Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
Võhma Gümnaasium Leedu Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 9. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2011 Sisukord Üldandmed lk 3 Naabrid lk 3 Pinnamood lk 3 Rahvastik lk 3 Kliima lk 3 Riigikord lk 4 Haldusjaotus lk 4 Majandus lk 4 Religioon lk 4 Kasutatud allikad lk 5 2 Leedu Üldandmed Ametlik nimi Leedu Vabariik Pindala 65 200 km2 Rahvaarv 3, 2446 milj (2011) Pealinn Vilnius Riigikord parlamentaarne vabariik Riigikeel leedu keel Rahaühik Leedu litt (LTL) Naabrid Põhi ...
1) Kuidas toimus põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine 90.ndate alguses? See toimus pärast omariikluse taastamist. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal kiidei rahvahääletusel uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5.oktoobril 1992. aastal valiti Riigikogus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Mart Laarist sai Isamaa liider. 1993. aastal alustas tööd Riigikohus. 1992. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadus sätestab, et riik peab ''tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade''. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. 2) Millised muutused majanduses olid vajalikud üleminekul turumajandusele? Iseseisvuse taastamin...
Ajalugu Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Riigipöördekatse Moskvas: Valmistuti riigipöördeks, et Gorbatsov kõrvaldada. Päev enne
ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral,
.........................................12 KOKKUVÕTE............................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................14 LISA 1......................................................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist: olgu see siis töökoha või riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis või isegi pühad. Rahulolematus ja pinge on sel puhul üsna tavalised nähtused. Sind võivad häirida nii elu rutiin ja üksluisus kui ka sagedased või järsud elulised muutused. Tundub, et ühtaegu sa januned muutuste järele ja samas kardad neid. Miks? Iga muutus rikub su väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma harjumusi käitumises ja mõtlemises.
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused.
EESTI VABARIIK AASTATEL 1991-2004 Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega algas põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja üleminek turumajandusele. Välispoliitikas võeti suund Läänele, et siduda end võimalikult tihedalt Euroopaga. Tänu sisepoliitilisele stabiilsusele ja edukale majanduspoliitikale kulges integreerumine Läänega Eestile soodsalt: 2004. aastast on Eesti Vabariik Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) täieõiguslik liige. PÕHISEADUSLIKU RIIGIKORRA ÜLESEHITAMINE Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab, et riik peab "tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. Kuna
● ~60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid ● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem ● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi ● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine Tagajärjed: ● Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega ● Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel – külm sõda ● I, II ja III maailm ● Raudne eesriie – Ida-Euroopa eraldamine muust maailmast ● Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõimu vähenemine maailmas ● ÜRO ● Jalta konverentsi otsus
Mis on diktatuur? Diktatuur ühe inimese või väikese rühma piiramatu võim Diktaator piiramatu võimuga ainuvalitseja Enamasti haaratakse võim vägivaldselt (kuid ka seaduslikult valitud võim võib moonduda diktatuuriks n. natsid Saksamaal) Diktatuuri vastandiks on demokraatia (rahva võim) Euroopa 1920-1930. aastatel Pärast I maailmasõja lõppu oli Euroopa valdavalt demokraatlik (v.a. Venemaa) Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra Ajapikku muutus enamik riike diktaatorlikeks Diktatuure ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne-Euroopas Ülesanne: loe kaardil kokku a) demokraatlikud riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused I maailmasõja ebaõiglased tulemused (kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane otsustamine)
Täna räägin ma teile riigikaitsest. Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt sellest, millise väljaõppe ajateenija läbib. Sõduriõpe on
Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp).Vältimaks võimaliku kodusõja puhkemist, loobus kuningas Zahir Shah 1973. aastal toimunud vabariikliku riigipöörde järel vabatahtlikult troonist. Riigipöörde peakorraldaja, endine peaminister ning kuninga nõbu ja õemees Mohammed Daoud, kehtestas vabariikliku riigikorra ja asus jõudsalt arendama suhteid põhjanaabri Nõukogude Liiduga.1978
21 Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest maailmaseletusest? Selgita mõne lausega. 22 Nimetage kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjutage iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. 23 Milliseid Vana-Kreeka teaduse saavutusi peate kõige olulisemaks? Nimetage kaks teaduse saavutust ja põhjendage oma valikut mõne lausega. 24 Iseloomustage mõne lausega järgmiste kreeka filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. (Sokrates, Platon, Aristoteles) 25 Milliste teemadega tegelesid kreeka filosoofid lisaks ideaalse riigikorra otsimisele? Nimetage kaks teemat. 26 Töö pildiga: Ateena akropol (ehitised, arhitektuuristiil, Perikles, arhitekt, rajamise aeg, jumalad) 27 Millised muutused toimusid riigivalitsemises hellenismiajastul polistega võrreldes? Tooge kaks näidet. 28 Milline uus kreeka kultuurikeskus kujunes välja hellenismiajal? Millega see tuntuse saavutas?
Maa- ja haridusreformid Tallinna Konstantin A H Tammsaare, Eduard ,,Teataja" Majanduse edendamine. Baltisakaslaste radikaalid Päts Virgo. Tallinna keskkiht ja kõrvale tõrjumine. Põhja-Eesti taluperemehed Sotsiaal- Peeter Speek Tudengid ja ,,Uudised" Isevalitsusliku riigikorra asendamine demokraadid gümnaasiumiõpilased demokraatliku vabariigiga. Vähemusrahvuste õiguste respekteerimine.
ABSOLUTISM 1905a. revol. (Romanovite dünastsia(al.1613) Nikolai II isikuvõim)Poolabsolutism 1917a. veebruari revol. (duumamonarhia 17 okt. 1905 manifest ,,Riigikorra täiustamisest")Kodanlik demokraatlik vabariik 1917a. okt. pööre (3. märts Nikolai II loobus troonist, Vm demokratiseerumine)Totalitaarne diktatuur 1980a. M6 võimuletulek (25-26 okt. enamlaste võimuhaaramine relvastatud riigipõõrdega Petrogradis)NSVLi demokratiseerimise algus. 1905a. revol. põhjused: 1.Aegunud riigikord: Nikolai II isevalitsus, puudus parlament. 2.Lahendamata maaküsimus: talupoegade maapuudus. 3.Rahva elatustase tunduvalt madalam võrreldes lääneriikidega. 4
piir on enamasti määratud rahvuse ajaloolise asula või looduslike oludega ega ole kergesti muudetav. Konstitutsiooniline riigikord Uusaegse riigi keskseks dokumendiks sai konstitutsioon ehk põhiseadus, milles olid täpselt kirjas riigi ülesanded, riigiasutuste võimupiirid ja kodanike õigused. Valitsejad, kellel võisid küll olla dünastilised õigused võimule, ei saanud enam omatahtsi riigielu korraldada, vaid pidid alluma ülimuslikele õigusnormidele. Konstitutsioonilise riigikorra kehtestas maailmas esimesena USA oma 1787. aasta põhiseadusega. Euroopas võeti esimesed põhiseadused vastu Poolas ja Prantsusmaal 1791.aastal. Vähem kui sada aastat hiljem, 1880. aastateks, tuginesid konstitutsioonile juba kõik Euroopa riigid, välja arvatud Venemaa. USA- s kehtestas konstitutsioon presidendivõimu, Euroopas aga tõi selle kehtestamine kaasa konstitutsioonilise monarhia. Konstitutsiooniline monarhia on riigivalitsemisvorm, kus monarhi
Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid Baltisaksa parunid Kommunistid Riigipöörde katse teostati 1.detsember 1924.a Poliitilise stabiilsuse suurenemine Mäss kujunes EKP jaoks enesehävitamiseks, kuna rahvas pööras vägivallatsejatele kindlalt selja Võitluseks riigivastaste jõududega võeti parlamendis vastu riigikorra kaitse seadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtlikule relvaorganisatsioonile Kaitseliidule Tänan kuulamast!
edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal
edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tulemused Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine ja riigikorra muutmine. Riigpööre algab tavaliselt sellepärast, et inimesed ei ole riigikorraga rahul, näiteks puudub võrdsus, igale ühele ei jagu toitu jne. Revolutsioon Prantsusmaal algas 1789 aastal ja lõppes 1799 aastal ehk kestis 10 aastat. Püüan anda ülevaate, mida Prantsuse revolutsioon kaasa tõi. Positiivseteks tulemusteks oli see, et kaotati kuninga absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Kaotati seisused ja inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad.
Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine,
Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine,
tüdruk abiellub rikkama mehega. Nii juhtus aga peategelase Timo ja talutüdruku Eevaga. 2. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Kui Timo abiellus Eevaga, siis paljud inimesed lahkusid , sest seda ei peetud heaks,
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse
6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välisk jne *kolmas lug. => lõplik lug/lõpphääletus (president kuulutab välja) !!!7.Peaministri ülesannete hulka kuulub ... 8.Presidentaarne valitsemiskord: Presidentaalse riigikorra puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. President juhib riigi valitsust,täites ise ka peaministri ülesandeid. 9.Parlamentaarne valitsemiskord: Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament.Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikuses sõltuvuses,konflikt nende vahel võib viia
tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielulahutus, rahaline vaidlus, teised vaidlused, mis tekivad üksikisikute vahel. Demokraatliku riigi tunnused: sõnavabadus, eraelu puutumatus, mitmeparteilisus, vähemuste õiguste garanteerimine, seaduslikku, täidesaatva ning kohtuvõimu lahusus EV põhiseaduse preambula loeb EV eesmärkideks: kindlustada ja arendada riiki, tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, tagada sisemine ja välimine rahu Põhisedus ütleb EV riigikorra kohta: § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Rahvas teostab hääleõiguslike kodanike kaudu kõrgeimat riigi võimu: 1) Riigikogu valimisega, 2) rahvahääletusega. Eesti territooriumil elavad: eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased, sakslased, lätlased.
parandamine.Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalisi reforme. Sotsiaaldemokraadid- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates Eesti linnades. Erakondlik tegevus oli Venemaal keelatud, tegutseti põrandaaluselt. 1903. sotsiaalse suunitlusega ajaleht ,,Uudised". Lehe üks asutaja ja toimetaja: Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid veel Eduard Vilde, Mihkel Martna, Aleksander Kesküla jt. Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Põhjustas protestiavaldusi kogu Venemaal. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist uulitsatelt. 17. oktoobri manifest, milles Koljan lubas anda Venemaale
kinni paljudest traditsioonidest ning austavad paljusi jumalaid. Kreekast on tulnud ka palju võõrsõnu mida väga tihti kasutatakse ja mida kasutatakse palju kõnekeeles. Kreekat võib lugeda üheks suureks avastuste maaks ja seda on ta ka praegu alles eelmisel aastal toimusid seal suurepärased Olümpia mängud. Rooma- praegune Euroopa linn ning Itaalia pealinn oli kunagi võimas Suurriik mis oli vaga võimas oma sõjaväe poolest kui ka oma riigikorra tõttu. Roomas oli üks paremini organiseeritud sõjavägi ja paremaid riigikordasid. Tänapäeva maailm on saanud Roomast väga palju head ja kasulikku. Rooma oli suur sõjamaa nad vallutasid palju väikseid naaberriike ja kasvatasid enda pindala aina suuremaks ja tugevamaks. Maailm on saanud nendelt kahelt riigilt palju õpetlikku ja kasulikku. Ma arvan et iga riik on natuke Rooma ja Kreeka moodi.
(Päts saatis selle 1943.a. Sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu nüüd oli hakkanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur Pätsi edasist autoritaarset diktatuuri mõju Eesti arengule võib vaadata mitmest punktist. Ei saa väita, et tegemist oli puhtalt põrumisega, leidus ka helgemaid külgi. Diktatuuriga puudus rahval osaleda otsustusprotsessidel see tekitas rahvas pahameelt nagu oleks neil võõrvõim riigis. Diktatuuri kehtestamisega vähendas võimalusi leida välispoliitilisel tasandil partnereid ja liitlasi demokraatlike riikide hulgas pinged
inimene on ratsionaalne olend. • valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“.
e. )Legendaarne Vana-Kreeka luuletaja-jutustaja, looja eepiline luuletused "Ilias" ja "Odüsseia". filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Sparta Ateena Perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega
iseseisvuse. Eesti okupeeriti kui Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel kallale NSVL-ile. Saksamaa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Punaarmees olid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna kuigi tol ajal oli see keelatud. Neid sundmobiliseeriti kuna oli vähe neid inimesi, kes oleks valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Hiljem läksid ka
Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased
3)ei ole kindel tagasi. Üks sõna ei muuda midagi, kui keegi tahab ainuvalitsust moodustada.Enamustel juhtudel peab paika , nt Saksamaa Sots.dem vabariik 4)Presid.riigis valib rahvas parl. Ja presidendi, parl.riigid ainult parlamendi.Pres.riigis valib president valitsuse ja nimetab ministrid, parl.riigis valib parl.presidendi ja valitsuse. Pres.riigis on täidesaatvaks võimuks lisaks valitsusele ka president. Parl.riigis on president "sümboolne tasakaalustav jõud" Mõlema riigikorra puhul veto-õigus:õigus seadus keelata. 5)Pres. Riigis presidendi ees, parlam. Riigis parlamendi ees. 6)Majoritaarse v.süst puhul, sest siis "võitja võtab kõik" ning paljud hääled(nt 2 koht) läheb kaotsi. 7)Eelised: võimalus võimule saada ka väikeparteidel- võimu mitmekesisus /hääled ei lähe kaotsi, võimul ideoloogiad mida rahvas eelist./rahva soovid esiplaanil puudused: parteide sisene mõjuvõim suur/süsteem tavainimesele raskesti arusaadav ja jälgitav/suured oht kiiremale
Miks majanduskriisi tulemusena osades riikides kehtestati diktatuur, osades riikides aga õnnestus säilitada demokraatia? 24.oktoobril 1929. aastal algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus,millele järgnes võimas majanduskriis ehk suur depressioon,mis kestis 1933.aastani. Majanduskriis ei mõjutanud mitte ainult riikide finantsseisu,vaid kippus ka riigikorra kallale.Osad riigid säilitasid oma demokraatia aga mõnedes kehtestati diktatuur. USA-s midagi diktatuuri meenutavat siiski ei tekkinud.1930.aastate USA säilitas isikuõiguste ja vabaduste ning demokraatia põhimõtted kui riigi alustoed.Mina arvan,et üheks suurimaks demokraatia säilitamise alustalaks oli Roosvelti uus kurss.Peale selle rakendati töötuabirahade ja vanaduspensionite maksmise süsteem,mis oli sisse seatud kohustuslikus korras
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine, riigikorra muutmine. Prantsusmaal toimus revolutsioon seetõttu, et Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja seepärast pidi makse pidevalt tõstma, üks peamiseid põhjuseid oli ka inimeste võrdõiguslikkuse puudumine, 3 seisus polnud rahul sellega, et kogu maksukoorem lasus nendel. Prantsusmaal algas Suur revolutsioon 1789. aastal ja kestis kuni 1799. aastani, kuni Napoleon Seadusandliku Kogu hoone hõivas. Järgnevalt kirjutan Prantsuse revolutsiooni tagajärgedest.
juhtidel ei õnnestunud poliitilist segadust likvideerida, kuigi nad püüdsid. NL lagunemist kiirendas riigipöörde läbikukkumine. Varsti kuulutasid välja nii mõnedki iseseisvuse. Idablokil toimusid muudatused kõikjal. Ida Euroopas ammendus sotsialism. Berliinimüür lammutati ning mindi üle käsumajanduselt turumajandusele. Ka poliitikas toimusid muudatused. Ida Euroopa riikide poliitiline areng on olnud erinev pärast kommunistliku reziimi lagunemist. Kõiki iseloomustab uue riigikorra ülesehitamine, püüd integreeruda Euroopaga ja demokraatliku valimissüsteemi juurutamine. Kommunistlik reziim lagunes minu arvates selle pärast, et Venemaal tekkisid probleemid enda riigiga. Venemaa võimu all olevatel riikidel tekkis võimalus sealt vabaneda, neid lahendades. Venemaa kaotas olukorra üle kontrolli ning ei suutnud enam midagi teha. Ma usun, et keegi ei suudaks kaugete vahemaade tagant mitmeid riike juhtida. Niiet kunagi oleks kommunistlik reziim naguinii langenud.
märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine • sotsialistliku maailmarevolutsiooni läbiviimine Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? 1924. a 1. 1934. 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Eesti Vabariigi •Vapside suur majandusraskused populaarsus valijate hulgas • rahva rahulolematus • Eestimaa •1933. a sügisel vastu
Selle tekkimist soodustasid, aga paljud tegurid näiteks muutused ühiskonnas, majanduslikud raskused ja valimiskünnise puudumine. Ühiskonnas olid ühed suuremad muutused need, et maailma sõjas hukkus kõige enam keskklassi inimesi ja seega tõusis nüüd töölisklassi soovide täideviimise võimalus. Majanduslikeks raskusteks olid eelkõige kiire inflatsioon ja tooraine allikate kadumine. See tähendas, aga seda, et demokraatia asendus diktatuuriga. Seega arvan mina, et üks suuremaid riigikorra muutuste põhjustajateks oli just see, et rahvas tahtis võimalikult hästi elada, kuid nad ei suutnud sellisena seda riiki valitseda. Ja selle üks suur mõjutajaid oli majandus kriis, mis kestis ei lõppenudki õieti ära, vaid see katkes 1939. aastal alanud 2. maailmasõjaga.
LIBERAALNE JA RAHVUSLIK LIIKUMINE Saksamaal kehtiva riigikorra vastu astusid välja 1. Jena üliõpilased. 1817 meeleavaldus - võimudevastane demonstratsioon. Jenas loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit - tunnusvärvid: must, punane, kuldne. 1820. suruti maha. 2. 1830 algab Saksamaal liberaalne liikumine, mis koosnes: · üliõpilasliikumisest · liberaalne liikumine - vaja ühendada Saksamaa, soovisid valitseda koos aadliga . · rahvuslik liikumine - rahvuslik eneseteadvuse tõus, väljendus Noor Saksamaa (H.Heine)
democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö · kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi. · Nüüdisdemokraatiat nimetame polüarhiaks (paljude võim). Võim jagatud
Ehk siis Eesti Riikluse pant Kaitseliidu Rajamine · Kaitseliit on asutatud 11. novembril 1918. · Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit · Algselt asus Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööame ruumides, mis rekvireeriti organisatsio kasuks. Eesti kaitse Liit, selle ülesanded · Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine. · seaduslikkude võimude abistamine Eestis maksva põhiseadusliku riigikorra ja kodanikkude julgeoleku kaitsmisel. · ühiskondlikkude õnnetuste puhul abiandmine. · oma liikmetele sõjalise õppuse ja kasvatuse andmine · kodanikkudes isamaaliste ja rah e tunnete süvendam · rahva ke alise kasvatuse arendamine · teiste ülesannete täitmine, mis seaduslikus korras tema peale pa nakse. Kaitseliidu likvideerimine 1940 · Kaitseliit likvideeriti kui uuele okupatsioonivõimule ohtlik rahvaorganisatsioon 27. juunil 1940
Laidoner- vabadussõjalaste vastu 10. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, parlament saadeti ,,suvevaheajale" (vaikivasse olekusse), seadusandlus läks riigivanema kätte, demokraatlik riigikord asendus autoritaarse reziimiga. 11. Valitus võttis neilt võimu ära, selletades seda sellega, et rahval on psüühiline haigus valimiseelsest ägedast propagandast KONTROLLTÖÖ KORDAMINE1. Millal võeti vastu I Eesti Vabariigi põhiseadus ja millise riigikorra see kehtestas? 2. Kellele kuulus I põhiseadusega seadusandlik võim, kellele täidesaatev võim? 3. Kes oli riigivanem? 4. Mis probleemid tõi endaga kaasa erakondade paljusus? 5. Mis probleeme tõi suur kriis endaga kaasa põllumajanduses ja ettevõtluses? 6. Milles süüdistas rahvas Riigikogu ja poliitikuid kriisi aastatel? 7. Mis eesmärkidel asuti muutma põhiseadust? (mida selles muuta sooviti)? 8
2. Kuninga Õigused absolutismiajastus Prantsusmaal VASTUS : Absolutism-Kuninga ainuvõim; Andis üksinda seadusi Otsustas Sõja ja rahule Määras Ametisse ametnikud ja ministrid Ilma Generaalstaatide sõnaolekuta ei võinud uusi makse kehtestada 3. Kelle valitsemise ajal kujunes Prantsusmaal absolutism ja selle kõrgaeg ? VASTUS: kujunes Louis 13 ajal. Kõrgaeg Oli Louis 14 Ajal 4. Iseloomusta prantsuse õukonda : VASTUS : Sinna Kuulusid: *teenrid *Lauljad *Kunstnikud *Kokad Versailles lossis asus õukond aadlikel väikesed kohustused aga suur palk ja Uhked tiitlid Suured karjääri võimalused aadlikel Kuningal hea võimalus aadlike kontrollida Õukond oli euroopale eeskujuks.Prantsuse keel Ladina keele asemel 5. Kes oli Cobert ja missugused muudatused ta tegi Prantsusmaal? Cobert-oli kuninga rahandusminister ja nõuandja kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehk toll...
Riik püüdis edendada ka lambakasvatust, et kindlustada tekstiilitööstust kodumaise toorainega. Rootsis arenes kaugkaubandus üle ookeanide. Rootsis pandi 18. sajandil pearõhk manufaktuuridele. 1739. Aastal loodi riigiasutusena Manufaktuurikontor, kelle ülesanne oli hankida välismaalt toorainet ja oskustöölisi. Peamiseks tööstusharuks jäi ikkagi rauatööstus, raud oli ka tähtsaim väljaveoartikkel. Taanis, Norras, Rootsis, Soomes sai 18. sajandil uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism, mis mõjutas väga laialdaselt nende maade arengut. 1765. aastal tõi muutuse Eesti talurahva seisundisse talurahvaseadus. See uus seadus sätestas, et talupoegadel on õigus omada vallasvara, kuid sisuliselt jäid talupoja omandiks vaid riided ja maja sisustus. Manufaktuurtööstus arenes ka Eestis. 1734-36 rajati Räpinasse paberimanufaktuur, mis oli hilisema paberivabriku eelkäija
Kas 19. sajandi Inglismaa oli hea või halb koht, kus elada? 19. sajandil valitses Inglismaal parlamentaarne monarhia ja palju oli neid, kes pooldasid demokraatlikke ümberkorraldusi ning nõudsid riigikorra uuendamist. Sealne sisepoliitika käärimine aga aina tugevnes. Rahva majanduslik kehv olukord näitas, et riik vajab ümberkorraldusi. Inglismaal kardeti, et Prantsusmaal vallandunud revolutsioon võib mässumeelsust tuua ka nende riiki ning saavutada ettearvamatuid tagajärgi. Et pidurdada igasugused revolutsioonilised mõtted, karmistas parlament tsensuurieeskirju,
lk. 27. • „Ühiskondliku lepingu“ teooria • Demokraatia sobib vaid väikesele riigile • Rousseau ideesid on kasutanud oma tegevuse õigustamiseks diktaatorid • Tänapäeva pedagoogikale alusepanija „Elise…“ Valgustuse tähtsus • Valgustuse põhimõtted on ka tänapäeval aktuaalsed ja leiavad kasutust. • Võimude lahusus, inimõigused – demokraatia mõõdupuu • Iganenud seisukohtade kritiseerimine viis nendest loobumiseni • Arutlused ideaalse riigikorra üle, ühiskonnakriitika • Teaduslik lähenemine, ka riigi valitsemisele • Entsüklopeediad
Suur kriis 31. XII klass Suur kriis • 1930-34 ajajärku nimetatakse SK-ks ning see oli ülemineku aeg demokraatliku riigikorra juurest autoritaarse juurde • Sarnane protsess toimus kogu Ida- Euroopas (Va Soome ja Tšehhoslovakkia) Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks • Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu
raha. Poest oli raske midagi saada, sest tavaliselt olid poeletid tühjad, aga kui poes oli midagi huvitavat, siis seda said ainult need inimesed kellel olid vastavad talongid või siis need inimesed kellel oli tutvusi. Selline olukord pani vohama leti aluse kaubanduse ja salakaubanduse. 20. sajandi teisel poolel elanud vene rahvas oli sellepärast eriline, et nad kannatasid välja sellise karmi riigikorra ja pidasid vastu. Nende elu oli raskem, kui mujal maailmas, aga nad elasid selle üle.
Kuidas on tagatud Eesti riigikaitse ja riiklik julgeolek? Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sisejulgeolek kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on arvatavasti armee ehk sõjavägi. Sõjavägesid on suuremaid ja väiksemaid; vabatahtlikest koosnevaid, üldise sõjaväekohustuse või palgalise teenistuse põhjal komplekteerituid. Tänapäeval on Eestis kaitseväeteenistus üldine ja kehtib 16 - 60-aastasele tervetele Eesti meeskodanikele. Aja teenistusse kutsutakse aga 18 27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed
annaabi.ee 
