Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4
a ja ta on Tallinna Börsil registreeritud ettevõtte Nordecon AS 100 % tütarettevõte. AS Järva Teed on üks suuremaid Järvamaal ja Kesk –Eestis teede hooldusega ja ehitusega tegutsevaid ettevõtteid. Neil on teotahteline ja suurte kogemustega meeskond, kelle osalusel on üle Eesti valminud paljud suured ja insenertehniliselt keerukad objektid, aga neile olulisim ülesanne on Järva maakonna riigimaanteede aastaringne hooldus ja kodanikele ohutu ja turvalise sõidumugavuse tagamine. Ettevõtes töötab keskmiselt 60 töölist. Püstitatud eesmärkide saavutamisel juhinduvad nad oma tegevustes järgmistest väärtustest: • Olla usaldusväärsed nii oma klientide kui ka kolleegide vastu. • Töös professionaalsed, paindlikud tellija nõudmiste suhtes, arendame järjepidevalt ettevõtet nii tehnoloogiliselt kui ka koolitades personaali.
Tref, Talter, Tallinna Teede AS, Nordecon Infra, Teede REV-2 5. Nimeta teede projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) K-Projekt, Sweco Projekt, Teekaru, Tinter, Amhold 6. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 7. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 8. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) 1. Põhimaante(ühendab pealina teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi linnutähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.) 2.Tugimaantee(ühendab linnu omavahel ja linnu põhimaanteedega) 3. Kõrvalmaantee(ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõikki põhi- ja tugimaanteedega.) 4
· Pärsib või takistab loomade liikumist ja killustab maastikku INFRASTRUKTUURI OLUKORD Maanteetransport 2005. aasta 1.jaanuari seisuga oli Eestis 56 800 km maanteid, nendest riigi maanteid 16 459 km. Riigimaanteedest 9,7% moodustavad põhimaanteed, 14,5% tugimaanteed ja 75,5% kõrvalmaanteed. Kohalikke ja eramaanteid (mitteriigimaanteed) oli 37 188 km ning linnade tänavaid 3 153 km. Kattega teede pikkus suurenes aastaga 97 km ja on 8 694 km ehk 52,8% riigimaanteede üldpikkusest. Riigimaanteedest on 7 765 km kruusateed ning 3 382 km omab asfalt- ja tsementbetoon- ning 3 963 km mustkatet. Tuhkbetooni all on 926 km ja pinnatud kruusateid 423 km. Kiirteedeks peetavaid teid Eestis ei ole. Kogu registreeritudmaanteevõrgu tihedus on 1 313 km 1000 km2 kohta, millest riigimaanteede tihedus 380 km/1000 km2 (ilma suuremate linnadeta). Seda võib lugeda võrreldes teiste riikidega üsnagi kõrgeks näitajaks. Põhimaanteede keskmine
tagant inventeeritakse visuaalselt sisestades andmed DIP programmi (defektide inventeerimise juhis), defektid on : põikpragu(arv), kitsas pikipragu(m), lai pikipragu(m), kitsas ja lai vuugipragu(m), võrkpragu(m2), auk(arv), murenemine(m2), serva defekt(m), defektide osa (%) kandevõime hindamine (koormusseadmed), IRI, roopa mõõtmine,haardetegur 23. Mis andmed lähevad sisse teeregistrisse ja mis nende andmetega peale hakatakse (1) Riigimaanteede andmebaasi kantakse järgmised andmed: 1) asukoht; 2) tee number, nimetus; 3) teeosa number, pikkus, tee liik, tee tüüp, tee klass, sõidutee kood, jaotuspunkti liik ja asukoha kirjeldus, maakonna, kohaliku omavalitsusüksuse, teedevalitsuse ja teepiirkonna, omaniku ja hooldaja kood; 4) katte, sõidutee ja tugipeenarde laius, katte liik, ehitamise kuupäev, ehitamise meetod, segu nimetus, segu kulu, segu
· ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks .· Põhimaantee · Tugimaantee · Kõrvalmaantee · Ramp ja ühendustee · Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee Tee liigid: · Kohalik maantee · Kohalik tee · Eratee · Metsatee · Tänav · Jalgtee ja jalgrattatee · Talitee Metsateede klassid Ehitatud katetega metsateed jagatakse järgmistesse järkudesse vastavalt eesmärgile ja kasutuskoormusele: · I järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass I-M · II järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass II-M · III järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide
Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (investor, tellija, ehitaja, alltöövõtja, omanikujärelevalve) vahel. 3. Tee-ehituskorralduse mõiste. Tee-ehituskorralduse all mõistetakse tee ehituse kavandamist ja juhtimist nii vahetult ehitusplatsil kui ehitusettevõttes
Muud rajatised · Kraav,haljasala ning eraldus- või haljasriba; · Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajarajatis; · Liikluskorrakdusvahend; · Teemärgitus-ja teevalgustusrajatis; · Tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. Teede liigid Maantee Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Riigimaantee, mis kantakse riigimaanteede nimekirja,on: 1. Põhimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamatega, raudteesõlmede ja piiripunktidega; 2. Tugimaantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega; 3. Kõrvalmaantee,mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi-ja tugimaanteedega; 4
2) Katendi projekti lähteülesanne. Esimene asi, mis tehakse on liikluse loendamine/prognoosimine ja selle koosseisu määramine/ennustamine ja seejärel sellele järgnevad sammud. Sellele eelnevalt on tehtud hulganisti bürokraatilise töid sh planeeringud, projekteerimised, koridori valikud, dokumentatsioon, hanked jne. Katendi projekti lähteülesanne peaks sisaldama järgmisi asju: a) Tee ja rajatiste nimetust, tee algus- ning lõpp-punkti b) Riigimaanteede puhul klassi, linnatänavate puhul liiki c) Katendi tüüpi (sõltub tihedalt, mis klassiga tegu) d) Tugevus- ja töökindlustegurite väärtusi. e) Liiklusloenduse korraldamise viis f) Katendi kasutusaega ehk kui kauaks planeeritud see kestma. g) Katendi etapiline ehitamine (vajalik teatud aluspinnaste puhul, nt eritehnoloogiad jne) h) Peab sisaldam nõuet varem tehtud uuringute kirjeldamiseks ning nõuet vajavate väliuuringute tegemiseks,
konkurentsivõimelisele sidevõrgule ning transpordi infrastruktuurile. Sellesse peavad kuuluma nii maa-, vee- ja õhuteed kui ka sadamad, tolliterminaalid ja logistikakeskused. See peab tagama kaupade ja reisijate takistusteta liikumise minimaalse ajakulu ja vedude turvalisusega. Vastutus strateegiliste võrkude ja objektide, põhiraudteede ja -jaamade, veeteede ning suuremate sadamate, õhuteede, lennujuhtimiskeskuste ja suuremate lennujaamade kui ka riigimaanteede toimimise eest, sõltumata nende omandivormist, lasub lõppkokkuvõttes riigil. Kõik riigi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis maakonnakeskustes./4/ Eesti keskerakonna juhatuse koosseis Esimees Edgar Savisaar Aseesimees Enn Eesmaa Aseesimees Kadri Simson Mailis Reps Kalev Kallo Kalle Laanet Deniss Borodits Aadu Must Toomas Vitsut Jüri Ratas Arvo Sarapuu 8 Siret Kotka Tiit Terik Marika Tuus Mihhail Korb Peeter Võsa /5/
teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa; Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Jõhvi – Tartu – Valga. Tugimaantee - Tartu – Jõgeva - Aravere, Pärnu-Lihula. Kõrvalmaantee - TÕRVANDI - ROIU – UNIKÜLA; TARTU - ILMATSALU - RÕHU. Ramp ja ühendustee. Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kohalik tee - kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Eratee - paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Metsatee - riigi omandisse
Koonduslaagritesse saadeti umbes 30 000 juuti. Kristallöö ettekäändeks oli Pariisi Saksa saatkonna sekretäri mõrvamine juudi poolt. ○ Majanduses läks Saksamaal valdavalt hästi, sest suurtööstustel läks hästi (keemia-, raske-, sõjatööstus) ning teised riigid tegid suuri tellimusi. Saksamaa sõjaline võimsus kasvas kiiresti. ○ Natside üks lubadusi oli likvideerida tööpudus ja see eesmärk saavutati. Seda eriti just riigimaanteede, ehitamise alustamise, sõjatööstuse arendamise ja kohustusliku tööteenistuse kehtestmisega 1935 aastal. 11. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda (Teema 8) ○ Tekkisid uued riigid (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome) ja impeeriumid lagunesid (Saksamaa, Venemaa, Osmaani impeerium, Austria-Ungari). ○ Sakslased ei olnud rahutingimustega rahul, sest neilt võeti maad ja nõuti raha (mida nad juba aastal 1932 ei maksnud). Hitler sai võimule aastal 1933.
28. Mis on tänav Linnas või alevis, alevikus paikev tee, mis on ehitatud sõidukitele või jalakäijatele liiklemiseks. 29. Mis on jalgtee ja jalgrattatee Ainult jalakäijatele, ratturitele. 30. Mis on talitee Külmunud maa või veekogu rajatav tee, ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Kasutusaeg on piiratud. 31. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) ? 32. Nimeta põhimaanteed mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku (vähemalt 5) Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn-Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee) 33. Nimeta riigi põhimanteed (vähemalt 10) Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Jõhvi-Tartu-Valga, Tallinn-Pärnu-Ikla, Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Valga-Uulu, Riia-Pihkva, Tallinn-
liikluseks · radiaaltänav radiaalse või ring-radiaalse kujuga tänavavõrgu korral äärelinna kesklinnaga ühendav tänav. · veotänav, elutänav, õuetänav, jalgtänav kitsama otstarbega ja rahulikumat liiklust teenindavad tänavad. Maantee vööndid: Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks peab projektlahendus ette nägema teeäärse kaitsevööndi. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. 3) Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja
Teehoiukava on koostatud Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu alusel ning täidab selle alaeesmärki 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. [1, lk. 3] Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks, arendamiseks ja administreerimiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T Trans-European Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. [1, lk. 3] 5 2.3. Riigiteede seisukord Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust* (IRI International Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD-Falling Weight Deflectometer ) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust
jalakäijate liiklemiseks 2 28. Jalgtee ja jalgrattatee- tee, mis ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate/jalgratturite/mõlema liiklemiseks 29. Talitee- üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud 30. Riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja: · Tallinn - Narva (1) · Tallinn - Tartu-Võru Luhamaa (2) · Tallinn Pärnu Ikla (3) · Tallinn- Paldiski (8) 31. Põhimaanteed, mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku: · Tee nr 1 Tln-Narva (E20), · Tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264), · Tee nr 4 Tln-Pärnu-Ikla (E67), · Tee nr 8 Tln-Paldiski, · Tee nr 11 Tln ringtee 32. Riigi põhimaanteed: · Tee nr 1 Tallinn-Narva (E20), · Tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264),
kii l 120 k km/h; /h 3) viib lõpule Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnauuringud, ning alustab Saaremaa p püsiühenduse rajamist j eesmärgiga g g lõpetada p see aastaks 2015;; 4) suurendab riigimaanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta tolmuvabaks 29 kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Valitsusliidu põllumajanduspoliitika: 1) toetab Euroopa Liidu põllumajanduse turukorralduse kiiret reformi vaba konkurentsi suunas ja kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist. Taotleb põllumajanduses ühendusesiseste tootmiskvootide kaotamist; 2) maksab k bk konkurentsitingimuste k t iti i t võrdsustamiseks
konkurentsivõimelisele sidevõrgule ning transpordi infrastruktuurile. Sellesse peavad kuuluma nii maa-, vee- ja õhuteed kui ka sadamad, tolliterminaalid ja logistikakeskused. See peab tagama kaupade ja reisijate takistusteta liikumise minimaalse ajakulu ja vedude turvalisusega. Vastutus strateegiliste võrkude ja objektide, põhiraudteede ja -jaamade, veeteede ning suuremate sadamate, õhuteede, lennujuhtimiskeskuste ja suuremate lennujaamade kui ka riigimaanteede toimimise eest, sõltumata nende omandivormist, lasub lõppkokkuvõttes riigil. Kõik riigi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis maakonnakeskustes. Eesti Keskerakond on seisukohal, et erinevate regioonide tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik järgmiste regionaalpoliitiliste ülesannete täitmine: 1. Vähendada majanduslikku ebavõrdsust riigi erinevate piirkondade vahel ja luua võrdsed võimalused majanduse arenguks. 2
Propaganda toetab ja põhjendab iga tasalülitamisel kasutatavat abinõu. Politseivõimu ülevõtmine kindlustab natside võimu. 1936 allutatakse kogu politseisüsteem Himmlerile, kes on SS-i ja Saksa Politsei ülem. Pärast „pikkade nugade“ ööd hõivab SA koha SS, millest saab Hitleri isiklik ihukaitsevägi. Katoliku kiriku vastumeelsus natsidele. Alustatakse põllumajanduse arendamist. Tööpuudus kõrvaldatakse korrastamisprogrammide, riigimaanteede projekti, relvastumise ja kohustusliku tööteenistuse käivitamise abil. Seda kõike finantseeritakse siselaenudega (riigi sisevõlg 1938. a. lõpuks 42 miljardit riigimarka). Välispoliitika eesmärgiks Versaille’i rahulepingu tühistamine ning hiljem saab natside välispoliitika prioriteediks eluruumi laiendamise plaan. 1935 üldine sõjaväekohustus 1938 Austria anšluss – Austria taasühinemine Reichiga kinnitatakse rahvahääletusega.
väljaminekute kärpimine. Ei toonud edu (olukord muutus halvemaks). Deflatsioonipoliitika vastu oli Briti majandusteoreetik Keynes (1936): majanduskriisi jätkumise põhjuseks on vähenenud tarbimine (töötutel pole ostujõudu). Nõiaringist pääsemiseks riik peab sekkuma majandusse (nt riigipoolne töövõimaluste pakkumine töötutele). Selles vaimus tegutsesid mh Roosevelt ja Hitler. Natsi-Saksamaal: riik juhib majandust Majanduspoliitika: 1) Riik rahastas avalikke suurehitisi (riigimaanteede, lennuväljade, staadionide jne ehitamine alates 1933. aastast). 2) Relvastumine (relvatööstus). Raha saadi siseriiklike sundlaenudega. Palkade ja hindade reguleerimine kardeti inflatsiooni. Taotleti rahvuslikku isemajandamist. Väliskaubanduse reguleerimine, vaid asendamatute kaupade importimine. Kapitali väljaveo keelustamine. Omamaise põllumajanduse toetamine: kesksuurte talude rajamine (erbhofid) ja doteerimine riigi poolt.
Maakonnaplaneering- Maakonnaplaneeringu koostamine annab omavalitsustele koostöös maavalitsustega võimaluse läbi mõelda, kas see, mida soovitakse, on piirkondlike eeldusi arvestades reaalne. Maakonnaplaneeringu eesmärgid on: 1) tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine ja keskuste planeerimise põhimõtete määratlemine; 2) transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine; 3) regionaalse tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sealhulgas prügilate võimaliku asukoha määramine; 4) avalike veekogude kasutamise üldiste põhimõtete määramine; 5) maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine; 6) kultuuripärandi säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine;
kii l 120 k km/h; /h 3) viib lõpule Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnauuringud, ning alustab Saaremaa p püsiühenduse rajamist j eesmärgiga g g lõpetada p see aastaks 2015;; 4) suurendab riigimaanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta tolmuvabaks kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Põllumajandus Valitsusliit: 1) toetab Euroopa Liidu põllumajanduse turukorralduse kiiret reformi vaba konkurentsi suunas ja kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist. Taotleb põllumajanduses ühendusesiseste tootmiskvootide kaotamist; 2) maksab konkurentsitingimuste võrdsustamiseks riigieelarvest täiendavalt
10 mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, võib järeldada, et nn. puhast seadusvaba haldust meie riigikord ette ei näe. Ka toodud näidete puhul võib öelda seda, et ühelt poolt on olemas täielik vabadus, kuhu ja milliseid teid ehitada jne. Siin sõltub kõik initsiatiivist, ettekujutustest jne. Kuid teisest küljest sätestab näiteks maanteeseaduse § 14 Maanteeameti kohustuse korraldada riigimaanteede hoidu. Selline seaduse poolt kehtestatud diskretsionaarse tegevuse raam võib olla sätestatud ka seaduses, mis määrab ära vastava organi pädevuse. Seega teatud tegevuse puhul võivad õiguslikud raamid olla sätestatud ka pädevusnormidega. Puhast õigusvaba haldust meie õiguskord ette ei näe. II. HALDUSÕIGUS §1. Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka /reguleerimisesemeks on avalik haldus. Viimane
10 mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, võib järeldada, et nn. puhast seadusvaba haldust meie riigikord ette ei näe. Ka toodud näidete puhul võib öelda seda, et ühelt poolt on olemas täielik vabadus, kuhu ja milliseid teid ehitada jne. Siin sõltub kõik initsiatiivist, ettekujutustest jne. Kuid teisest küljest sätestab näiteks maanteeseaduse § 14 Maanteeameti kohustuse korraldada riigimaanteede hoidu. Selline seaduse poolt kehtestatud diskretsionaarse tegevuse raam võib olla sätestatud ka seaduses, mis määrab ära vastava organi pädevuse. Seega teatud tegevuse puhul võivad õiguslikud raamid olla sätestatud ka pädevusnormidega. Puhast õigusvaba haldust meie õiguskord ette ei näe. II. HALDUSÕIGUS §1. Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka /reguleerimisesemeks on avalik haldus. Viimane
annaabi.ee 
