tapeti, s.h.E.Röhm). Sel ajal oli SA – s 1 miljon meest. 1925 – eraldus SA-st SS – Hitleri ihukaitsevägi (parteisisene politsei). Pärast SA likvideerimist muutus SS natsipartei eliitorganisatsiooniks – mustsärklased. Kontrollis kogu riigi – ja politseiaparaati, oli natsliku poliitika peamine elluviija. ALGAS SS AEG. Tänavakakluste aeg oli möödas, algas koonduslaagrite aeg. 1933 – loodi Gestaapo – salajane riigipolitsei. SD – poliitiline luureorgan SS ja Gestaapo tähtsaim juht oli H. Himmler. 1935 – nn. Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse kodakondsus abielud aarialaste ja juutide vahel tunnistati kehtetuks nende abieluvälised suhted olid karistatavad 1938, 9 - 10.nov. - Kristallöö: rünnatakse juute Saksamaal, Austrias, nende kodusid, kauplusi,sünagooge. See on üks osa holokaustist. Valmistumine sõjaks, välispoliitika: 1922 – Rapallos Saksa – NSVL leping
1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E.Röhm. 1925 – luuakse SA raames ka SS, mis oli kaitsemalev – ülesandeks parteisisene kontroll. SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933 – luuakse SA raames Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine. Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama. Sisepoliitilised muudatused Hitleri poolt: Riik sekkus majandusse rohkem. Loodi majanduse Peanõukogu, mille alluvusse loodi hulgaliselt väikseid ministeeriume, kelle ülesandeks
Märgitud Eigo Argeti lugu Raamatu alguses läheb kunstnik Eigo Helsingisse külla oma sõbrale Tammus Hurmile kellega ta arutas küüditamist ja Eestlaste olukorda Soomes. Siis lähevad nad näitusele ja Tammus Hurmi naisele tuleb riigipolitsei külla kes teatavad talle et Tammus on arreteeritud. Kui Eigo Tammuse juurde läheb, siis arreteeritakse ka tema ja viiakse Rataku vanglasse.Seal ta korraldas näljastreiki ja lootis siiralt et ta saab minema aga ülekuulamise käigus selgus, et Soome annab Venemaale ta välja. Terve se aeg Eigo naine Irja ja tema sõbrad-tuttavad tegid kõik, et Eigo välja saada otsides abi poliitikutelt kuid tulutult Järgmisena pannakse ta rongile kus on paar nari ja auk põrandas
Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Endise Preisi poliitilise politsei ühest osakonnast kasvas välja Gestapo (Geheime Staatspolizei ehk Salajane riigipolitsei), mis allutati SS-ile. Tekkisid ka esimesed koonduslaagrid, mida juba 1933. a. lõpuks oli umbes 50. Et NSDAP programmis oli silmapaistval kohal antisemitism, said rassistliku tagakiusamispoliitika objektiks kohe juudid. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest ning piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduse kui kultuuri vallas (nn. Nürnbergi seadused). Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused.
SS (Schutzstaffel) - kaitsemalev, keda nende mustade särkide tõttu hüüti ka mustsärklasteks. Loodi 1925. a. SA raames Hitleri ihukaitse ja parteisisese politseiüksusena. Pärast Hitleri võimulesaamist prooviti SS-ist kujundada aarialaste eliitorganisatsiooni. SS-i kontrolli alla läks nii riigi kui ka parteiaparaat. SS oli natsiterrori peamine elluviija, talle allusid koonduslaagrid. 1934. a. allutati SS-ile Gestapo. Gestapo (Geheime Staatspolizei) - Salajane riigipolitsei, tekkis aprillis 1933. a. endise Preisimaa (enne Hilerit oli Saksamaa liitriik) salapolitsei ühest osakonnast. eesmärgiks oli natsireziimi vaenlaste jälitamine. antisemitism - juudivaenulikkus, võib olla nii rahvuslik, usuline kui ka ideoloogiline. rassism - ideoloogia, mis eristab täisväärtuslikke ja mittetäisväärtuslikke rasse. repressioon - mahasurumine, summutamine, surveavaldus, karistus
juunil 1934 nn. pikkade nugade ööl. (SA püsis siiski kuni 1945) 1925 loodi SS (Shutzstaffel ehk kaitsemalev ehk mustsärklased). Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast kõikvõimas poliitiline politsei, kes kontrollis kogu riiki. (II maailmasõja ajal tegutses kurikuulus Waffen-SS (=Relva-SS), mis oli osalt sõjavägi, samas osa SSist) 1934 asutati Gestapo (Geheime Staatspolizei Salajane Riigipolitsei). See oli sisuliselt riiklik salapolitsei. Tekkisid koonduslaagrid (tuntumad Buchenwald, Dachau), kuhu saadeti natsidele mittemeelepäraseid inimesi juba alates 1933. aastast. Tõelised õudused (=massilised hukkamised) toimusid koonduslaagrites Teise maailmasõja ajal. Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst).
3) Tema käsul süüdatakse Riigipäeva hoone. Alguses süüdistatakse kommuniste. Keelatakse komm, parteid, hiljem ka sots dem partei. 4) 1933 sureb president. Uut presidenti ei valita kuna riigipäeva põletamisets on ohukord, uut presidenti ei valita. Hitlerist on saanud riigivalitseja. Totalitaarne riik (üks valitseja, üks partei) Sisepoliitika · Rassipuhtuse teooria. Juudid hävitamisele · 1933 luuakse Gestapo salajane riigipolitsei. Teisitimõtlejate hävitamisek ja avastamiseks. 1935 võetakse Saksamaal vastu Nürbergi seadused. Oluline linn kuna seal toimusid natsistipartei koosolekud. 1) Juudid eemaldati riigi , teaduse ja õppeasutustest. 2 2) Juutide tegevust majanduse ja kultuuri vallas piirati (mittetöine tulu tuli kaotada) (Pangand võeti J ära ja natsionaliseeriti nende varad)' 3) Juutidelt võeti ära kodakondsus
"Teine Riik"). Saksamaad eriti rängalt tabanud ülemaailmne majanduskriis (19291933) saavutas aastal 1932 haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45 % töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40 %. Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, millega toodi Saksamaa majanduskriisist välja. Saksamaal loodi ka riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) Gestapo aastatel 19331945. Salajane riigipolitsei moodustati 26. aprillil 1933, Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel. Pärast NSDAP valimisvõitu 1933. aasta sai NSDAP liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteilise ning riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimiste ja liitmiste teel. Repressioonide kõrghetkel alates 1939. aastast oli Gestapo riikliku julgeolekuameti RSHA neljandas osakond.
a.; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e. rünnakrühmade juhtide tapmine). · juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). Rajati koonduslaagrite süsteem; kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine). ·Majanduses: Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. Kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat.
Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme
Hitleri võimuletulekuga kehtestati üheparteiline diktatuur, mille tulemusena kaotas Riigipäev igasuguse funktsiooni. Hitleri võimalike konkurentide vastu, vasakpoolsete parteide vastu ning juutide ja teiste ,,alamrassi" esindajate vastu alustati massilist terrorit. Rajati koonduslaagrite süsteem, kus teise maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks loodi vastav repressivaparaat, kuhu kuulusid GESTAPO Salajane Riigipolitsei, SD julgeolekuteenistus ja SS Kaitsemalev, mis tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega. Hitleri välispoliitika eesmaärkideks olid ,,Suur-Saksamaa" loomine, sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles` süsteemi poolt Saksamaale esitatud nõuete kehtetuks kuulutamine ning Euroopas, hiljem ka kogu maailmas sakslaste valitseva seisundi saavutamine. Selleks et neid eesmärke saavutada, alustati Saksamaa taasrelvastamist taasloodi armee, taastati
a.; E.Röhm`i ja teiste tähtsamate SA / Rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine. · Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). · Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine). 4 · NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned. Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225.
E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). · juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt "Mein Kampfi" levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat
o juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine. · Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). · Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi"levitamine). · NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned. Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses.
1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt "Mein Kampfi" levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse.
järgmine aasta ära suri, kuulutati Hitler saksa rahva juhiks. NSDAP aitasid võimule valimislubadused: kõrgetasemeline majandus; tööpuuduse kaotamine; sõjalise võimsuse taastamine; Versaille'i rahulepingu tingimuste ümber vaatamine. Veebruaris 1933 võeti suund diktatuurile, kui süüdati Riigipäevahoone. Erakorraliste valimiste tulemusel said natsid enamuse ja algas üheparteiline diktatuur. (1933-1945) Riigielus omasid suurt mõju ka – SS (kaitsemalev), Gestapo (salajane riigipolitsei), Riiklik propagandaamet. Nende ideoloogia üheks tugisambaks oli aaria rassi ülistamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine (juutide, omasooriharate, mustlaste tagakiusamine). Hitlerjugend hoolitses noorte ideoloogilise „harimise” eest. 4. Kommunistlik diktatuur Venemaal. 1922-1991 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 1922. aastal Genovas sõlmiti NSVL ja Saksamaa vahel Rapollo leping, millega taastati diplomaatilised suhted.
1939), Etioopia vallutamine (1935-1936) Lääne riikide lepituspoliitika Hitlerliku saksamaa suhtes SA- rünnakrühmlased, mustsärklased. Parteisisene politseli, koondunud 1000000 meest.E. Röhm 1934- pikkade nugade öö. Tapeti E.Röhm, Hitler kõrvaldab oma konkurendid. NSDAP- Sa raames oli loodud ka SS, mis oli kaitsemalev ja Ssist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933- allutati SS ile Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. 1935- võetakse vastu Nümbergi seadused. Nümberg- linn saksamaal, kus käisid koos natsipartei kongressid, seal asusid natside juhtorganid. Seadused puudutavad eelkõige juute. Seadustega juudid eemaldatakse õppeasutustest, piiratakse nende õigusi(jäetakse neist ilma), keelustatakse juutide ja sakslastevahelised abielud.
Ainuparteiks NSDAP * – keelustati teised parteid Likvideeriti ametiühingud 1934.a. kuulutas Hitler end saksa rahva juhiks – Führeriks * Hitleri isikukultus Loodi SS – kaitsemalev (schutzstaffel), algselt Hitleri ihukaitsevägi, nn mustsärklased, eesotsas H. Himmler Loodi GESTAPO – salajane riigipolitsei, mis allus SS-le Rajati koonduslaagrid *– 1933.a-st tuntuim Buchenwald, kuhu saadeti juudid, kommunistid, homoseksuaalid Alustati sõjaks valmistumist * Tuntuim püha – Nürnbergi paraad Hitlerjugend Natsipropaganda, raamatute põletamine*
c. Riiki valitseti valitsuse määrustega. d. Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvenemine aja jooksul): e. Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine (eriti juudid ja slaavlased) f. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- salajane Riigipolitsei; SD- julgeolekuteenistus; SS- kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega)) g. Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergis parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks ,,Mein Kampf'i" levitamine) · Majanduses: a. Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. b. Kasvas riiklik sekkumine majandusse. c
likvideeriti lõplikult - parteide tegevus keelati ja kehtestati diktatuur. Riigipäevast sai esindusorgan. 1921.a.loodi SA ehk rünnakrühm, mille liikmeid nim.pruunsärklasteks. 30.juunil 1934 SA juhtkond hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president Paul von Hindenburg, sai Hitlerist riigipea. 1925a loodi SA raames SS ehk kaitsemalev ehk mustsärklased. Esialgu oli SS Hitleri ihukaitsevägi ja täitis parteisisese politsei ülesandeid. Loodi Gestapo ehk salajane riigipolitsei. Tagakiusamise objektiks said juudid. Seadustega eemaldati nad riigi-,teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegevust majanduse ja kultuuri vallas. Nn. Nürnbergi seadustega võeti juutidelt kodakonsus ja neist said riigi alamad. Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud ning nende abieluvälised suhted karistatavad. Suurenes oluliselt riigi sekkumine majandusse. Sõjatööstustoodang kasvas 12x. See elavdas majandustegevust ja
(1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Endise Preisi poliitilise politsei ühest osakonnast kasvas välja Gestapo (Geheime Staatspolizei ehk Salajane riigipolitsei), mis allutati SS-ile. Tekkisid ka esimesed koonduslaagrid, mida juba 1933. a. lõpuks oli umbes 50. Et NSDAP programmis oli silmapaistval kohal antisemitism, said rassistliku tagakiusamispoliitika objektiks kohe juudid. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest ning piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduse kui kultuuri vallas (nn. Nürnbergi seadused). Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused. Abielud
8 kuupäev Telefon: A 2 Flora 0040 Härra peaministrile Salajane kindralfeldmarssalile Göringile Väga kiire! ministeriaaldirektor dr Gritzbachi kaudu Berliin W 8, Leipziger Str. 3 Käsitl.: aktsiooni juutide vastu Riigipolitsei üksustelt saabunud andmete põhjal on olukord kuni 11. novembrini 1938 järgmine: Paljudes linnades on korraldatud juudikaupluste ja –kaubamajade rüüstamisi. Et edaspidistest rüüstamistest hoiduda, toimiti kõikidel puhkudel rangelt. Rüüstamise pärast võeti kinni 174 isikut. Juudikaupluste ja korterite purustuste ulatust ei ole veel võimalik arvuliselt kindlaks teha. Aruannetes
annaabi.ee 
