Juura, 2008, lk 199 7 Ibid, lk 198 8 Riikohtu 30.04.2004 lahend nr 3-4-1-3-04 - RT III 2004, 13, 160 - § 21 lg 2 Kohustuslik kogumispension ehk Eesti pensionisüsteemi II sammas on lähtuvalt kogumispensionide seaduse § 6 kohustuslik kõikidele füüsilistest isikutest residentidele, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 9 Kui lähtuda sellest sõnastusest ei ole ka kohustusliku kogumispensioni näol tegemist lepinguvabaduse riivega kuna oma olemuselt on tegemist sarnase instrumendiga nagu iga teine füüsilisest isikust residendile kehtestatud maks, mis on loodud tagamaks riigi toimimise kulutused ning sotsiaalsüsteem. Siiski ei ole pensioni II samba näol tegemist maksuga, mille laekumised läheksid riigieelarvesse vaid kogumispensioni maksed tehakse pensionifondi. Pensionifondi näol on tegemist lepingulise investeerimisfondiga.10
ühenduse võivad oma valimiskampaaniat korraldada ja rahastada. Oluline on, et riigi poolt seatud regulatsioon võimaldaks kandideerijatel levitada ja tutvustada oma vaateid. Põhiseaduse §-s 45 lg 1 nimetatud õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või mõnel muul viisil, kehtib ka poliitilistele kandideerijatele. Kuna poliitilise välireklaami piiramine nimetatud õigust piirab, on piirangu puhul tegemist põhiseaduse riivega. Poliitilise välireklaami keelu mõõdukuse hindamisel lähtus Riigikohus mõnevõrra teistsugustest eesmärkidest kui õiguskantsler, väitmata, et õiguskantsleri poolt nimetatud eesmärgid oleksid valed. Kui õiguskantsler tuletas keelu eesmärgid seaduse seletuskirjast, siis Riigikohus võttis aluseks oma varasema praktika, öeldes et keelu eesmärk on eelkõige 8 (12)
kuid teksti tulnuks vaadelda kodulehe kui terviku kontekstis. Samuti pidas Riigikohus nõutavaks, et peab eksisteerima grupp, kes võiks asuda üleskutset täitma .9 Info levitamise moodustest on kaitstud mitte ainult sõna vaid ka kõikvõimalikud muud viisid, nagu pilt, pantomiim jms. Oluline ei ole infokandja, vaid info levitamine. Samuti ei ole vahet, kas infot levitatakse trükis, Internetis, televisiooni- või raadiosaates, filmis või kunstiteoses. Sõnavabaduse riivega on tegu isegi siis, kui riik piirab infokandjate levikut, samuti kui ta sekkub ajakirjandusväljaannete tegevusse. 10 Sõnavabadusel on nii positiivne külg (õigus infot levitada) kui ka negatiivne külg (õigus infot enda teada jätta).11 Info saamise õigus on garanteeritud paragrahviga 44, kuid sellel õigusel on otsene seos sõnavabadusega. Riik ei tohi takistada info levikut adressaadini, sest ilma temata poleks info levitamisest mingisugust kasu.
eestindusega, mille puhul kohtuistungit ei peeta ning kohtulahend tehakse võlgnikupoolsete vastuväidete puudumisel tagaselja nõude pinnalt. -12- TSIVIILKOHTULAHENDUS AUSA KOHTUMENETLUSE PÕHIMÕTE See küsimus tekib tsiviikohtumenetluses üles mitmes konstektis, esmalt on tsiviilkohtumenetluses võimalik teha tagaseljaotsuseid, mille näol on tegemist õiguse riivega. Sama põhiõiguse tagamise probleem on üleval seoses kättetoimetamise õigusliku regulatsiooniga. Nüüd näeb TsMS § 326 ette korda kuidas saab dokumenti kätte toimetada menetlusosalisele elektrooniliselt, lihtkirja või faksi teel. Menetluses peab olema tagatud võrdsuseprintsiip, õigus olla oma asja arutamise juures, õigus esindaja abile ja nõustajale. MENETLUSESE Menetluse esemeks tsiviilkohtumenetluses on eraõigussuhtest tulenev ese näiteks: võla-
2. Riive on põhiõiguse kandja kaitstud tegevuse, omaduse või seisundi iga takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine. ! ! ! Iga ebasoodus mõjutamine Riive ei ole rikkumine, ainult õigustamata riive on rikkumine. Kahtluse korral tuleb lähtuda riivest ja kontrollida põhiseaduspärasust. Klassikalise riive mõiste: 1) individuaalõigusakt eelkõige 2) pidi olema sihilik 3) vahetu kui on vähimgi kahtlus, siis on tegemist riivega. Riive on rikkumise võimalus. 3. Riive põhiseaduspärasus § 11 lause 1 Riive peab olema formaalselt ja materiaalselt seadusega kooskõlas. §43 kahekordne kvalifikatsioon- kohtu loal ja.. 0 milline on piirklausli/seadusreservatsiooni liik § 31 lause 2 lihtne SR § 26 lause 2 kvalifitseeritud SR § 18 nullklausel Formaalsed reservatsioonid § 36 lg 2 lause2 1) Formaalne põhiseaduspärasus a. Pädevus, menetlus, vorm nt § 104 lg 2
Juriidilise isiku puhul tuleb kontrollida, kas mingid põhiõigused saavad talle laieneda, vt § 9 lg 2 2. Riive on põhiõiguse kandja kaitstud tegevuse, omaduse või seisundi iga takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine. Riive on kaitstud tegevuse v seisundi mistahes ebasoodus mõjutamine Riive ei pruugi olla rikkumine, ainult õigustamata riive on rikkumine. § 11 Kahtluse korral tuleb lähtuda sellest, et tegemist ON riivega ja kontrollida põhiseaduspärasust. Klassikalise riive mõiste: 1. individuaalõigusakt eelkõige 2. pidi olema sihilik 3. vahetu 3. Riive põhiseaduspärasus (ehk põhiõiguse piirid) § 11 lause 1 0 milline on piirklausli/seadusreservatsiooni liik
"11 5. Võrdse kohtlemise põhimõte Põhiseaduse II peatükis "Põhiõigused, vabadused ja kohustused" sisalduva PS § 12 lg 1 lause 1 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Tegu on üldise võrdsuspõhimõttega. Riigikohus on märkinud, et PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse " […] esemeline kaitseala hõlmab kõik eluvaldkonnad ning isikuline kaitseala igaüht. Põhiseaduse § 12 lg-s 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine […]. Põhiseaduse § 12 lg-t 1 tuleb tõlgendada ka õigusloome võrdsuse tähenduses - seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine.
(õiguskindlus) Kelsen 2. tegevuse / tegevusetuse vaidlustamine Kui riik piirab õigusi, siis on akt, mida vaidlustada vaidlustame tegevuse RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04 tegevusetust saab kontrollida 3. kontrolli intensiivsus kontrolli intensiivsus peaks sõltuma sellest, kui intensiivne on põhiseaduse riive a. ilmselgete vigade kontroll kohus peaks teostama siis, kui tegemist on väga kerge riivega; tähendab, et riigikohus tolereerib vigu, mis pole ilmselged b. mõistlikkuse kontroll palju ühist võrdsuspõhiõigusega c. täielik sisuline kontroll tuleb toime panna siis, kui tegemist väga oluliste põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1
(õiguskindlus) Kelsen 2. tegevuse / tegevusetuse vaidlustamine Kui riik piirab õigusi, siis on akt, mida vaidlustada vaidlustame tegevuse RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04 tegevusetust saab kontrollida 3. kontrolli intensiivsus kontrolli intensiivsus peaks sõltuma sellest, kui intensiivne on põhiseaduse riive a. ilmselgete vigade kontroll kohus peaks teostama siis, kui tegemist on väga kerge riivega; tähendab, et riigikohus tolereerib vigu, mis pole ilmselged b. mõistlikkuse kontroll palju ühist võrdsuspõhiõigusega c. täielik sisuline kontroll tuleb toime panna siis, kui tegemist väga oluliste põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1
(laulusõnad on netist alla laetavad, seega on avalik teave. Kuna sisaldab mõtet, siis võiks olla erasõnum), postkaart ega foto. Esemeliselt kaitseb PS § 43 ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid. Kolleegium nõustub õiguskantsleri seisukohaga, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, siis ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Samas on kirja sisuga tutvumine isegi adressaadi juuresolekul võimalik PS §-i 43 järgides. Kuna praegusel juhul tuleb eeldada, et täidetud oli VangS § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad, välja arvatud VangS § 29 lõigetes 4-5 sätestatud
initsiatiivi leiutise arengusse panustama ehk üldist arengut soodustama. Kahtlemata on kehtiv patendisüsteem liialt jäik reguleerimaks nii interdistsiplinaarse tehnoloogia patenteerimist sealjuures tagamaks vastava tehnoloogia loomupärane areng. Siinjuures tuleks aga ära märkida, et fundamentaalsete muudatuste aeg on möödas, peamiselt põhjusel, et massilise patenteerimise tulemusel tekkinud patendipadrikus olevate patentide kaitseta jätmise korral oleks tegu õiguskindluse teatava riivega ning tooks kahtlemata kaasa tohutul hulgal kohtuvaidlusi. 32 SUMMARY Nanotechnological Inventions in Patent Law: Challenges and Solutions Nanotechnology is one of the most society-embracing technologies during the last decade. Its discoveries shift development of science revolutionary, giving opportunity to make us all healthy and wealthy, ending myriad diseases and even old age
Siinjuures on oluline hinnata Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt paika pandud selle printsiibi kolme astet:64 abinõu sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vajalikkuse hindamisel tuleb analüüsida, kas eesmärki on võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõuga ning mõõdukuse puhul tuleb kaaluda põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning riivega saavutatava eesmärgi tähtsust.65 Kahtlemata soodustab karistusjärgne kinnipidamine ühiskonna turvalisemaks muutmist, seda eriti kirjeldatava meetme puhul, mille kohaldamise üheks eelduseks on isiku varasem karistatus. Kuna aga isik on sellest hoolimata jätkanud kuritegude toime panemist, on ilmselge et ühiskonna turvalisust ei ole võimalik nende puhul enam saavutada tavalise sanktsiooni suurusele vastava karistusega. Ja kuigi karistusjärgse
lõigetes 3 ja 5 sisalduvad piirangud on mõnel juhul ette tulevat pikka vahi all pidamise aega arvesse võttes kehtivas õiguses kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega3 (PS). PS § 20 lõige 2 punkt 3 näeb ette võimaluse võtta isik vahi alla enne kohtuotsuse langetamist, kuid siiski tuleb rõhutada, et nimetatud juhul on tegemist isiku, keda ei ole veel süüdi mõistetud põhiõiguste intensiivse riivega. Antud juhul pole tegemist isiku karistamisega, vaid tõkendi seadmisega kriminaalmenetluse tagamiseks. Sellest johtuvalt peaksid ka edaspidised eelvangistusega kaasnevad riived olema võimalikult minimaalsed ning teenima vaid kriminaalmenetluse tagamise eesmärki. VangS § 90 lõiked 3 ja 5 vahistatutele liikumis- ja suhtlemispiirangud, nii hoitakse vahistatuid ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui kinni peetav isik töötab või õpib,
Strasbourg'i kohtu 23.aprilli 1997.a otsus kohtuasjas van Michelin Hollandi vastu. - teha selle kantselei kaudu (avalikult) teatavaks (TsMS §-d 226 ja 329 ning HKMS § 28 lg l ja § 66 lg 2); Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui: · alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja · toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust
-kas kuulutada kohtuotsuse või Strasbourg'i kohtu 23.aprilli 1997.a otsus kohtuasjas van Michelin Hollandi vastu. -teha selle kantselei kaudu (avalikult) teatavaks (TsMS §-d 226 ja 329 ning HKMS § 28 lg l ja § 66 lg 2); Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui: alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale; kuulutada klassikaliselt kohtuotsuse resolutiivosa ja nimetada päev, millal tehakse
täitevvõimu organ sekkuda ja mis menetluses ta seda teeb. Kõige rohkem on seda põhimõtet rakendatud avalikõiguslike rahaliste küsimustega seoses. Peab ära näitama ülem- ja alammäära ja valemi, mille alusel võib anda delegatsiooni. Oluline küsimus peab olema seadusest tuletatav, seda ei saa määrusandja ise otsustada. d. Kvalifitseeritud piiriklauslist tulenevad tingimused. §43 formaalseks tingimuseks kohtuluba. Kui on tegemist selle riivega, siis see riive eeldab, et seadusandja on ette näinud kohtuloa. Kui seda pole ette nähtud, on riive koheselt põhiseadusvastane. (2)Materiaalne põhiseaduspärasus Sellel on eelkõige kaks tasandit: a.i.1.a.i.c.a. Riive eesmärgi legitiimsus lävi ei ole väga kõrge. Legitiimseks peaks saama peaaegu iga riive eesmärgi. · Lihtne piiriklausel legitiimne on iga seadusandja poolt püstitatud eesmärk, mis ei ole põhiseadusega otseses vastuolus
initsiatiivil. Järelevalveorgan võib esitada halduskohtule protesti. Halduskohtul on pädevus tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks, tunnistada akt õigusvastaseks, nõuda eelneva olukorra taastamist, mõista välja kahju. X teema RIIGIVASTUTUS ___________________________________________ Sunni kohaldamine seondub alati isiku õiguste riivega. Eelkõige puudutab see isiku vabadusõigusi, kuid ka teisi õigusi. §1 Sunni liigid Karistusõiguslik sund selle eesmärk on eelkõige repressioon. Selle kohaldamise teel on saavutatav ka isiku õiguskuuleka käitumise eesmärgid. - seoses kuriteoga - seoses väärteoga Menetlusõiguslik sund näiteks kohtumenetluslik sund. Kohus saab seda sundi kohaldada isikute suhtes, et tagada menetluse läbiviimine. See on iseloomulik kõikidele kohtuliikidele. Sundi saab kohaldada ka
füüsiline isik olema deliktivõimeline. Seadus võib subjektile esitada erinõudeid sõltuvalt haldusõiguserikkumise iseloomust või kohaldatava sunnivahendi eripärast. Samas võib mõnda liiki haldussunni vahendeid kohaldada ka isikute suhtes, keda ei saa võtta haldusvastutusele (nt. alaealised) Juhul kui vastupidine ei tulene otse seadusest, saab haldussundi kohaldada ka riigi- ja KOV organite (ametiasutuste) suhtes. Sunni kohaldamine seondub alati isiku õiguste riivega. Eelkõige puudutab see isiku vabadusõigusi, kuid ka teisi õigusi. Sunnivahendite rakendamise kord: Proportsionaalsus rakendatava sunnivahendi ja rikkumise vahel. Haldussunni kohaldamisel loetakse proportsionaalseks seda vahendit, mis on minimaalselt vajalik selle vahendiga silmaspeetava eesmärgi saavutamiseks. Kohane menetlus. Tagatud peavad olema isikute põhilised menetlusõigused: õigus informatsioonile õigus saada ära kuulatud kaebeõigus
Halduskohtul on pädevus tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks, tunnistada akt õigusvastaseks, nõuda eelneva olukorra taastamist, mõista välja kahju. 60 X teema RIIGIVASTUTUS ___________________________________________ Sunni kohaldamine seondub alati isiku õiguste riivega. Eelkõige puudutab see isiku vabadusõigusi, kuid ka teisi õigusi. §1 Sunni liigid Karistusõiguslik sund selle eesmärk on eelkõige repressioon. Selle kohaldamise teel on saavutatav ka isiku õiguskuuleka käitumise eesmärgid. - seoses kuriteoga - seoses väärteoga Menetlusõiguslik sund näiteks kohtumenetluslik sund. Kohus saab seda sundi kohaldada isikute suhtes, et tagada menetluse läbiviimine. See on iseloomulik kõikidele kohtuliikidele. Sundi saab kohaldada ka
ebaõiglus: igasugused üksikisiku seisukohast ebasoovitavad tagajärjed, mille kõrvaldamise nõue isikul seadusest tulenevalt on (varaline kahju, haldusakti andmisega viivitamine, asja alusetult äravõtmine või selle kasutamise takistamine, püsiv põhiõiguste rikkumine, samuti juhud, kus tegevus iseenesest oli õiguspärane, kuid kus on tegu põhiõiguste ja vabaduste erakordse riivega Riigivastutus Riigivastutus tähendab kõige laiemalt vastutust avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ehk ebaõigluse kõrvaldamise kohustust. Kahju võib seisneda varalises kahjus, haldusakti andmisega viivitamises, asja alusetult äravõtmises või selle kasutamise takistamises, püsivas põhiõiguste rikkumises või muudes kahjulikes tagajärgedes. Siia kuuluvad ka juhtumid, mil kahjustanud
RKKKm nr 3-1-1-59-99 ja nr 3-1-1-118-02). Eelmärgitust tuleneb, et kui kriminaalmenetluse mingil ajahetkel ei saa menetleja arvates kahtlustatava või süüdistatava puhul enam rääkida vahistamisaluse olemasolust, siis tuleb tühistada ka sellele isikule kohaldatud kautsjon ja kautsjonisumma talle tagastada. Vahistamisel on eeskätt ja põhiliselt tegemist isiku vabadusõiguse riivega, kuid vähemal määral võib vahistamine riivata teisigi põhiõigusi. Ka kautsjon seab isiku liikumisvabadusele piiranguid ja on seega tema vabadusõiguse riiveks. Kuid mõistetavalt on kautsjoni puhul (kui isik viibib vabaduses) vabadusõiguse riive intensiivsus oluliselt väiksem kui vahistamise korral. Samas aga on kautsjoni puhul eeskätt ja põhiliselt tegemist isiku omandiõiguse riivega. Selline riivatavate põhiõiguste erinevus vahistamise ja kautsjoni puhul
annaabi.ee 
