Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Jan-Are Nursi Usukombed Usukombeid viidi algselt läbi varjatult. Ristiusu kultushoonete arhitektuurist saame aimu alles alates 4. sajandist. Esialgsed kogunemis paigad jõukate kogudusliigete elamud jne. 1.2. saj. kristliku kunsti ainsad allikad on katakombid. Jumala sõna e. Püha kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katakombid. Leitud LähisIdas, Itaalias jms. Katakombidest leiti esimesed kunstiteosed Piiblitegelased Meenutasid inimesi rooma maalikunstis. Seinamaalid. Meenutas tavalisi rooma seinamaale. Hakkasid tekkima keerulike kristlik sümboolika. Seinamaalid olid kohmakad. Click to edit Master text styles Second level ...
Balaton Kokkuleppeline idapiir: Uurali mäestik -> Uurali jõgi -> Kaspia meri -> Keenia jõe suue ->Keenia jõgi -> Keenia- Kertsi nõgu -> Kertsi väin -> Must meri -> Bosporus -> Meneara meri ? ->Dardanellid -> Egeuse meri -> Vahemeri -> Giblartari väin ->Atlandi ookean -> Põhjajäämeri. Pikkused: Põhjast lõunasse- 3900 km Läänest itta- 5200 km Äärmuspunktid: Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus: Relieef ehk pinnamood koosneb pinnavormidest. Euroopa suhteliselt tasane keskmiselt 300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad:
toetuvad horisontaalsed talad. ( Cheferni) 9. Mõisted: sfinks, Surnute linn, pinnakunst, egiptuse poos, kaljutempel. a) Sfinks- tähistas skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. (Chephreni sfinks) Inimeses pea ja lõvi kehaga olendid. b) Surnute linn- Nekropol ehk surnute linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest(mullast kuhjatud künkaga tähistatud matmispaik) c) Pinnakunst- värviline relieef. Erksad värvid, looma-inimeste vahel oli tehtud heroklüüfid. Tähtsaid tegelasi kujutati egiptuse vaates. d) Egiptuse poos- alakeha on külgvaates ja pea ka ning ülakeha ja silm otse vaates. e) Kaljutempel- Kuulsaim asub Abu Simbelis ja lasti ehitada vaaraole Ramses teisele. Ehitati kaljuseina sisse. 10. Kirjelda egiptuse templit, nim. kuulsamad! Oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis
Kunst on suureks osaks riigi kultuurist ja samuti ka tootmisest. Massitootluses on palju Benga stiilis maale Traditsioonid Traditsioonilist pulma nimetatakse Polygamy Samuti on seal kombeks oma lastele pärandus jätta, kuid seda ainult kriteeriumi juhul, et see pärandatakse isalt pojale Geograafiline informatsioon Troopiline kliima Päike paistab aasta läbi Mai ja Märtsi vahel sajab ohtralt vihma Oktoobri ja Novembri vahel sajab mõõdukalt Maapinna relieef on väga mägine Huvitavaid fakte Kenyast Kenya suunakood on: +254 Üle riigi kehtib vasakpoolne liiklus Kenya on maailma 47. kõige suurem riik Suure India mõjuga riik (eriti toidu osas) Sinna sõiduks on vaja taotleda viisa Kenya on nimetatud mäe järgi. (Mount Kenya 5,199m on riigi kõrgeim mägi) Rahatäheks on shillingid, kõige enam on kasutusel 10, 20 ja 5 shillingised Suuremate linnade rahvastatus Kenya riigivõim President:
Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel levivad setteid: liiv, kruus, mandrij22setted, moreen (ka. suured r2ndrahnud), j22j2rve setted, j22 j6gede setted. K6ige nooremad on biogeensed setted, Eriti soosetted, mis tekivad sootasantikke ja paiknevad suuremate saarte ja poolsaarte keskosas. *Kliima ja veestik Rannikumadaliku kliimat m6jutavab Soome lahe aeglane kylmumine sygisel ja
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele. Skulptuur: 15.saj hakati skulptuure uuesti võtma eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Tegijad olid Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrochio. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Relieef: Pildid olid väga tõepärased. Relieefi tehti ustele, maja fassadile jne. Relieef valati pronksist kips vormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. See kujutas endast ratsaniku hobusel. Veel tehti büste mis olid ka realistlikud. Suurkujud olid: Giovanni Boccaccio ; Alessandro Botticelli; Dante Alighieri; Leonardo da Vinci; Filippo Brunelleschi; Michelangelo Buonarroti; Raffael; Niccolò Machiavelli; William Shakespeare; Josquin Desprez. KÕRGRENESSANSSI MUUD VORMID Arhitektuur: Endiselt eeskujuks antiikkunst
kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused. rohtlad- liigse väetise kasutamise tõttu võivad jõed reostuda,tuule ja vee erosioon,tolmutormide tõttu tekivad uhtorud, mullad soolduvad ja huumust läheb vähemaks,taimekoosluste vähenemine. 4.taimestiku üldtunnused, puud erinevatel mandritel. vastus- lehtmets-lehtpuud ja põõsad (põhja- Ameerika:hikkoripuu,vaher Euroopas:tamm,pärn Kaug-idas-:) okasmets-okaspuud (Euraasia-lehis ,põhja Ameerika põhja osa:lehis,
Need paigad on kõige suurema rahvastikutihedusega. Hispaania on väiksema asustustihedusega kui Portugal.Tihedalt on asustatud Lissaboni piirkond ja Portu ja Aveiru linnad, sest loode-Portugalis on ühendus Atlandi-Ookeaniga ning sellepärast, et seal on sadam. Riigi suurim ja oluliseim sadam asub Lissabonis. Jõe ,,Tejo’’ kallastel paikneb suur rahvastiku osakaal tänu jõele ja rikastele muldadele, tihedus on suhteliselt kõrge. Mägine relieef on harva asustatud kuid on olemas mõned külad, sest viljakad mullad täna väävlile köidavad inimesi. Võrdlus Eestiga: inimesed paiknevad suuremad osas põhja-Eestis, sest siin on rohkelt töökohti ja on ühendus sadamaga. Laste osatähtsus on Eestis suurem kui Portugalis. Tööealiset osatähtsus on mõlemas ühiskonnas suhteliselt suur ja eakate osatähtsus on Eestis suuem kui Portugalis. Kumbki rahvastik ei vanane. Naiste keskmine oodatav
Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef)...
Kujutlusviisi valikust sõltub kaardi vastavus tegelikkusest. Kasutada tuleks rasterkaarti kui tahad rahvastiku paiknemist teada, koropleetkaarti rahvastikutphedus(pindala ja rahvaarvu suhe), Punktkaart-rahvastiku jaotus, Pindalakaart . *Asustuse tihendust mõjutavad: 1.Looduslikud tegurid: Pos: piisavalt soe, parasniiske kliima, pigem vegetatsiooni periood, viljakad mullad, piirkond asub magedavee ääres. Neg: ekstreemne kliima, väheviljakad mullad, mägine relieef, vähe loodusvarasid, looduslik taimesik hõre. 2. Inimtegurid: Pos: majanduslikud tööstuse ja transpordi areng hea, piisavalt raha ja tehnoloogiat, sotsiaalsed hed elukohad, haridus jne, poliitilised: valitsus investeerib infrastruktuuri. Neg: majanduslik - puudub raha ja infrastruktuur töösuste arendamiseks, sotsiaalsed - halvad elamistingimused, raske kätte saada haridust, halb tervishoid, poliitiline- valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamiseks.
Pedosväär Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritav...
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades.
........................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................4 ................................................................................................................................................. 4 1. Loodus......................................................................................................................................... 5 1.1 Relieef........................................................................................................................................5 Kõrged mäed............................................................................................................................6 1.2 Kliima........................................................................................................................................ 7 1.3 Vetevõrk.........................................................
Kordamisküsimused Põllumajandus, kalandus 1) Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? a) Looduslikud i) Kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood (ööpäeva keskmine peab olema üle 5˚C)) ii) Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) iii) Relieef/pinnamood (tasane, mägine, nõlva kalle) b) Majanduslikud i) Kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) ii) Tööjõud (kvaliteet, traditsioonid) iii) Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, eksport) 2) Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? a) Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus b) Põllumajandusliku maa osatähtsus (Eestis 20%) c) Põllumajanduse osa SKP-s d) Põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis e) Põllumajanduse spetsaliseerumine i) Millised harud on arenenud (Eestis teenib taime...
Väike-Maarja Päästekool Ajalugu Referaat Õppejõud: Väike-Maarja 2009 Tuletõrje ajalugu Inimkonna ajaloolised perioodid on kujundatud ka tuletõrjet. Ürgaeg oli eelajalooline ajajärk. Siis tekkisid primitiivsed käsiredelid, algeline piksekaitse ja lihtsad kustutuskapad. Vana-, antiik- ja muistne aeg, umbes 700 a. e. Kr. kuni 480 a. p. Kr., kujundas kreeklaste ja roomlaste kuulsuse. Sel ajal ehitati muistne veevärk, leiutati kolbpump, tulekusutusämber, kustutusluud, lõhkumiskonks ja formeeriti esimesed tulekustutusväed. Sel ajal sai tuletõrje ka oma pühaku. Uusaeg algas umbes aastast 1500. siis tunti juba meeskonnapritsi, imemise ja survevoolikuid, hingamiskaitsmeid,tulekindlaid kappe, päästevoolikuid ja hüpperiideid, konksredeleid, auru- ja gaasipritse, tulekindlustust, signalatsiooni, formeeriti palgaline tuletõrje, hakkas ilmuma tuletõrjealane...
Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Suurim skulptor oli muidugi Michelangelo, kelle stiil erines teistest, sellel oli dramaatiline ja vägivaldne joon, kuna tajus oma ajastu vastuolusid ja raskusi. Relieefidel olid pildid väga tõepärased. Relieefi tehti ustele, maja fassadile jne. Relieef valati pronksist kipsvormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. Veel tehti realistlikke büste. Tähtsad kunstnikud: varareness Ghiberti (,,Paradiisiväravad"), Donatello (,,Püha Jüri" ,,Herodese pidusöök"), kõrgreness Michelangelo (,,Pieta", ,,Taavet",,Mooses") 3
korraldati poliitilisi koosolekuid. Ristkülik, mille jaotasid sambad kolmeks osaks (löövid), kusjuures keskmine oli kõrgem. Kesklöövi seintes olid aknad (kõrgel). Trajanuse foorumil Trajanuse sammas, mis sisaldas ka ta matuseurni. Koosneb alusest ja 19 silinderjast marmorplokist ja on ca 30m kõrge. Kunagi oli tipud prajanuse pronksfiguur. 200m pikk marmorisse raiutud reljeefriba (teemaks Trajanuse sõjad daaklastega) ümbritseb sammast spiraalselt. Roome relieef oli realistlik ja püüdis olla korrektne (mõned idealiseeritud, nt Augustusest). Ara Pacis on osaliselt säilinud. Eeskujuska ateena Parthenoni naose friis; kujutab rooma asutamist ja augutust rongkäigus. Levinud saavutuste puhul monumendid ja napisõnalised raidkirjad. Kujud pandi esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud skulptuur: Marcus Aureliuse ratsamonument. Foorumid ja monumendid olid kõigis linnades. Hilisemal ajal reljeefikunst hääbus
Geograafi tasemetöö konspekt 1. (alates lk 67) Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.(lk 69) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündmus- ja suremuskordaja vahe promillides. (lk 74) Rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvust. (lk 79) Sündimuskordaja- sündinute arv mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Sündimust mõjutavad : 1.viljakas eas naiste arv 2.naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3.religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4.pereplaneerimise võ...
veejuhtmeid ehk aktvedukti. Sild mis varustab suurlinnu veega. Rooma skulptuur Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Relieef sambal Portreeskulptuur UNESCO- Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon mille eesmärk on aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele maailmas, edendades rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri, teaduse, IKT ja meedia vallas. Paljud UNESCO teemad on valdkondadevahelised ja -ülesed. Eesti ühines UNESCOga 14. oktoobril 1991. Keskaja kunst. Gooti stiil. Arhitektuur Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga,
6)Kreeka vs Rooma teatriehitised. Mõlemad tegid amfiteatreid, mis rajati nõkku, et loodus tekitaks ruumi ümber teatri, seal oli hea akustika. Amfiteatrid olid mõeldud esmajoones gladiaatorite võitluste pidamiseks ning merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Roomas Colosseum. Kreekas Dionysose teater(4saj. eKr). Epidauros(3saj. eKr): Skeene lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. 7)Kreeka vs Rooma skulptuur ja relieef. Kreeklased armastavad kõrgkvaliteetset relieefi. Relieef oli neil peaaegu nagu skulptuur, väikene sarnasus Egiptuse skulptuuriga. Mehed alasti, naised riides. Riided ja juuksed olid detailselt toodud. N: Myroni "Kettaheitja" oli kuulus, seal oli hästi näidatud lihaste ja liikumise mängu. Praxiteles`e "Hermes", Polykleitose "Odakandja". Naise ilu ideal Milose "Venus". Rooma skulptuur ja relieef on ajalooline, vähem mütoloogiline.
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus Relieef o toodetakse peamiselt oma pere o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks
PIIRIVALVE KONSPEKT 1. Kes on piirivalveametnik? · Politsei/Piirivalveametnik on riigiametnik, kes vahetult täidab politsei/piirivalvele käesoleva seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesandeid. 2. Piirivalve ülesehitus ja juhtimine. · Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja või koordinatsioonibüroo juht 3. Millised on piirivalve põhiülesanded? · Politsei ja Piirivalveameti põhiülesanded on: Euroopa välispiiri tagamine Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees Kuritegude menetlemine ja ennetamine 4. Millised on piirivalve kohustused? Politsei/Piirivalve kohustus on olla ustav Eesti põhiseduslikule korrale ja kohustus rakendada neile antud võimu õiglaselt ning erapooletult 1) riikliku järelevalve teostamin...
Tantsisklev menaad 350eKr Lysippos- pronksimeister Apoxymenos(kaapija)330-320ekr kaabiti õli kehalt maha pikaks venitatud figuurid Seisev Hermes, Herakles ja Lerna hüdra, erinevad kehaehitustüübid Noor atleet võidujooksu stardis(inkrusteeritud silmad) Puhkav poksija Leochares Belvedere Apollon 330eKr (orig. oletatavalt pronks) Halikarnassose mausoleum 355-350eKr Mausoleus- tema nimet tuleb hauakambri mõiste Võitlus Amatsioonidega- relieef friisilt Samotrake Nike 3.saj. Ekr Valgel põhjal lekytosed- matuseriitused Hellenistlik maailm 338eKr Chaironeia lahing Makedoonia valitsejate ja ülikute hauad Verginas 350-400eKr seinamaalid Vergina kuld, hästi säilinud kuld pärjad ja kaela ja peavõrud Apolloni tempel Didymas 4.saj eKr hüpertraaltempel- ilma katuseta dipteel- mitmekordne sambarida??? veidra kujundusega sambabaasid Kapiteelikujundused- kreeka-pärsia pärand Koimee- vana ja uuskreeka vaheline keel(uus testament)
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
98) Selgita mõistet kohandamine. Kohandamine ehk parandamine on võrdlustehingute võimalikult sarnaseks muutmine hinnatava objektiga. 99) Loetle kohandamisel kasutatavaid võrdluselemente. Turusituatsoon(aeg), müügitingimused(ostja ja müüja motiveeritus), õigused(omandiõigus või hoonestusõigus, kasutuspiirangud, üürilepingud), asukoht(kvartali sees või ääres, ligipääs, nähtavus, vaade jms.), füüsilised omadused(suurus, relieef, pinnas, kommunikatsioonid, vanus ehituskvaliteet, arhitektuuriline stiil, funktsionaalsus, atraktiivsus, lisamugavused jms.), majanduslikud näitajad(kõik mis mõjutab tegevustulu), kasutus, mitte kinnisvaralised tegurid(seaded) 100) Kirjelda kohandamise protsessi. Esmalt toome välja algandmed tk-hind või m2-hind I kohandus on alati ajaline kohandus ehk ajaldamine Vahetulemuse välja toomine Muud kohanused kokku Võrdlusmeetodi rakendamine ja lõplik hinnang
liiva,- ja lubjakivist. Tahvelkilta saab lõhestada õhukesteks plaatideks ning kasutada katuse- või sillutisekivideks. Savi ja savikilta kaevandatakse, vormitakse ja põletatakse ahjus tellisteks või nõudeks. Inimesed õppisid kivimeid sulatama, et saada klaasi. Tänapäeval osatakse valmistada isegi tehiskive nagu gudroon ja betoon. Giza püramiidid on lubjakivist. Petra on liivakivist. Pinnamood ehk relieef: Mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom, mis moodustavad maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Sise- ja välisjõudude toimel on pinnamood pidevas muutumises. Pinnavormide tekkepõhjused: Pinnavormid kujunevad geoloogiliste sise- ehk endogeensete jõudude ja geoloogiliste välisjõudude ehk eksogeensete jõudude (mandrijää, tuul, vesi ja raskusjõud), kosmiliste (meteoriidid) ja bioloogiliste tegurite ning inimtegevuse mõjul.
Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern-Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Georg von Engelhardt. [29] Mõisa peauks paikneb tiibehitise keskteljel. Selle kohal asub väike malmist rõdu ja frontooni nelinurkses petikus asuv von Baranoffi vapiga raidplaat. Pargifassaadi kogu keskrisaliidi laiuselt terrassilt laskub lai astmelise äärega kivitrepp Väinjärvele suunatud vabaplaneeringulisse terrassidega parki, mille relieef langeb järve suunas. [1] Hoone välisfassaadi vaadates võib välja tuua selgeid renessansiajastule iseloomulikke jooni eelkõige tolleajastu üht iseloomulikumat hoonetüüpi palazzot silmas pidades. Nimelt on rõhutatud horisontaalsust lameda katuse ja paralleelsete joontega. Loomulikult ei saa märkamata jääda, et esimene korrus on selgelt kõrgem kui teine. Kuna tegemist on esindusliku mõisaga on seinapinnad ühtlaselt küll silutud, kuid esindatud on selged
mõõtmisi kalibreerida. Maateaduste alused I (3.okt) Murenemisprotsessid toodavad setteid. Füüsikalise ja keemilise murenemise protsessid toimuvad täies ulatuses vaid maal, kuna vaid siin leidub vett. Murenemine kivimite, õhu, vee ja organismide koos- ning vastasmõjust tingitud protsessid maa pinnal. Murenemise kulg ja intensiivsus sõltub lähtekivimi litoloogiast(koostisest) ja kliimast(temp ja sademed) ning ka maapinna relieefist. Klimaatilised tingimused ja relieef mõjutavad murenemise valdavat, kas füüsikalist või keemilist iseloomu. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikkus. Rabenemine e füüs murenemine. Selle tulemusena toimub lähtekivimi purunemine, millega ei kaasne kivimi mineraalse koostise muutumist. Protsessid : termaalne fraktsioneerumine, koordumine, hüdratiseerumine, jäätumisrabenemine. Kõige suurem ja valdav osakaal on jäätumisrabenemisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
