ö hüpet tehes astub inimene vastu oma piiramatule vabadusele, mida Jaspers kutsub Eksistentsiks, ja võib nii lõpuks kogeda tõelist olemasolu. Jaspers kirjutas laialdaselt ka ohust inimese vabadusele, mida kujutab endast tänapäevane teadus ning kaasaegsed majanduslikud ja poliitlised asutused. Teda võrreldatakse tihti kaasaegse, Martin Heideggeriga, kuna mõlemad otsisid eksisteerimise põhimõtteid ja olid lühikest aega ka sõbrad. Jaspersi töö mõjutas selliseid filosoofe nagu Paul Ricoeur (Jaspersi õpilane) ja Hans-Georg Gadamer (Jaspersi järglane Heidelbergis).
· tähtsaim teos on ,,tõde ja meetod" · lühikokkuvõte: enne arvati, et on olemas tõde, nüüd peame kuidagi seda tõtt kätte saama. Tõde ise särab nagu päike, ta on juba olemas ja nüüd on probleem selles, kuidas adekvaatset meetodit saada selle kättesaamiseks. Gadamer ütleb aga, et tõde pole valmis kujul olemas. Tõe saavutamine on hermeneutiline protsess. Tõde on seotud meetodist, milline meetod meil on,sellise tõe me saame. Paul Ricoeur (1913-2005) · prantslasest protestant. Ta kuulub religioossesse vähemusse. · Ütleb, et hermeneutika on semiootiline valdkond. Need pole lihtsalt sõnad ja sündmused, vaid kõik tekstid koosnevad märkidest. Teisisõnu me ei saa hermeneutikas olla vähegi edukad, kui ei kasuta semiootikat. · Tema esimene teos on Freudist kirjutab,et freud on hermeneutik et aru saada inimesest, peab tõlgendama, mida inimene räägib. Semiootiline analüüs põhimõisted:
Lausete tõlgendamisel on 4 viisi: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst
Filosoofid on eksistentsialismi kritiseerinud selle poolest, et see lõhestab inimese ja maailma suhet ning polariseerib subjekt-objekt suhte liialt ühe poole, st subjekti kasuks. Seetõttu ei pea end eksistentsialistideks nt Maurice Merleau-Ponty ja Martin Heidegger, kuigi mõlemad on oma mõtlemises tegelenud sarnaste teemadega. Eksistentsialismist mõjutatuna on selle ühekülgset polarisatsiooni püüdnud ületada nt Paul Ricoeur. Mõnikord eristatakse nendel alustel eksistentsialismi ja eksistentsifilosoofiat. Viimane on erinevalt eksistentsi ja subjekti absolutiseerivast "ismist" neutraalselt määratletud filosoofia, mis eksistentsi mõistet teatud otsustaval määral kasutab, kuid pole selles suhtes normatiivne või populistlik (angazeeritud). TÄNAPÄEV Eksistentsialism pole tänapäeval enam selline filosoofiline moevool nagu ta oli Teise Maailmasõja ajal ja järel
F. Schleiermacher (1768-1834) -- pastor, filosoof, teoloog. Eristab ka hte arusaamise liiki -- tekstist ( grammatiline ) ja teksti autorist (psühholoogiline) , kusjuures viimane on olulisem. Schle i ermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. Paul Ricoeur (1913-2005) Mõjutatud fenomenoloogiast ja psühhoanalüüsist, temjaoks ei ole arusaami ne täiel määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Äratundmine leiab aset: Leiab aset, kui objekt või sündmus, kas looduslikult või inimese tegevusega loodud, satub interpreteerija vaatevälja. Tüübid: Jälg, jäljend (imprint ), nt looma jalajälg
eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, 8. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on
Põhiline meetod on hermeneutika. Kui me tahame midagi teada, peame me enne midagi teadma. Teadmiste omandamine ei ole lineaarne. H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid. Loodusteadused kasutavad üha rohkem humanitaarteaduse meetodeid. B. Ricoeur (1913-2005) prantsuse protestant, kuulus pigem saksa traditsiooni. Ta sidus hermeneutika semiootika ja psühhoanalüüsiga (see on hermeneutiline protsess. Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike
Põhiline meetod on hermeneutika. Kui me tahame midagi teada, peame me enne midagi teadma. Teadmiste omandamine ei ole lineaarne. H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid. Loodusteadused kasutavad üha rohkem humanitaarteaduse meetodeid. B. Ricoeur (1913-2005) prantsuse protestant, kuulus pigem saksa traditsiooni. Ta sidus hermeneutika semiootika ja psühhoanalüüsiga (see on hermeneutiline protsess. Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline
Nõelasilm kaamel saab läbi ainult kükitades, see oli jeruusalemmas, nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?) Wilhelm Dilthey (1833-1911) Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused Nendel on erinevad meetodid Vaimuteaduste meetod on arusaamine, mõistmine Hans- Georg Gadamer Tõe uurimiseks vaja leida adekvaatseid meetodeid Püüab leida tõde, mis ei sõltu meetoditest Teaduse ideaal on see Paul Ricoeur (1913-2005) Tema sai aru, et hermeneutika tuleb ühendada ühelt poolt semiootikaga ja teiselt poolt psühhoanalüüsiga Kõik, mis kuulub arusaamisele on märgid Tema 2 põhilist valdkonda: ajaloo hermeneutika ja .. mingi teine .. metafoori võim siis vb? Ajalugu on filosoofiline protsess, 1 poolt on see see millest tuleb aru saada, 2selt poolt see ise seletab asju Kõik protsessid, kus elame on seotuf metafooriga Metafoor on kaudne tõde See ütleb ühte, aga peab silmas teist
· Postmodernismile alusepanija. Kuidas erinevate teadlaste töid võrrelda kui kõik on uurinud ,,unikaalset"? Hermeneutika · Hans-Georg Gadamer - Dialoogi metafoor arendab edasi teksti metafoori. Uurija ja uuritav on võrdselt aktiivsed. Vaatab veel rohkem kultuuri põliselanike vaatevinklist. On toodud ka ,,läbirääkimiste" metafoor; uurimuse andmed kujunevad nö poliitiliselt. · Paul Ricoeur - järjepidev interpretatsiooni teostamine, et kultuuri aina sügavamalt mõista. Kognitiivne antropoloogia Stephen A. Tyler · Põhiliselt intellektuaalne uurimine, mis vaatleb keele, kultuuri ja teadvuse suhteid. · Ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur · Otsuste tegemiste mudelite uurimine · 80ndatel: kuidas inimesed saavutavad omavahel konsensuse üldiste arusaamade suhtes · 90ndatel: emotsioonide struktuuri uurimine, tähtsustamine.
Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P. Ricoeur - analüüsib arusaamist ja leiab, et see ei ole täielikult teadlik protsess. Tekstiga end väljendades paljastavad inimesed ennast alati. Toob esile mõiste 'alateadvuse tekst'.
Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P. Ricoeur - analüüsib arusaamist ja leiab, et see ei ole täielikult teadlik protsess. Tekstiga end väljendades paljastavad inimesed ennast alati. Toob esile mõiste 'alateadvuse tekst'.
Uurimisprotsess on dialoogiline. Keda uuritakse pole passiivsed vaid tegemist on dialoogiga, me peame nendega kahekõnet. Dialoogi käigus kasvab vastastikune mõistmine, suureneb uurija mõistmine antud kultuurist. Samuti öeldakse, et peame kui läbirääkimisi, et mida me võime uuritavate kohta avaldada. Mõistmine, kuidas inimesed tahavad ennast meile esitada. Dialoogi käigus uuritavad saavad kui uurijaga võrdseks, mitte ei pea uurijale alluma. 2) Paul Ricoeur interpretatsiooni järjekindel teostamine. Hermeneutika on järjekindel süstemaatiline tõlgendamise protsess. Kognitiivne antropoloogia arenenud 50ndates psühholoogiateadusese mõjul. Stephen A. Tyler (1932) keele, kultuuri ja teaduse suhted; ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur Tuleb mõista erinevate ühiskondade psühholoogilist olemust. Kultuurimaterialism Marvin Harris (1927-2001). Püüab seletada kultuuri põhjuslike seoste kaudu. Sotsiokultuurilistes
Tähendused on potentsiaalsed, spetsiifiliselt luuakse need uurija ja uuritavate dialoogis. Pidevalt korrigeeritakse üksteise arusaamu, läbi üksteisemõistmise mõistetakse kultuure paremini. Hiljem dialoogi metafoori tuleks korrigeerida, tuleks kasutada läbirääkimiste metafoori. Valikud ning otsused tuleb läbi rääkida. Dialoog on vastastikune. Varem polnud uuritavatel üldse sõnaõigust kaasa rääkida, hiljem õigused kasvavad, dialoogiline arusaam on üks samm selles. Paul Ricoeur. Algus keskaja piiblitõlgendamises. Kuidas inimesed oma kultuuri mõtestavad. Paljude andmete pideva tõlgendamise läbi jõuab uurija ka perifeeriasse ning mõistab kultuuri paremini. Kognitiivne antropoloogia Osaliselt mõjutatud psühholoogilistest uurmustest, tegeleb samuti tähenduste uurimisega. Stephen A. Tyler (1932). Keele, kultuuri ja teadvuse suhted. Ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur. Kuidas inimesed loovad oma kultuuri tähendusi, kuidas luuakse teadmisi.
Situatsionism - paljastati situatsiooni, näidata kuidas ühiskonna vaatemäng toimib. Demüstifikatsioon. Väga paljud Baudrillardi ideed on välja toodud filmis Matrix, kuid B arvates on see film, mõtetu, sest sa ei saa paljastada seda tõde niiviisi. Inimeste maailm vajab pidevalt viidet reaalsusele. Disneylandi tajutakse kui reaalsusest põgenemine, kuid tegeliklt kogu Ameerika ongi disneyland. See ongi näide hüpperreaalsusest. See mida me reaalseks peame on muutunud. Ricoeur - kahtluse hermeneutika- kahelge selles, mida sa näed. Välisilme varjus peab olema loomus. B arvates ei ole võimalik vaadata asjade sügavusse jne. Jameson Postmodernsus on tema jaoks ajastu. Kapilalisti aregngu viimane faas. Williamsilt eeskuju võtmine. Igasugune sotsiaalne arengu faas koosned kultuurilisest kolmest momendist. Dominant - domineeriv Residual - jäänud eelmisest domineerivast kultuurilisest laadist Emergent - tulevikus tekkimas
Ta elas filosoofia kuldajastul Saksamaal. Ta oli ka pastor, kes iga pühapäev luges ette evangeeliumit ja siis seletas, mis seal oli öeldud. Ta pidi tunnistama, et ta ei saa aru sellest, millest ta aru ei saa. ,,hõlpsam on minna kaamelil läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki" Matteuse 19,24 . Aru tuleb saada inimesest (sõnade autorist) mitte sõnadest endast. Hans-Georg Gadamer (1900-2002) Ta oli väljapaistev filosoof, ajaloolane ja hermeneutika klassik. Paul Ricoeur (1913-2005) Ta jaotas arusaamise kahte valdkonda me teame ja saame aru asjadest erinevatel tasanditel; sugusi kõik meie teadmised ja arusaamised pole seotud teadlikkusega, vaid teame neid alateadlikult. Tegeledes hermeneutikaga, peame arvestama metafoorikaga. Mõistmise strateegiad · Referentsiaalne: ütlesele vastab fakt · Signifikatiivne: ütlusele vastab semantiline konstruktsioon. · Alltekstuaalne: ütluse interpretatsiooni võti peitub kontekstis
Jakobson tahab asetada kolm tasandit ja tavakeele ühele alusele, mille ta arvab olevat DNA geneetilise koodi. See omab 4 tähest koosnevat alfabeeti -- nukleotiide, mis omavahel kombineerudes moodustavad 64 ühendist koosneva geneetilise sõnastiku, mis edestavadki geneetilist informatsiooni. Jakobsoni järgi on tavakeel antud geneetilises koodis ja on samasuguse struktuuriga. Olles orienteeritud täppisteadustele, kaldub S. teadvuse ja subjekti eitamise poole. Paul Ricoeur: "S-i eesmärgiks on distantseeruda, objektiviseerida, eemalduda uurija isiklikust samastumisest instituudi, müüdi, rituaali jne struktuurist". Tähendus, mis tuleb välja strukturaalse analüüsi protseduuri käigus, on puhas korrastatus, mõte kui isiklik mõte või isiklik üleelamine asendub mõttega, mis on endast võõrandunud koodide objektiivsus. Strukturalistlik mõte osutub mõtteks, mis ei mõtle. Subjekti elimineerimine
ENE määratluse järgi lähtub narratoloogia semiootikast ja strukturalismist ning vahe eelpool nimetatud strukturalismiga seisneb eelkõige narratoloogia laiemates piirides. Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the
30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. JeanMarie Schaeffer. Tamm, Marek 1999. Pariisi kiri Vikerkaar 4/ 115 116 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. JeanMarie Schaeffer. ? Tamm, Marek 1999. Pariisi kiri Vikerkaar 4/ 115 116 Prantsuse filosoofias on viimasel ajal ? tõrjutud 1960 70 vägagi loetud mõtlejad nagu Althusser, Deluze, Derrida; ? varjust on välja tulnud juba surnud või väga vanad mõtlejad nagu Ricoeur, Levinas, Jankélévitch, ? samuti on teaduse keskmesse tõusmas nooremapoolsed mõtlejad moraali filosoofid, keda veel tosin aastat tagasi ei võetud tõsiselt : tegemist on avaldatud juhistega heaks ja õnnelikuks 54 eluks Jumalavabal ajastul, mis ammutab oma ainest väga mitmekesiset pärandist (Konfutsiusest Kantini) Need on sellised autorid nagu André Comte Sponville, Luc Ferry,
annaabi.ee 
