youtube.com/watch?v=jEKJf2vMwV4 Kui inimese mina-pilt on täiesti terve, siis tulemusena on äiskasvanud inimesel: reaalsuse selge taju oskus tunnustada iseennast ja teisi oskus kaitsta iseennast ja teisi huvid unistused oskus kalduda müstitsismi oskus olla demokraatlik huumorimeel oskus armastada ja olla armastatud oskus andestada Loovus sõltumatus oma keskkonnast sõbrad Rollikäitumine Rollikäitumine on rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. Seisundirollid on seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse ja teiste tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. Saavutatavad rollid on seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. Olurollid on näiteks: jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija. Ladus rollikäitumine: Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeoleku- tunde (me teame, mida kelleltki oodata võib)
ootab. Klient oma rolliootuses tahab, et teenindaja teda märkab, tervitab ja tegeleb tema vajadustega. Klienditeenindaja arusaamist oma rollist iseloomustab kujutlus sellest, kuidas inimene saab aru enda rollist ehk rollikujutlus. Seega on kliendil rolliootus teenindajale ja teenindajal arusaam oma tööst ehk rollikujutlus. Klienditeenindamises ja suhtlemises on tähtis, et kattuksid rolliootus ja rollikujutlus. Teenindaja rollikujutluse ja kliendi rolliootuste erinevus võib põhjustada arusaamatusi ja ebameeldivusi inimeste vahel (Klienditeeninduse alused…2012:33). Selleks, et teenindaja oleks hea klienditeenindaja peab tööandja teenindajat motiveerima ning innustama. Inimene, kes on sisemiselt motiveeritud on võimeline saavutama kõike mida ta tahab ja suudab. Väljas pidiselt saab töötajat mõjutada kiituse, preemia, koolituste ja muude soodustustega. Tööandja saab parandada klienditeeninduse taseme
Rollid Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Rollid peegeldavad indiviidi tasandil norme ja võimusuhteid. Teatud tegevuse eest vastutavalt või teatud positsioonil olevalt isikult oodatakse positsioonikohast käitumist. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. Vähese eneseusaldusega inimesed varjuvad tihti rollide taha. Rolliootuste kammitsev mõju ilmneb näiteks traditsioonilistes soorollides, mille kohaselt naine pidi piirduma koduse tegevusega. Iga inimene täidab korraga paljusid rolle. Ametirolli kõrval kujunevad selged rollid ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. Rolliga seonduvad neli põhimõistet: · rolliootused, · rollikujutlus, · rolli omaksvõtt, · rollikäitumine.
1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.)
tust ja olles ühtlasi vastava kultuuri mõjuväljas. R o l l i o o t u s on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alates kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Tähtsat osa etendavad ühe poole rolliootused teise poole rolli kujunemisel.Vastastikuste rolliootuste selgumine ning teineteisega kohanemine võtab aega ja nõuab kannatlikkust.Palju määrab ka kodust kaasavõetud "kohvri " konkreetne sisu. Vastastikune kohanemine algabki kaasatoodud "kohvrite" lahtipakkimisest. Mehe ja naise rolli väljakujunemist soodustavad : *omaette elamine 2 *teadlikkus, et kohanemine on keeruline protsess, mis nõuab energiat, tahet ja oskusi;
oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. 12. Rolliootus (the role of expectations?) kujutab endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad endastmõistetevaks, et rolli täitev isik on teadlik temale suunatud ootustest ja et ta neid ootusi tunnistab. 13. Rollitaju (the role of perception?) tähendab võimet tähele panna ja kindlaks määrata, mis rolli üks või teine isik parajasti täidab. Valdav osa rolle täidetakse paaris: teenindaja klient, ülemus alluv. 14. Rollikujutlus (the role of imagination?) näitab, milline on mingi rolli potentsiaalse täitja enda ettekujutus oma rollist.
1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.)
samuti süsteemi. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse
ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.)
...........................................................Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................Error: Reference source not found 1 KONFLIKT *Lahkheli, kokkupõrge, tüli - motiivide lahknevusest, sotsiaalsete normide, rolliootuste, eluliste vajaduste ning soovide vastuolulisusest tulenev lahkheli. *Konflikt tihendab harilikult grupisiseseid suhteid ja reguleerib gruppide suhtlemist. *Isikut ajendab konflikt tavaliselt olukorda muutma või sellega kohanema. KONFLIKTIDE PÕHITÕED · Ükski konflikt ei lahene iseenesest. · Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte. · Iga lahendamata vana konflikt kerkib üles uue konflikti taustal.
Sotsiaalne roll on vastastikune. Sotsiaalset rolli ei saa õppida vaakumis (üksi). Sotsiaalset rolli õpitakse vaatluse teel. Sotsiaalse rolli omandamine sõltub Roll mõjutab isiksust. Juhuslikult rolli sattunud saab mõjutatud rollist. Roll puudutab isiklikult. Haney, C Sotsiaalne roll Võim Kõrgeim võim on ühiskonna asend, kelle arvamusi teised arvestavad. Rollikonflikt Rollidevaheline (omavahel vastuolus olevate rollide täitmine) Rollisisene (omavahel vastuolus olevate rolliootuste konflikt) 3) SOTSIAALNE SKEEM - mudel, mida inimene kasutab mõistmaks, kuidas võiksid sotsiaalsed suhted ja nende teadvustamine igapäevaelus toimida. 3a) isikuskeemid mälestuste, konkreetse isiku kohta 3b) mina-skeemid tundmuste enda kohta 3c) rolliskeem ja kavatsuste kogum seotud teatud rolliga ja selle täitmisega Sotsiaalse stsenaariumi ja sotsiaalse rolli ühine ja jagatud mõistmine ning sotsiaalse
Oluline on nii töötajal kui ka organisatsioonil näidata nii enda positiivseid kui negatiivseid külgi, see loob paremad eeldused ühisosa leidmiseks) (Champoux, 2011) 3. Läbilöömise staadium (Töötaja analüüsib enda ootusi ning tegelikku olukorda organisatsioonis. Saab rohk em teada, mida organisatsioon endast tegelikult kujutab ja võtab omaks organisatsioonis toimuva. Väga oluline on selles etapis rolliootuste paikapanek, töötajale töökohustuste, normide, väärtuste jm tutvustamine) (Champoux, 2011) 4. Sisseseadmise staadium (Töötajal on püsiv arvamus ja ettekujutus töökohast, kohanenud nõudmiste ja ootustega talle) (Champoux, 2011) Organisatsioonilise pühendumuse liigid • Emotsionaalne pühendumus (affective commitment) – peegeldab töötaja emotsionaalset seotust organisatsiooniga, mille
tõeline lähedus teisele inimesele. Robustselt, ent minu meelest tabavalt on selle kokku võtnud keegi vanainimene, kes olevat öelnud umbes nii: " Teie noored ikka ei tea, misasi on armastus. Vaat kui meie vanamehega noored olime, siis me muudkui n*******e ja nutsime, nutsime ja n*******e." Ma ei arva, et seksides peaksid mõlemad pooled just nutma, kuid ka nutmises avaldub see vabanemise tunne, purskab välja see, mida me igasuguste konventsioonide, rolliootuste ja häbenemiste tõttu oleme endas kandnud ja mis nüüd teise inimese läheduses leiab lihtsa ja loomuliku väljenduse. Nutta võib nii kurbuse kui rõõmu pärast. Ilmselt vajab inimene mõlemat. Vajab nii naine kui mees ja oleks hää, kui mehed seda endale tunnistaksid ja ei häbeneks anda teise inimese läheduses oma tunnetele täielikku vabadust, unustada selle, mis nad enda meelest peavad olema, mida nad tahaksid olla, vaid oleksid lihtsalt need, kes nad on.
kergesti. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti aga teabeedastuse moonutused. Sotsiaalsed grupid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest , kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Suhtlemise toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Roll on teatud selline ootus inimene käitumisest grupis , mida grupi liikmed jagavad. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. (nt lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu) Enesehinnangu kujundamisel ning arengu suunamisel on võtmepositsioonil nn tähtsad teised, s.o need inimesed, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut repekteeritakse. Grupid jagunevad (1): 51 · Tinglikeks e statistilisteks, nt sotsioloogilise uuringu tulemusel saadud mingi tunnuse
kergesti. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti aga teabeedastuse moonutused. Sotsiaalsed grupid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest , kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Suhtlemise toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Roll on teatud selline ootus inimene käitumisest grupis , mida grupi liikmed jagavad. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. (nt lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu) Enesehinnangu kujundamisel ning arengu suunamisel on võtmepositsioonil nn tähtsad teised, s.o need inimesed, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut repekteeritakse. Grupid jagunevad (1): Tinglikeks e statistilisteks, nt sotsioloogilise uuringu tulemusel saadud mingi tunnuse alusel sarnane abstraktne inimrühm
juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluliseks on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljastpoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle allüksuseks (nt erakond, asutus) · Mitteformaalsed (informaalsed) grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid rolliootuste ja reeglite eiramise või rikkumise eest on psühholoogilist laadi ning mitteametlikud. Mitteformaalne grupp kujuneb enamasti ühiste huvide ja sarnasuse alusel.
Suhtlemisel toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Juba lihtsaimas sotsiaalses interaktsioonis kahe inimese vahel – diaadis – pole need inimesed oma sotsiaalselt määratluselt täiesti sransed, vaid neil on erinevaid ülesandeid, nad osaleva kommunikatsioonis eri määral vüi moel, omavad erinevusi vastutuses. Roll on teatud selline ootus inimese käitumisest grupis, mida grupi liikmed jagavadx. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. Lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikkust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu. Enesehinnangu kujundamisel ning arengu suunamisel on võtmepositsioonil nn tähtsad teised, s.o need inimesed, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut resrekteeritakse. Grupid jagunevad: - tinglikeks ehk statistilisteks, nt sotsioologilise uuringu tulemusel saadud mingi tunnuse alusel sarnane abstraktne inimrühm; - reaalseteks ehk loomulikeks
omad ootused teenindajale sõltumata sellest, kes täpselt temaga tegeleb. Kliendil on oma ettekujutus, kuidas töötajad üldiselt käituma peaksid. Kliendid arvavad üsna sageli, et teenindaja peaks teadma, millist tegevust ja käitumist kliendid temalt ootavad. Teenindaja arusaama oma rollist iseloomustab rollikujutlus. Nii klienditeeninduse kui suhtlemise seisukohast üldse on tähtis, mil määral kattuvad rolliootused ja rollikujutlus. Rollikujutluse ja rolliootuste lahknemine on potentsiaalsete inimestevaheliste arusaamatuste ja ebameeldivuste allikas. Näiteks kui töötaja rollikujutluses puudub arusaam, et kliendiga suheldes tuleb kõrvalised tegevused lõpetada või et kliendile ei tasu vastu vaielda, võib see lahknemine esile kutsuda kliendi nõutuse ja viha. ROLLITÄITJA VASTANDROLLIDE TÄITJAD Teadmis ROLLIKÄITUMINE ed kogemus ed, eelhoia- kud
24.küsimus Kriminaalse käitumise sotsiaalne õppimine(J.Rotter,R.Akers,R.Hogan,A.Bandura) Sotsiaalse õppimise puhul pööratakse põhitähelepanu kognitiivsetele muutujatele,mis on internaalsed(nt mõtlemine,mälu).Inimene omandab sotsiaalsest keskkonnast palju asju teiste inimeste vaatlemise ja kuulamise ehk sotsiaalse õppimise teel,mistõttu just sellel viisil on määrav tähendus käitumise kujunemisel.Sotsiaalse õppimise teooriate hulka kuulub Julian Rotteri rolliootuste kontseptisoon,milles on püütud näidata,kui oluline on inimese käitumise determineerimisel inimese ootus selle tagajärgede suhtes.Vastavalt J.Rotteri käsitlusele tuleb kellegi käitumise ennustamiseks teada inimese ootusi,eelistusi ning eesmärke,mida see inimene soovib saavutada.Tavaliselt kujuneb varasema elukogemuste põhjal välja terviklik ootuste süsteem,mis on stabiilsed ja reguleerivad käitumist kõigis sarnastes olukordades.Rotteri järgi on üks keskseid
annaabi.ee 
