Rikas elu, vaene elu Me kõik mõistame rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See, mis tähendab ühe jaoks rikkust, ei pruugi teise jaoks seda tähendada. Milline inimene on siis rikas, milline vaene ning kuidas seda mõista? Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad
Melissa Riso 12 B Rikas elu, vaene elu Rikkust ja vaesust saab mõista erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, kas seda üldse eksisteeribki? Kõigepealt tuleks hakata hindama seda, mis on olemas. Sageli mõistetakse olukordade, asjade ja tunnete väärtust liiga hilja. Varakult eelnimetatut tähtsustama hakates ei teki probleeme nende vajalikkusest. Oskus aru saada, mis on tegelikult see, mis teeb elu, hinge või maailma, kas rikkamaks või vaesemaks millegi poolest, on võime näha midagi hoopis teises valguses. Inimene kellel pole kunagi suuri rahasummasid taskutes olnud, võib olla rikas vaimselt. Kui on
Rikas elu, vaene elu Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest iga päev. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi. Nende nägemused elust ja eesmärgid selle jooksul on ka igalühel individuaalsed. Millist elu võib pidada rikkaks ja millist elu vaeseks? Tihti jaotatakse inimesed vaesteks ja rikasteks materiaalsete vahede põhjal-mida rohkem on vara, seda rikkam. Kuid kas rikas elu põhinebki vaid rahal ja esemetel? Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning
erinevaid asju. Nende nägemus elust ja eesmärkidest on teistsugused. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Tihti jaotatakse inimesed rikasteks ja vaesteks - mida rohkem on vara,seda rikkam. Kuid elu ei põhine ainult rahal . Elu võib ka rikkaks teha perekonna ning sõprade olemasolu. Ilma nendeta ei saavutaks keegi elu tõelist väärtust. Iga uus sõber või pereliige teeb elu rikkamaks. Küll on ka vaesus halb, muretsetakse koguaeg raha olemasolu pärast ja sellega vaevatakse ainult pead, kuid mingil määral rikast elu saaks igaüks elada. Raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Küll ei saaks keegi hakkama ilma rahata, kuid ka see võib anda halba mõju inimestele. Mõned lähevad raha pärast peast segi, selline olukord paneb tegema tegusid, mis ei pruugi just alati kõige õnnelikumalt lõppeda. Arvatakse ,et kellel on palju raha on ka kergem elu. See ,aga pole tõsi.
Rikkus ja heaolu Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Ainult rahast ei piisa, peab olema ka muud. Jah, piisaval hulgal rahaga on märksa lihtsam elada, kui ilma selleta. Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, palju kogemusi ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. Ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust
Rikkus ja vaesus Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid ning sellest räägitakse peaaegu iga päev. Ometi ei saa neile kahele mõistele määrata kindlat definitsiooni, sest iga inimene mõistab seda erinevalt. Aga mis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Paljude inimeste jaoks tähendab rikkus materiaalseid väärtusi raha ja luksusesemeid. Paraku aga varjutab see tugevalt vaimsete väärtuste tähtsust meie elus. Kui inimestelt küsida, kumb on neile tähtsam, kas raha või mõistus, vastatakse vaatamata sellele , et raha ei oma nende elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärtustama tugevalt ka v
õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Majanduslik kitsikus ja vaesus ei jäta õnnetundele palju ruumi, kuid õnn ei seisne ka ainult rahas. Kui inimesel on eluks kõik hädavajalik olemas, siis ei too jõukuse edasine kasv automaatselt kaasa suuremat õnnetunnet ja rahulolu, ei tee aga inimest ka õnnetumaks. Näiteks kui jõukas inimene ostab endale uue auto, samal ajal on tal garaazis juba neli autot, siis see teda oluliselt õnnelikumaks ei tee, vaid pakub mõneks ajaks rahulolu. Kui vaene saab uue auto, siis on ta väga õnnelik. Õnn oleneb, mis inimese
Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad,
Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat, kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi." Rikkuse juures mõtleme ikka rahulolule ja headele asjadele, kuid kui mängu tuleb vaesus, siis sellega seondub meile alati midagi negatiivset. Kindlasti ei tähenda rikkus ja vaesus ainult ühte poolt materjaalset või siis hingelist. Matemaatiliselt väljendudes on tegemist kõikide liidetavate summaga, kus liidetavad muutuvad vastavalt sellele, mida inimene endale tähtsaks peab, millises keskkonnas ta elab, milline on vanematelt päranduseks saadud geenipagas ja nii edasi. Seega võime öelda, et kui inimene on saavutanud midagi sellist, millest ta on unistanud, või tunneb, et on eluga rahul ja õnnelik tema liidetavate summa rahuldab teda ta on rikas
Rikkuse ja vaesuse tähendus inimese elus Minu arust on inimese jaoks rikkuse ja vaesuse tähendus erinev, see tuleneb sellest, mida keegi peab tähtsaks või tähtsusetuks, olenevast oma väärtushinnangutest. Mõnele tähendab rikkus suurt materiaalset väärtust - raha, teise inimese jaoks on see vähem tähtis, kuid ta peab rikkuseks hoopis perekonda ja teda ümbritsevaid inimesi, aga kolmandad peavad tähtsaks teadmisi ja laia silmaringi. Inimene ei saa valida, kellena ja kus ta sünnib. Kindlasti mängib see suurt rolli, kas ollakse sündinud vaesesse perekonda või rikasse perekonda. Rikkas ja võimukas perekonnas elanud inimene ei oska alati hinnata vaimseid väärtusi. Tihti ei hooli nad lähedaste armastusest ja hoolivusest. Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi. Inimene, kes on juba sündinud rikasse perekonda, peab tunduvalt vähem elus vaeva nägema kui vaesest perest pärit laps. Rikkal inimesel on kergem omandada head harid
Inimesed ,kellel on vähe raha võivad olla ka väga õnnelikud. Rikkuse all ei mõisteta alati õnne.Õnn peitub väikestes asjades.Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Tih ti ka pere,lapsed,sõbrad on õnn.Õnn on inimeses endas.Õnnelik saab olla igaüks omamoodi. Samal ajal aga, inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi.Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Mitte keegi ei saa valida, kuhu keskkonda, milliste inimeste sekka ja millisena sündida. Arvatasti suur osa inimestest sooviks sündida rikkusesse ja võimalik, et mitte keegi ei valiks vaesusesse elama tulla. Miks see nii on? Kas rikkad inimesed elavad rikast elu
Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus
Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:04.10.2015 Üliõpilase allkiri:……..…....….. Õppejõu allkiri: ………....……… Tallinn 2015 „Mida vähem kulutad ja tarbid, seda vabam oled, selles pole kahtlust. Mateeria on igal juhul orjastav. Kulutamine on sõltuvus, nagu viin või kohv. Mida vähem sõltuvusi, seda vabam, kas pole siis nii?“ Just sellise küsimuse on esitanud Tõnu Õnnepalu oma raamatus „Flandria päevik.“ Kas siis tõesti tänapäeva inimesed on tarbimise orjad või on ühiskonna pakutavad võimalused meid sedavõrd endasse haaranud, et me ei suuda nendele enam mitte kuidagi ei öelda? Kõik me tarbime igapäevaselt, kes rohkem, kes vähem. Küll aga saan kindlasti väita, et linna- ja maainimese tarbimisvajadus on oma olemuselt pisut erinev. Olen ise pärit väiksest maakohast ning elanud maaelu pikka aega
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära meie
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet. Aga mida vanemaks saame, seda tavalisem tundub maailm meie ümber. Lapsed rõõmustavad sügiseti värviliste lehtede ja porilompi
Raha kas õnn või õnnetus Inimesed tahavad ikka raha. Raha on ju väga tore paber, mille eest saab endale soetada nii mõndagi: pastaka, kuue, auto, maja või midagi uhkemat. Kuid kas ainult rahast piisab, et olla ka õnnelik ? Eduard Vilde loomingust võib leida nii mõnegi tõese vastuse sellele küsimusele. E.Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" sündmustik toimub ühes väikses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Peategelaseks on Tõnu Prillup, vaene talumees, kes elab nigelas majakeses koos Mari ja kahe lapsega. Kremer tegi Prillupile väga ahvatleva pakkumise. Kremer tahtis n-ö vahetuskaupa teha: ta pakkus Tõnule rikkust ning meiereid, vastu nõudis ta Mari. Prillup nägi viimaks võimalust rikastuda ning sõlmitigi leping. Kaup nagu kaup ikka, mõlemad pooled olid rahul ning nägid selles kasu. Ehkki võis tunduda, et Tõnu tegeles mingil määral inimkaubandusega.
(A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J. Galsworthy)
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüdes aega võita. ,,
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai
Raha võim on suur ja igavene (,,Kauka jumal") Nagu me teame on tänapäeval rahal suurem võim kui kunagi varem. Kihk saada rikkaks on paljude unistus, sest tahetakse lubada endale kõike head ja paremat. Inimesed arvavad, et kui neil on olemas majanduslik heaolu siis nad kindlustavad endale ka üleüldise õnne. Minu arvates õnn ei peitu rahas. Raha oli 19. sajandi viimastel aastakümmetel vähe ning valitses vaesus, kuid leidus ka rikkaid. Üheks sarnaseks persooniks oli Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas", kes oli ahne ja ta ei hoolinud peale raha maailmas mitte millestki. Isegi oma lapsi ta ei aidanud, vaid saatis nad hukatusse. Selline käitumine näitas Märdi tegelikku palet ning demonstreeris, mida võib rahahullus inimesega teha. Mogri Märt oli oma loomult omakasupüüdlik, kraapides raha kokku, kust vähegi sai.
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Ag
Kõige rohkem oskavad raha otstarbekalt kasutada vaesed, sest nad teavad, missuguseid hädavajalikke kaupu ja teenuseid neil raha tõttu pole. Vaesed ei mõtle luksesemetele, millele rikkad tohutult raha kulutavad, vaid hädavajalikele kaupadele, mida neil igapäevaselt vaja läheb nagu vesi, toit, riided. Rikkad kulutavad oma raha laialt ega mõtle annetustele, kuigi on ka rikkaid, kes väga palju annetavad. Minu arust peab enne rikkust tulema vaesus, et inimene teaks, mida austada ning kuidas raha õigesti ära kasutada, sest elus ei saa kõike osta. Kõige tähtsam, mida osta ei saa on kodu ja pere. Raha eest saab osta maja, kuid ei saa osta kodu. Pere on armastuse vili, millega kaasneb kodu, kuhu naasta. Tõeline armastus tuleb tunnetest ja kiindumusest kindla isiku vastu, mitte tema maise vara vastu. Minu arvates on armastus üks vähestest maailmas, mis on ainulaadne ja mida on väga raske saavutada
Enam- vähem mõistetavad on isegi need ühiskondlikud rollid, mida me paratamatult enamiku ajast täidame. Aga ka nende puhul on palju lihtsam mõista rollikohast maski kui seda, kes on selle maski taga. Samamoodi on palju lihtsam mõista inimese poolt kas või iseendale öeldud sõnu kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut? Platonlik-kristlik vastus sellele küsimusele on tõdemus, et inimene igatseb taga seda kogemust, mis oli tema hingel enne sündimist, kui ta veel taevalikes sfäärides ringeldes
arutamisega alustas, ei saa ta Sokratese poolt kõneluse käigus segadusse aetuna lõpetada enne, kui hakkab aru andma iseenda kohta: sellest, mismoodi ta elab praegu ja mismoodi on ta elanud oma eelnenud elu. Ja kui ta juba on peale hakanud, ei jäta Sokrates teda enne rahule, kui on kõik hästi ja ilusti järele katsunud." Rikkaid võidakse imetleda, kuid nende imetlemine sõltub sellest, kuidas nad on oma rikkused saanud, nii nagu ka vaesus iseenesest ei räägi midagi konkreetse inimese moraalsest väärtusest. Pole olemas siduvat põhjust, et rikka mehe teeb vooruslikuks tema vara ning samas, et vaese mehe võiks muuta kõlvatuks ainuüksi viletsus. Sokrates julgustabki meid mitte muutuma jõuetuks nende inimeste enesekindluse ees, kes ei oska mõtlemise keerukusest lugu pidada.See, mis kuulutatakse ilmselgeks ja ,,loomulikuks", on seda harva. Sokrates mitte ainult ei aita meil kujutleda, et teisedki võivad
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eestis ja enda osa rikkuse kasvus? Mis on rikkus? Millegi pärast kehtib kitsas arusaam, et rikas on see, kes on jõukas. Rikas võib inimene olla sajal erineval moel, kuid jõukas ainult ühel. Ühiskond on tegur, mis määrab kindlaks rikkuse nominaali ja skaala. Näiteks Aafrika kultuurides on suureks rikkuseks puhas joogivesi ja toit, kuid eurooplasele tähendab see bioloogilise vajaduse rahuldamist, mis peab olema ja ongi kättesaadav. Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks. Taoline rikkus saab küll alguse ressurssidest ja elatustasemest, kuid põhineb ikkagi väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuuriliselt kui ka majand
Enne targaks siis rikkaks Huvitav on tõdeda, et tarkus ja rikkus käivad käsikäes. Kuid kahjuks on pahatihti nii, et rikkus on ilma tarkuseta ning hääbub peagi. Miks küll inimesed kaotavad raha? Miks kaob mõistus rikkaks saades? Kuidas on nii, et rikkad on tihtipeale vanad inimesed? Paljud inimesed suhtvad rahasse kui võimu. Nad võtavad raha kui võimekuse sümbolit. Kui vaadata seriaale, tuleb nendes peaaegu alativõrdlus rikka ja vaese vahel. Ikka on nii, et rahakas perekond alandab ja põlgab vaesemaid. Ning filmi lõpuks on seisused vahetunud ja endine vaene oskab rahaga väga hästi ringi käija. Nii imelik kui see ka ei ole, ongi see pahatihti nii. Rikkurid lähevad liiga võimukaks ning kaotavad enda raha igaveseks. Iga aasta kajastub meedias edetabel, mis sisaldab rikkurite nimesid.Tabel koostatakse nii eri riikides kui ka kogu maailmas. Sageli peale selle ilmumist hakkavad levima jutud ühest või teisest ärime
Igaühe õnn on kordumatu Õnn on miski, mille poole pürgime me kõik. See on kui valguskiir, mis annab põhjuse aina edasi minna ning mitte seisma jääda. See on kui kokaiin ja suits- sõltuvust tekitav. Paraku ühe õnn võib olla teise õnnetus. Sündmus, mis ühel hetkel tõi rõõmu, võib järgmisel hoopis kurvaks teha. Igaüks tajub õnne erinevalt ning kunagi ei valda meid ühesugune tunne. Õnn võib peituda paljudes tegurites- sõprades, perekonnas, rahas ning samas ka lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla. Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju kultuurs
Raha ja armastus Inimeste eludes on palju erinevaid elemente, kõik mingil määral vajalikud. Nende hulka kuuluvad ka raha ja armastus. Kuigi paljude romantikute arust on armastus ainus mis loeb ning tunnistamine, et ka raha on mingil määral vajalik, on äärmiselt ebapopulaarne, annab sellel teemal palju arutleda. Armastuse ja raha omavaheline suhe ja tasakaal on olnud ka paljude kirjanike, teatrimeeste ja filmitegijate üheks lemmikteemaks juba aegade algusest saati. Kõige ehedamaks näiteks sellest, kuidas raha mõjutab armastust, või siis selle puudumist, on korraldatud abielud. Enam seda küll läänemaailmas palju ei kohta, kuid minevikus oli see igapäevane mure. Vanemad tahtsid ikka, et nende lapsed abielluksid heasse perekonda, polnud tähtis, kas noorte vahel ka reaalne armastus oli. Meestel oli ses osas natuke suurem vabadus, kuna enamasti valisid nemad naiste vahel, mitte vastupidi. Seega kui mees oli jõukast perest pärit, ei ol
poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, kellel enda ja pere äratoitmisega tõsiseid raskusi on. Ühel päeval tuli von Kremeri üksluisesse ellu mõte. Talle hakkas meeldima leskmees Tõnu Prillupi uus naine. Südametunnistus küll ütles, et pole kena teise mehe naist himustada, aga saamahimu ajas oma jonni. Kremer mõtles, et kui ta midagi vastu annab, siis on kõik korras. Polnud ju kaugel needki asjad, kus mõisnikud täie õigusega võtsid ilma midagi vastu andmata. Peale pikki kõhklusi tegigi ta kuuendikumees Tõnu Prillupile ettepaneku, vastu pakkudes lepingut, mille alusel Tõnu saab rentida piimandustalu, kus teenimisvõimalused märksa suuremad
On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad Juba ammustest aegadest on kõneainet pakkunud inimeste jõukus. Koostatakse ju USA-s igal aastal ajakirja Forbes poolt edetabel kõige rikkamatest. Seda rikkust mõõdetakse rahas. Kuid kas alati määrab raha, mida me omame, meie rikkuse või on hoopis midagi muud meie väärtuslikem vara ? Raha ei pruugi ju elu teha täisväärtuslikuks. Mis teeb inimese rikkaks? Erinevad inimesed tunnevad rõõmu erinevatest asjadest. Kõik on õnnelikud eri põhjustel. Tänapäeva maailmas on
See võib minu ülesande muuta selleks, et ma kavatsen hoopis hakata riiki ja selle rahvast kaitse, olles sõdur. Inimeste suhtumine elu mõtte probleemi on erinev. Suhtumisi elu mõtte probleemi on kokku kuus, mis tähendab, et maailmas peaks olema vähemalt kuut liiki inimesi. · Need, kes üldse ei püstitagi küsimust elu mõttest · Need, kes leiavad elu mõttetu olevat, ning pühendavad meeletutele naudingutele · Need, kes arvavad, et elu on mõttetu, ja lõpetavad oma elu enesetapuga · Need, kes leiavad, et elu on mõttetu, kuid elavad edasi, sest neil ei jätku meelekindlust end tappa · Need, kes leiavad elu mõtte religioosse usu läbi · Need, kelle arvates elu mõte seisneb oma ,,elupüramiidi" ehitamises. Küüditamise ajal olid inimesed palju positiivsemad, kui praegu paljud inimesed on. Praegu on inimeste jaoks tähtis, et nad oleksid materjaalselt väga hästi kindlustatud
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi.
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
