massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. Marksismist on palju üle võtnud ka liberaalsed parteid. Näiteks rassiidee terav eitamine on alguse saanud just marksistlikest doktriinidest. Marksistid väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. (mis pole õige, sest on võimalik sätestada, milline on reaalsus ja seega sätestatakse ka ideoloogiat) • Hegemoonia ehk ülivõim – Seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside või riikide ees. Hegemoonia saavutab ühiskonnas nö liikuva tasakaalu.. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust.
psühhiaatrilistes uurimustes juhtumeid, kus platseebo kontrollkatsetes on platseebo efekti tase kõrge. Näiteks depressiooni uurimustes on raporteeritud 50 % efekti määra, 34 % määra bipolaarse häire, 23% - 34 % määra paanikahäire ja 43 % efekti määra lühiajalise skisofreenia uurimustes (Lau & Mao 2003). Paranemine skisofreenikute hulgas, kes on saanud platseebot uurimuslikes katsetes, on isegi nii tavaline, et see representeerib kliinilistele uurimustele märkmisväärset teaduslikku takistust bioaktiivsete ravimite tõhususe tõestamisel (Kemp & Kalali jt, 2008). Sellised andmed näitavad ehk seda, et kuigi üksikisiku tasandil potentsiaalne risk mingeid tulemusi platseebo-ravist mitte saada või siis psüühilise seisundi halvenemiseks on jäädavalt olemas, ei saa platseebo efekti sagedust alahinnata. Ei saa alati eeldada, et alternatiiviks platseebo-ravile kliinilistes katsetes on
tekstuaalsus (Kasik 2002a: 7). 8. Halliday funktsionaalne grammatika Kõige otsesema tõuke andis tekstianalüüsile Halliday funktsionaalne grammatika. Selgeks sai, et keelekasutus ei peegelda objektiivselt maailma, sest keelekasutus on valik paljudest võimalustest. Tekst hoopis loob tähendusi ja kujundab selle kaudu tegelikkust. Hallidaylt võeti tekstianalüüsis kasutusele ka idee kolmest metafunktsioonist. Nimelt on keelel tähistusfunktsioon – ta representeerib maailma, keel loob ja kinnistab identiteete ja suhteid, see on interpersonaalne funktsioon. Keel vormistab ja kujundab sõnumeid – tekstuaalne funktsioon (Kasik 2002a: 8). 9. Tekstihooldest Lingvistiline ja kriitiline tekstianalüüs võimaldavad analüüsida keelekasutussituatsioone, rõhutada valikuvõimalusi ja oma valikute teadlikkust. See aga omakorda asetab olulisele kohale tekstihooldaja ja tekstikirjutaja suhte. Reet Kasik ütleb tekstihoolde kohta järgmist:
Igasugune tähendus ei tule kuskilt mujalt kui mitte elementide omavahelisest erinevusest. Milline on teksti aluseks olev struktruuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi matemaatiline valem, mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. Kõige lihtsam on seda valemit näha näiteks muinasjuttudes ja kriminaalromaanides, kus eristuvad üksteisest selgelt hea ja halb pool. o poststrukturalism Keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Kuidas
lapsed täiskasvanuid, matkivad nende suhteid ja suhtlemist (Mäng 1992: 501). KOKKUVÕTE Raferaati koostades selgus, et enam lähevad kokku Elkonini ja Võgotski arusaamad mängust, kuna Elkonin arendas edasi Võgotski uuritud teooriaid. Selge on aga see, et kõik kolm psühholoogi olid seisukohal, et läbi mängu laps arenebki. Nii Võgotski, Piaget kui ka Elkonin olid ühel arvamusel, et esialgu representeerib laps kujuteldavat reaalsust tegevuste kaudu objektide abil, mis toimivad rekvisiitidena. Arengu 9 käigus eraldub sümboliline tegevus zestidest ja kehalisest aktiivsusest. Teisel ja kolmandal eluaastal muutub mäng lisaks ka sotsiaalseks tegevuseks ning ilmnevad esimesed vastastikused ja teineteist täiendavad rollid. ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002) Arengupsüholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kivisalu, K
seepärast on oluline, et laste igapäevane elu oleks rikas ja mitmekesine (Ugaste, 2009, 156). 9 KOKKUVÕTE Raferaati koostades selgus, et enam lähevad kokku Elkonini ja Võgotski arusaamad mängust, kuna Elkonin arendas edasi Võgotski uuritud teooriaid. Selge on aga see, et kõik kolm psühholoogi olid seisukohal, et läbi mängu laps arenebki. Nii Võgotski, Piaget, kui ka Elkonin olid ühel arvamusel, et esialgu representeerib laps kujuteldavat reaalsust tegevuste kaudu – objektide abil, mis toimivad rekvisiitidena. Arengu käigus eraldub sümboliline tegevus žestidest ja kehalisest aktiivsusest. Teisel ja kolmandal eluaastal muutub mäng lisaks ka sotsiaalseks tegevuseks ning ilmnevad esimesed vastastikused ja teineteist täiendavad rollid. Mängides täidavad lapsed alati mingit ülesannet ja järgivad reegleid. Mängides ei tule allumine ja reeglite kasutamine iseenesest
välja tema tugevad iseloomujooned ja on produktiivne. LaVey satanism on elu jaatav, humoorikas ja seisab väljaspool head-halba. Tema satanism on ülemineku aja, postmodernne satanism, mis ei täitnud tekkinud vaakumi, kuna sakraalsusest jäi puudu. Ristiusk juba ammu ei täida oma rolli ja pole see ainus öige tee, aga tema loodud moraalsed normid, konventsioonid mõjuvad ikka veel. LaVey satanism on esimesel pilgul vb triviaalne, samas tegelikult väga sügav. Kui Saatan representeerib loodust (profaanne), siis on Saatan ka üks inimesele omane aspekt. Ja kui Jumal (sakraalne) kui externne olevus meile enam midagi ei tähenda, siis on inimene ise Jumal ja sakraalne muutub inimese internseks probleemiks. St inimene vastutab ise oma tegude eest ja religioon on enese vormimise, loomise tööriist, maagia. LaVey satanism on religiooni ja psühhiaatria vahel, selline “rituaalne konstruktivism”. Köige olulisem aga et kogu selle LaVey kontsepti taga seisab
Jakobson on jõudnud järeldusele, et kõikide loomulike keelte fonoloogiline ehitus on läbivalt binaarne. Lotmanil on binaarsed opositsioonid ühtaegu nii objektikeele kui ka metakeele struktuurielemendid (universaalidest 142-143) Phallus fallos. ,,Feministliku teooria terminisõnastik" (A Glossary of Feminist Theory) kohaselt on ,,fallos" sümbol või tähis ning peamine ja kõrgeim tähis mees-domineerivas kultuuris. Freudi järgi representeerib naiste peenise mitteomamine piltlikku ,,kastreerimist". Vale oleks aga arvata, et tõsiasi, et mehed omavad peenist, õnnistab neid ka fallosega. Vastupidi, mitte keegi ei oma fallost, see on lihtsalt tähistaja, mis puudub kõikidel subjektidel (Andermahr& Wolkowitz 2000: 198). Raamatu ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" järgi on ,,fallos" ihade ja identiteedi põhitähistaja mõlema soo puhul. Isiksuse arengu nn peegelfaasis loob just ,,fallos" lapse minapildi
Barthes, Juri Lotman Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nendevahelisest erinevusest tekibki tähendus. Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne.) ? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt. tegelaste või sündmuste funktsioone. A.Conan Doyle, Poirot lood, tegelased ja nendele iseloomulikud iseärasused, loo kulg(Näiteks Poirot lugudes on ikka MITU laipa, enne kui süüdlane paljastatakse, tavaliselt anatakse ka Poirole märku eelseisvast uuest mõrvast, vana on sümpaatne, aga realistlikult aeglane ja loo lahendus jõuab talle kohale mingi märgi kaudu, mis tõmbab tähelepanu ja hakkab häirima ning lugu lõpeb
· Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. c) Poststrukturalism (dekonstruktsioon) · Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt) · Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur loodus, hea-kuri, kristlus judaism) allutavad inimmõtlemist ja on seega
Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. 3.Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandus on kommunikatsiooni viis. Saatja teade vastuvõtja. Autor teos lugeja. Need on kommunikatsiooniahela liikmed. Põhitp pööratakse tekstile või teosele. Põhituum on aga selles, et teost vaadatakse kui iseseisvat objekti, lahutatakse see ajaloolisest kontekstist. Tegelikkuses koosnes kommunikatsioonimudel seitsmest osast: saatja, saatja kood, sõnum,
o Tegelaskontseptsioon, tegelase olemus. o Tegelase loomise vahendid ja tehnika. o Tegelase funktsioon tegelaskonnas ja loos. Keerukuse ja individualiseerituse astme järgi eristatakse vähemalt kolme tegelaskontseptsiooni: o Personifikatsioon - tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms. Nii näiteks esinesid keskaja moraliteedes Voorus, Karskus. o Tüüp - üheplaaniline tegelane, kes representeerib (esindab, kehastab) mingite sotsiaalsete ja/või psühholoogiliste tunnuste kogumit Teatritraditsiooniga seoses kõneldakse teatraalsest maskist ja ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt aktsentueeritud probleemiasetuse korral. o Karakter - individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane.
tekstideks (sotsiaalne kommunikatsioon, meediatekstid jm). Avalikke sotsiaalseid tekste iseloomustab nende üldisus, seotus aja ja kohaga teatud viisil ning selle seotuse väljendumine otseselt või kaudselt. Neid tekste võib käsitada kui üht liiki avaliku elu vormi ning need osalevad avalikus elus oma rollide ja funktsiooni kaudu. Selleks aga tekstist üldiselt, vaatleme ajakirjandusteksti kui avalikkuses esitatavat märki. Ajakirjandustekst omakorda representeerib ja tähendustab oma keskkonda; määratleb selle tähendusi. Kultuuriuuringud ● juhatab kaasaegse kultuuri uurimisse; selles on oluline aspekt meedia ja meedia vahendatav kultuur ● juhatab erinevate kultuurinähtuste mõistmise ja kriitilise analüüsi juurde ● kujundab kultuuriteoreetilise baasteadmuse ● toetab kultuuri kirjeldamise-analüüsimise metakeele kasutamist ● annab ainest kultuuri analüüsiks ja analüütilise diskussiooni arendamiseks
adresseeritud – keelekasutuse interpersonaalne aspekt (keelekasutuses on alati 2 osapoolt). Suhtlus ei toimi tühjuses, vaid toimib sotsiaalses ja tegelikus kontekstis, mis tähendab alati ka kõiki teisi tekste, traditsioone jm, mis määravad suhtluse teket. Me paneme uue info kokku sellega, mida varem teadsime – keelekasutuse intertekstuaalne aspekt. Keele 3 kesksemat meta- ehk allfunktsiooni: - Tähistusfunktsioon – kuidas keel representeerib maailma? Sisu pool. - Interpersonaalne funktsioon – kuidas keel loob ja kinnistab suhtlusosaliste identiteete ja suhteid? - Tekstuaalne ehk intertekstuaalne funktsioon – kuidas tekst vormistab ja kujundab sõnumeid? Vormiline pool. Kriitilise tekstianalüüsi 3 astet: - Teksti kirjeldamine – mis valikud tekstis on? Alustatakse tekstide keele kirjeldamisega, milliseid sõnavaralisi ja grammatilisi valikuid on tehtud.
vahel. Nii lõikuvad tegelaskujus mitu tasapinda Personifikatsioon on tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms. Et draamas ei saa probleeme esitada ilma tegelase vahenduseta, võib just siin tekkida vajadus personifitseeritud üldmõistete järele. Nii näiteks esinesid keskaja moraliteedes Voorus, Karskus, Patt. J. Giraudoux' draamas "Trooja sõda ei tule" on tegelaseks Rahu. Tüüp on üheplaaniline tegelane, kes representeerib (esindab, kehastab) mingite sotsiaalsete ja/ või psühholoogiliste tunnuste kogumit (Pfister 1977:244-245): üldine, grupiomane domineerib selgelt isikupärase üle. Tuleks vältida "tüübi" kasutamist negatiivse hinnanguna - kui tüüptegelase lihtsustatus ja skemaatilisus on taotluslikud, ei saa kirjanikku andevaesuses süüdistada. Draama ajaloo rikkalik tüübigalerii on tänapäevalgi tüüptegelaste loomise ammendamatu varamu
(extrinsic) omadus see, mis millelgi on vaid tänu suhtele millegi muuga. Paljude filosoofide arvates on selle eristuse tegemine muutunud küsitavaks. Toim. 4 Ma vastan: see kõik oleneb sellest, mida "kvalitatiivse või fenomenilise" all mõeldakse. Shoemaker vastandab kvalitatiivset sarnasust ja erinevust "intentsionaalsele" samasusele ja erinevusele nende omaduste sarnasusele ja erinevusele, mida kogemus representeerib või mille 'kohta' ta käib. See on piisavalt selge, ent mis saab 'fenomenilisest'? Minu nägemisseisundite mitteintentsionaalsete (ja seega kvalitatiivsete?) omaduste hulgas on ka nende füsioloogilisi omadusi. Kas need omadused võiksid olla kvaalid, millest Shoemaker räägib? Arvatavasti on ilmne, ma oletan, et seda liiki tunnu- sed välistab see, et nad ei ole "introspektiivselt ligipääsetavad" (Shoemaker, isiklik teade). Need
Me peame kuulama, milliseid valikuid inimesed teevad, millist muusikat kuulavad. Kunstivormid, mis on populaarsed, neil on ka poliitilise õõnestuse võime. Mehhanism, kuidas muuta sotsiaalselt kasulikuks popmuusika. Hall ütles otse välja, et populaarkultuur iseenesest ei huvita neid. Põhisiht ei olnud muusika enda avastamine, vaid see, kuidas seda poliitilises kontekstis kasutada. Sotsiaalne kasulikkus. Populaarmuusika kriitika on see, et muusika representeerib midagi. Esindab mingeid väärtusi või hoiakuid, kui neid uurime, siis saame mõõta, mida muusika väärt on. 60ndate puhangust on kirjutatud palju, see on algmudel, et selgitada popmuusika ja kultuuri toimet. Räpmuusikat peeti vabastavaks väljenduseks. 90ndatel see muutus, sest räpmuusika muutus. Muusikale omistatakse palju vasakliberaalseid ideid. Popmuusika sidumine poliitiliste ideedega ei ole päris adekvaatne. Attali „Müra“ Siin on mitmed vastuolud
Kõikehõlmava kahtluse alla on seatud meie nii igapäevaelus kui ka teaduses niiütelda instinktiivselt tehtud eeldus, et meie ettekujutustele vastavad teatud nendest ettekujutustest sõltumatud objektid, või teisiti üteldes, et meie ettekujutused representeerivad neid objekte korrektselt, nii et me olema võimelised oma ettekujutuste alusel nende objektide üle paikapidavalt otsustama. (Mõistega ettekujutus on siin silmas peetud ükskõik millist teadvuse sisu, mis esitab, representeerib mõnda objekti.) Kahtlus on tõepoolest universaalne siis, kui ta seab inimese ettekujutuste ja ettekujutuste objektide vahelise representatsioonisuhte tervikuna küsimuse alla. Cogito ergo sum ja uusaja subjektiivfilosoofiline lähtekoht. Kahtluse niisugune radikaliseerimine teeb möödapääsmatuks refleksiooni kahtluse subjektile. Kui ettekujutuste ja ettekujutuste objektide vaheline
võtta ja millele mitte liigset tähelepanu omistada. See ei tähenda kindlasti seda, et miskit tuleks sooritada läbi ebamugavustunde või valu vaid pigem kuulates, mida keha on võimeline tegema 15 ja mida suudab teha. Skinneri releasing-tehnika on kinesteetiline treeningsüsteem või õigemini liikumissüsteem, mis põhineb liikumisest saadavatel tulemustel kinesis representeerib liikumist ja esteetika liikumisest saadavaid väärtusi. Keha mehaanilised protsessid muutuvad alateadlikuks ja liikumine intuitiivseks, tegemist pole enam pelgalt analüütilise mõtlemisega, kuivõrd tunnetusliku mõtlemisega. "Imaginaarne liikumine on üks edukamaid vahendeid neuromuskularse struktuuri välja töötamisel" (Sweigard 2010). Tsiteerides New Yorki Yulliard'i kooli doktorit Lulu. E. Sweigard'i "Liikumine rajaneb mõtlemisele, mitte lihaste tööle.", võib
- Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsagara alasid - Oimusagara struktuurid on keskseks struktuuriks – seovad teadmised, integreeriv keskus, aitab suunata Insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Ajukoore ala mis jääb külgvao alla, kaetud operculumiga. Jaguneb anterioorseks ja posterioorseks, jagatud ajuarteri järgi. Funktsioonid: - Vistseraalsed signaalid, kehaseisundite tuvastamine ja interpreteerimine, interotseptiivne teadlikkus, representeerib somaatilisi markereid - Südamelöökide kontroll ja subjektiivne teadlikkus nende kohta - Valuaistingute töötlus ja interpreteerimine - Meeleolu ja tahteaktiivsus - Isu kontroll - Ärevusreaktsioonid, emotsionaalse info töötlus - Sotsiaalse info töölus - Emaliku seose teke - Kuulmis ja maitsmisinfo Oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid - Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired
annaabi.ee 
