· Südames: südamelihase infarkt; · Kui suure arteri sulgus tekib järsku, võivad tagajärjed olla eluohtlikud. Diagnoos · Kõikidel juhtudel tehakse aga vereanalüüs, et teada saada erinevate rasvaühendite sisaldust veres. Ravivõimalused · aspiriini regulaarne tarvitamine. · Täpsem ravi sõltub samuti konkreetset isikut tabanud ateroskleroosi väljendusvormist. Ennetamine · hoidumine välditavatest riskifaktoritest: · hüperlipideemia · hüperkolesteroleemia · suitsetamine · rasvumine · vähene kehaline aktiivusus
a sügisel Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Haigustega kohandatud eluaastad (disability adjusted life years, DALY) on tervise puuduse mõõde, mis kombineerib endas nii aja, mis on kaotatud enneaegse surma tõttu, kui mitteletaalsed tervist mõjutavate faktorite toime. DALY = YLL + YLD Käitumuslikest riskifaktoritest avaldavad rahvastiku haiguskoormusele kõige suuremat mõju (Lai et al 2005) ebatervislik toitumine suitsetamine, 4,1% alkoholi tarbimine, 4,0% vähene kehaline aktiivsus, ülekaal Üks ja sama riskitegur soodustab mitmete haiguste avaldumist ja võib põhjustada märkimisväärset tervisekaotust. S üdameveresoonkonna haigused Kasvajad Vigastused Inimese tervisekäitumine WHO: rasvumine alates 1980
suurem. Protseduuri käigus süstitakse eelneval seemnevedeliku töötlusel eraldatud parima kvaliteediga seemnerakud peene kateetri abil emakaõõnde.Sperma patoloogia korral on rasestumise tõenäosus IUI protseduuriga madal. Ka on üle 35. aastastel naistel IUI õnnestumise tõenäosus väga madal ja soovitatav valik on kehaväline viljastamine. IUI edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IUI tsükli rasestumise tõenäosus on 15% tsükli kohta. 2) Munaraku kehaväline viljastamine (IVF) IVF protseduuri peamised näidustused on munajuhade puudumise, sulguse või talitlushäirega seotud haigused. Samuti kasutatakse IVF protseduuri sperma patoloogia, ovulatsioonihäirete ja ebaselge põhjusega lastetuse korral. IVF protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli jooksul kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides.
3) naisele kantakse üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Meetodid Intrateriinne inseminatsioon (IUI) Protseduuri käigus süstitakse parima kvaliteediga seemnerakud emakaõõnde. Üle 35. aastastel naistel IUI õnnestumise tõenäosus on väga madal ja soovitatav valik on kehaväline viljastamine. Edukus sõltub: naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IUI tsükli rasestumise tõenäosus on 15% tsükli kohta. Meetodid Munaraku kehaväline viljastamine (IVF) Peamised näidustused: munajuhade puudumine, sulgus või talitlushäire vm sarnased haigused. Punkteeritakse ultraheli kontrolli all tupe kaudu naise munasarju ja kogutakse valminud munarakud. Seejärel viiakse munarakk katseklaasis kokku spermatosoididega ja toimub munaraku kehaväline viljastumine.
Ravimite eest tuleb maksta 10 % ravimi hinnast. Minimaalselt 5 eurot ja maksimaalselt 10 eurot. Kui peres töötab üks täiskasvanud ja ta on kindlustatud riikliku haigekassa poolt, siis automaatselt on kindlustatud ka abikaasa ja laps. Kui vanemad on lahutatud, on võimalik nii last kui lahutatud naist kindlustada mehe kaudu, kuid seda juhul kui naine on töötu. Privaat haigekassa maksed sõltuvad inimese vanusest, soost, suitsetaja või mittesuitsetaja- ühesõnaga riskifaktoritest. Näiteks naiste ja suitsetajate kindlustus on märksa suurem kui meeste ja mittesuitsetajate kindlustus. Kõige odavam kindlustus on õpilastele umbes 100-300 eurot kuus olenevalt firmast. Meditsiinitudengitele on 50 eurot kuus. Privaat kindlustuses valid enda lepingu punktid ise. Esmalt peab maksma kõige eest ka teenustasu ja seejärel saadad arved kindlustusele ja need makstakse tagasi. Kõige kasulikum on privaatkindlustus noortele,vallalistele ja tervetele, sest
Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti sellest, milline oli eelnev südame seisund. INFARKTI HETKEL Tavapäraselt tunneb inimene sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga, kuid kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta. Valu võib olla ka seljas, õlas võivasakus käes. Haiguse tekkimise riskitegurid On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. 1. Riskifaktorid, mida ei saa muuta - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel) - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk) - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel) - lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk
tervikuna. Eesmärgiga mõjutada avalikku arvamust, kujundada õigeid moraalseid tõeks pidamisi ja suurendada elanikkonna teadlikkust lapse vajadustest ja väärkohtlemise riskiteguritest. Nt: perekonnaõpetus koolides. · Sekundaarne tegevust, mis on suunatud väärkohtlemise varaseks äratundmiseks ning selle taasesinemise vältimiseks. NT: lasteajakasvatajad, õpetajad, arstid- omandavad teadmisi riskifaktoritest, oskusi märgata väärkohtlemisele viitavaid märke. · Tertsiaarne väärkoheldud laste ja nende pereliikmete meditsiinilist, sotsiaalset ja psühholoogilist abi, eesmärgiga taastada nende vaimset ja füüsilist tervist ning toimetulekut nii palju kui võimalik. Lastel aidata üle saada arenguhäiretest, nii et nad saaksid olla paremad vanemad oma lastele. 11. Statistika välismaal ja Eestis
ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS,HIV, tuberkuloos ja psüühika- ja käitumishäired. Sammuti ,Eesti kuulub ohtliku haiguse, puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esirinda. Suur osa nendest terviseprobleemidest on aga välditavad tervise edendamise ning ennetustegevusega. Selles referaadis ma räägin kuuest kõige olulisemast riskifaktoritest Eestis ja võrdlen Eesti riskifaktorid teistega maailma riikidega. SÜDAME JA VERESOONTE HAIGUSED Need haigused põhjustasid aastatel 19701997 üle poole surmajuhtudest, kusjuures suremuskordaja näitab tõusutendentsi. Aastas sureb Eestis südame-veresoonkonna haigustesse 10 000 kuni 12 000 inimest, neist 1/3 mehi ja 1/10 naisi töövõimelises eas (alla 65 aasta). Eesti Kardioloogia Instituudi uuringute tulemused on näidanud, et igal kolmandal täiskasvanul on
Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad. Peaaegu 22% vähisurmadest arengumaades ja 6% tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest. Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakaelavähiga ja Helicobacter pylori infektsioon suurendab kõhuvähi riski. Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab tõhusalt erinevatest riskifaktoritest hoiduda. Vähkkasvaja tunnused · valu luudes · iiveldus · pidev pahurus · palju paistetusprobleeme · neeru-ja põievähi puhul veri uriinis · rinnavähi tunnusteks on põletustunne või valu, turse Milliseid vähiravi viise kasutatakse? Tõestatud ravimeetodid Tavameditsiinis käsitletakse uusi raviviise kui mittetoimivaid seni, kuni nende kasulikkus on tõendamata. Enamus laboratoorselt arendatud rohtudest ei toimi inimeste peal, isegi need, mis
raviga 5.1.3 Kemoteraapia Kemoteraapia puhul kasutatakse vähirakkude hävitamiseks medikamente, mida manustatakse kas tablettidena suu või vedelikena veenide kaudu. Kemoteraapiat nimetatakse ka süsteemseks raviks, sest medikamendid ringlevad vereringesse sattudes kogu organismis ja hävitavad seal vähirakke (Kliinikum, 2009). 5.2 Ennetus Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus vaid nakkushaigus. Et mitte sellesse nakatuda tuleb hoiduda riskifaktoritest, teostada regulaarselt PAP-testi ning väga kasulik on vaktsineerimine enne suguelu alustamist HPV vastu (Emakas, 2009). 6. Vaktsineerimine milliste HPV vastu, millal kasulik ning kui tõhus? 6.1 Milliste HPV vastu? Praeguseks on olemas kaks vaktsiini. Mõlemad vaktsiinid kaitsevad HPV 16 ja HPV 18 vastu (mis on sagedasemad vähitekitajad); üks vaktsiin sisaldab lisaks kaitset ka kahe teise HPV vastu (HPV 6 ja HPV 11), mis põhjustavad tüükalisi muutusi genitaalide piirkonnas 6
Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt.Tumma isheemia esinemist saab näidata teatud uurimismeetoditega (vt. Holter- monitooring). Haiguse tekkimise riskitegurid:On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. Riskifaktorid, mida ei saa muuta- meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel)- vanus (45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk)- eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel)- lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult)
Südamehaigustesse haigestumise peamised riskifaktorid on vale elustiil, kõrge vererõhk ning liiga kõrge vere kolesteroolitase, mida esineb sagedasti elatanutel. Samuti kuuluvad riskifaktorite hulka suitsetamine ning diabeet. Kõikide nende riskifaktorite pärast haigestutakse Eestis südame- ja veresoonkonna haigustesse juba keskeas. Ka mujal maailmas on südamehaigused suur problem. Seepärast tähistatakse igal aastal 28. septembril Südamepäeva, kus räägitakse inimestele riskifaktoritest ning sellest kuidas neid vältida. Üks enam levinuid südame- ja veresoonkonna haigusi on isheemiatõbi, mille korral tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus - kergemal juhul isheemia, raskemal juhul nekroos. Kõiki südame- ja veresoonkonna haigusi saab vältida ning isheemiatõbi ei ole erand. Haigestumist sellese saab vältida õige elustiiliga. Südameprobleemide esinemise korral aitab südamel tööd teha südamestimulaator (vt.
Kroonilised, ravimata suguteede põletikud on üks sagedasemaid seksuaalhäirete põhjustajaid. Suguteede põletikud halvendavad verevarustust ja närviregulatsiooni peenise piirkonnas, lisaks mõjutab põletik negatiivselt meessuguhormooni tootmist munandites. (16) Krooniliste põletike korral on soovitatav kontrollida ka partneri tervislikku seisundit. Psühhogeenne põhjus Psühhogeenne stimulatsioon mängib erektsiooni tekkes väga olulist osa. Kõigist erektsioonihäirete riskifaktoritest on psühhogeensete põhjuste osakaal umbes 25%. Psühhogeensed põhjused lisanduvad enamasti ka orgaanilisest faktorist põhjustatud erektsioonihäire korral. Peamised psühhogeense erektsioonihäire tekitajad on hirm ebaõnnestumise ees, depressioon, liigne stress, 5 konfliktne lähisuhe, varasem seksuaalne väärkohtlemine lapseeas, teadmatus ja valearusaamad suguelundite anatoomia ja funktsiooni kohta.(6,7) Ravimitest tingitud põhjused
Need proteiinirikkad agregaadid segavad rakukiudude tihket asetust ja segavad korrapärast läätse kristallide paiknemist, põhjustades läbipaistmatust. Katarakti võib näha kui mulle, sädelevaid deposiite muidu selgel läätse pinnal. Valguskiired hajuvad kui footonid peegelduvad, murduvad või on haaratud katarakti poolt. Tulemuseks on ka nägemisteravuse vähenemine, kontrastitundlikkuse ja värvinägemise eristamine. Kõigist katarakti riskifaktoritest mängib vanus nii suurt rolli, et üldiselt areneb igal inimesel teatud ajaga katarakt. (Muchnick 2004: 344) 6.2. Toituainete mõju katarakti arengule C-vitamiini (askorbaadi) hulga suurenemine toidus tõstab ka askorbaadi kontsentratsiooni silma kudedes. Üks uuring näitas, et C-vitamiini võtmine vähendas tuumas skleroosi riski, kuid tõstis läätse koorel katarakti riski. Paljud uuringud kinnitavad siiski, et c-vitamiini võtmine vähendab katarakti moodustumise riski
Teoreetilise baasi loomiseks kasutati peamiselt erinevaid meditsiinilistes ajakirjades ilmunud artikleid, otsinguid teostati andmebaasis Medline ja Embase, lisaks kasutati ka erinevaid hematoloogia, onkoloogia ja füsioloogia õpikuid. Antud uurimistöö on jagatud kaheks osaks. Esimene osa on teoreetiline osa, mis sisaldab kirjanduse ülevaadet ja koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk kirjeldab hemostaasi. Teine peatükk annab vastava ülevaate tromboosist, VTE olemusest ja riskifaktoritest. Kolmandas peatükis kajastatakse kasvajaga seonduvat VTEd. Teine osa on empiiriline osa, mis koosneb andmekogumise ja- analüüsi meetodi kirjeldusest ning tulemuste esitamisest, analüüsist ja järeldustest. Autor soovib siinkohal eelkõige tänada juhendajat, haigla teadusosakonna juhatajat Marika Tammaru, lisaks ka koolipoolset kontaktisikut Kersti Veskimetsa, haigla sisehaigustearsti Katrin
takse profülaktikat madalmolekulaarse hepariiniga või ravidoosis varfariini kui patsiendil on anamneesis venoosne tromboos, siis peaks ta saama ravidoosis varfariini või madalmolekulaarset hepariini Tromboosi profülaktika kestus ei ole selge, kuid see sõltub haiguse aktiivsusest (esimesed 4-6 kuud kuni saavutatakse haiguse kontroll) ja riskifaktoritest 6.8.9. Hüperviskoossus Hüperviskoosusse sündroom võib areneda kõrge paraproteiini (eriti IgA ja IgG3) tasemega müeloomi patsientidel Sümptomiteks on nägemishäired, peavalud, limaskestade veritsused ja düspnoe tingituna südamepuudulikkusest Hüperviskoossuse sündroomi raviks rakendatakse terapeutilist plasmafereesi, võimalikult kiiresti peaks alustama põhihaiguse ravi -34- 6.8.10. Amüloidoos
- Teraapia ei ole sirgjooneline on edasi tagasi liikumist, tagasiliikumise ennetamise plaan Ärevushäired Ärevus - Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon - Ärevushäire puhul: ärevus tugev, kestab kaua, piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet - Elu jooksul esineb 30% inimestest mõni ärevushäire (rohkem naistel ¾) - Naised rohkem häiritud tingituna riskifaktoritest Eelsoodumused ärevushäire tekkeks Isiksuseomadused: - Kõrge neurootilisus: panevad rohkem tähele ohtu ja on sellest rohkem mõjutatud - Kõrge introvertsus: vajatakse üsna vähe teisi inimesi - Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne Kognitiivsed faktorid: - Ärevustundlikkus süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima interpreteerib neid
II Komud prolabeeruvad defekatsioonil, aga spontaanselt reponeeruvad. III Prolabeerunud komud, mis on manuaalselt reponeeritavad. IV Püsiv prolabeerumine, ei ole reponeeritavad. Diagnoosimine: Vaatlus, rektaalne palpatsioon ja anoskoopia. Tuleb alati kahtlustada muude kolorektaalsete haiguste esinemist (sh vähk). Pärasoolt tuleb uurida vähemalt 15 cm ulatuses enne invasiivset ravi (sigmoidoskoopia). Sõltuvalt haige vanusest ja riskifaktoritest, tuleb alati kaaluda koloskoopia vajalikkust. Ravi: Nii seesmiste kui välimiste hemorroidide puhul on tähtis konservatiivne ravi anaalhügieen, defekatsiooniõpetus (põlved kõrgendatud asendis), kiudained toidus, piisav vedelikutarbimine, leiged vannid, kreemid ja küünlad. I ja II staadiumi seesmiste hemorroidide puhul üldiselt kirurgiliselt ei läheneta, kasutatakse skleroteraapiat
(VxT = R) Profülaktika x kahjude vähendamine Joonis 1.4 Riskifaktori väljaarvutamine Riskianalüüsi koostaja/riskianalüüsi koostava asutuse eesmärgiks peaks olema võtta kasutusele piisavad ennetavad meetmed hädaolukorra tekkimise võimalikkuse vähendamiseks. Selleks tuleb lisada ohutuse ja valmisolekuga seotud meetmed asutuse planeerimisse ja plaanidesse. Riskianalüüs annab hea ülevaate asutuse riskifaktoritest. Seetõttu on see kasulik vahend valmisoleku meetmete kaasamiseks üldplaneerimisse ja ühtlasi kriisireguleerimismeeskonna loomise aluseks. Hädaolukorra tekkimise tõenäosuse kindlaksmääramisel hinnatakse, kui sageli võib hädaolukord esineda. Hädaolukorra toimumise tõenäosuse hindamisel võetakse aluseks viieastmeline jaotus (tähistatakse riskiklassi määramisel numbriga): 1 väga väike; 2 väike; 3 keskmine; 4 suur; 5 väga suur [22].
o Ülekaal o Pidev emotsionaalne pinge Miks on kõrge vererõhk halb? Süda töötab kogu aeg suurema koormusega (iga löögiga), sest süda peab süstoli ajal vere väljapaiskamiseks ületama suuremat takistust (suuremat rõhku), poolkuuklappide avanemiseks peab süda ületama diastoolse rõhu veresoontes (kui norm on 70-80, siis mittenorm on nt 100, seega iga löögi ajal peab kolmandiku võrra rohkem tööd tegema). Üks riskifaktoritest aju infarkti ja aju insuldi tekkes. o Ajuinfarkt – aju veresoone sulgus, mille tagajärjel mingi piirkond ajust jääv verest ilma (kergem haigus, kuna trombi on võimalik kiiresti lahustada ja ei teki püsiv kahjustus ajus) o Ajuinsult – mingi ajuveresoon purunebverevalandus ajju. Hüpertoonia mittemedikamentoolsed võimalused: Päriliku eelsoodumuse kõrval hoiduda suitsetamisest, hoida kehakaal normis, püüda rohkem liikuda,
o Ülekaal o Pidev emotsionaalne pinge Miks on kõrge vererõhk halb? Süda töötab kogu aeg suurema koormusega (iga löögiga), sest süda peab süstoli ajal vere väljapaiskamiseks ületama suuremat takistust (suuremat rõhku), poolkuuklappide avanemiseks peab süda ületama diastoolse rõhu veresoontes (kui norm on 70-80, siis mittenorm on nt 100, seega iga löögi ajal peab kolmandiku võrra rohkem tööd tegema). Üks riskifaktoritest aju infarkti ja aju insuldi tekkes. o Ajuinfarkt – aju veresoone sulgus, mille tagajärjel mingi piirkond ajust jääb verest ilma (kergem haigus, kuna trombi on võimalik kiiresti lahustada ja ei teki püsiv kahjustus ajus) o Ajuinsult – mingi ajuveresoon puruneb → verevalandus ajju. Hüpertoonia (madal vererõhk) mittemedikamentoolsed võimalused: Päriliku eelsoodumuse kõrval hoiduda suitsetamisest, hoida kehakaal normis, püüda
Recent reviews on the efficacy of SST for students leevendamisel. Ennetustöö ja sekkumine selles vallas on keeruline with learning difficulties, and SST for children and youth who are ning aja- ja ressursimahukas peamiselt selle tõttu, et probleemidel bullies and victims and who are involved in the correctional pole ainult Uks põhjus, vaid nende kujunemist tuleb vaadelda system of juvenile delinquents provide a support for SST as a tool mitmetest riskifaktoritest tingituna, mõjutades erinevas vanuses to treat effectively these three groups of antisocial children and olevaid indiviide erinevalt. adolescents. It was concluded that there was consistent evidence 20. sajandi 60-ndatel ja 70-ndatel aastatel dokumenteerid for effective social skills acquisition, improving of sociometric teaduskirjanduses, et sekkumised antisotsiaalse käitumisega laste ratings and cogni-tive processes among participants of SST
annaabi.ee 
