iseloomu ja karakterit - ,,Don Juan", nagu ka ,,Surm ja kirgastumine" (18881889). Sellele järgnesid: · ,,Till Eulenspiegel" (,,Till Eulenspiegels lustige Streiche") (189495), · ,,Zarathustra keel" (1896) · ,,Don Quijote" (1897) · ,,Kangelase elu" (189798) · ,,Kodusümfoonia" (190203) · ,,Alpisümfoonia" (19111915). 19nda sajandi lõpul pööras Strauss oma tähelepanu ooperile. Tema kaks esimest katset antud zanris olid ,,Guntram" (1894) ning ,,Feuersnot" (1901). Neid peeti kõlbmatuteks ning need sattusid suure kriitika alla. Siiski, 1905 aastal lõi ta teose "Salome" (mis põhines Oscar Wilde'i näidendil). Antud teose reaktsioon oli kirglik ja heakskiitev. Esietendus oli suur õnnestumine. Kui aga see avati Metropolitani ooperis New Yorkis, oli publiku protestikisa nõnda suur, et see suleti kohe pärast sedasamust etendust. Kahtlemata oli see suuresti tingitud temaatikast
• Ema Josephine pärines Müncheni õhe jõukamast perekonnast. • 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunsti ajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem siirdus ta Berliini.1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. Aastatel 1898–1918 oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. • Sümfoonilised poeemid: • "Macbeth" • "Don Juan" • "Surm ja kirgastumine" Ooperid: • "Guntram" • "Elektra" • "Ariadne Naxosel" Lühikokkuvõte ooperist "Don Juan" Ooperi algus oli väga kiire ja suurejooneline ,rütmi muutusi oli ooperi alguses väga palju. Hästi aktiiven ja energiline oli ooperi esimene pool. Ooperi teine pool ja lõpp olid selised rahulikud ja tagasihoidlikud.
Richard Straussi teosed: Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888) "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889) "Till Eulenspiegel" ("Till Eulenspiegels lustige Streiche"; 1895) "Nõnda kõneles Zarathustra" ("Also sprach Zarathustra"; 1896) "Don Quijote" (1897) "Kangelase elu" ("Ein Heldenleben"; 1898) "Kodusümfoonia" ("Symphonia domestica"; 1903) "Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915) Ooperid "Guntram" (1894) "Feuersnot" (1901) "Salome" (1905) "Elektra" (1909) "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911) "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16) "Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten"; 1919) "Intermezzo" (1924) "Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933) "Arabella" (1933) "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935) "Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938) "Daphne" (1938)
"Don Quijote" (1897) "Kangelase elu" ("Ein Heldenleben"; 1898) "Kodusümfoonia" ("Symphonia domestica"; 1903) "Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915) Teisi teoseid Olympische Hymne koorile ja orkestrile (1934) Metamorphosen 23 keelpillile (1945) Neli viimast laulu (Vier letzte Lieder) (1948) Süit 13 puhkpillile (1884) Soololaulud häälele ja klaverile Ooperid "Guntram" (1894) "Feuersnot" (1901) "Salome" (1905) "Elektra" (1909) "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911) "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16) "Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten"; 1919) "Intermezzo" (1924) "Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933) "Arabella" (1933) "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935) "Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938) "Daphne" (1938)
konfessioonide jumalateenistustest, kuid neil oli veel teisigi erijooni. Näiteks panid hernhuutlased rohkem rõhku laulmisel ja mitte niivõrd jutlusele. Jutlused küll ei puudunud, kuid need pidid olema lihtsad ja selged ning erinevalt teistest kirikutest võisid jutlusi pidada ka lihtsad inimesed. Juba Zinzendorf rõhutas, et koguduse võimas laul pidi olema mõjuvõimsam üksiku inimese kõnest, seetõttu asendas laul ka kiriklikku palvet. Vaikimine 14 Guntram Philipp. Die Wirksamkeit der Herrnhuter Brüdergemeinde unter den Esten und Letten zur Zeit der Bauernbefreiung. Köln 1974, 153. 15 M. Laur, Eesti ajalugu, 142. 16 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 243. 17 Rudolf Põldmäe. Fr. R. Kreutzwald ja vennastekogudus. Keel ja Kirjandus (7), Tallinn 1958, 405. polnud lubatud ja kõik koguduseliikmed pidid kaasa laulma. Tänu hernhuutlastele muutus lauluharrastus elavamaks ka luteri kogudustes.18
Õukonnaorkestris. 1882. aastal töötas Strauss Müncheni Ülikoolis, õpetades kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem naasis ta Berliini. 1885 siirdus ta tagasi Müncheni, kus ta sai koha dirigendi assistendina. 1898 - 1918 aastatel oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. See amet oli Saksa orkestrijuhtide jaoks kõrgeim positsioon. Hiljem töötas ta ka veel Viini Riigiooperi peadirigendina. Sümfoonilised teosed olid: "Macbeth" (1888/90), "Don Juan" (1888). Ooperid: "Guntram" (1894), "Rahupäev" (1938). Teised teosed: Metamorphosen 23 keelpillile (1945), "Neli viimastu lauli" (1948) Richard Strauss 5 Impressionism Impressioon tuleneb pratsuskeelest ja tähendab muljet. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. sajandil. Uue nägemusega kunstnikud püüdsid jäädvustada oma muljet ümbritsevast
2005. Tallinn; - Wood, Denis 1992. Maps Work by Serving Interests, in D. Wood The Power of Maps. The Guilford Press, pp. 4-27 - Wood, Denis 1992. Maps are Embedded in a History – They Help Construct, in D. Wood The Power of Maps. The Guilford Press, pp. 28- 47 - Pickles, John 1992. Texts, Hermaneutics and Propaganda Maps, in T. Barnes and J. Duncan Writing Worlds: Discourse, Text and Metaphor in the Representation of Landscape. Routledge, pp. 193-230 - Herb, Guntram 1997. Maps as Weapons. The Development of Suggestive Cartography, in G. Herb Under the Map of Germany: Nationalism and Propaganda 1918-1945. Routledge, pp. 76-94 - Hajdu, Zoltan and Anssi Paasi 1995. The Changing Representations of Finland in Geographical Texts in Hungary: A Contextual Analysis. Fennia 173. 1., pp. 33-51 - Kivimäe, Jüri 1999. Re-writing Estonian History? National History and Identity. Studia Fennica Ethnologica 6, pp. 205-212 - Veemaa, Jaanus 2002
annaabi.ee 
