maagilised mõjutustaotlused viljakuse edendamiseks ja muud taolised kuuluvad aga siiski täiskasvanute maailma. Mängud, millele on iseloomulik suletud ringis liikumine, kannavad Põhja-Eestis ja Mulgimaal nimetust ringmäng, neid saatvad laulud aga ringmängulaul või ringilaul. Kagu-Eestis kutsutakse taoliseid mänge hoopis tsõõrimängudest, tsõõrilauludes või rattalauludeks, harvemal juhul ka ringilauludeks. Kõige suurem osa laulumängudest ongi just ringmängud. Vanemate ringmängude tunnuseks on ringis liikumine laulu saatel ning spetsiifilised puändid. Vanemad ringmängud on näiteks paarimängud (,,Me lähme rukkist lõikama"), vahetusmängud (,,Kes aias?"), pandikorjamismängud (,,Karumäng") ning sportliku puändiga ringmängud (,,Midrilind"). Peale vanemate ringmängude eristatakse ka dramaatilise tegevusega ja vahetantsuga ringmänge. Dramaatilise tegevusega ringmängud (,,Üks peremees võttis naise") levisid üle
pääsevad lõunasöögi valmistamisest. PROJEKTIIDEE KIRJELDUS 16. Eelarve Lisa4, lisa 5 ja lisa 7 17. Ohud, riskid ja nende Lisa 6 maandamise teed Kaasatakse kogu perekond, suureneb kogukonna ühtekuuluvus, 18. Uuenduslikkus, paraneb koostöövõime innovatiivsus Ringmängud ja sportlikud mängud seovad inimesi, parandades ühtekuuluvustunnet ja arendades omavahelisi suhteid. Samuti 19. Tulemuslikkus saavad inimesed end välja elada. Seega peaksid need tegevused aitama eesmärgini jõuda. Korraldades perepäeva on võimalus osaleda kõigil pereliikmetel, 20. Efektiivsus nii noortel kui vanadel.
Algriimsõnade algushäälikute kordus värsis. Ammu uuenenud sõnad ja vanad muutevormid . Regivärsside puhul oli eeslaulja. Eeslaulja järel laulis koor. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL : salmid, sõnad riimuvad värsi lõpul. LAULUMÄNG: ringmängud laulu saatel. RAHVALUULE VÄIKELIIGID: KÕNEKÄÄND-annab piltlikult, lühidalt, poeetilises vormis mingi nähtuse. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt, mõistukõneline kirjeldus. Sisaldavad küsimust, millele peab vastama. VANASÕNA-kirjeldavad ja iseloomustavad
maa ja taeva. välja ja kleebib mehed ja varem naised joonistatud erinevate pildile. värvidega. Muusika Rahvalaulude Rahvalaulud kuulamine, e kuulamine, laulmine. laulmine. Liikumine Ringmängud. Rahvalaulu järgi tantsimine, liigutuste seos sõnadega. Nädalakava.
„IGAL ASJAL OMA AEG “. Igal asjal oma aeg Üks lasteaia eesmärkidest on eesti kultuuri integratsioon. Lõimumine on pikaajaline ja pidev tööd nõudev protsess, mis nõuab tolerantset suhtlemist vestlejate vahel ja kohanemist kohaliku maa keele, põhiväärtuste ja kommete omandamisel. Igal asjal oma aeg Miks me seda hakkasime tegema? Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime:
kes kõik võtavad omale mingi rolli. Kes paneb kostüümi selga, kes tõmbab selleks nädalavahetuseks oma telefoni parmupilliäppi, kes proovib üle aastate, kuidas on hääletades Viljandisse tulla, kuigi, otsest vajadust priiküüdi järgi nagu enam polegi.Festival ongi oma ülesandeks võtnud eestlaste ja teiste rahvuste kultuurilise mineviku ja oleviku tutvustamise läbi mänguliste tegevuste. Laulu- ja tantsumängud, murumängud, sportmängud, ringmängud, vaatemängud, sõnamängud ja õnnemängud - kõik need leiavad mingil kujul oma koha järgmise festivali programmis. Ning loomulikult pillimäng - kõige rohkem ühendab ja paneb kaasa elama ikka muusika, mis on vahest ainuke mäng, mida mõistetakse kõikjal maailmas ühtemoodi.Festivali loob mängusituatsiooni, mis liidab nii esinejad kui pealtvaatajad. Tulemus ja oskused pole siin olulised, samuti see, kas osaled mängija või kõrvalseisjana
Võrdlemine (kõrgem – madalam, suurem – väiksem ...) Öö ja päev Kiire-aeglane Mõiste: ühekaupa Loendamine, nädalapäevade järjestamine (5-6 aastased) Eelnev – järgnev nädalapäev (5-6 aastased) Kunst Joonistamine antud jutu põhjal Prossi meisterdamine Maja (talu) joonistamine Liikumine ja muusika Laulud nädalapäevadest Tantsud, rahvatants Liikumismängud Ringmängud Teemad, mis haakuvad Vaeslaps ja Talutütar põhjal tehtava draamatööga: vanade eestlaste kombed, eluviis ja uskumused; vana aja riietuse erinevad liigid; vastandsõnad: all- üleval; vaene- rikas; maapealne ja maaalune elu; suhted: kavalus, teise ärakasutamine, lahkus. Tööprotsessi sobivad mängud ja jutustused: Õuemäng: „Kummikuvise“, toamäng „Riidekott“, fantaasiamäng „Elas kord...“, mäng „Kapsad“, mäng „Öö ja päev“. Raamatud: T
Triinu Hordo Paberilt ekraanile Viive-Riina Ruus tõi Loovharidus Eesti moodi IV seminaril peetud ettekandes välja kvaliteetset õppimist soodustavad innovaatilistele õppekeskkondadele iseloomulikud tunnused: iseseisvaid õppijaid kujundav; koostööd ning sotsiaalsust soodustav, samas arvestab individuaalsete eripäradega; orienteeritud mõistmisele; motiveeriv ja eetiline.1 Antud tingimusi peaks rahuldama ka hariv e-lahendus. Kui heidame pilgu arvutimaailma, siis märkame, et võim sealses äris on arvutimängude tootjate käes. Miks? Sest mängimine domineeris arendava tegevusena juba lasteaias: pusled, sõna- ja ringmängud täitsid noorte päevad, täiendades teadmisi märkamatult. Pärast elektroonika võidukäiku kolisid mängud ühes infovahetuskanalitega internetti – piiramatute võimaluste maale. Kisa ja kära tõuseb viimasel ajal, kuna arvuti ees veede...
Uuemate laulumängude vormis on enamasti siirdevormilised või uuemad rahvalaulud. Võõras laul võis kohaneda ja muutuda, samuti sai laenatud tekst mõne kohaliku viisi. Hiljem kinnistus iga mängu juurde oma viis. Laul saadab tegevust algusest lõpuni. Uuemad laulumängud jagunevad liikumisjoonise järgi: liigutakse kindla joonise järgi, nt kaks viirgu lähenevad teineteisele ja kaugenevad teineteisest nagu kontratantsudes. Liigutakse ringis ringmängud, mis muutusid populaarseks 19. sajandil. Vanem ringmäng liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel ning laulu lõpetas lõpuüllatus nt anti panti ehk ringi sees olija vahetus nt mäng ,,Kes aias". Dramaatilise tegevusega ringmäng liikutuste kaudu anti edasi laulu sisu, sageli oli esindatud kosja- ja armastusteema. Meeleolu pigem naljatlev. Vahetantsuga ringmäng laulu saatel ringjoonel kõndimine vaheldus tantsimisega ringi sees
Meil veel Kihnu ja Setumaa. Regilaulu taandumise põhjused: a) pärisorjuse kaotamine orjapõli oli üks regilaulu säilitamise allikaid. b) vastumeelsus regilaulule ei tahetud meelnutada vana orjapõlve. c) regilaulu keele ja kõnekeele suur erinevus ei mõistetud enam, millest lauldi. d) regilaulu olemus heietav laul muutus väheütlevaks, tundus igav. e) uues vaba aja veetmise viisid ühislaulmine, ringmängud, ühistantsud. 2) lõppriimiline e srtoofiline e uuem rahvalaul hakkas levima 19. saj, mõjutusi on saanud, kirikulauludest ja luulest. Tantsulaulud, ringmängulaulud. Teemadeks sugupoolte vahelised suhted,, eluolu, reisilaulud. Enamasti meestelaul. Võeti kiiresti omaks, tundus lihtne ja vaheldusrikas. Lihtsakoeline, arusaadava rütmiga, mõistetavate sõnadega ja aktuaalsete teemadega. Sai saata viiuliga, pasunatega
põnevaid seoseid eri kunstiliikide vahel. 3. Valter Ojakäär `` Vaibunud viiside kaja.`` (2000) - «Vaibunud viiside kaja» on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P.
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paiga...
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isik...
küllalt terava poliitilise alltekstiga jm (Vahtre 2000). 13 8. RAHVALUULE On arvatud, et pärast II maailmasõda on pärimust kõige enam mõjutanud aja faktor, industriaalse ühiskonna suurenenud rikkus ning avatud ühiskondade tolerantsus. Kogukonnakeskse eluviisi hääbumisega kadusid kõigepealt aega ja intensiivsemat suhtlemist nõudvad folkloorsed traditsioonid, näiteks jutuvestmine, laul, ringmängud jms. Üsna iseloomulik on see, mis juhtus rahvaluule lühivormidega. Sotsiaalsete ning majanduslike olude muutudes, samuti etnograafiliste lahendiobjektide kadudes kadusid nii pärismõistatus kui ka põhiliselt talupojaühiskonna moraali- ja väärtushinnanguid edasi andvad vanasõnad. Talupojaühiskonna muinasjutud ja muistendid said uutes oludes tähenduse ajaloolist, pedagoogilist ja esteetilist õpetust jagava lugemisvarana (Viires 1998).
- kunstiliikide põimumine - kultuurivaldkondade (funktsioonide) põimumine - autor-interpreet-kriitik tasandi põimumine vt. sünkretism: argikultuuri-uurimise terminoloogia. E-sõnastik http://argikultuur.e-uni.ee Mängud klassikalises pärimuses - KUS (esinemise kontekst) o Tavand ja mängud o Mängutoad (17. sajandi lõpp) Kuussalus (aga ka Läänemaal) mängiti mänge ainult jõulude ajal nimetati jõulumängudeks - Peamiselt ringmängud o Suurem talu (kõrts) o Kogunemine peale lõunat (varem ei olnud viispärane) o Mängisid enamasti neiud Tampere järgi sisemaal samal ajal jõulumängude traditsioon puudus. Nõelamäng, 1680 Üleskirjutus 1680 (1990. aastateni oli see esimene teadaolev regilaulu üleskirjutus). Avastati 1930. aastatel. Dramaatilisele iseloomulik: - Sündmuste etendamine tegevuse, sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil - Kindel tegevus ja tegelased /stenaarium
Eestis keelati rahvalaulud ära ajal, kui tuli baptism. Leiti, et rahvalaulud on ropud ja inetud. (näide ,,Küla mulle ütleb", lk 21). Kirik hakkas inimestele õpetama kolmehäälseid laule ning need olid märksa ilusamad, kui lihtsad rahvalaulud. Rahvalaulud võib jagada tööl-, pulma-, kalendri-, hälli-, tähtpäeva-, loodus- ning lastelauludeks, mis omakorda jagunevad ahel- (nimetati ka onnimanni-lauludeks) ja mängituslauludeks, mille alla käivad ka tantsulaulud ja ringmängud. Eri tüüpide kohta on näited toodud LISA 2 all. 4 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul Eestlaste keskne poeetiline ja muusikaline pärimus on regilaul Soome lahe äärsete rahvaste ajalooline laulustiil. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) - tantsulaul; rege - rida; rege- või rigenlied - rahvalaul. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regivärsi vormi peetakse paarituhande
ajaloolisse konteksti. Näita, kuidas rahvaluuleliikide põimumine mängude näitel aja jooksul muutub Mäng on nii laul, kõne kui tegevus. Selge struktuur: algus, lõpp, reeglid. Mängude puhul on eristatud 2 liiki: · Laulumängud (mängu saatel laul) · Need, mis pole otseselt lauluga seotud LAULUMÄNGUD Vanemad laulumängud Uuemad laulumängud Ringmängud Regilaul + draamaelemendid: Siirdevormilised laulud Lõppriimilised laulud mängu etendatakse. Tekkis 12. Tantsulisfiguraalne liikumine Näideldakse saj lõpp vms. 16.17. saj Tantsitakse paaristantsu Algab sissejuhatava lauluga & 19. saj. lihtne liikumine Keskosas etendatakse süzeed, dialoog Lõpuosas jooksumäng
· Kindel tegevus ja tegelased · Kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus/ kus ja millal mängitakse. Mängud ja tantsud. Ei saa eristada mänge ja tantse. Paaristants tuleb alles hiljem ja see muudab mängu sisu. Mängude sseas on laulumängud eraldi iseseisev zanr. Nad sisaldavad laulu, Laulumängud on mängud, mida saadab laul ja iseloomustab tants Vanemad laulumängud Uuemad laulumängus Ringmängud (regilaul+draamaelemendid; (siirdevormilised laulud+ ( lõppriimilised laulud pluss Mängu tegevust etendatakse); tantsulis-figuraalne liikumine) näideldakse ja tantsitakse Kasutuse kõrgaeg hüpoteetiliselt: 16-17 saj paaristantsu) 19. saj hüpoteetiliselt 14. saj Algab sissejuhatusega ja siis Erinevus varasemaga on see, et tantsitigi ringis. Eriti tuleb mänguline osa laul saadab kogu mängu
Tekkinud enne 16. sajandit, oletatavasti 12. sajandi lõpust, laialdasem levik 14. sajandist (Põhjendus: linna.jm keskEuroopa mõjudega teema) 2) uuemad laulumängud: siirdevormilised laulud+tantsulisfiguraalne liikumine, 16.17. sajand · Vanad mängud (H. Tampere) teemad: tööd, igapäevaelu, ühiskondlikud suhted. Konflikt: mingi äpardus (tööloomade kadumine või vargus, millegi kadumine) keegi tuleb midagi mängu ühelt poolelt nõudma dialoog. 3) ringmängud: lõppriimilised laulud + näideldakse/tantsitakse paaristantsu, 19. saj 10. Pärimuslik ajalugu kui meetod kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest
Ringmängulaulus olid eraldi vaheosad tantsuviisiga (labajalavalss, polka, reinlender vm). Seda osa kutsuti vahelauluks või (vahe)tralliks, (Saaremaal (vahe)ralliks), ka refrääniks või tantsulauluks, harvem tuurilauluks (Urvaste), kooriks (Ridala). Vahetantsuga ringmäng oli kõige varem tuntud Lõuna-Eestis ja levis kiiresti kogu maal. Ringmänguks hakati kohandama teisigi uuemaid rahvalaule, liites salmide vahele tantsulaule. 20. sajandi algul olid laialt levinud vahe antsuga ringmängud "Üks jahimees läks metsa", "Mäe otsas kaljulossis", "Mu isamaa armas". Enamik ringmänge on tulnud Eestisse mujalt, mõnikord tekkis mängutegevus laulu juurde alles siin. Võõras laul võis kohaneda ja muutuda, laenatud tekst saada mõne kohaliku viisi. Kõige arvukamalt on saksa laene ("Peremees võtab naise", "Suur naine ja väike mees"). Tõenäolist soomlastelt on pärit "Lilla istus
.. ? · Värvuste õpetamisel võib õpetaja osutada kõigile ümbritsevatele esemetele. Kord värvi nimetanud, palub õpetaja lastel leida sama värvi esemeid. Õpetaja kasutab küsimusi Kas see on ... ? Kas sul on ... ? Kus on ... ? Kellel on ... ? · Liikumismängud on laste õpetamise ja arendamise juures asendamatud. Lihtsamad laulumängud, liisusalmid ja mängitused jäävad lastele meelde just tänu liikumi- sele ja kehakeelele. Sobivad lihtsad ringmängud, kus kasutatakse jäljendamist ja matkimist, eriti need, mis on seotud loomadega. · Üheks metoodiliseks võtteks väikelaste puhul on nn kajamäng, mis arendab tähele- panu ja oskust kuulata. Õpetaja hääldab teatud sõna või sõnaühendit ja lapsed kordavad seda kajana võimalikult täpselt järele. Vahelduseks võib kutsuda lapse, kes soovib mängu juhtida. 3.3. Sõnavara kinnistamine Tunni lõpuosas saab õpetaja tagasisidet omandatu kohta. Selleks sobivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
