Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868. aastal Tänassilma lähedal Viljandi vallas. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja liitus peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe ,,Postimees" toimetaja. Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. Jaan Tõnisson riigivanemana ...
Tallinnas puudus eestimeelne päevaleht. Luba siseministeeriumi käest, mis oli vajalik ajalehe väljaandmiseks, sai Päts küllaltki lihtsalt kätte ning sellest peale algaski kauakestev võitlus K. Pätsi "Teataja" ja J. Tõnissoni "Postimehe" vahel. Lõpuks anti mõlemaid ajalehti välja. Eesti ajaloos K. Päts on Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Eesti esimene president Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Tema pooldajad lõid temast just sellise tegelase. Mingil määral sümboliseerib neid pürgimusi Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks nimetamine
peamiselt üld-, välis- ja rahanduskomisjonides. Ühtlasi oli Rei II Riigikogu esimees ajavahemikus 9. juuni 192522. juuni 1926. Lisaks eelloetletule oli August Rei riigi haridusnõunik aastast 1923, Eesti delegatsiooni juhataja Eesti-Läti piirikomisjonis 19231925, Eesti delegatsiooni juhataja Rahvasteliidu täiskogu koosolekuil Genfis 1925. August Rei oli koos Jaan Tõnissoniga Eesti esindaja ka Parlamentidevahelise Uniooni konverentsil Londonis 16.22. juulil 1930. Riigivanemana tegutses August Rei 4. detsembrist 19289. juulini 1929. Tema juhitud valitsuskoalitsioonis olid sotsialistid, kristlik rahvaerakond, tööerakond, asunikud. Rei riigivanema ametis oleku aja tegevusest võib esile tuua näiteks kaubanduslepingu sõlmimist Nõukogude Liiduga. 1929.a toimus ka Rootsi kuninga Gustav V visiit Eestisse, kus vastuvõtjaks oli riigivanemana August Rei. 5
kitsendada põhiseadusega kehtestatud vabadusi. Kuna Eesti Vabariik oli demokraatlik, siis valitses mitme parteilisus, see aga tähendas, et ükski erakond polnud võimeline looma tugevat valitsust. Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3-5 erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. Kõige aktiivsem poliitik oli Konstantin Päts (Põllumeest kogu), kes tegutses viiel korral Riigivanemana. Talle järgnesid Jaan Teemant (ka Põllumeeste kogu) ning Jaan Tõnisson (Eesti Rahvaerakond ), kes tegutsesid Riigivanemana neljal korral. 2. 1933.aasta PÕHISEADUS 1920.aasta lõpus puhkenud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast
32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse Puhastus riigiaparaadis Tsensuur Riiklik Propaganda Talitus Erakonnad keelati Isamaaliit Kutsekojad 8. dets 1935 vapside plaanitud riigipööre Tartu vaim 1937 Rahvuskogu 1
Pätsi elulugu ja tema isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimitud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. Vastu tuli seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Konstantin Päts oli üks Eesti ajaloo silmapaistvaimaim riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedale.Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. 1930. aastatel ei olnud Päts siiski kogu rahva seas üksmeelselt austatud ja imetletud riigimees. Tal oli ka vastaseid. Nõukogude ajal oli kohustuslik teda sõimata, ka uuemal ajal teame me rohkem
See on inimsusevastane kuritegu. Seda rakendas NL. Eestis aastatel: 1941 (juuniküüditamine) ja hiljem ka. Okupatsioon- võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist. Kes olid need isikud ja millega on nad ajalukku läinud? Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, EV esimene president. On läinud ajalukku EV esimese presidendina ja Eesti riigivanemana. Korraldas ka riigipöörde katse, mis tal õnnestus, et vapsid ei võidaks. Jaan Tõnisson- Eesti riigitegelane, korduvalt Eesti riigivanem. Esindas palju riiki ja aitas kaasa väga palju poliitikas. Johan Laidoner- Eesti sõjajuhataja. Korraldas koos Pätsiga riigipöörde. 3. Kirjuta arutlus eraldi lehele (vaata arutluse hindamislehte!!!!) Eesti Vabariigi areng aastail 1920−1940: probleemid ja lahendused 1
Sissejuhatus Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees on Konstantin Päts. Kui arvata kokku tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonil Eesti Vabariigi hävinguga seotud sündmustes aastatel 1939 ja eriti 1940. Eesti Vabariigi esimene periood personifitseerub suuresti just Konstantin Pätsi isiku kaudu. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930
2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine on olnud üks väga keerukas protsess, mis on nõudnud paljude inimeste elusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele, kuid oleme suutnud teha seda lõppkokkuvõttes siiski edukalt. Antud tegevuse käigus on teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta on kahtlemata Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemise vastutus- rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei olnud mitte kõgi silmis imetlusväärne ja austatud riigimees. Tema kohta kõneldi palju halvasisulisi kuulujutte ja teda tembeldati fasistiks Itaalia ja Saksa moodi. See-
), teemapõhine, demograafiliselt suunitletud. Viis suurt päevalehte, mis kõik oma numbri mahtu märgatavalt suurendasid. Suuremad kirjastusühisused ja nende väljaanded 1933. a eeltsensuur ajakirjanduses (tegelikult polnud see olukord nii hull, kui ta tookord paistis väljaannetele, seda võeti valulisemalt vastu kui tegelikult oli, samas julgeti vastu hakata, ajakirjandus mõnes mõttes ässitaski vastuliikumisi) Tõnisson riigivanemana Päevalehed vihased ning võitlesid eeltsensuuri määruse vastu. Ruumitäiteks ja boikotiks avaldati lehtedes täiesti sisuliselt mõttetuid lugusid/artikleid/õpetusi – kuidas paarituvad gorillad, kuidas kasvatada maasikaid jne jne. Ei avaldatud valitsuse teadaandeid, nt avaldati ka pealtnäha ilusat luulet (algab – Liisal on punane pliiats), mille esitähtedest moodustus „laku perset tsensor“. Algasid läbirääkimised valitsuse ja päevalehtede vahel. 17
Kuna Eesti Vabariik (EV) oli demokraatlik, siis valitses mitme parteilisus, mis aga tähendas, et ükski erakond polnud võimeline looma üksi tugevat valitsust. Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3- 5 erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. Kõige aktiivsem poliitik oli Konstantin Päts (Põllumeest kogu), kes tegutses (kõige kauem) viiel korral Riigivanemana. Talle järgnesid Jaan Teemant (ka Põllumeeste kogu) ning Jaan Tõnisson (Eesti Rahvaerakond ), kes olid Riigivanemana neljal korral. 2.2.2. 1933 a. põhiseadus 1920.aasta lõpus puhkenud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Hinnad langesid ja Eesti kaupade turg mujal maailmas vähenes. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades
● 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL); ○ A. Larka, A. Sirk; ○ umbes 20 000 liiget; ○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra; ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks;
● 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL); ○ A. Larka, A. Sirk; ○ umbes 20 000 liiget; ○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra; ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks;
eelisjärjekorras Vabadussõjas silma paistnutele, ent sotsialistid olid selle vastu). Ametisse astus Ants Piibu valitsus. 22 Järgnevalt oli Tõnisson IV Riigikogu liige; 19231925 ja 19321933 Riigikogu esimees, 19271928 ja 1933 riigivanem ning 19311932 välisminister. 1928. aastal parandas Tõnisson suhteid Rootsiga, tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas Gustav V vastukülaskäiku 1929. aastal. Tõnissoni eesmärgiks oligi Eesti lähendamine Skandinaavia maadele, sest ta taipas, et Balti riikide omavaheline liit jääks välisjulgeoleku tagamiseks liialt nõrgaks. Ent Rootsi ei olnud liidust Eestiga reaalselt huvitatud ning hilisemad valitsused asusid otsima hoopis Poola toetust. Lõpptulemuseks oli see, et tuge ei saadud kusagilt ning Eesti pidi leppima nõrga ja lõdvalt seotud Balti Liiduga.
Novembri lõpul valiti ka Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905), mille esimees oli Nikolai Janson, liikmed: Mihhail Tomski (Tallinna metallitööliste ametiühingu esimees). Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa Keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid demokraatiat ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja kohalikku omavalitsust. Rahumeelne poliitiline tegevus Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi mõõdukas tiib (“Bürgermusse”), mida juhtis Jaan Tõnisson, tõstis esile kultuurilise ja poliitilise autonoomia küsimused Balti provintsides. Radikaalne tiib (“Aula”), kes pidas oma
1932 aug Riigivanema kandidaadid Johan Laidoner, Konstantin Päts, August Rei ja Andres Larka Hilary Karu 63 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VABARIIK 1930NDATEL 12.märts 1934 riigipööre Kuna rahva seas oli populaarsem Andres Larka, vapside juht, korraldasid Päts ja Laidoner riigipöörde Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukora + Korruptsioon Kasutas võimu ära, et määrata valitsusse oma soosikuid Laidoner sõjaväe ülemjuhataja Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Paul puhkusele + 2.oktoober vaikivasse olekusse Vaikiv ajastu Puhastamine vapsidest Tsensuur Riiklik propaganda Talitus (1.raamatu aasta, Eesti lipu aasta = igasse tallu lipp) Erakonnad keelati ära
valitsuse etteotsa. Kohusetäitjaks oli Poska. Päts oli Sõja- ja peaminister. 27.11.1918 Hakkas agiteerima, et punaarmeele tuleb Narvajõele vastu minna. Pätsil oli suuri teeneid, et vabadussõda võideti. See oli kõige ohtlikum periood. 1919. aasta kevadel ta vabanes peaministri kohustustest ja rajas Põllumeeste Partei. Kogu poliitilise karjääri ajal oli põllumeeste partei eesotsas. Kuni 1934. asatani oli Päts peaministri või riigivanemana 5 valitsuse eesotsas. Sageli olid tema ümber igasugused skandaalid. 12.03.1934 Korraldas Laidoneri abil riigipöörde. Selle käigus pani vangi kõik vapsid ja Kommunistid. Kõik poliitilised parteid saatis laiali. 1934. aastast koondus võim Eestis triumviraadi kätte: Päts, Laidoner, Eenpalu. Algas nn vaikiv ajastu. Mitmed poliitikud saadeti välismaale saadikuteks (Rei). Halvenesid Pätsi 32
JT oli sunnitud välismaale sõitma, kus tegutses Eesti iseseisvuse tunnustamise nimel. Peagi jõudis ta aga tagasi, et organiseerida Vabadussõtta minemist. Oli riigivanem ja valitsuse eesotsas, ka minister EV ajal. Tema esimene valitsus Vabadussõja järel saavutas esialgu vaherahu, seejärel sõlmiti Venemaaga rahuleping. JT osales I, II, III, IV ja V riigikogu koosseisus, oli II RK esimees. 1927 sai oma teise valitsuse moodustada, tegi riigivanemana visiidi Rootsi kuningriigis. 1928 valis TÜ ta audoktoriks tema riiklike teenete eest. 1931 sai JTst Pätsi valitsuses välisminister, 1933 oli ta riigivanemana uue põhiseaduse ja presidendi institutsiooni loomise juures. Samas ka kaitseseisukorra ja eeltsensuuri ajal võimul. Jäi opositsiooni, kes sai ennast avaldada väga piiratult. Jätkas igal vabal hetkel Postimehe kureerimist kuni selle sekvestri e sundhoolduse alla minekuni 1935 * (P võeti valitsuse suuna pooldajate kätte)
Vähendasid koosseise ja kärpisid töötajate palku. 8) Tööstuse elustamiseks suunati ettevõtetesse riiklikke tellimusi. Krooni devalveerimine: Suurbritannia oli loobunud kullast valuutal ning naela väärtus langes 1/3. Selle otsuse järgi langes Eesti kroonide väärtus. Eesti pank sai 7 miljon krooni kahjumit. Eesti polnud piisavalt arenenud ja ei teadud, et kullast loobumine valuutast leevendab olukorda. Mais 1933 tuli võimule Jaan Tõnisson riigivanemana, kelle valitsus koosnes rahvuslikust erakonnast. Eesti kroon eemaldas kulla ning väärtus langes 35% võrra, et ta vastaks Rootsi krooni väärtusele. Majanduslik rahvuslus: majandusliku rahvusluse tunnused, riigi sekkumise süvenemine, riiklikud aktsiaseltsid, põllumajanduse subsideerimine, plaanimajanduse elemendid, industrialiseerimine, elatustaseme allasurumine. 1934-1939- Autoritaarne ajajärk, loobutud oli demokraatiast. Ulatuslikud muudatused
aasta keskpaigani. Seejärel algasid rünnakud välisministeeriumi ja välisministri Ants Piibu vastu (Eesti Päevaleht hakkas rünnakuid tegema). Süüdistati teda Vene-Eesti suhete lohakile jätmises - Venemaa tühistas mitmed majanduslepingud, kokku kuivas senine ulatuslik transiit. Mõnda aega pidas valitsus vastu kuni Tööerakond otsustas oma saadikud tagasi kutsuda, nii ei jäänud Pätsil muud üle, kui teatada 24. oktoobril 1922 valitsuse laiali saatmisest. Juhan Kukk moodustas uue riigivanemana valitsuse - Tööerakond andis riigivanema ja Põllumeeste kogud andsid parlamendi esindaja koha. Enam-vähem taastati endine koalitsioon, ainsana jäid välja Kristlik Rahvaerakond. Pätsi valitsuse puhul oli muudatused suured, sest Asutav Kogu oli üheparteiline, nüüd Kuke valitsus aga muudatused väikesed. Uues valitsus jäi tooni andvakas Põllumeeste Kogud - nende käes olid ka juhtivad majandusministrite ametid - määrasid Eesti majandus-poliitilist kurssi
annaabi.ee 
