Isik kaebas halduskohtu otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtuse ning ringkonnakohus rahuldas isiku kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et PPA on kaalutlusotsuse tegemisel andnud põhjendamatult suure kaalu kaebaja poolt toime pandud kuriteo raskusele ning jätnud piisava tähelepanuta kaebaja Eestis elamise kestust, kaebaja vanust ja sidemeid Eestiga puudutavad asjaolud. Kaebaja on Eestis sündinud ning elanud kogu elu siin, seega omab ähvardav väljasaatmine tugevat riivet kaebaja eraelule. PPA pole otsuses näidanud, et kaebajal oleksid üldse mingid sidemed kodakondsusjärgse riigiga. Arvestades samal ajal seda, et kaebaja on Eestis elanud üle 50 aasta, on tema sidemed Eestiga ilmselt tugevad. 3 Samas. Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-26/ (07.04.2014). 4 TlnRgKo nr 3-12-1993. 4 Tallinna Ringkonnakohtu 14.06
Põhiõigusnormi koosseis koosneb kahest elemendist: põhiõiguse kaitsealast ja selle riivest. Mõisted „kaitseala” ja „riive” loovad taotluslikult assotsiatsiooni mõttelisest kaitstud alast, mida avaliku võimu abinõu riivab. Põhiõiguse kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Põhiõigusnormi õigusjärelm on põhiõiguste adressaadi kohustus õigustada põhiõiguse riivet. Üldjuhul on riive PS-ga kooskõlas siis, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane (vt § 11 komm 2). Põhiõiguse kaitseala ja kaitseala riive koos moodustavad põhiõigusnormi koosseisu. Põhiõigusnormi koosseisu võib käsitleda kitsalt või avaralt. Avara käsitluse korral hõlmab kaitseala iga tegevuse, omaduse või seisundi, millel on seos kaitstava õigushüvega, ning riive iga tegevuse, omaduse või seisundi takistamise, kahjustamise ja kõrvaldamise.
Sisuliselt on vahistamise ehk eelvangistuse kujul tegemist kriminaalmenetlusõigusliku tõkendiga, kriminaalmenetluse tagamisele suunatud kahtlustava või süüdistatava isikuvabadust pikemaks ajaks piirava või seda võtva sunnivahendiga, mida kohaldatakse kohtumääruse alusel.37. Vahistamise kohaldamine tähendab demokraatliku õigussüsteemi ühe alusprintsiibi, süütuse presumptsiooni, samuti üldise vabadusõiguse tõsist riivet, sest vahistades võetakse vabadus isikult, kelle suhtes pole veel jõustunud süüdimõistev ning vabaduse võtmist ettenägev kohtuotsus.38 Vahistamine ehk eelvangistus on isiku vabadusõiguste ulatuslik piiramine eesmärgiga tuua isik kohtuvõimu ette. Vahistamisega ei anta õiguslikku hinnangut isiku süüküsimusele, kuid antakse eelhinnang kavandatava kohtumenetluse perspektiivikusele ning isikust lähtuvale ohule
10 Lähtuvalt eeltoodust on pensioni II sambaga liitumisel kohustus astuda kindlustusandjaga lepingulisse suhtesse. Samas ei pea kohustusliku pensionimakset tasuma isikud, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari.11 Nimetatud kategooriasse kuuluvatel isikutel on riik säilitanud valikuvabaduse sõlmida seaduses sätestatud leping või mitte. Seega ei saa kohustusliku kogumispensioni näol tuvastada üleüldist lepinguvabaduse kui põhiõiguse riivet vaid riive on tuvastatav üksnes nende füüsilistest isikutest residentide puhul, kes on sündinud pärast 31. detsembrit 1982. Nimetatud isikutele on riik pannud kohustuse sõlmida leping ning isikutele on jäetud üksnes valik lepingu teise poole ning fondi valiku osas. Seega on riik pannud osa rahvastikust ebasoodsamasse olukorda ning piiranud Põhiseaduse § 19 tulenevat igaühe ja kõigi õigust vabale eneseteostusele.
Peaprokurör selgitas ka, et Eestis lähtub karistusjärgne kinnipidamine dualistlikust süsteemist, tänu millele on isiki kalduvus kuritegude toimepanemisele karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise materiaalseks eelduseks (isik on oma varasema käitumisega näiganud, et tema mõjutamine karistuse raames ei anna tulemusi). Seadused ja kohtule jäetud õigus kaaluda asjassepuutuvaid hüvesid, riivet ja selle eesmärki tagavad karistusjärgse kinnipidamisega põhjustatud õiguste ja vabaduste piirangu vastavust proportsionaalsuse mõttes PS § 11 järgi. 12 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Kinnipidamine ei ole vastuolus ka konventsiooniga (artikkel 5) siis, kui see otsustatakse isiku süüditunnistamise ajal samas kohtuotsuses ning selle hilisemal
alternatiivlahendusi, teiste maade praktikat ning kui muu ei aita, siis mõtlema ise välja võimalikke pehmemaid vahendeid. Mõõdukas ehk proportsionaalne kitsamas tähenduses on seadus siis, kui kasutatud vahendid on proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Suhtesse tuleb seada riivatud õigus ja riivet õigustavad põhjused. Kaalumine eeldab võimalikult kõigi poolt- ja vastuargumentide nimetamist ja kohtu seisukohavõttu. Kui riivet õigustavad põhjused jäävad kaalumisel riivatud põhiõigusele alla, on avaliku võimu abinõu põhiseadusega vastuolus ja seega keelatud. Enamik põhiõiguslikke kaasusi lahendatakse kaalumise kui ainsa ratsionaalse väärtushinnangute rakendamisel kohaldatava menetluse teel. 4. Õigusliku otsuse tegemine (subsumptsioon)
57 Karistusjärgne kinnipidamine on aga olemuselt just preventiivne kinnipidamine. Samuti on ühiskonna julgeolek eesmärgiks, mida meetmega tahetakse saavutada. Eelnevast järeldub, et analüüsitav meede ei mahu ka PS § 20 p 1 alla. Siiski, seaduslikkuse nõude puhul loetakse lubatuks piiranguid, mis on suunatud riigi julgeoleku ja ühiskonna turvalisuse tagamisele. 58 Ning ka põhiseaduses peetakse võiamlikuks põhiõiguse riivet isegi siis, kui see ei mahu seaduses toodud sellekohase ammendava loetelu alla, ent sekkumise põhjus tuleneb PS-st endast. Näiteks on selliseks põhjuseks riigi julgeolek, mida tuleb käsitleda põhiseaduslikku 56 Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002 § 20 komm 7.2. 57 Maruste, R. jt Op.Cit. komm 7.4. 58 Vallikivi, H. Põhiõiguste ja vabaduste piiramise seadusliku aluse põhimõttest
c) Mõõdukus(proportsionaalsus KT) NB! Kui kontrolli tulemusel selgus, et abinõu on mittevajalik, siis tuleb kontrollida mõõdukust ikkagi. Mõõdukus näitab realiseeritavust õiguslike võimaluste suhtes. Mõõdukuse kontrollimise vahend on kaalumine. Sealjuures kehtib reegel: mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused. 30 5) olemuse moonutamise keeld § 11 lause 2 a. objektiivne/ subjektiivne teooria Põhiõigused on indiviidide õigused. Kui kehtivad põhiõigused, seal ei saa eksisteerida objektiivne teooria i. olemus absoluutne on olemas positsioonid, mida ühelgi tingimusel
c) Mõõdukus(proportsionaalsus KT) NB! Kui kontrolli tulemusel selgus, et abinõu on mittevajalik, siis tuleb kontrollida mõõdukust ikkagi. Mõõdukus näitab realiseeritavust õiguslike võimaluste suhtes. Mõõdukuse kontrollimise vahend on kaalumine. Sealjuures kehtib reegel: mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused. 32 5) olemuse moonutamise keeld § 11 lause 2 a. objektiivne/ subjektiivne teooria Põhiõigused on indiviidide õigused. Kui kehtivad põhiõigused, seal ei saa eksisteerida objektiivne teooria i. olemus absoluutne on olemas positsioonid, mida ühelgi tingimusel
Vajalikkus ainuüksi pole lahendus. Mõõdukus (proportsionaalsus KT) NB! Kui kontrolli tulemusel selgus, et abinõu on mittevajalik, siis tuleb kontrollida mõõdukust ikkagi. Mida intensiivsem on põ riive, seda tähtsam peab olema põ eesmärk. Mõõdukus näitab realiseeritavust õiguslike võimaluste suhtes. Mõõdukuse kontrollimise vahend on kaalumine. Sealjuures kehtib reegel: mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused. riive intensiivsus vs eesmärgi tähtsus s k v kaalumisel peab arvestama kõiki poolt ja vastu argumente. Kaalumispatt- kui riiv intensiivsus ja eesmärgi tähtsus on kõrgeimal tasemel. Gäfgeni juhtum Olemuse moonutamise keeld § 11 lause 2 33 a. objektiivne/ subjektiivne teooria
Korratuse ja kuriteo ära hoidmine (nagu ka kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine) on võrreldav alus ühiskondliku turvalisusega. Kuritegude ja muude korratuste preventsioon on osa ühiskondlikust turvalisusest ning riigi ülesanne on nii ühiskondliku kui indiviidi turvalisuse tagamine. Teatud juhtudel on kuritegude ärahoidmiseks vajalik riive andmesubjekti subjektiivsete õigustega ning arvestades asjaolu, et turvalisus on demokraatiale olulise tähtsusega, tuleb andmesubjektil sageli riivet taluda. Kaasuses Z vs. Soome jõudis EIÕK järeldusele, et kuritegude preventsiooni huvides on eraelu puutumatuse rikkumine seoses isikuandmete avaldamisega ilma andmesubjekti osaluseta õigustatud. EIÕK leidis, et Z eraelu riive oli põhjendatud kuriteo ärahoidmise ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega. Tervise või kõlbluse kaitseks Tervis ja kõlblus kui kaitstavad hüved on ühiskonna arengu seisukohalt olulised väärtused
3) Mõõdukus(proportsionaalsus KT) Abinõu peab olema efektiivne ja piirama õigust vähem. NB! Kui kontrolli tulemusel selgus, et abinõu on mittevajalik, siis tuleb kontrollida mõõdukust ikkagi. Seega vajalikkus üksi ei ole piisav põhjendus. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda riive intensiivsust ja teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukam, tähtsam peab olema põhiõiguse eesmärk. (seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused). Kaalumisel peab arvestama kõiki poolt ja vastu argumente. 34 Mõõdukus näitab realiseeritavust õiguslike võimaluste suhtes. Kaalumispatt (riive intensiivsus ja eesmärgi tähtsus on maksimaalne) 4) Olemuse moonutamise keeld § 11 lause 2 b. objektiivne/subjektiivne teooria Põhiõigused on indiviidide õigused. Kui kehtivad põhiõigused, seal ei saa eksisteerida objektiivne teooria.
- rahalised nõuded (suurus teadmata, kas avalikõigusliud nõuded, tulevikus tekkivad nõuded nagu pension) - tsiviilõiguslik nõuded - omandamis õigused (õigus omandada vili – õunapuu otsas sinu aias kukub õun, see on sinu vili) Omandil on 2 erinevat riivet, millele kohanevad erinevad piiriklauslid: ***lg 1 riived (kvalifitseeritud piiriklausel): - omandi omaniku nõusolekuta võõrandamised (kui isik jääb oma omandi õiguslikust positsioonist ilma, talt võetakse õigus mingi omandi kohta ära: sundmüük, sundvõõrandamine, asja hävitamine/hävimine, konfiskeerimine)
suhetes kolmandate isikutega olema määratud seadusega ning piisavalt selged. · Seaduse kohaldajal peab olema võimalus kaaluda, kas õiguste ja vabaduste piiramine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, kusjuures seaduse kohaldaja peaks saama kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi. · Põhiõiguse riivet saab lugeda põhiseadusega kooskõlas olevaks vaid siis, kui riivel on legitiimne eesmärk. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema soovitud eesmärgiga proportsionaalsed. Nimetatut peab arvestama nii seadusandja kui ka õiguse kohaldaja.
Diskretsioonipiire pole ületatud. Tegemist on otsustusdiskretsiooniga. Mitte kõik olulised asjaolud on arvestatud. Esitatud on diskretsiooniviga. 1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine:õigus kodu puutumatusele (PS§ 33). 2. Legitiimsed eesmärgid:ühetaoline maksustamine ning riigikassa täitmine. 3. Sobivus:on sobiv ehk soodustab eesmärgi saavutamist. 4. Vajalikkus:on vajalik. 5. Mõõdukus: eesmärk kaalutab üle põhiõiguse riivet. (võiks kasutada intressi külmutamist või selle osalist kustutamist) Vahekokkuvõte:haldusorgani ehk MTA haldusakt on materiaalselt õigusvastane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastase haldusaktiga. Kaasus 9 (koost. M. Mikiver) AS-le Kiirbuss anti 26.04.2017 bussiliiniluba ja kinnitati sõiduplaan, mille alusel ta teenindab bussiliini Tallinn–Pärnu. AS Kiirbuss esitas 26.02
ÄS on hoopis teise iseloomuga sela pole aktsionäridel vaba tahet. Need on ülevõitmised, kus vähemus võetakse jõuga ära. See menetlus on väikeaktsionärile siduv. Nad jäävad lihtsalt oma aktsiatest ilma, ja saavad jõuga vastu raha. Miks seda nii tehakse? Eeldus vähemalt 1/10 kuulub suuraktsionärile. Kui vähemusaktsionäre pole rohkem riske. Kas see menetlus on õiguspärane? Leitud on argumente PS-st omandikiatse kohta RK riivet ei esine. Menetlus: enamusaktsionär 9/10 kapitaliga esitab taotluse (§ 363 ja kõik primmid) --- peab aktspnär ette nägema hüvitise --- tuleb kokku üldkoosolek aruandega,miks üle võetakse jm suured informeerimiskohustused --- otsuse tegemine otsuse täitmine EVK kaudu. Mille üle siin tavaliselt vaieldakse? HIND. Seda on võimalik vaidlustada. Juridica artikkel triin partenson 2004 nr 2.
avaliku võimu põhiseaduslik kohustus. Oluline on eristada pädevus- ehk kompetentsinorme alus- ehk volitusnormidest. Pädevusnormid on korrakaitseasutuste ülesandeid käsitlevad eeskirjad. Alusnormid annavad isiku õigusi riivavaks haldustegevuseks seadusliku volituse. Põhiõiguste riivamiseks volitav norm ei tohi lihtsalt korrata pädevusnormi koosseisu sõnastust, vaid peab riivet õigustavate tunnuste piiritlemise abil tagama, et haldusorganile pandud ülesande täitmine ning õiguste riivamine oleks seaduslik ja kontrollitav. Korrakaitse puhul on võimalik eristada kaht liiki riivevolitusi üksikvolitus ja üldvolitus. Üksikvolitus on ette nähtud põhiõiguse piiramiseks teataval juhul, normis kirjeldatud ohuolukorras. Üldvolitust rakendatakse juhul, kui tekkinud ohu tõrjumiseks pole üksikvolitust antud
tohi soodustada erakondade mustamist. Valimissüsteemi iseloomustavad: - D´hondt´i jagajate meetod - 5% künnis (pole põhiseaduses; alla künnise jäänud erakonna toetajate häältel pole kaalu ning seega pole ühetaolisuse põhimõttega kooskõlas Puutumuse või riive puhul tuleb leida mõistlik põhjus, mis riivet põhjendaks kui see põhjendus on üldse olemas (nt demokraatia stabiilsuse küsimus 5% künnis on üks demokraatia stabiilsuse mehhanismidest) - Valimiste otsesus: valimine tuleb läbi viia ilma vaheastmeteta parlament valitakse otse) Probleem: suletud nimekirjad sisuliselt vaheaste, sest antakse äravalitud nimekiri, kus keegi teine on ära otsustanud, kellel on üldse võimalus
Isikute ring, keda põhiõigus kaitseb. §9 lg2 problemaatika (juriidiline isik). b. Riive Meie õiguskorras umbes 15 aastat vana mõiste, mida ei hakatud ise nullist aretama, vaid Riigikohus võttis sisuliselt üle korraliku, välja arenenud dogmaatika. Algselt oli tekkinud Saksamaal. Riivel oli kolm tunnust: · Tegu pidi olema õigusaktiga, vastandina toimingule · Pidi olema finaalne ametikandja peab seda riivet soovima, see on tema eesmärk · Pidi olema vahetu, ilma vahelülita Kui politsei jagas korraldusi, siis see oli riive. Liiga suurte aukudega sõel. Seetõttu avati riive mõiste kõigis kolmes tunnuses. Riive ei pea olema enam õigusakt, piisab toimingust, piisab reaalsest piirangust, ei pea olema finaalne, vaid puhtalt kosaalne. Ta ei pea olea ka vahetu, vaid võib olla kaudne. Kuigi see viimane on probleem, kuna kaudsust võib mõista
põhiseadust või muuta välislepingut. Soovimatus taasavada välislepingu läbirääkimisi kallutab Brüsseli vaates kaalukausi selgelt siseriikliku lahenduse otsimise kasuks (põhiseadusliku korra muutmine). Ei ole välistatud aga on väga ebatõenäoline, et lahti võetakse kogu lepingute pakett). Üks võimalik JOKK- lahendus oleks ka ESMi reguleerimine kooskõlas põhiseaduse III aktiga ehk mehhanismi inkorporeerimine EL õigusesse. 2.Riigikohus ei tuvasta riivet (või tuvastab riive ja peab seda proportsionaalseks) ja Riigikogu ratifitseerib ESMi 5. - Zubek, R & K. Stranova. 2012. 'Organizing for EU Implementation: the Europeanization of Government Ministries in Estonia, Poland, and Slovenia.' Public Administration Vol. 90, No. 4, 2012 (937– 956). Artikkel uurib seda, kuidas kolme Euroopa Liidu liikmesriikide (Eesti, Sloveenia ja Poola) ministeeriumid on kohandunud enda ülesehitust, vastavalt ELi seaduste vastuvõtmisele
"(RKKKm 15.03. 2006, 3-1-1-18-06, p 7; RKKKm 12. 11. 2013, 3-1-1- 103-13, p-d 11-16) ...tagades kannatanuna käsitletavale isikule KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõigust tuleb samaaegselt vältimatult arvestada, et kriminaalmenetluse alustamine või selle jätkamine kui kõnealuse kaebeõiguse realiseerimise tulem kujutab endast samaaegselt ka teise isiku - kuriteos väidetavalt kahtlustatava mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mistahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on riiklikult oluline tagada, et kriminaalmenetlust alustataks ja isikut käsitletaks kuriteos kahtlustatavana alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt. 3-1-1-56-05 Mõistetavalt võib ka prokuratuur eksida kriminaalmenetluse alustamata jätmisel või selle lõpetamisel
annaabi.ee 
