HARJUTUS 4 1) Koosta neli loetelu (5 nime ülevalt alla) * Esimesele lisa tavaline numberloetelu * Teisel kasuta roomanumbreid * Kolmandal aga vali täpploendite hulgast ristid * Neljanda puhul kasuta liigendatud loetelu, kus jagad nimed kahte gruppi 5 HARJUTUS 4 1. Kalli 2. Marko 3. Reili 4. Richard 5. Merilin I. Kalli II. Marko III. Reili IV. Richard V. Merilin × Kalli × Marko × Reili × Richard × Merilin 6 HARJUTUS 4 1 Mehed 1.1 Marko 1.2 Richard 2 Naised 2.1 Merilin 2.2 Kalli 2.3 Reili
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati
Transistor Reili Koplimets Silver Palm Liisi Lehtsaar Mõiste Kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadeldis Sellega saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali Jagunevad kaheks: Bipolaartransistor-juhitakse vooluga Väljatransistor- juhitakse pingega Eelkäijad Relee-signaali sisse-ja väljalülitamiseks Elektronlamp ehk raadiolamp- selleks eraldi väljundkarakteristik Ajalugu Esimene transistori patent füüsik Julius Edgar Lilienfeldile 1925. aastal. 1942.aastal eksperimenteeris sakslane Herbert Matare topeltdioodidega. Tema loodud seadmel oli pooljuhtaluse peal kaks eraldiseisvat , kuid väga lähestikku asuvat metallkontakti. Sellest algeline idee bipolaartransistori loomiseks. 1947.aastal avastasid USA teadlased John Bardeen ja Walter Brattain, et kui panna germaaniumkristalli külge elektrilised kontaktid, siis sellest väljuva elektrivoolu tugevus on olulisemalt suurem esialgsest elektrivoolu tugevusest. 1954 e...
Tõde-absoluutne või suhteline ? Määrates tõde absoluutseks või suhteliseks, peame teadma, mis on üldse tõde. Enne, kui hakata vaidlema, kas see või teine nähtus eksisteerib, tuleks see nähtus defineerida ja arvan, et tõel ei ole ühtset definitsiooni, sest defineerijate arvamused lahknevad, siis võib ehk järeldada, et tõde polegi olemas. Oscar Wilde on öelnud, et tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne ning juudi vanasõna ütleb, et tõde on kõige kindlam vale. Mulle endale meeldib tsitaat tõde on vale, millele pole veel jälile saadud. Võin arvata, et osa tõest on kokku lepitud, kuna ei ole leitud lahendust. Igal inimesel on tekkinud omad tõed, omad uskumused. Kui üks ütleb, et jumal on olemas, vaidleb teine vastu, sest tema on õppinud uskuma vastupidist. Rääkides siis absoluutsest või suhtelisest tõest, tuleb tõdeda, et kõik sõltub vaatenurgast. Enamik inimesi siiski arvab, et absoluutset tõde pole olema...
Audiomeetria Reili Liiver EG mag I 06.10.2011 Kasutatud allikad 1. South, T. Managing noise and vibration at work. Great Britain: Biddles Ltd, King's Lynn, Norfolk, 2004. - 278 lk. 2. Müürsepp, J., Siirde, T. Audiomeetria. Tallinn: Solvay Farmaceutica, 2010. - 144 lk. 2 Mis see on? [1] Audiomeetria on kuulmisvõime testimise protsess Audiomeetrid on vahendid, millega testitakse inimese kuulmislävi Uuritav ütleb iga testi sageduse, mille juures ta otsustab, et tegemist on kõige vaiksema heliga, mida ta on võimeline kuulma 3 Rahvusvahelised standardid, mis sisaldavad audiomeetria protsessi [1] IEC 60645, osa 1 kirjeldab audiomeetrite karakteristikuid, mida kasutatakse erinevat tüüpi kuulmistestides ISO 8253 sisaldab infot testimise keskkonna ja ...
Kaivapalu, Annekatrin 2012. Keelesüsteemide võrdlus teise keele omandamise uurimises eesti ja soome keele näitel. Reili Argus, Annika Hussar, Tiina Rüütmaa(Toim.). Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 14. 45–74. Tallinna Ülikool Kelli Luik. Artikli analüüs. Artikkel kirjeldab keelesüsteemide võrdluse rakendusvõimalusi lähtekeele mõju uurimisel ja keeltevahelise tegeliku, tunnetatud ja oletatava sarnasuse seoseid eesti ja soome keele näitel ning soome noomenimorfoloogia omandamst käsitlevate uurimuste põhjal.
Vihmametsad Reili Tooming 10.klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaani...
KARTUL REILI LAASMÄE KATI MOSES Päritolu: o 8000 aasat tagasi Lõuna-Ameerikast o Euroopasse viisid kartuli 1570. aasta paiku koju naasvad Hispaania konkistadoorid. o Esimene teadaolev retsept pärineb 1581. aasta Saksamaalt ja sarnaneb tänapäeva traditsioonilise kartulipannkoogi retseptiga. o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune (Anti,Ants,Red Lady,Romera,Secura,Campina,Flavia) • Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A • Sobib keedu- ja salatik...
ühtaegu semantiline ruum ja olukeel, keelendite olukorriti hõlmatuse ja kasutusväärtuse mõõde. ,, Samuti eraldab autor ka hoidjakeele ja lapsele suunatud kõne. Mida on hoidjakeele kohta siiani väidetud Eesti hoidjakeelt on uuritud üsna vähe, küll võib aga leida kirjutisi soome, ungari ja briti autoritelt. J. Mägiste väidab oma artiklis ,,Paar sõna lastekeelest" , et lastekeel ei ole loodud laste eneste vaid pigem hoidjate ja ammede poolt. Reili Argus leiab oma uuringus, et hoidjakeelele on iseloomulikud deminutiivtuletised ja onomatopoeetilised sõnad. Indo- Euroopa keelte kohta läbi viidud uurimustest on teada lapse keele arengut mõjutab ka vanemate sotsiaalne taust. Kristi Toivanen väidab, et vanemad kasutavad lapsega rääkides hoidjakeelt eriti lapse esimestel elukuudel. Toivaneni arvates alahinnatakse last, kui temale suunatud kõne on ainult hoidjakeelne. Oma uurimuses on ta jälginud silpide arvu hoidjakeeles
Vändra Gümnaasium GMO-de kahjulikkus Uurimistöö Vändra Gümnaasiumis Koostas: Reili Arumäe Vändra 2011 Vändra Gümnaasium Sisukord GMO-de kahjulikkus................................................................................................................ 1 Sisukord ................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus......................................................................
NELE MARNAUSSOV 71 ******* OLGA PRIKS 59 ****** TORMI MNJAM 70 ******* PEEP PRIKS 55 ****** KALEV SEEBA 46 ***** ALARI MOISAR 69 ******* SIIM EERME 53 ***** MART MAIMISTON 72 ******* VILJO LEIN 75 ******** REILI SAGAJA 59 ****** LAURI POLL 53 ***** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ MIHKEL HINTSOV 59 ****** KRISTO VOOGLA 58 ****** ERKKI KOOKLA 57 ****** KRISTJAN KAMBEK 68 ******* VEIKO EDING 42 ****
Jugatrükk Ajalugu Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833 aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avavuse omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878 aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951 aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960 aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut
Eesti Maaülikool Institut für Technik und Technologie Energienutzung Fachbegriffe Deutsch-Estnisch Argo Reili Lektorin: Ülle Sihver Tartu 2011/2012 Begriff Artikel Plural Estnisch Ein Satz als Beispiel 1 Solarenergie die x Päikeseenergia, Die solarenergie ist ein solaarenergia zimlich interessantes Fach 2 Sonnenenergie die x Päikeseenergia, Die sonnenenergie ist
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Jugatrükk Referaat Tallinn 2015 Ajalugu Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960. aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut
Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati.
toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud korras. § 30. Emakeele Seltsi tegevus lõpeb seltsi üldkoosoleku sellekohase otsusega. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse tema vara üldkoosoleku otsusel mõnele muule teadusasutusele või teadusorganisatsioonile või kõrgkoolile, kus õpetatakse eesti keele eriala. esimees Helle Metslang abiesimehed Karl Pajusalu Jüri Viikberg liikmed Mati Erelt Annika Kilgi Jüri Valge Asta Õim Krista Kerge, Tallinna Ülikool Liikmed: Reili Argus, Tallinna Ülikool Külli Habicht, Tartu Ülikool Reet Kasik, Tartu Ülikool Katrin Kern, Tartu Ülikool Einar Kraut, Eesti Rahvusringhääling Helika Mäekivi, tõlkebüroo Luisa Urve Pirso, Riigikontroll Peeter Päll, Eesti Keele Instituut Maire Raadik, Eesti Keele Instituut TiitRein Viitso, Tartu Ülikool
● ressursside jagajana teeb juht strategilisi otsuseid, võib väljenduda ka eelarve koostamises ● arusaamatuste lahendaja rollis lahendab juht probleeme, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele ● läbirääkija rollis püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi Otsustamisega seotud rollid on seotud kahe eelmise rolliga organisatsioonis. VT. skeem H. Mintzbergi järgi (Reili) 11) Mis oli Elton Mayo poolt lõpuni viidud Hawthorne` eksperimentide eesmärgiks? Mida need eksperimendid tegelikult tõestasid? Võimalik vastus: Mayo keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele, püüdes nende täiustamisega tõsta tööviljakust. Selgus, et vaatamata füüsiliste töötingimuste halvenemisele, tõusis tööliste tööviljakus neile osutatud tähelepanu tõttu. ● Katsetati valgustuse parandamist
Ajakirjaga üritatakse inimestesse süstida teadmist, et eesti keel pole sugugi halvem näiteks inglise, soome või ükskõik millisest teisest keelest. Kirjutiste ja ainestiku valimisel peetakse silmas, et kõik artiklid oleks loetavad ka gümnaasiumiõpilastele, sest keele tulevane käekäik oleneb ju siiski kõige enam just noortest. Pilt 6. Oma Keel nr 1, sügis 2000 Oma Keele toimetajaks on täna Reili Argus ning toimetuskolleegiumisse kuuluvad Tiit Hennoste, Reet kasik, Krista Kerge, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Peljam, Peeter Päll Maria-Maren Sepper, Tõnu Tender, Jüri Valge ning Jüri Viikberg. Ajakiri ilmub kaks korda aastas. Kokkuvõte Emakeele Selts on midagi palju enamat kui filolooge koondav organisatsioon. See on selts, mis kaasab oma tegemistesse kõik emakeelehuvilised, olgu nendeks siis
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem...
Karl Pajusalu Salme Tanning Mari Must Helmi Neetar Ülo Toomsalu Eesti morfoloogia uurijaid Koolimorfoloogia Karl August Hermann Elmar Muuk Mati Hint Martin Ehala Eesti morfoloogia uurijaid Ajalooline morfoloogia Paul Alvre Huno Rätsep Arnold Kask Julius Mägiste Tiit-Rein Viitso Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia muutumine HelleMetslang Külli Habicht Martin Ehala Cornelius Hasselblatt Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia omandamine (esimese keelena) Reili Argus Eesti morfoloogia uurijaid Uued morfoloogia- mudelid Toomas Help Ülle Viks Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogianormid Tiiu Erelt Udo Uibo Rein Kull Jaak Peebo Mati Hint Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Arvutimorfoloogia Heiki-Jaan Kaalep Tarmo Vaino Heli Uibo Indrek Hein Ülle Viks Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia vanas kirjakeeles Külli Habicht Pille Penjam Kristiina Ross Kasutatud kirjandus Ehala, Martin. 1997
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1
olukord võrreldes uurimistöö autori kooliaja ja kogemustega on muutunud. Seejärel intervjueeriti Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakast ning klassiõpetajaid. Nende öeldu kinnitas antud töös käsitletud teooriat ning lisas mõningaid uusi mõtteid. Töös kajastatud uurimus vasakukäelisusest on läbi viidud Viimsi Keskkooli näitel 2015/2016 õppeaastal. Töö autor soovib tänada kõiki küsitlusele vastanud õpilasi, juhendajat Ruth Lobjakas ning õpetajaid Reili Renital ja Kersti Ojassalu. 3 1 KÄELISUSE KUJUNEMINE Käelisus on peamiselt inimesel esinev asümmeetria ühe või teise käe eelistamisel erinevate tegevuste sooritamisel. Käelisus on seotud ajupoolkerade asümmeetriaga. Enamik inimesi on paremakäelised, kuid sageli leidub ka vasakukäelisi. (Wikipedia, 2015) Mõlemakäelisus ehk ambidekstria on käte võrdosavus ehk käelisuse puudumine. See on
1665 62 2298 Cepelyte Roberta Leedu 04:29:23 N20 618 11 3003 Ehrberg Liisa Rapla 03:36:41 N20 1583 56 2320 Janeliunaite Edita Leedu 04:24:56 N20 1026 30 3013 Kurgjärv Jaanika Tartu 03:57:14 N20 955 25 3010 Kuuskvere Maarja Tartu 03:54:06 N20 1861 77 3014 Kübar Kristel Tartu 04:42:26 N20 2217 112 1851 Laaneots Merle Tallinn 05:16:34 N20 1465 50 3012 Põvvat Reili Tartu 04:18:46 N20 2390 134 2026 Sammel Sille Pärnu 06:03:46 N20 Oksana Perova 13.11.2009 432 4 647 Strachovic Kristina Leedu 03:27:20 N20 2201 110 2493 Turban Tiina Lääne-Viru 05:14:18 N20 2064 97 1777 Aagver Maris Harju 04:57:40 N21
ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 17. ISSN 1736–3624. ISBN-10 9985-58-435-X. ISBN-13 987-9985-58-435-4. 18. JULIA TOFANTŠUK. Construction of Identity In The Fiction of Contemporary British Women Writers (Jeanette Winterson, Meera Syal, and Eva Figes). Tallinn: Tallinn University Press, 2001. 160 p. Tallinn University. Dissertations on Humanities Sciences, 18. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-479-8. 206 19. REILI ARGUS. Eesti keele muutemorfoloogia omandamine. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2007. 242 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 19. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-543-6. 20. ÕNNE KEPP. Identiteedi suundumusi Eesti luules. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 222 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 20. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-574-0. 21. ANNELI KÕVAMEES. Itaalia eesti reisikirjades: Karl Ristikivi „Itaalia capriccio” ja Amée Beekmani
annaabi.ee 
