike Illimar"
· Ajakirja ,,Looming" üks juhtidest. · Valiti Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. · 1918. aastal abiellus ta Eloga. · Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming · Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. · Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi. · Tõstis uuele tasemele reisikirja. · Arendas edasi romaanizanri. · Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi. · Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni. (Looming) · Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1. 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 2. 19141925: kõrgperiood
Mihhail Bahtin, 1987. Valitud töid. Eepos ja romaan Roomanizanri uurimisel kerkivad üles erilised raskused. Need tulenevad uurimisobjekti enda eripärast romaan on ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr. Romaanizanri kondikava ei ole veel kaugeltki lõplikult moodustunud ning me ei oska ette näha kõiki tema plastilisi võimalusi. Teisi zanre me tunneme valmiskujul, s.t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni. Nende variatsioonid ajajärguti, koolkonniti ja voolude kaupa ei ole niiöelda zanri ,,skeletti" puudutavad
-inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. o Tuglase loomingus jaotatakse ilukirjandus kolme perioodi: 1) 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. 2) 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. 3) 19251971: psühholoogiline realism. o Tõlkinud A.Kivi "Seitse venda" o Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi o Tõstis uuele tasemele reisikirja o Arendas edasi romaanizanri o Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi o Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni (Looming) o Lihtsam on teha uut regilaulu kui uut regivärssi. o Sõna on iseenesest tühine ja selle väljaütlemine on väike õhuväristamine, aga ta võib terve maailma kummutada. o On elu uni. Mina elan, kuid olen mõistmatu elu ees. o Ilus ja hirmus on inime... o Toome helbed o Popi ja Huhuu o Hingemaa o Suveöö armastus o Inimese vari o Kevad
kirjanduskriitikat. Monograafiaid on ta kirjutanud J. Liivist, A. H. Tammsaarest, E. Vildest, M. Metsanurgast ja paljudest teistest. Tema parimaid kriitilisi töid on avaldatud ka väljaandes „Kriitika“. 6 Kokkuvõte Referaati tehes sain teada, et Friedebert Tuglas arendas välja eesti uusromantilise novellisüsteemi, tõstis uuele tasemele eesti reisikirja ja oli selle alusepanija, arendas edasi romaanizanri, lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi, pani aluse kirjandusajakirjale „Looming“ , mis ilmub tänaseni. 7 Kasutatud allikad ENEKE nr.4 1986 Kirjastus „Valgus“ Eesti Entsüklopeedia nr.8, Tallinn 1995, Eesti Entsüklopeediakirjastus http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/tuglas_gerdaviks.htm http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedebert_tuglas
ideeline põhiraskus), kõrvaltegelane (peategelase teenistuses). Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) - Sügav: arenev, detailselt kujutatud, vaade tema sisemaailma. Lame: muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esindatakse üht ideed või iseloomujoont. Proosazanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanizanri esiletõus? Kas romaanizanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanizanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis 11 esindavad romaani erinevaid alazanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alazanri
1)Realismi zanri eelistuslevik, viljelejad: Realismi põhizanr on romaan. 19.saj. realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. Prantsusmaa realistid: Stendhal, Balzac, Flaubert. Inglismaal: Dickens, Thackeray, õed Bronted ja Venemaal: Tolstoi, Dostojevski. 2)Jõgiromaan ja selle viljelejad: Jõgiromaaniks nim. Ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Viljelejad: Balzac, Zola, Galdosi, Proust, Rolland, Galsworthy, Baroja. 3) Realismi
Ta teoses oli palju huumorit. Fieldingi optimism pani ta uskuma, et inimese moraal hakkab täiustuma. Ta vastandab ebaõigluse ja rahvavõimu maailma heasüdamlike ja loomulike inimeste väikesele maailmale. Tutvunud autoriga, arvan, et Henry Fielding oli positiivse mõtlemisega inimene, kes uskus helgemasse tulevikku. Ta teosed olid optimistlikud ja humoorikad. Laurence Sterne (1731-1768) Silmapaistev romaanizanri asendaja. Teosed: "Tristram Shandy elu ja arvamused" ja "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia". Need teosed on omamoodi kirjanduslikud manifestid. Sterne on loobunud traditsioonilisest süzeest. Loo jutustamise asemel kirjeldab ta kaootiliselt tegelaste tundeid ja mõtteid. Sterne´i teoseid võib nimetada ka modernistliku romaani eelkäijateks. Sterne ei uskunud objektiivsesse reaalsusesse.
Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. 2. MILLISEID ZANRE EELISTAS REALISM? Realismi olulisemateks zanrideks kujunesid romaan, novell ja jutustus; sajandi lõpu poole realistlik luule ja draama. 3. MIKS KUJUNES ROMAAN REALISMI PÕHIZANRIKS? Igas romaanis sisaldub varjatult autori seotust romaanizanri varasema ajalooga. Realistlikus romaanis kujutatakse nn tavalist inimest, jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Traditsioonilises realistlikus romaanis toimub jutustamine kolmandas isikus, autori vaatepunktist. 4. MIKS STANDHALI PARIMAD PSÜHHOLOOGILISED ROMAANID JÄID ESIALGU TÄHELEPANUTA? Need vastandusid romantilisele ilutsemisele ja fantaasiamängule, mida tolleaegne lugeja ootas. 5. KIRJELDA JULIEN SORELI KARJÄÄRI PÜÜDLUS
leksikoni" toimetamine. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega "Siil", "Hunt", "Hingemaa" ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega poeem "Meri" ja "Kätki laul". Sama tulemuslik on olnud Tuglase töö kirjaniku, kriitiku ja teadlasena. Ta arendas välja eripärase uusromantilise novelli, viis eesti kirjanduses uuele tasemele reisikirja "Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika" III, 19281930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939 ning tõi uut romaanizanri arengusse "Felix Ormusson", 1915; "Väike Illimar", 1937. Tuglase nimega on seotud eesti kirjanduskriitika sisu ja vormi uuenemine (esseed Tammsaarest, Metsanurgast; marginaalia) ning süvauurimusliku kirjandusteaduse arenemine (monograafiad "Ado Grenzsteini lahkumine", 1926; "Juhan Liiv", 1927 ja "Eesti Kirjameeste Selts", 1932). Kirjanik alustas naturalistlike ja realistlike külaeluaineliste ja revolutsiooniteemast kantud
Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud kriitiliseks realismiks. 2.Realismi zanri eelistus, levik ja tähtsamad viljelejad. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal(Stendhal, Balzac, Flaubeert), Inglismaal(Dickens, Thackeray, õed Broneid) ja Venemaal(Tlostoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan.XIX sajandi realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. XIX sajandi viimastel kümnenditel ja XX sajandi algul arenes realism mitmes eri suunas, sellepärast ei saa enam rääkida ühest kirjandusvoolust.Teadusliku meetodi rakendamine kirjandusteoses viis naturalismi(Zola), realismi raames elutus filosoofiline romaan(France), tugeva inimese otsingud muutsid realistliku käsitelu helgemaks ning optimistlikumaks(Rolland), hakati suuremat huvi tundma tegelaste psühholoogia vastu(Glasworthy)
Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid. Jaan Kross on tunnustatud ajalooromaanide looja. "Kolme katku vahel", "Wikmani poisid", "Paigallend" Millist Ristikivi teost peetakse modernismi algatajaks eesti kirjanduses? Eesti proosamodernismi tähtteoseks on Karl Ristikivi "Hingede öö". Iseloomusta Ristikivi "Hingede öö" ülesehitust. Kolm osa: "Surnud mehe maja", "Kiri proua Agnes Rohumaale", "Seitse tunnistajat". Ise määratleb oma teost kui realistlikku
tegevusliini. Romaanide erinevad temaatiliselt, mahult, sündmuste draamatilisuse astmelt, kompositsiooni printsiibilt, jutustamise viisilt, autori seisukoha edastamise viisilt jne. 90% eepikast on romaanid. Aga oma olemusest on ta üks eepika zanr. Romaanide mitmekesisuses domineerivad tendentsid. Romaani mõõdupuuks on eelkõige elu kujutamise iseloom, mitte sündmuste lõpetatus või lahkamine. 16 september: Romaanizanri sünteetilusus Romaanis on ühendunud eepilised, dramaatilised ja lüürilised tendetsid. Põhiolemuselt jääb romaan eepiliseks, aga elu täiuse esile toomiseks kasutatakse dramaatilist ja inimeses siseellu süvenemiseks lüürilist kujutamis viisi. Sünteetilisust on näha romaani ehituse välja kujunemises. Varajane romaan olid minavormilised koroonikat meenutavad. Valgutusajal olid romaanid peamiselt dialoogilised. Realisimiga jõudis romaan jutustamiseni
Romantikuid lummas võõraste maade ja rahvaste eksootilisus teistsugusus, võrreldes mõistuspärase ja materialistliku Euroopaga. Loodusega kooskõlas elavaid Ameerika jm pärismaalasi vastandati kui moraalselt terviklikke olevusi materialistliku saamahimu küüsis eurooplastele või nende järeltulijatele (nt Cooperi Nahksuka-romaanides). Loomulikkus tähendas romantikutele puhtaid ja kängitsemata tundeid. Romantism on tervikuna tundeline kultuur. Seetõttu tõstis romantism pärast romaanizanri hoogsat laienemist valgustuses täiesti seaduspäraselt esiplaanile lüürika. Enamik suurimaid romantilisi kirjanikke olid luuletajad. Ka eepilises luules, isegi romantilises romaanis ja draamas, on märgatav tugev lüüriline alge. Nii võimast lüürikapuhangut kui romantismis on ajalugu tundnud harva. Romantikud hülgasid valgustajate usu mõistuse seaduste universaalsesse kehtivusse ja objektiivsusse. Mõistus ei saanud nende arvates seletada inimest kui tervikut. Seevastu
inimestest, kes ei kuulnud kõrgklassi. Tema arvates võib olla kangelanna näiteks toatüdruk, mitte hertsoginna. Tema kuulsad teosed on ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja ,,Clarissa." Richardsoni romaanide lugejad olid peamiselt keskklassi lugejad, sest neil oli lihtne end tegelastega samastada. Henry Fielding(1707-1754) Ta uskus helgemasse tulevikku ja moraalse täiustumise võimalusse. Tema peateos on ,,Tom Jones, ühe leidliku lugu." Laurence Sterne(1713-1768) Sterne oli romaanizanri arendaja. Oma teostes ,,Tristram Shandy elu ja arvamused" ja ,,Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" on autor loobunud traditsioonilistest süzeedest ja kirjeldab kaootiliselt tegelaste tundeid ja mõtteid. Sterne ei uskunud objektiivsesse reaalsusesse. Tobias George Smollett(1721-1771) Ta oli väga mitmekesine kirjutaja. Ta kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajalugu. Tema kuulsamad teosed on ,,Roderick
äärmise sotsiaalse ebavõrduse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha-ja võimuahnitsemist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ka kriitiliseks realismiks. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. XIX sajandi realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. XIX sajandi viimastel kümnenditel ja XX sajandi algul arenes realism mitmes eri suunas, seepärast ei saa enam rääkida ühisest kirjandusvoolust. 8 TEOSE SISU ,,Isa Goriot" tegevus toimub Pariisis proua Vauquer´ ,,perekondlikus" pansionis. Pansioni elanikkond on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, siin on vaesunud mõisnikke ja aadlikke,
a. Revolutsiooni päevil nõukogulike kirjanike rindega. Ta tervitas töörahva võimu, avaldas ajakirjanduses artikleid ja lühiproosat. Kirjaniku ulatuslikumaks tööks on 1940. a. Sügisel ,,Loomingus" ilmunud jutustus ,,Äri". Selles ilmneb rahamaailma senisest kriitilisem kujutamine. Pärast ahistavat okupatsiooniaega sai Rohu keskseks loominguliseks tegevuseks lastejuttude ja romaani ,,Kaks perekonda" kirjutamine. Ta oli esimesi eesti prosiaste, kes asus sõjajärgseil aastail romaanizanri viljelema. Romaani ,,Kaks perekonda" (1947) tegevustik hõlmab ajavahemikku 1940. a. Revolutsiooni algusest kuni Nõukogude Eesti vabastamiseni 1944 a. Sügisel, nii siis keerukate ajaloolis- ühiskondlike sündmuste perioodi. Teoses kasutab kirjanik oma tragitsioonilist kompositsioonivõtet vastandamist. Ühel pool on Juusa suurtalu omanik Jaan Juurup ja tema kodakondlased, teisel pool on popsi ning uusmaasaaja Kaarel Kalmuse perekond.
veenvam ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaligu tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930. Aastate memuaristika juhtautorina. K. A. Hindrey " Sündmusteta suvi" romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanizanri konventsioonidega. 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt). Ajalooline romaan. Mait Metsanurga "Ümera jõel" romantilise ajaloo traditsioon eestlaste pealejäämine. Võimalikult realistlik pilt, sündmuste kulg ei erine Läti Henriku kroonikast. Pole tegemist panoraamse, vaid isikuromaaniga. Ajalooline romaan eriti 1930. Loogilisel kohal. Romantilise diskursi põhiteljeks rahvusliku identiteedi kinnitamine.
müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köitva romantilise seiklusega. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse. Esiteks Shotimaa minevikku käsitlevad teosed, nn Waverley- romaanid. Teiseks aga on inglise- tsükkel, millesse kuulub ka Scotti üks tuntumaid romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses
Inimmõistuse jõud, tagasipöördumine looduse juurde. Selgus, lihtsus, tasakaal, reeglipärane vormitäius. Analoogiameetod, allikauurimise õitseng. Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida. Muutunud arusaam tõlgendusest: SENI > korrastatud reeglite süsteem NÜÜD > mõistmise analüüs, kuidas toimub tekstist arusaamine. Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine Romantism: 18. saj: romaanizanri esilekerkimine, kodanluse zanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhizanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm.
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust
· Läbi 1930-ndate aastate püsis eesti romaanikunsti tipus A. H. Tammsaare, kelle "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) on elukujutuse sügavuselt kriitilis-realistliku kujutamislaadi sedööver isegi 48 maailmakirjanduse mõõtmetes. Sotsiaalkriitilise hoiaku säilitasid M. Metsanurk, A. Jakobson, R. Sirge jt. · Romaanizanri osatähtsus suurenes 1930-ndate aastate kirjanduse üldpildis järjest. Romaanikirjanikud otsisid uusi ainealasid. A. Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J.
mitme kirjandusajakirja ("Ilo", "Odamees", "Tarapita", "Looming"), "Eesti Entsüklopeedia" ja "Eesti biograafilise leksikoni" toimetamine. Sama tulemuslik on olnud Tuglase töö kirjaniku, kriitiku ja teadlasena. Ta arendas välja eripärase uusromantilise novelli, viis eesti kirjanduses uuele tasemele reisikirja (reisiraamatud "Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika" I-II, 1928-1930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ning tõi uut romaanizanri arengusse ("Felix Ormusson", 1915; "Väike Illimar", 1937). Tuglase nimega on seotud eesti kirjanduskriitika sisu ja vormi uuenemine (esseed Tammsaarest, Metsanurgast; marginaalia) ning süvauurimusliku kirjandusteaduse arenemine (monograafiad "Ado Grenzsteini lahkumine", 1926; "Juhan Liiv", 1927 ja "Eesti Kirjameeste Selts", 1932). Tuglase kirjanikukuulsus põhineb eelkõige tema novelliloomingul.
P. Vallaku ja A. Jakobsoni novellilooming kajastas töötava rahva kriisiaegset rasket olukorda. · Läbi 1930-ndate aastate püsis eesti romaanikunsti tipus A. H. Tammsaare, kelle "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) on elukujutuse sügavuselt kriitilis-realistliku kujutamislaadi sedööver isegi maailmakirjanduse mõõtmetes. Sotsiaalkriitilise hoiaku säilitasid M. Metsanurk, A. Jakobson, R. Sirge jt. · Romaanizanri osatähtsus suurenes 1930-ndate aastate kirjanduse üldpildis järjest. Romaanikirjanikud otsisid uusi ainealasid. A. Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J
iseseisvumine, enesearendamine, leida oma tee. Suurem osa romaanidest on kujunemisromaanid. Erinevalt omaaegsetel kelmiromaanidel ei ole 73 tähelepanu seiklustel, vahejuhtumistel, vaid vaimsel ja hingelisel küpsemisel. Takistusteks on erinevad väärarusaamad ja pettekujutelmad, mille ületamise järel jõutakse eesmärgini. Uuendas romaanizanri kompositsiooni ja jutustamistehnikaga ning ka psühholoogiavõtete sissetoomisega ja sotsiaalse kriitikaga. Peategelane, kes otsib harmooniat ja ennast, on enamasti teoses ummikus (HH) ja peab muutuma ise, muutma oma mõttemaailma. Vaimsete väärtuste maailma eeskuju ja näidis on n-ö kolmas kuningriik kuni Hitler hakkas enda kolmandast reichist rääkima. Arutleb selle üle,e t kõik on maailmas omavahel tihedalt seotud, toimub korraga, simultaanselt. Selles paljususes tuleb
annaabi.ee 
