Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni. Aadressil Madara 24 säilitatakse materjale alates Eesti Vabariigi sünnist kuni aastani 1944. Arhiivihoones Tõnismägi 16 hoiame ENSV Siseministeeriumi, ENSV Riikliku Julgeolekukomitee, EKP ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale. 1. AJALINE AJALUGU · 1918. a - Riigiarhiivi asutamine oli päevakorras aga lükkus edasi Vabadussõja tõttu · 1. aprill 1921 Alustas tööd Riigiarhiiv aadressil Toompea 1 · 11. mai 1921 Riigiarhiiv hakkab juhtima ametiasutuste registratuure · 1925. a Võeti Riigiarhiivi vastu ka filmidokumente · 1930. a Riigiarhiivi kogumistegevus soikus ruumipuudumise tõttu · 1937. a - Valmis Toompea lossis uus viiekorruseline arhiivihoone · 1944. a Hävis Maneezi tänava hoone · 1945
Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv..........................................................................................................................................5 Filmiarhiivi infosüsteem...........................................................................................................
ajalooarhiivis ja riigiarhiivis -- hoiul olevate kaartide kirjeldusi ja digikujutisi. Ajalooarhiivi kaardikogu puhul on tegemist riigi suurima ja hinnalisima ajalooliste kaartide kollektsiooniga -- dokumentide koguarvuks on pakutud 80 000100 000. Kaardikogu on äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni, teede jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri ja maakasutusplaanid. Riigiarhiivi vanimad kaardid pärinevad alles 19. sajandi teisest poolest. Leidub topograafilisi, hüdrograafilisi, haldusjaotuse, teede jm kaarte ning plaane, palju on maade ja metsade kasutamise ja omandiõigusega seotud plaane. Need piirikaardid moodustavad ka kõige suurema osa kartograafilisest materjalist. Samuti leidub sõjalisi plaane: lahinguoperatsioonide ja vägede paigutuse skeeme, sõjaväele eraldatud maade plaane.
hankimiseks ja teenuste tellimiseks; 5. vastutab Rahvusarhiivi tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest; 6. annab Rahvusarhiivi tegevusest aru riigisekretärile; 7. teostab teenistuslikku järelevalvet «Vabariigi Valitsuse seaduse» ja Rahvusarhiivi põhimäärusega ettenähtud korras; 8. nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiarhivaari asetäitja Ajalooarhiivi direktori, riigiarhivaari asetäitja Riigiarhiivi direktori, Filmiarhiivi direktori, Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi osakonnajuhatajad, maa-arhivaarid ning arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo ametnikud, arhiivinõunikud ja teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad; 9. kohaldab tema poolt ametisse nimetatud teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, saadab teenistujaid välislähetusse ning viib läbi talle vahetult
aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012. aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017.
raamatute ja näitusekataloogidega. Pärandi saatus otsustati saadik Kaarel Robert Pusta eestvõttel. Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis Eesti Komitee haldamisel. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda esialgu hoiti Kunstiakadeemia ruumides Fredsgatanil. 1987. aastal õnnestus see deponeerida Rootsi Riigiarhiivi Mariabergetil. Mõlemas kohas oli uurijatel võimalik tutvuda maalija Juhan Nõmmiku poolt asjatundlikult süstematiseeritud koguga ja laenutada teoseid näitustele. 2005. aasta aprillis andis Eesti Komitee Stockholmis olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist üle Eesti Kunstimuuseumile.
Viis Rooma objekti Tekst: ,,Rooma kunst ja arhitektuur" 2010 Piazza del Campidaglio Kui Michelangelo Buonarroti sai 1536. aastal paavst Paulus III käest ülesandeks kavandada keiser Karl V külaskäigu puhuks Kapitooliumile suurejooneline väljak, siis pidi tema plaan hõlmama ka 12. sajandil riigiarhiivi müüridele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele 14. sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale. Michelangelo kavandi järgi sai domineerivaks elemendiks väljaku keskel seisev keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, mis toodi Kapitooliumile 1538. aastal
1728. a ukaasiga tuli kõikidesse kubermangudesse luua arhiivid ja ehitada kivist arhiivihoidlad. 1736. a ukaasiga nõuti, et kõikidele vanadele arhiividele tuleb koostada nimistud. Seoses pidevate reformidega ning vanade ametiasutuste likvideerimisega tekkis Venemaal massiliselt peremeheta dokumente. Selle tulemusena tekkis rida ametkondlikke ja spetsiali- seeritud arhiive, mis on läbi sajandite vene arhiivide eripäraks. Venemaal ei tekkinud terviklikku riigiarhiivi, seal eksisteeris rida väikseid, salastatud ja omanäolisi arhiive. 1768. a ukaasiga arhiivide kohta pandi paika ka kutsenõuded arhivaarile, milles oli kirjas vana (Ranke eelne) saksa põhimõte, et arhivaar ei tohi tegeleda ajaloo uurimisega. Arhiivid olid suletud asutused, kus valitses range sisekord (kirjanikud, ajaloolased ei tohtinud arhiivi kasutada). Ametniku juurdepääsuõigus dokumentidele oli seotud auastmega (mida madalam auaste, seda suuremad võimalused dokumentidega töötada)
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
juurdepääs aktile kõigile allakirjutajatele. Säilitamiseks trükitakse akt paberkandjale. Kus hoitakse alatise säilitustähtajaga arhivaale? Alatise ja üle 10-aastase (pikaajalise) säilitustähtajaga arhivaalid antakse üle ülikooli arhiivi kolme aasta jooksul pärast nende loomist või saamist ja nendega seotud asjaajamise lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar. Kes koostab ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Toimikute, millega seotud asjaajamine on lõppenud, põhjal koostatakse arhivaalide loetelu, mis on asutuse toimikute leidmise ja nende allesoleku kontrollimise vahend. Loetelu eesmärgiks on arhivaalide jälgimine ning neile juurdepääsu võimaldamine. Arhivaalide loetelu peetakse elektrooniliselt tabelina dokumendiregistris. Loetelu täiendatakse igal aastal
juurdepääs aktile kõigile allakirjutajatele. Säilitamiseks trükitakse akt paberkandjale. Kus hoitakse alatise säilitustähtajaga arhivaale? Alatise ja üle 10-aastase (pikaajalise) säilitustähtajaga arhivaalid antakse üle ülikooli arhiivi kolme aasta jooksul pärast nende loomist või saamist ja nendega seotud asjaajamise lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar. Kes koostab ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Toimikute, millega seotud asjaajamine on lõppenud, põhjal koostatakse arhivaalide loetelu, mis on asutuse toimikute leidmise ja nende allesoleku kontrollimise vahend. Loetelu eesmärgiks on arhivaalide jälgimine ning neile juurdepääsu võimaldamine. Arhivaalide loetelu peetakse elektrooniliselt tabelina dokumendiregistris. Loetelu täiendatakse igal aastal
väljakujunemisel , politsei mainest .Kõrvale ei või jätta ka okupeeritud Eesti miilitsasüsteemi osatähtsust - suuremal või vähemal määral kasutas loodud Eesti Politsei oma eelkäijate kogemusi, tehnilisi vahendeid, ametiruume, ka teatud osa kaadrist. Antud kursusetöö ei käsitle Eesti Politsei taasloomist 1991. aasta märtsis , vaid piirdub 1918 aastast 1940.aasta suveni iseseisvana püsinud Eesti riigi politsei ajaloo uurimisega. Lisadena on kasutatud Eesti Riigiarhiivi fondi S 1 säilikutes olevate dokumentide koopiaid. Kogutud materjali analüüsi tulemusena tahan käesoleva tööga jõuda probleemide lahendamiseni ning omapoolseid ettepanekuid esitades üritan luua vaatepilti käesoleva teema kohta. EESTI POLITSEI LOOMINE Kui Saksa okupatsioon Eestis 1918.aasta novembris kokku varises ja Ajutine Valitsus taas ametisse astus, asuti kiires korras organiseerima Eesti miilitsat. Tollal arvati, et miilitsa
ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Riigiarhiiv Põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Riigiarhiivi regionaalsed osakonnad Haapsalu osakond; Kuressaare osakond; Rakvere osakond; Valga osakond. Regionaalsete osakondade ülesanded Oma tegevuspiirkonnas Haapsalu, Kuressaare, Rakvere ja Valga osakond: hindab arhiivimoodustajate dokumente arhiiviväärtuse määramiseks; kooskõlastab arhiivimoodustajate liigitusskeeme; kontrollib arhivaalide haldamist arhiivimoodustajate juures ning teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; nõustab arhiivimoodustajaid arhiivinduslikes küsimustes;
3 Otsus luua Eesti linnade Liit Käesoleva sajandi algul hakati euroopas moodustama omavalitsusliite. Eelkõige ühinesid linnad. Nii moodustati Norra Linnade Liit, Saksa Linnade Liit, Soome Linnade Liit , Poola Linnade Liit ja mida aega edasi, seda rohkem neid tekkis teiste liitude ajel. Seetõttu võtsid ka eestlased nõuks moodustada teiste edukate riikide järel ka Eestisse oma linnade liit. Riigiarhiivi Eesti Linnade Liitu puudutav esimene, tõsi küll dateerimata dokument on Talliinna Linnavalitsuse ettepanek Tallinna Linnavolikogule ''Üleeestimaalise linnade esindajate kongressi kokkukutsumise kohta''. Ja nii saigi ka tehtud. 1919. aasta 10. novembril on korraldava kommitee esimees , Tallinna linnapea Anton Uesson kirjutanud alla dokumendi, millega kutsutakse detsembris 1919.a. Tallinnas ''Estonia'' kontsertsaalis kokku Üleeesimaaline linnade esitajate kongress.1920 aasta 13
Rahvusarhiivi kogud on leitavad nii arhiivide, sarjade ja arhivaalide pealkirjade kui ka suvaliste märksõnade järgi arhiivi infosüsteemi AIS vahendusel (Rahvusarhiiv2, 2015). Ajalooarhiivi kogudesse kuulub 2,7 miljonit säilikut, millest enamus on paberdokumendid. Neile lisanduvad poolteisttuhat pärgamentdokumenti, ligi 80 000 kaarti, 2200 pitserit ja 4 umbes 1500 klaasnegatiivi. Riigiarhiivi kuulub 3,45 miljonit säilikut, millest taaskord enamus on paberdokumendid, kuid leidub ka videoid, helisalvestusi ja fotosid ning 2 pärgamentdokumenti. Filmiarhiivi kuulub umbes 480 000 erinevat nimetust audiovisuaalseid arhivaale ehk filmi-, heli- ja videojäädvustusi. Arhiivis on 9,3 miljonit meetrit (ca 30 000 nimetust) filme, 440 000 fotot, 10 000 helisalvestust ning umbes 1500 videot. (Rahvusarhiiv3, 2015). Hoiustamine Fotomaterjalid
mis on regendistiili tüüpilisem näide. Esinevad tugevad pilastrid, ornamentika osalt veel raskevõitu ja kuhjatud. Kuldne galerii Kuldne galerii ● Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) etendas suurt osa uue stiili väljakujunemisel nii oma ehitiste kui ka kavanditega, mida paljundati vaselõikes. ● Rokokoo (louis XV) stiili viivad võidule Boffrand ja Meisonnier. Germain Boffrand`i (1667-1754) loodud on Hotel Soubise`i (praegu riigiarhiivi hoone) sisekujundus, mida õigusega loetakse Louis XV stiili klassikaliseks meistriteoseks. Tema ehitistes moodustab välisarhitektuur, mis on äärmiselt tagasihoidlik ja lihtne, täieliku kontrasti sisekujundusega. Germain Boffrand. Hôtel de Soubise, Pariis Germain Boffrand. Ovaalsaal, Hôtel de Soubise, Pariis ● Juste Aurèle Meissonnier (1693- 1750). Esindab äärmuslikku suunda rokokoostiilis. Tema teostatud on Hòtel Brèthous` sisekujundus Pariisis. Veel suurem tähtsus on
puhul Funktsioon: FINANTSPLANEERIMINE JA RAAMATUPIDAMISE ARVESTUS (2000-...); RAAMATUPIDAMINE (1995-1999) Sarja pealkiri: LEPINGUD Tähis: 3-6 (2000-...); 4-6 (1995-1999) Säilitustähtaeg: 7 aastat (2000-...); 10 aastat (1995-2002) Hindamisotsus: H – lihtsustatud korras hävitamine, rakendub tagasiulatuvalt alates 1995. a, alus Riigiarhiivi hindamisotsus nr 100, 15.12.05 Sarja Toimiku Pealkiri Hulk Piir Märkused tähis jrk nr daatumid 4-6 1-3 Lepingud 3 1995 Hävitatud. Hävitamisakt nr 3, 13.03.06 4-6 4-5 Lepingud 2 1996 – sama – 4-6 6-8 Lepingud 3 1997 – sama – ...
valisin oma uurimistöö isikuks Winston Churchill`i, mehe, keda ma olen alati imetlenud ning, kes aitas kaasa maailma muutumaks selliseks nagu ta praegu on. Oma uurimustöö käigus tuttvusin paljude uute faktidega, mis panid mind neel rohkem seda meest imetlema. Ning kohati hakkasingi uskuma, et ka kõige madalamalt võib tõusta tippu. Nüüd arvan ma, et on aeg teha tutvust minu väljavalitud poliitiku eluloo ja karjääriga. Winston Churchill oli range radikaalne ja väsimatu väejuht. Riigiarhiivi poolt avalikustatud märkmetest selgub samuti ka see, et Churchill oli halastamatu väejuht, kes oli Saksamaa purustamise nimel valmis üle astuma igasugustest moraali- ja seaduse nõuetest. Seetõttu kehtib tema kohta lause, et eesmärk pühitseb abinõu.Winston Churchilli võib sageli kirjeldada, kui vägivallavõimu eeskujuliku Hitleri vastasmängijat. Ta oli mees, kes alustas väga madalalt ja jõudis ikkagi välja tippu. 1900 aastal valiti ta konservatiivide saadikuna parlamenti
· Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes · Juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel · Osaleda riigi elektroonilise DH arendamisel · Võtta vastu digitaalarhivaale RA-d juhib riigiarhivaar. Alates 2001-...Priit Prisko, 1999-2001 Jaak Rand. Arhiivihaldust reguleerib Haridus- ja Teadusministeerium, Dokumendihaldust Riigikantselei. 1. arhiiviseadus 1935 2. arhiiviseadus 1998 3. arhiiviseadus 2011 Riigiarhiivi antakse 5a vanused dokumendid, edasi 15a möödudes ajalooarhiivi, kuhu koondati kõik varasemate aegade dokumendid. Vanim dokument 1241a. Erasektoris tegutsevad eraarhiivid, järgi jäänud suuremad: Eesti äriarhiiv Balti äriarhiiv Arhiivikeskus Kespriarhiiv (vt järgmisele lehele ) Riigi arhiivisüsteem kannab nimetust Rahvusarhiiv. Seda juhib riigiarhivaar. Rahvusarhiivi koosseisus on Tallinnas asuv
Põhiseaduse Assamblee sai rakenduse pärast Ülemnõukogu 3. septembri 1991. a otsuste ,,Põhiseadusliku Assamblee valimistest" ja ,,Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tööülesannetest ja töökorraldusest" vastuvõtmist. Assamblee avaistung peeti Toompeal 13. septembril ja selle esimeheks sai Tõnu Anton (Ülemnõukogu saadik). 11. oktoobril otsustas assamblee Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Eesti Riigiarhiivi fondi 2324 nimistu 1 säiliku 12 lehtedelt 421432 leiame Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee läkituse eesti rahvale, mille see koostas oma tegevuse lõpuks. Läkituses on öeldud, et Põhiseaduse Assamblee on oma töö lõpetanud ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud on valminud. Rahvahääletusele panekuks valmis põhiseaduse eelnõu tugineb Eesti Vabariigi varasematele põhiseadustele ning on nende loomulik järglane
Ajaloo Instituut, Kunstiakadeemia jne, rahvusarhiiv, mis erinevalt teiste riikide arhiividest on põhikirjaliselt on enda ette seadnud ka ajaloo uurimise, demograafia instituut, üksikud uurimuskeskused, nt Tuglase ja Underi uurimiskeskus, Kirjandusmuuseum, ERM, ka mitmed maakondlikud muuseumid on jõudu mööda edendanud lähiajaloo uurimist), teiselt poolt mitte-akadeemiliste keskustega (tegemist on mitteriiklike keskustega: MTÜ S-keskus - loodi 1996. a tollase Riigiarhiivi juures ja tol ajal kandis nim Nõukogude aja uurimiskeskus, eesmärgiks seati aktiviseerida ja süvendada nõukogude aja uurimist Eestis, hakkas koordineerima ajaloouurimist lähiajaloos, korraldas seminare, S-keskuse kanda on jäänud üks väga oluline projekt - peaks valmima 10 köiteline "Eesti sõjaline ja julgeoleku poliitiline ajalugu 1939-1956) - tänaseks on kaks köidet seda juba ilmunud. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (KRES) - okupatsioonide muuseumi asutamine. 1
„Sõja ja rahu vahel“, mis käsitles Eesti ajalugu 1939-1956), Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (KRES) (eesmärgiks Okupatsioonide muuseumi rajamine Eestisse; ilmunud mitu olulist teatmikku Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost), Mälu Instituut (enne: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon – IKUES), muud keskused. Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid. Dokumendid Rahvusarhiivis, mis ühendab endist Riigiarhiivi (ERA), Filmiarhiivi (EFA) ja Ajalooarhiivi (EAA). Olulisim dokumentatsioon just seal. Lisaks isikufondid, haridusasutuste fondid, pea kõik arhiiviainesed. Tallinna Linnarhiiv (TLA), seal ka palju nõukogudeaegset materjali, mis seotud Tallinna ja tolleaegsete ettevõtetega. Ametkondlikud arhiivid – ministeeriumide arhiivid, kus on mõnel pool tallel ka ajaloolist dokumentatsiooni. Asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud.
Dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamisel lähtutakse peamiselt ArhE-st, ArhS-st ning Rahvusarhiivi juhendist, mis käsitleb arhiivi ohuplaani koostamist. See näitab, et asutused panevad suuremat rõhku arhiivi ja arhivaalide kaitsele, kuid elektroonilisele dokumendihaldusele ja dokumendihaldust toetavatele infosüsteemidele suurt tähelepanu veel ei pöörata. Magistritöö tegemise käigus sai pöördutud ka Riigiarhiivi järelevalveosakonna poole, et selgitada välja, kui paljudel valitsusasutustel on valminud arhiivi ohuplaan. Selgus, et enamik asutustest on koostanud asjakohase plaani peamiselt ArhS ja ArhE alusel. 43 Samuti on tähelepanuväärne, et ainult neli valitsusasutust (kolm maavalitsust ja üks
annaabi.ee 
