Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Riskianalüüs - Põltsamaa - sarnased materjalid

ltsamaa, tankla, reostus, bensiin, soojuskiirgus, propaan, geva, butaan, plahvatus, kemikaalid, ohuala, omavalitsus, olerex, meeskond, diislik, tajad, ladustamine, diisel, sillad, voolamine, uppumine, ristmik, dames, kunstikool, mnaasium, likool, maakonnas, kalamehed, enamust
thumbnail
3
docx

Riskianalüüs, küsimused

ulatuslikke häireid elutähtsateenuse toimepidevuse ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. 6. Algsündmus on sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 7. Regionaalne riskianalüüs peab kajastama selliseid hädaolukordi: ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm;üleujutus tiheasutusalas; ulatuslik merereostus; ulatuslik rannikureostus; ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; paljude kannatanutega õnnetus maanteel; paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; massirahutus; epideemia; massiline mürgistus;

Riskianalüüs
178 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Riskianalüüsi test

riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste ­ riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara f) tagajärgede hindamine (riski pilt): mürgitused, hingamisteede kahjustused, põrutused, luumurrud, surmajuhtumid, varingud, tulekahjud, keskkonna reostus g) riski suuruse hindamine inimese elule/tervisele h) riski suuruse hindamine keskkonnale i) riski suuruse hindamine varale j) riski arenemiskiiruse määramine k) riski tõenäosuse hindamine

Riskianalüüs
214 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Riskianalüüsi test

riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste ­ riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara f) tagajärgede hindamine (riski pilt): mürgitused, hingamisteede kahjustused, põrutused, luumurrud, surmajuhtumid, varingud, tulekahjud, keskkonna reostus g) riski suuruse hindamine inimese elule/tervisele h) riski suuruse hindamine keskkonnale i) riski suuruse hindamine varale j) riski arenemiskiiruse määramine k) riski tõenäosuse hindamine

Riskianalüüs ja...
31 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Riskianalüüs referaat

või viia see võimalikult madalale tasemele. (3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Riskianalüüs
233 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Riskianalüüsi referaat

õppe ja täiendusõppe korraldamiseks ning terminoloogia ühtlustamiseks; 6) kavandada ja koordineerida kemikaaliohutuse nõupidamiste korraldamist; 7) töötada välja kemikaaliohutuse arengukava. 2. peatükk KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS § 9. Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide sisse- ja väljaveo ning käitlemise kord (1) Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega on kemikaalid, mille käitlemine on kas keelatud või on kindlaksmääratud otstarbel, tegevusalal või tähtaja jooksul lubatud. § 10. Ohtlike kemikaalide identifitseerimine, klassifitseerimine, pakendamine, märgistamine ja arvestamine Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise, märgistamise ja arvestamise kord ohtlikus ettevõttes kehtestatakse sotsiaalministri määrusega. § 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus

Riskianalüüs
285 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Riskianalüüs X ettevõttes

kui müügisaalis. (Pilt 4) ning niiske lapiga pindu pesema. . Koristuse käigus kasutatakse kodukeemiat. Riski alandamiseks on 2.2 Kemikaalid Madal (1) Kodukeemia võib nahka kasutusel kindad. ärritada. 3. BIOLOOGILISED OHUTEGURID Töötajad käivad regulaarselt Töötajad ning kliendid

Riski- ja ohutusõpetus
278 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Riskianalüüs näidis

1 2 näidiseksSisukord 1. Töökeskkonna kirjeldus.................................................................................................................................................................. 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine........................................................................................................ 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................................................................................... 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine............................................................................................................................................. 1. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 3 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine...........................4 3. Töötajate küsi

Riski- ja ohutusõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Riskianalüüs

Madal(1) libedatõrje -Tagada porimattide piisavalt sage vahetamine Välisterritooriumil liikudes on oht saada löök liikuvalt sõidukilt. -Hinnata regulaarselt tankla 1.1 Löök liikuvalt Mõistliku sõidukite ja jalakäijate ettevaatliku liikumise korral on II territooriumi liikluskorralduse 0 sõidukilt see oht madalal tasemel. Madal (1) ohutust -Olla ettevaatlik, mitte

Töökeskkond
341 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Riskianalüüs

Kõik töötajad Äralöömisoht (mööbel, nurgad) 1 Müügiassistent, Tööasend, staatiline koormus 2 müügijuhid, raamatupidaja Laotöötajad Liikuvad masinad 2 Laotöötajad Müra ja vibratsioon 2 Laotöötajad Õhus leiduvad kemikaalid 1 Müügiassitent, Õhus leiduvad kemikaalid 0 müügijuhid, raamatupidaja Müügiassistent, Valgustus 1 müügijuhid, raamatupidaja Laotöötajad Valgustus 2 Laotöötajad Raskuste tõstmine ja tassimine 3

Tööohutus- ja tervishoid
108 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Riskianalüüs konspekt

68. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 69. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 70. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. Riski suuruse hindamise kriteeriumid 71. Tagajärjed elule ja tervisele (E) tähtsusetu ­ kerge kahjustus alla 3 kannatanu katastroofiline ­ üle 5 hukkunu, üle 100kannatanu, üle 500 evakueeritu 72. Tagajärjed keskkondadele (Ke) tähtsusetu ­ reostus väike katastroofiline ­ väga ränk, reostus ulatuslik 73. Tagajärjed varale (V) tähtsusetu ­ alla 10 000EEK katastroofiline ­ 5 000 000EEK 74. Tõenäosus (T) ebatõenäone ­ 1 kord 50-100 aasta jooksul väga tõenäone ­ rohkem kui kord aastas 75. Avariiolukorra arenemise kiirus (Ki) Elanikkonna kaitstustaseme hindamine 76. teadmised ja oskused 77. kaitse võimalused ruumides 78

Ehitusmaterjalid
161 allalaadimist
thumbnail
11
docx

RISKIANALÜÜS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majanduse ja ettevõtluse õppetool K15KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 TÖÖKESKKONNA KIRJELDUS Tartu VeroModa tegeleb riidekaupade jaemüügiga. Kauplus asub aadressil Riia2 Tartu Kaubamajas. Kaupluses töötab 5 klienditeenindajat ja pluss juhataja, kes on meil kuues. Kindlasti võib töötajate arv muutuda sõltuvalt hooajast. Kaupluse ruum asub ühel tasandil ja teine ruum kus einestavad töötajad on tööpinnast kaugemal ehk asub siis teises kohas. Kaupluses on tehisvalgus. VALGUSTUS JA MIKROKLIIMA Tartu VeroModa kaupluses valgustustase parameetrite mõõdistamisel on läbi viimata, sest visuaalselt selgub, et valgustus on normaalne ja ei häiri töötajaid oluliselt. Mikrokliima mõõdistamine samuti läbi viimata, sest visuaalsel vaatlusel selgus, et olulisi probleeme ei esine ja töötajatele ohtu ei ole. MÜRA Samamoodi on m

Töökeskkond
12 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Riskianalüüs

Tartu Kutsehariduskeskus Karjääri planeerimine ja ettevõtlus Gerili Narusing Riskianalüüs Iseseisev töö Juhendaja Merje Marjapuu Tartu 2016 SISUKORD 1.RISKIDE HINDAMINE............................................................................................ 3 2.ANALÜÜS............................................................................................................. 5 2 1. RISKIDE HINDAMINE Mitte OHUTEGURID Tihti Harva kunagi 1. Temperatuur 1 2 5 2. Tulekahju 1 2 5 3. Kukkumisoht 1 2

Riski- ja ohutusõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Riskianalüüs

Tallinn 2009 Sisukord 1. Töökeskkonna kirjeldus Double Coffee OÜ on klienditeninduse pakkuv firma. Ettevõttes töötab 12 inimest: 1 juhatuse liige, 1 raamatupidaja, 1 peamänedzer, 1 koristaja, 8 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on puhkeaja ja söömise reziim. Double coffec töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras teguts

Logistika
300 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Riskianalüüs

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse-ja majandusarvestuse õppetool K14 KÕ Marilis-Marjette Jõgi RISKIANALÜÜS Kodutöö nr 2 Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökohaks on õppija töökoht. Töökoht asub kodustes tingimustes. Enamus õppimisega seonduvat leiab aset kuvari taga, mis võib võtta ajaliselt kuni 8 tundi päevas. Töökoht on eramajas, magamistoas. Lauaarvuti kuvar asetseb laua peal, arvuti aju laua all. Laud on kõige lihtsam- ühetasandiline, ilma sahtlite ja riiuliteta. Klaviatuur ja hiir asuvad kuvari ees vahetus läheduses. Laua küljes on selle külge kinnituv lamp, mille valgustusnurka saab kasutaja soovi kohaselt muuta. Laua ees on reguleeritav arvutitool. Laua ja arvuti taga on aken, mis on ainus loomulik valgusallikas toas. Tehislikuks valgusallikaks peale laualambi on veel laevalgusti. Laua

Tööohutus
113 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Riskianalüüsi arvestus

ulatuslikke häireid elutähtsateenuse toimepidevuse ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. 6.Algsündmus on sündmus, mis ... põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela 7.Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüs kajastama? (27st nii palju kui meeles on) 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke

Riski- ja ohutusõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Riskianalüüsi vastused

ulatuslikke häireid elutähtsateenuse toimepidevuse ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. 6. Algsündmus on sündmus, mis ... sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüs kajastama? (27st nii palju kui meeles on) latuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid

Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Riskianalüüsi vastused

1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN ­ Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Riskianalüüsi arvestus!

1.Riskianalüüsi eesmärk õnnetust põhjustavate sündmuste …eesmärgiks on leida ahela. töökeskkonnas kõik ohud, mis 7. Milliseid hädaolukordi peab võivad tekitada kahju töötaja regionaalne riskianalüüs tervisele või keskkonnale, hinnata kajastama taolise sündmuse tekkimise Kõiki hädaolukordi, mis võivad tõenäosust ja tekkiva kahju selles regioonis juhtuda.  suurust ning lõpuks mõelda, mida 8. Elutähtis teenus on teenus saaks ette võtta, et see oht mis... kunagi ei realiseeruks. … on hädavajalik eluliselt tähtsate 2.Tulemused aluseks ühiskondlike toimingute, omavalitsuses tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku Riskianalüüsi tulemused on ning inimeste majandusliku ja aluseks kriisireguleerimisplaanide sotsiaalse heaolu korraldamiseks. koostamisel, 9. Nimetage toimepidevuse maak

Riskianalüüs
68 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Riskianalüüs eksami küsimused

Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk …eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale, hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks. 2. Tulemused aluseks omavalitsuses Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4. Koostamise etapid - teabe kogumine; - ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine; - ohuteguritega seotud riski hindamine; - tegevuste kavandamine risk

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Riskianalüüsi küsimuse vastused

Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed (mitmesuguste kaardivarjendite, teede tööstuse ja kommunikatsiooniliinide kohta), se

Riskianalüüs
357 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Riskianalüüs (kontoritöötaja)

Optimaalne 21-24 kraadi Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk Tuuletõmbus Ei esine. Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk Suhteline õhuniiskus 43%, normis. Õhuniiskus Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk Optimaalne 40-60% Keemilised ohutegurid: Kemikaalid Puuduvad. Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk Vastuvõetav Tolmud Vähene olmetolm Vähetõenäoline Väheohtlik risk Bioloogilised

Töökeskkond
169 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel  Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne)  Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia: · ressursside tarbimine, · taastumatute varade kasutamine, · keskkonna reostus, · toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine · ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust) · taastuvate ressursside kasutamine. Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist. Inimestele peaks

Keskkonnakorraldus
91 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus
18 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Naftareostused Läänemeres

1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti; 1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti; 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 300 tonni toornaftat; 2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte tagusel merealal, mida läbib kõige tihedama laevaliiklusega meretee. Reostuse mõju keskkonnale Veetaimestik Kalad Linnud Hülged Rannik ja sealsed elupaigad Inimene

Veekogude veekvaliteet ja...
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

VEE REOSTUS

Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises

Keskkonnakaitse
36 allalaadimist
thumbnail
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus . [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus . § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud

?iguskaitseasutuste s?steem
33 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust. [RT I 2007, 3, 11 ­ jõust. 1.03.2007] (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2007, 3, 11 ­ jõust. 1.03.2007] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud

Riskianalüüs
101 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Keskkonnaõigus

ulatuses. Samuti toodi välja vajadus KMH konkreetsemate protseduuride kehtestamiseks. Vajadus ettepanekute tegemise juures arvestada sellega, et tegevustes ei esineks katvust, kordust ning seda, et võimalusel tuleb hinnata tegevusega seotud tulu ja kulu. Samuti rõhutati, et arvestada tuleb eri liikmesriikide erinevat maj arengu taset ning looduslikke tingimusi. Toodi välja loetelu prioriteetsetest valdkondadest (nt ohtlikud kemikaalid, mürareostus, Vahemere kaitse, ohtlikud jäätmed, koostöö arengumaadega). 4. keskkonnaprogramm (19871992): Uuteks elementideks kkpols: kknormide kehtest, kkõigusaktide rakend, järelevalve tugevdamise vajadus, kkinfi ja hariduse oluline roll. Uued kktegevused: biotehnoloogia, looduskorraldus, pinnase ja muldade kaitse, linna, ranniku ja mägipiirkondade areng. 5

Õigus
317 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Kesk-Eesti lavatasandik

Kesk-Eesti lavatasandik Üldiselt Lavatasandiku pindala on 1488 km2 ning moodustab 3,28% Eestist. Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised tasandikud ning järvede kinnikasvamisest

Maastikuökoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun