Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5)Oska kanda kontuurkaardile: a) Muinas eesti maakonnad, b)eestlaste naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Meinhard-tuli Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks piiskopiks.
i z et r g B G eo 1838 1875 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Georg Bizet sündis 25. oktoobril 1838 Ta sündis Pariisis Talle anti ametlik nimi AlexandreCésarLéopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Aastal 1857 võitis Bizet ühevaatuselise opereti orkestreeringu eest stipendiumi paljutõotavatele muusikutele
mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis Rauno Elp, Zuninga osa Mart Laur ja teise armastaja Micaëla osa täitis Heli Veskus. Georg Bizet on Pariisist pärit helilooja. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet’ks. Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakords elt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Bizet suri vaid kolm kuud pärast
Alati ei saa elus kõike mida tahetakse. Kui keegi kedagi tõeliselt armastab, siis tuleb ta vabaks lasta ning kui armastus on vastastikune tullakse sinu juurde tagasi. Ooperis esitati peamiselt orkestrimuusikat. Dirigendid peale Risto Joosti olid veel Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Pealmine dirigent oli ikkagi Risto Joost. Esitati Georg Bizet'i muusikat. Georg Bizet on helilooja, pärit Pariisist, kust ta sündis. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Kui ,,Carmen" 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet sokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr
Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Alati ei saa elus kõike mida tahetakse. Kui keegi kedagi tõeliselt armastab, siis tuleb ta vabaks lasta ning kui armastus on vastastikune tullakse sinu juurde tagasi. Esitati Georg Bizet'i muusikat. Georg Bizet on helilooja, pärit Pariisist, kust ta sündis. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Kui ,,Carmen" 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet sokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas
suhted rahumeelsed. Lõunas asuvate lätlaste esivanemate, balti rahvaste esindajate latgalitega olid suhted sageli teravad, vastastikused sõjakäigud. Lõunast korraldasid sõjaretki samuti balti rahvaste hulka kuuluvad leedulased. Läänes olid 11. saj kujunenud Rootsi ja Taani kuningriigid, mis aeg-ajalt korraldasid sõjaretki eestlaste alistamiseks ja ristimiseks, kuid edutult. 1187. a põletati idamaiste paganate poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna, mille hävitajate hulka kuulus arvatavasti ka eestlasi. das oli Vana-Vene 12. saj killustu Külad kasvasid, Talirukis oli tähtis põlluvili. Karjad suurenesid koos põllunduse arenguga. Mehed:kandsid korralikke villasest riidest või nahast kuubi. Peamine materjal tekstiil. Ülariideid kaunistasid ehted, näiteks naistel rinnanõelad koos efektse rinnakeega v särgi- ja nii meestel kui ka naistel kuuekraed
armulaud, mida kutsuti ka tänusöömaajaks. Esialgu tulid usklikud kokku kodudes, kuid koguduste kasvades sellest eenam ei piisanud. Kolmandast sajandist tuntakse juba kirikuid need olid algselt eramajad, mille sisustus oli ümberehitatud sobilikuks jumalateenistustele. Constantinuse ajal püstitati uued kirikuhooned, mis olid suured ja mahutasid kogudusse tulevaid rahvahulki. Tee kogudusse kulges ristimise kaudu. Enne seda, tavaliselt paastu ajal, õpetati ristimiseks valmistujale selgeks ristiusu alused. Ristimispäev oli tavaliselt ülestõusmispüha, kuna ristimine tähendas osasaamist nii Jeesuse kannatamisest kui tema ülestõusmisest. Piiskop oli algselt armulauajumalateenistuse juhataja. Kuna armulauale pääsesid ainult püha elu elavad koguduse liikmed, oli loomulik, et piiskop pidi valitsema koguduse vaimset elu. Nii jäi tema hooleks puhta apostelliku õpetuse alalhoidmine ja kaitsmine moonutuste eest
a. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. b. Ordurüütel: · Andis mungatõotuse. · Loobus ilmalikust elust. · Pühendus ristiusu kaitsele. c. Tähtsamad ordud: · Johanniitide ordu Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. · Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. · Saksa ordu. · Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur 1. Relvastus a. Ründerelvad: · Piik vastase sadulast paiskamiseks. · Mõõk lähivõitluses. · Sõjakirves ja nui. b. Kaitserelvastus: · Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. · Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). · Kiiver. · Kilp c. Ratsaväele lisaks jalamehed:
Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Põhiliseks väeüksuseks maakonnas oli moodustatud malev mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Kuni muitse vabadusvõitluseni oli eestlaste sõjaline tase vastav lähemate naabrite kallaletungide tagasitõrjumiseks. 15.Naabrid ja suhted nendega Hendriku Liivimaa kroonika järgi esines eestlaste ja latalgide vahel sageli tülisid ja relvakonflikte. Jätusid ka Rootsi ja Taani katsed Eesti alistamiseks ja rahva ristimiseks. Ida poolt polnud 12 sajandil oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli lagunenud väiksemateks osadeks. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid. 16.Muinasusund Ei ole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast eestlaste muinasusust. Pika ajaloo jooksu tegid usulised vaated läbi siin mitmeid muutusi. Eriti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe kontakt
See on väga tähtis sündmus meie ajaloos, sest sellega kaasnes eestlaste kokkupuude ristiusu ja Euroopa suuremate rahvastega, lisaks on Muistne vabadusvõitlus peamiseks põhjuseks, miks Eesti alad sellele järgnenud 700 aastat võõrvõimu all olid. 12. sajandil tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud eestlased, latgalid ja liivlased olid paganlikud rahvad ning Euroopas valitsev ristiusk paganlust ei sallinud. Otsiti ettekäändeid nende vastu sõja alustamiseks ja vägivaldseks ristimiseks. Kirikuvõimude plaanid sobisid hästi kokku ka saksa kaupmeeste soovidega, kes ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning lootsid lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. Munk Fulco ja piiskop Meinhardi rahumeelsete ristiusustamiskatsete läbikukkumise järel tungisidki sakslased piiskop Alberti juhtimisel Liivimaale sisse ning algas ristiusustamine tule ja mõõgaga. Edukuse tagamiseks sõjas loodi 1202. aastal
. 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks . 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja 1096 said Euroopas alguse ristisõjad . 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks, Baltimaade ristimisel võetakase kasutusele vägivald . 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise . 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks . 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich) . 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine 1208 Algab muistne vabadusvõitlus: - Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale.
Küllaltki laialdane ala Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas oli eestlaste sugulasrahvuste liivlaste ja kurelaste valduses. Liivimaa Kroonika järgi esines eestlaste ja latgalite vahel sageli tülisid ja relvakonflikte, kus enam olevat kannatanud latgalid. Eestlastele olid leedulased tugevamad vastased, kes tegid siia mitmeid rüüsteretki. XII saj jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi ja kirikuivüimude katsed Eesti alistamieks ja rahva ristimiseks. Erilis tulemusi siiski polnud. Samal ajal muutusid eestlased ise aktiivsemaks sõja jarüüsteretkede sooritamisel Läänemere vastaskaldale. 17. Keha, hing ja vägi Eesti rahvausundis on inimese olemusega seotud kolm väga tähtsat mõistet vägi, vaim ja hing. VÄGI- elujõud, karisma; pole samastatav füüsilise jõuga. Väge leidus- inimestes, elusolendites, teatud piirkondades, ja objektides, taevas jne. Kõigil pole väge ühepalju
· Hübriidsus Komi K, Bhabha ,,Third Space of Enunciation". Kolonisaatori ja koloniseeritava suhted on vastastikuses sõltuvuses, mistõttu kultuuri puhtusest või hierarhiast rääkimine on mõttetu. · Mimikri kolonaalpoliitika eesmärgiks on üldiselt koloniseeritava ergutamine matkimaks kolonisaatorit. See loob ka sarnasust, karikatuuri ja ähvardust. Pigem vahend kuidas lihtsamaks teha olude sunnil tekkinud tava. · Õigustatud rünnak ristimiseks. · Kroonikad on alati kellegi huvides kirjutatud. Primo Levi Liivimaa Henriku kroonika ja Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika". Vastata lühidalt kolmele küsimusele: a) Mille poolest need omavahel sarnanevad ja mille poolest erinevad? (Kirjutamise aeg ja sündmuste kontekst. Kelle huvides on kirjutatud? Autori hoiak, sh kohalike suhtes.) - 1180ndad1227; 1578, täiendustega 1584. - Eestlaste alistamine ja ristimine; eestlaste ajalugu alates 12. sajandist, kaasaeg.
Kogudusse arvamine toimus juba kristluse algusaegadest alates ristimise kaudu. Ristimine toimus vees. Vees pesemine on traditsioon, mis võetakse üle juutluselt. Vesi on püha ja puhastav. Esimeste kristlaste juures muidugi ei pööratud tähelepanu, milline see vesi on või kus seda peab läbi viima. Hiljem muidugi areneb ja muutub. Sageli asusid kristlikud hooned linna ääres, mistõttu vesi oli lihtsamini kättesaadav, sageli oli ka kaev olemas Ristimiseks valmistumine võttis aega ca 2-3 aastat. Katehumeenid – ristitavad. Nad pidid nende mõne aasta jooksul süvendama enda teadmisi kristlusest, saama juhendatud. Ristimistalitlus viidi välja laupäevaöösel vastu ülestõusmispühade pühapäeva. Tavaliselt katehumeenid siis puhastusid, hoidusid seksist ja külastasid regulaarselt sõnajumalateenistusi, s.t armulauast osa ei saanud. Lisaks veega ristimisele toimetati muude toimungutega samuti. Aeti välja deemoneid, lausuti sõnu jms
" Mida ristimine inimesele annab? Ristimise läbi puhastatakse inimene päruspatust ja isiklikest pattudest. Piibel nimetab ristimist koos Kristusega suremiseks ja ülestõusmiseks. Ristimine ei ole inimese väline pesemine, vaid muudab täielikult kogu inimese. Ristitu saab võimaluse alustada uut elu. Keda võib ristida? Ristida on soovitatav võimalikult varakult (2-3 nädalat peale sündi), kuid vanuse ülempiir puudub. Lapse ristimiseks peab vähemalt üks lapsevanem olema ise ristitud. Ristivanemad võivad kuuluda ka mõnda teise konfessiooni (õigeusu, katoliku jne). Kuhu tuleks pöörduda, kui on soov end ristida? Ristimise kokkuleppimiseks tuleb pöörduda koguduse õpetaja poole, et määrata ristimise toimumise aeg ja koht. Ristida võib kodus, kirikus, haiglas või mistahes paigas. Allikad: www.narvakirik.ee ja www.eelk.ee Kärt Teorein Tüdrukute õhtu http://www.feeling24.ee/
Vaimulikud rüütliordud paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. Ordurüütel: Andis mungatõotuse. Loobus ilmalikust elust. Pühendus ristiusu kaitsele. Tähtsamad ordud: Johanniitide ordu Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse:
Vaimulikud rüütliordud paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. Ordurüütel: Andis mungatõotuse. Loobus ilmalikust elust. Pühendus ristiusu kaitsele. Tähtsamad ordud: Johanniitide ordu Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse:
Vaimulikud rüütliordud – paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. Ordurüütel: Andis mungatõotuse. Loobus ilmalikust elust. Pühendus ristiusu kaitsele. Tähtsamad ordud: Johanniitide ordu – Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. Templiordu – ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik – vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk – lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse:
Lõpetati sisesegadused Moodustati riiginõukogu Island ja Gröönimaa allusid Norrale Magnus Seaduseparandaja Koostati Norra seaduste kogu Norra- Rootis personaalunion 1319 sai Norra ja Rootis kuningaks Magnus VII Eriksson; 1349 algas katkuepideemia, mis tappis suure osa elanikkonnast; Aadlikud pidid ise põldu harima; Riiki tuli palju taanlasi ja rootslasi; 5.Soome 1155-1157 Esimene Soome ristisõda soomlaste ristimiseks; Kokku korraldas Rootsi 3 ristiretke soomlaste alistamiseks; 1323 sõlmiti Rootsi ja Vene vahel Pähklinäsaari rahu, millega määrati kindlaks oma huvide piir; 4.11.16 Põhjamaade unioonid Folkungite lõpp Rootsis Magnus VII/VI Erikson oli Rootsi ja Norra kuningas (1319-1364); Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem; Vastuolud aadlikega, kes suruvad läbi maaseaduse, mille järgi oleks kuningas valitav;
Alates 1.Puunia sõjast oli neil võimas sõjalaevastik,parimad kindluse piirajad Caesar-Vana Rooma väejuht. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. 2.Liivimaa ristisõda Ristisõja mõiste ja põhjused. Liivimaa piiskopid. Ristisõja algus: liivlaste ja latgalite ristimine. Ristisõjad-alguseks loetakse 1198a.,sest Rooma paavast Innocentius III andis volitused Liivimaa Iipiiskopile Bertholdile alustada sõjategevust liivlaste ristimiseks Liivimaa piiskopid 1. 11861196 Meinhard 2. 11961198 Berthold Ristisõja algus 1. Selle taga seisis Hamburgi-Bremeni peapiiskop,kes lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas 2. Toetasid ristisõda saksa kaupmehed,kes olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres 3. Rahulik misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks Liivlaste & latgalite ristimine 1
Gardiner oli Russelli suhtes kriitiline: kui sõna pelgalt näitamise asemel ka tegelikult tähendab midagi, pole see enam nimi (nt sepp kui amet vs Sepp). Filosoof/lingvist Saul Kripke rajas uusosutusteooria, mille kohaselt on nimi jäik tähistaja. Tema jaoks pole tähendus nime tähenduses keskne. Vahet pole, kas on tähendus või mitte. Oluline on see, kuidas nimi kasutusse tuleb. Ta peab oluliseks protsessi, mida kutsub nimepanekuks ehk ristimiseks. Selle teooria põhimoraal on see, et nime määrab inimeste sotsiaalne vastasmõju. Enn Saari: nimi on nomineeriv keelend, mis ökonoomsel viisil atributatsiooni vältides eraldab ühe isendi tema tülikalt sarnaste isendite seast. Tähendusetuse teooria on tekkinud eelneva teadmuse mõjul. Coates’il on teooria TPTP ehk the pragmatic theory of properhood, mille järgi ei saa öelda sõna vaadates, kas see on nimi, vaid alles konteksti kaudu. Coates eristab nimel mõtet ja tähendust
jõudnud ja oli eestlasi, kes olid ristitud. Viimasel ajal on Maarika Mägi esile toonud mõistet prima sinatius - esimene märgistus - varakristlikus ajas täiskasvanud ristimine oli pikk protsesse - esmane märgistamine, usutõdede õppimine - esmase märgistusega võimalus kuuluda kristlikku kogukonda, aga samas ta ei katkestanud ka sidemeid oma kogukonnaga - 12. sajandiks oli see praktika täielikult kadunud Euroopas, valdavaks oli saanud laste ristimine ja eri reegleid täiskasvanute ristimiseks enam ei eksisteerinud. Ristisõdade ajajärgu allikad ei räägi sellest, mida inimesed mõtlesid ja millist kultust nad harrastasid, vaid sellest, millisesse kogukonda inimesed kuulusid - kristlikuks saamist peeti kiriku piiskopkondlikku süsteemi ja selle maksukohustluskonda. Küsimuse all pole usuõpetus või usuline ärkamine, ristimine oli õigusakt, mis allutas inimese kiriklikule võimule. Seniste paganlike jumaluste olemasolu ei eitatud, nad polnud mitte jumalad vaid kuradid
Matuselised viskavad hauda oma mullapeotäied. Matusetalitus lõpeb matuseliste õnnistamisega. Matused lõppevad ühise peielauaga, mida sobib alustada vaikse mälestushetkega ja söögipalvega.22 Tallinna Püha Vaimu koguduse reeglite kohaselt on kiriklikule matusele õigus igal ristitul, kui ta pole kirikust välja astunud või välja heidetud. Kiriklikult võidakse matta ka väikelapsi, keda vanemad soovisid ristida, kuid kes surid enne ristimist, ja ristimiseks valmistunuid, kuid ootamatult surnud täiskasvanuid. Kõigi erandjuhtude üle otsustab kirikuõpetaja. Õpetaja võib loobuda kirikutalitusest, kui täisealine leeris käinud kirikuliige pole täitnud oma kohustusi koguduse ees. Kiriklikult ei maeta avalikke ususalgajaid. Kristlikus maailmas on kiriklik matus üldreegliks ja omaste kohus on kaasa aidata lahkunu väärikale muldasängitamisele. Kui inimene
annaabi.ee 
