kuld, külm helesinine, lillakas ooker), temaatika: sümboolsed motiivid, piiblilugusid illustreerivad stseenid ja juhtumid pühakute elust. Figuurid tardunud poosis, rikkalikult rõivastatud, keha pole tuntav riietuse all. Varakristlik raamatumaal Visuaalne kunst oli lumamatu, püha kiri muutus tähtsamaks ja tõi kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele maaliti värvilisi pilte tekstide selgitamiseks. Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika. Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist, kasutati enamasti vana testamendi lugusid. Sagedateks motiivideks ka rist ja ülestõstetud kätega inimene e. palvetaja. Reljeefikunsti harrastati sarkofaagide ehitamisel ja temaatika võeti piiblist. Ristiusu teke (kus, millal ) Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 3s.pKr
laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Y Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Y Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Y Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Y Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist Y Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega Y Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega
Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning vahele pandi ka hieroglüüfe, et need täiendaksid kujutatut. Reljeefikunst Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi
.................................................................. 9 2.1 Kirjutamine ja haridus.......................................................................................................9 2.2 Teadus............................................................................................................................. 10 2.3 Kunst............................................................................................................................... 10 2.3.1 Reljeefikunst............................................................................................................ 10 2.3.2 Egiptuse kujutav kunst.............................................................................................11 Kokkuvõte................................................................................................................................12 3 ..................................................................................................................
Vanad egiptlased uskusid, et pärast surma lähevad inimeste kehad taevalaotusse tähtede juurde, kus nad oma jumalatega kohtuvad. Seetõttu oligi oluline, et keha oleks ka pärast surma veel olemas. Et ära hoida laipade kõdunemist, kasutasid vanad egiptlased mumifitseerimist. Arvatakse, et mumifitseerimise kunst ei ole tulnud üleöö, selleks on kulunud mitmeid generatsioone. 6. Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Reljeefikunst see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas,võimuka ilmega,loodud hea proportsioonitajuga
Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius Bassuse sarkofaag, Vatikan, u 359 a. Varakristlik kunst, skulptuur, Spouse sarkofaag, Prantsusmaal, 4 saj algus. Varakristlik kunst, reljeefikunst/skulptuur, Marcus Claudianuse sarkofaag. Vanakristlik kunst, laemaal, Hea Karjane Galla Placidia mausoleum, Ravennas, u 425. Vanakristlik kunst, laemaal, Püha Laurentsius läheb märtrisurma, Galla Placidia mausoleum, u 425. Vanakristlik kunst, laemaal, Kristus hea karjasena, Ravennas. 6. saj. Varakristlik arhitektuur, Rooma vana Peetri basiilika Transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv
u.900 km katakombe; vk kunsti temaatika erines Rooma maalist: erootika ja paganlikud komponendid olid tabuks; maalikunstis kujunes välja antiikkunsti motiive nt lambatall- Kristus e hea Karjus, tuvi-Püha Vaim, ankur-lootus; osad maalid kujutasid Vana Testamendi lugusid ( Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskelkannelit mängimas); väga leinud oli üles tõstetud kätega inimene-palvetaja; inimesi kujutamisel on jätkatud Rooma traditsioone; arenes reljeefikunst nt sarkofaagidel(ainult rikastel), vormilt sarnased Rooma omaga, kuid sisult religioossed; Skulptuurist rääkida ei saa kuna see varakristlikus kunstis puudub-vanad paganlikud jumalad olid keelatud, uuetega poldud harjutud. 4. Idakirik e. bütsants 395 a. jaguns rooma impeerium kaheks: lääne-rooma ja ida-rooma. Ida-roomat kutsuti bütsantsiks ja ka selle keskus oli bütsantsis (praegune istmbul); keeleks oli kreeka keel; levitati usku ida-euroopas, aasias ja aafrikas
KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1
selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage. Temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai. Rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peetud oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kujult ja stiililt sarnanevad kristlikud sarkofaagid täielikult paganausu sarkofaagidega. Säilinud ainult Itaalias. Tekkis Idas. Hellenistlikul ajastul ja Roomas kasutati peamiselt põrandate kaunistamisel. Pind kaetakse lubja- või kitikihiga ja sellesse vajutatakse värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid.
ülistav suund · Sfinksid- kuulusid arhit. Ansamblite juurde · Ranged, suursugused, toretsevad · Segu inimese ja looma kehast VAARAODE TÄISFIGUURID · Tardunud sirges poosis, vasak jalg samu võrra ees, rusikas käed vastu külgi või üks käsi rinnal · Võimukas ilme · Istuvad valitsejafiguurid · Kujud eest vaadeldavad, hea proportsioonitajuga loodud · Ülistatud, valdasid looduslähedast kujutamist · Reljeefikunst · Madalreljeef, süvedreljeef + seinamaal= pinnakunst · Egiptuse poos- jalad ja nägu külgvaates (profiilis), õlad ja silm eestvaates · Seinamaalingute koloriit- punane, sinine, kollane ekrsavärviline, nahavräv naistel kollakam, meesten punane EGIPTUSE USUND POLÜETISM E. MITME JUMALA KUMMARDAMINE · Horus- taeva- ja päikesejumal- tähtsaim jumal Vana-Riigi ajal haukapeaga noormees v. Haukakujuline · RE, RA- päikesejumal
Sissejuhatus...................................................................3 Egiptlased......................................................................4 Egiptuse kunst................................................................5 Skulptuur............................................................5 Arhitektuur.......................................................6-7 Maalikunst..........................................................7 Reljeefikunst........................................................8 Uskumused..........................................................8 Kokkuvõte....................................................................9 Kasutatud materjal.........................................................10 Lisad.....................................................................11-14 Sissejuhatus
Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid väärtusperspektiiv figuuri suurus sõltus ühiskondlikust seisusest; madalreljeef olid väga detailsed, Glasuuriga üle valatud Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati
sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose) · Traianuse foorum üks esimestest suursugustest rooma ehitistest · Pantheon esimene ulatuslik kuppelehitis, mis oli ideaaliks renessansimeistritele · Rooma skulptuur: kopeeriti kreeklaste teoseid; valitses jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine · Traianuse samba reljeefid ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus, ülevaatlikkus · Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika(reljeefidega kaunistatud savinõud) · Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiilimiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3.stiil: kolmas stiil pole enam ruumi laiendamise
püramiid Kirjelda Egiptuse templit. Egiptuse tempel, selle müür oli niis uur eraldamaks seda maailmast, sissepääsu järel tuli siseõu, mis oli avatud, templi väravehitiseks oli püloon. Peale siseõu viis samba ruumini kus oli väga palju sambaid ja kuhu tavainimesed ei pääsenud. Kuidas kujutati Egiptuse maalikunstis inimesi. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates. Mis on pinnakunst. Maalikunst ja reljeefikunst moodustavavad kokku pinnakunsti Nimeta Kreeta ehituskunsti suurimad saavutused. Kirjelda. Suured lossid ( knossos , phaistos ) Kreeta kujutav kunst. Keraamika Nimeta Kreeka kunsti 3 perioodi. Arhailine e. Vana aeg 600-480 e.K.r Klassikaline e õitseaeg 480-323 e.K.r Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.K.r 30 p.K.r Nimeta Kreeka samba 3 põhiosa. kapiteel, tüves. baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile. Dooria vanim , Joonia -Korintose (kirjeldus peaks olema õpikus 52-53 )
Kopeeriti Kreeka skulptuure, iseseisvalt arenes Rooma skulptuur kolmel alal: portreeskulptuur (skulptuure ei ilustatud, olemus pidi näha olema, emotsioonide puudumine, püüti jäljendada ja jäädvustada tulevastele põlvedele oma esivanemaid, kujusid kanti kaasas paraadidel, Augustinuse ajal karm realism esialgu taandus, kerkis esile idealiseerivam laad; skulptuurid usu teenistuses, valitsejad, riigipead, võimu kindlustamise vahend; Keiser Augustinuse marmorkuju), reljeefikunst (Rooma reljeef oli realistlike ja dokumentaalselt täpne, kujuneb ajalooline, allegooriline ja dekoratiivne reljeef; riigi elu, sõjalised võidud; Trajanuse sammas, sisaldab ka urni; Rahu altar, Rooma asutamine) ning monumentaalplastika (jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar). Maalikunst. Valdavalt oli seinamaale (suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus) ning põrandamosaiike
Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Egiptuse skulptuurid olid lihtsad, kuid ülevad, värvitud puust või lihvitud kivist. Vaaraosid kujutati kas istuvatena või siis seismas sirgelt, üks jalg veidi eespool. oluline oli egiptuses reljeefikunst- sellega kaunistati seinu, nad andsid edasi jutustust, nii reljeefis kui maalikunstis näeme kujutatavatel inimestel tihti üht korduvat poosi-nn. Egiptuse poos, mis kujutab inimese nägu küljelt, silma aga otsevaates, ülakeha otsevaates, jalad allpool puusi aga küljelt. tegemist ei olnud oskamatusega, vaid nii kujutatud inimene oli kõige ilmekam. vaarao Echnatoni valitsusajal 14. saj. e.m.a. pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused
Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Ramses II koobastempel Abu-Simbelis. Hatsepsuti hauatempel Deir-el-Bahris. Kuningate org fassaad Obeliskidega . Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Lehmalüps Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning inimeste ja loomafiguuride vahele pandi ka hieroglüüfe, et need seletaksid/täiendaksid kujutatut. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale.
Maal sageli arhitektuuri osa seinamaalid. Sageli maaliti avatuid uksi. Mosaiigikunst kasutaui pisikesi kive, kaunistati põrandaid, seinu sambaid. Varakristlik kunst. Esimene varakristlik kunst: katakombide (maa-alune koobas, kuhu maeti inimesi) kaunistamine. Tekkisid lae- ja seinamaalid. Inimesi kujutati harva. Maaliti kristlikku sümboolikat: 1) mees, kes kannab õlal lammast (Kristus) 2) tuvi (püha vaim) 3) kala 4) hiljem lisandusid ristid Ladina ja Johannese. Hiljem tekkis reljeefikunst. Basiilika eeskujuks Rooma kohtuhoone. Kõik kirikud olid alati ehitatud päikesetõusu ja loojangu suunda. 313 a. Kuulutati ristiusk riigiusuks.
puudub veekogumisala • Amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi - tuntuim Colosseum. Colosseumi 4 korrust: 1. korrus dooria stiilis ; 2. korrus joonia stiilis ; 3. korrus korintose stiilis ; 0. korrus areen, areeni loomad ja varustus. Colosseum Panteon Skulptuur: 1. Portreeskulptuur - jumalate skulptuurid (portreebüstid), realistlikud 2. Reljeefikunst - tõepärased sündmused nt leegionärid piiramas barbarite linnuseid 3. Monumendiplastika • Portreebüstide õitseng oli tingitud esivanemate austamisest. • Muutub realistlikuks- kujutati nii nagu on. • Tavakodanike skulptuurid olid väiksemad ja halastamatult realistlikud. • Reljeefidega antakse edasi lugusi, sõjakäike. Ratsamonumendid
Samuti oli Mesopotaamias tavaks, et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. Paleed olid väga suured ja võimsad. Mesopotaamlased õppisid enne teisi tegema kaari ja võlve, kuna neil endil polnud puitu ega looduslikke kive lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. RELJEEFIKUNST Paleede seinu kaunistasid reljeefid. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.
Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal. Maa-alused koopad- katakombid-matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid. Basiilika(lääs-ida). Reljeefikunst. Seinamaalid. Mosaiigid. Sümboolsed motiivid, piiblilood. 10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne, looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj
Tavaline linlane elas majas, kus ruumid paiknesid ümber katuseta aatriumi, vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein, maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast. Pompeij on olulien ajaloolastele, sest nende abil on hea linnaehitust tundma õppida(mattus 79.aastal Vesuuvi tuha alla ja 18.saj alustati väljakaevamist.) 12. Rooma skulptuuri tunnused ja arengud. Reljeefikunst ja mondumendiplastika. Esialgu domineerisid kreeka meistrid. Siiski arendasi roomlased edasi portreeskulptuuri, reljeefkunsti ja monumendiplastikat. Riigimehed ja väejuhid olid väga hinnatud- neid aitasid mälestada portreebüstid. Inimesi kujutati sellisena, nagu nad olid. Ei idealiseeritud nagu Kreekas. Seega ei varjatud ka kuulsate isikute füüsilist ebatäiuslikkust. Pöörati palju tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu kujutamisele. 13. Seleta mõisted:
Lääne-Teeba. Memnoni kolosside rekonstruktsioon M e m Egiptuse skulptuur on väga lihtne, kuid ülevalt mõjuv. Kujusid tehti puust ja värviti või lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, käed küljel ning üks jalg veidi ees või siis istuvana. Rahotep ja Nofret u.2600a. E.Kr. Vaarao Džoser u.2600 e.Kr. Vaarao Mykerinose ja ta Vaarao Chephren kotkakujulise naise kuju Gizast jumal Horose kaitse all u.2500 e.Kr. u.2470 e.Kr. Reljeefikunst Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hiero- glüüfe. Jumal Amon Surnutejumal Anubis muumiaga Püha härg Apis Vaarao kaarikuga Seinamaal Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglüüfkiri.
siit alguse uue ajastu kunst, milles väljendus uus ellusuhtumine. Vabalt seisavaid figuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsiooniga. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Siiski erinevad kristlikud reljeefid rooma ajaloolistest reljeefidest mitte ainult oma teemade poolest. Monumentaalsust ei peeta enam oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega.
Ristiusu moju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid - Ristiusk oli väga radikaalne, roomlase eetikaga oli kristlik alandus, väga vastuolus. - Kristlus öönestas kogu antiikaegset ühiskonda, sellepärast kristlasi kiusati. - Mittekristlased paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita.
Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest, vaid tahtis neid näidata võimalikult sellistena, nagu nad olid. Midagi halba ei leitud ka selles, kui ei varjatud kuulsa isiku füüsilist ebatäiuslikkust. See-eest pöörati rohkem tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele. Et peale isikute taheti ka jäädvustada ka riigi elus toimunud tähtsaid sündmusi, eriti sõjalisi võite, õitses ajaloolisele teemale pühendatud reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt- näeme leegionäre piiramas barbarite linnuseid,konvoeerimas sõjavange jms. Väejuhi figuur on reljeefidel tavaliselt teiste inimeste hulgast esile tõstetud. Keiser Tituse triumf. Reljeef Tituse võidukaarel. Rooma maalikunst Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida on rohkelt leitud Pompeji väljakaevamistel. Et Rooma maailikunsti võib pidada viimaseks etapiks
Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Reljeefikunst - see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost Kasutatud materjalid : http://209.85.129.132/search? q=cache:UnJojDMLuUkJ:lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Uue%2520ja%2520Hilis- E.doc+egiptuse+skulptuur&hl=en&ct=clnk&cd=4
Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. 6 Reljeefikunst on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Need on tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Pealmiselt kasutati neid templite seintel, sammastel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel. Uue riigi ajal hakkasid kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist
spiraalselt. Roome relieef oli realistlik ja püüdis olla korrektne (mõned idealiseeritud, nt Augustusest). Ara Pacis on osaliselt säilinud. Eeskujuska ateena Parthenoni naose friis; kujutab rooma asutamist ja augutust rongkäigus. Levinud saavutuste puhul monumendid ja napisõnalised raidkirjad. Kujud pandi esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud skulptuur: Marcus Aureliuse ratsamonument. Foorumid ja monumendid olid kõigis linnades. Hilisemal ajal reljeefikunst hääbus. Paljud hooned hävinud või ,,taaskasutatud toorainena". Säilinud Fortuna Virilise tempel roomas vabariiklikust ajast. Peripteeri sammaste paigutus, naose ees portikus, külgedel seinaga liitunud poolsambad. Sarnane ka lõuna-prantsusmaal. Panteon- kõigiplaneedinimedega jumalate koda, kaetid meisterliku kupliga. Välisvaade ie lange sisevaatega kokku. Silinder mida katab poolkera, dia ja ruumi kõrgus samad 43,5m, raskus peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Nissides sambad
Ent Vana-Egiptuses kasutati laialdaselt süvistatud reljeefi, mille puhul figuurid olid pinna sisse süvendatud Süvistatud reljeefi kõrval kasutati Vana-Egiptuses peamiselt madalreljeefi, sest lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini. Egiptuse reljeefi- ning maalikunsti peetakse väga sarnasteks kuna reljeef on madal ja enamasti värviline. Sarnasusest lähtuvalt tuuakse tihti maali- ning reljeefikunst ühtse nimetuse alla pinnakunst.Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli antud nn egiptuse poosis:nägu külgvaates,silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates . Käsitluslaad oli pinnapealine,s.t puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Niisamuti ei osatud edasi anda ruumi tagapool olevaid inimesi asetati lihtsalt ülemisse ritta.Mida tähtsam oli inimene, seda suuremana teda kujutati.Et kõigele kujutatavale
Omapäraseks kunstiliigiks on võidusambad, mis olid kaetud spiraalselt alt üles keerduvate reljeefidega. Täpselt edasiantud ehitised, riietus ja sõjavarustus on hinnalisteks ajalooallikateks. Reljeefidelt on näha, et roomlased tundsid perspektiivi (erinevalt idamaade kunstnikest) tagapool asunud asju kujutati väiksemalt ja ähmasemalt. Ka oskasid roomlased kujutada igasuguseid poose ja kõiki vaatenurki (rahu altar; Traianuse samba reljeefid). 3. saj. pKr reljeefikunst tardus (Septimius Severuse võidukaar). Ornamentaalseid (enne 1. sajandit pKr) ja figuraalseid (1.-3. saj.) reljeefe on sarkofaagidel. Rooma maalikunst Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majade seinad. Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel
20. sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. Kui arheoloogid avasid hauakambri ukse, vaatas neile musta sakaali, surnutejumal Anubise kuju, mis oli hauda valvanud üle 3000 aasta. Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud hauataguse elu kindlustamisega. Egiptuse maali- ja reljeefikunst on väga lähedased., reljeef ja maal moodustavad Egiptuses ühtse ala, mida võime nimetada pinnakunstiks. Mis puutub kujutamistiili ja kujutamisviisi, siis võime tähele panna mõningaid iseärasusi. Näiteks see, et valitsejaid kujutatakse ikka suurematena kui ametnikke, ametnikud on omakorda suuremad kui lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati seejuures ikkagi nn egiptuse poosis: nägu, jalad, alumine kehaosa ja käed profiilis, õlad ja silm otsevaates. See polnud tingitud
Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid. Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. Panteon, Colosseum, keiser Augustuse marmorkuju 8
mõnevõrra parandas olukorda ristvõlvi kasutuselevõtt. Selliselt võlvitud laed aga olid väga rasked ja nõudsid ehitistelt tugevaid ja pakse seinu, kuhu ei saanud ka palju ja suuri aknaid teha. Seetõttu iseloomustabki romaani stiili kirikuid massivsus ja raskepärasus, väikesed aknad ja pikad, kuid kitsad ruumid. Skulptuur ja kujutav kunst Romaani ehituskunsti juurde kuulus lahutamatult reljeefikunst- põhiliselt piiblisündmusi ja pühakulegende jutustavad teosed olid vaesemale kirjaoskamatule rahvale omamoodi lugemisvara. Tänapäeval ei osatagi enam neid kõiki jutustusi tõlgendada, sest ei teata enam täpselt tunnusmärke. Kirikutes olevate sammaste kapiteelid olid kaunistatud allegooriliste piiblisündmustega, vähem kasutati ornamenti. Skulptuure tehti väga vähe täisfiguurilisena- enamasti olid nad hoonega lahutamatult tahutud, nn.selg seinas kinni
Nt: Anu - Taevajumal ja jumalate isa Samas - Päikesejumal Istar - armastuse ja viljakuse jumal Arhitektuur · Templid - Jumalale · Lossid - Valistejad ja õukond · Linnamüürid - Kaitse · Ehitusmatejal - Savi · Kaared ja võlvid · Laed puidust · Tsikuraat - Astmiktempel · Babülon - Korrapärane tänavavõrk; Peatänav; Marduki tsikuraat; Vahitornidega linnamüür. · Istari peavärav - rekonstruktsioon Berliinis · Semiramise rippaiad Skulptuur ja reljeefikunst · Materjal savi ja kivi · Kuninga ülistamine · Valitsejat kujutati alamatest suuremana · Detailid väga täpsed · Hammurapi seaduste sammas · Marduski lohe Vana-Egiptus · Hieroglüüfid - mõistet või silpi tähistav keeruka kujuga tähemärk · Papüürus - paks paberisarnane kirjutus- ja ehitusmaterjal · Polüteistlik religioon, tootemloomad nt kass, madu, härg, krokodill · Ankh - eluvõti · Lootoslill - Niiluse ja elu sümbol
musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Kogu VanaEgiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud. Reljeefikunst see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud. Seda nimetatakse süvendreljeefiks. Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost.Reljeefe ja hieroglüüfe kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel.
Taevajumal Horus (Osirise ja Isise poeg), vaaraode kaitsja. Kujutati jahikullina või kulli peaga. Kass oli päikesejumala tunnusloom, headuse sümbol. · Lihtinimeste ja teenijate kujud. Neid kujutatakse vabamalt ja realistlikumalt, enamasti mingit tööd tegevana. Surmalaev. Laialt oli levinud uskumus, et surnuteriiki tuleb minna üle vee. Usuti, et hauda kaasa pandud laevamudelid kannavad surnud hauatagusesse ellu. Skupltuurid istuvast kirjutajast. Egiptuse maali- ja reljeefikunst on väga lähedased. Reljeef on madalreljeef ja enamasti värviline, seega reljeefi ja maali võib nimetada Egiptuse pinnakunstiks. Kuningaid ja ametnikke kujutatakse nn egiptuse poosis: nägu külgvaates, silm otse, õlad otse ja jalad külgvaates. Narmeri palett üks vanimaid mälestisi (u.3000 eKr.), 64 cm. Stseenid plaadi mõlemal küljel jutustavad lõunariigi võidust põhjariigi üle, kus steene tuleb lugeda nagu raamatut. Egiptuse hieroglüüfid
Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Reljeefikunst on kunstiliik, mille puhul figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast. Need on tihti eredalt värvitud, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Pealmiselt kasutati neid templite seintel, sammastel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel. Uue riigi ajal hakkasid kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest
kõrgemas kohas taas uuesti kokku. Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Hatsepsuti tempel Haudehitised Uue riigile iseloomulikud hauaehitised olid kaljuhauad. Need koosnesid pikkadest labürinte moodustavatest käikudest, mis viisid sügavale maa-all asuvasse hauakambrisse. Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Vana egiptuse kunstis oli maal ja skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga . Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru . Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja
kunstis. Omapäraseks kunstiliigiks on võidusambad, mis olid kaetud spiraalselt alt üles keerduvate reljeefidega. Täpselt edasiantud ehitised, riietus ja sõjavarustus on hinnalisteks ajalooallikateks. Reljeefidelt on näha, et roomlased tundsid perspektiivi (erinevalt idamaade kunstnikest) tagapool asunud asju kujutati väiksemalt ja ähmasemalt. Ka oskasid roomlased kujutada igasuguseid poose ja kõiki vaatenurki (rahu altar; Traianuse samba reljeefid). 3. saj. pKr reljeefikunst tardus (Septimius Severuse võidukaar). Ornamentaalseid (enne 1. sajandit pKr) ja figuraalseid (1.-3. saj.) reljeefe on sarkofaagidel. 12 KOKKUVÕTE Võib öelda, et Rooma kunst kui selline ei olnud vabariigi algusaegadel veel omanäolisust leidnud olles väga tugevalt mõjutatud teistest kultuuridest. Siiski ei saa roomlaste panust alahinnata. Vabariigi ajastul loodi teistele kultuuridele tuginedes üsna kindel alusbaas
osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid 3.Tavalisi antiikkunsti motiive käsitleti kristlaste poolt tingmärkidena lambatalle õlul kandev mees Hea Karjane (Kristus) kala Kristus ankur - lootus paabulind surematus tuvi Püha Vaim rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja 4.Reljeefikunst a) reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage b)temaatika on võetud Piiblist varakristlikud reljeefid rõhutaad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust monumentaalsust ei peeta enam oluliseks kasutatakse tingmärke 5.Diptühhon kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel sisekülg kaetud vahakihiga puust, elevandiluust või mingist väärismetallist kasutati varakristlikul perioodil omamoodi meelespeadena
individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Kogu Vana-Egiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna - ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud. Reljeefikunst - see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Kus reljeefe ja hieroglüüfe kasutati? Reljeefe ja hieroglüüfe kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel
seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Esinduslikud vastuvõturuumid olid eriti pidulikult kaunistatud. Suurejooneliselt oli kujundatud ka valvetorniga peasissekäik. Seda valvasid kaks kolossaalset inimese pea ja härja kehaga tiivulist jumalat, nn. väravavalvurit ehk Lamassu. Väravavalvurid pidid kaitsma pahade vaimude eest ning peletama vaenlasi eemale. Lamassu ehk väravavalvur (allikas: http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_32.143.2.jpg ) Reljeefikunst oli Assüüria ajastul rakendatud arhitektuuri teenistusse. Losside seinu katsid reljeefkujutised kuninga sõja- ja jahiretkedest ning tema igapäevasest elust. Inimesi, eriti valitsejaid ning tähtsaid isikud, on reljeefidel kujutatud pidulikult ranges poosis ning stiliseeritult. Assüüria ajastul oli agressiivne kultuur. Armastati luksust ning naturalistlikkust. Assüüria kunstnikud kujutasid loomi palju elavamalt ning dramaatilisemalt psühholoogiline kujutamisviis
hiljem kõrgemas kohas taas uuesti kokku. (Viirand 1984) Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Hatsepsuti tempel Haudehitised Uue riigile iseloomulikud hauaehitised olid kaljuhauad. Need koosnesid pikkadest labürinte moodustavatest käikudest, mis viisid sügavale maaall asuvasse hauakambrisse. Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Vana egiptuse kunstis oli maal ja skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga (Maass jt 2004). Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru (Kangilaski 2003). Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. (Vaga 2000) Sambad Egiptuse templi üheks iseloomulikumaks jooneks on sambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos, papüürus ja palmsambad (Vaga 2000)
Sissekäigu ees asusid mastid, milles lehvisid peenikesed lipud (ng vimplid). Templite juurde viis sfinkside allee (lõvi keha, inimese pea). Pärast sissekäiku oli suur õu, mi soli ümbritsetud sammastega – sammassaal-kõige püham paik, kus asetses jumala kuju/sümbol. Kõige kuulsamad templid olid Luksonis ja Karnakis. Hästi kuulus tempel on ka Ramasseuri tempel (134 sammast) =Ramses II Kaljutemplid- kõige kuulsam Abu Simbelis KUJUTAV KUNST Egiptuses oli maali-ja reljeefikunst väga sarnane. (Reljeef=kivi sees kujutatud madal/sügav, poolkujudest tehtud????? WTF) MÕLEMAD VÄGA VÄRVILISED Järgiti ranget etiketti, nimelt ülikuid ja vaaraosid kujutati alati Egiptuse poosis (nägu, jalad ja alumine kehaosa, käed=profiilis;õlad ja silm=otsevaates; perspektiiv puudus) VAATA VIHIKUST!!!! 13. märts LADINA KEEL 27.märts PIIBEL 3. aprill MÜTOLOOGIA 10. APRILL KUNSTITÖÖ + KONSPEKT SUMERI-AK(K)ADI PERIOOD
Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kuju kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt. sarkofaage. Vormilt meenutavd need varakristlikud reljeefid ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma reljeefide ja kristlike reljeefide vahel: teemad, monumentaalsus pole oluline enam, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID.
individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Kuidas kujutati vaaraosid ja kuidas lihtrahvast ning loomi? Kogu Vana-Egiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna - ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud. Reljeefikunst - see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Kus reljeefe ja hieroglüüfe kasutati? Reljeefe ja hieroglüüfe kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel
ja ilu) Uue riigi perioodil äärmiselt rikkalik arhitektuur. Templiehituse kõrgaeg. Tempel oli äärmiselt lihtne, ei ühtegi akent. Peafassaad oli kitsamal küljel. Templi juurde viis sfinksidega (lõvi keha ja inimese pea) ääristatud tee. Sissekäigu ees oli mastide rida, kus lehvisid pikad ja peened lipud. Nende funktsioon kurjade vaimude peletamine. EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Kunst on olnud pikka aega reeglite täpne järgimine. Hea kunstnik tegi seda võimalikult täpselt. Maali- ja reljeefikunst olid hästi sarnased. Kokku kutsutakse pinnakunstiks, kuna reljeef oli äärmiselt madal ja värviline. Reljeefi näide : ,,Linnujaht". Piltidega kõrvuti kasutati hieroglüüfe. Nende kirjutamise harjumuse tõttu oli arvatavasti ka väga detailiderohked pildid. Kindel reeglistik. Valitsejad ja tähtsamad tegelased suuremad, egiptuse poosis (pea, käed, keha alumine osa ja jalad olid profiilis. Otsevaade rindkere, silm.) Lihtrahva puhul see ei kehtinud. Perspektiivi ei kasutanud.
Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. 3) Loss- Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Skulptuur ja reljeefikunst- Mesopotaamias oli oluline reljeef mitte skulptuur Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel 6 paleel oli neid nn.reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti
suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. Et peale ülikute ja riigimeeste taheti jäädvustada ka tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite, arenes edasi ka reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Väejuhtide figuur on tavaliselt teiste inimeste hulgast esile tõstetud. Tähtsust näitab väejuhi ilmekas poos ja kompositsioon. Püstitati ka monumente, algul väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist) ja portreebüstist või seisvast figuurist. Neist kuulsaim on Trajanuse sammas, mida spiraalina kattis reljeefiriba keisri sõjaliste võitudega. Samba ümbermõõt on 3,70 m ja kõrgus peaaegu 30 m
annaabi.ee 
