Kuid Hansu kratt oli lumest. Tema kratt ei teinud tööd ega midagi, vaid pajatas Hansule lugusid rüütlitest ja printessidest. Kui kratt ära suri ja Hans oli just igaöisele mõisa noore parunessi vaatamisele läinud, keda ta hullupööra armastas tuli vanapagan, Hans ütles talle ,et kratt sulas ära ning seejärel vanapagan murdis ta kaela ja võttis ta hinge. Külas suri ka nõid, kui ta oli muutnud end Räägu Reinu aia juures sitaks ja Rein ta rehaga läbi torkis. Ühel öösel kui katk mööda maju käis läksid kõik rehepapi majja, abi otsima. Esimesel ööl õnnestus neil katk oma kavalusega minema ajada, kuid järgmisel ööl tuli katk uuesti . Kuid ka see kord sai rehepapi kavalus võitu, ta lükkas katku ahju ja põletas ta ära. Räägu Rein tahtis oma tütart Liisa mehele panna Õuna Endlile. Liisa polnud sellega algusest peale nõus, kuid kuna Endel vihkas mõisnikke nagu ka Rein siis oli Rein selles otsuses kindel
boniteediklass IV...V. Eranditult männikud. Raba kkt-happelised ja liigniisked mullad, hästi väljakujunenud puhmasrinne, milles on rohkesti turba- ja karusammalt, boniteediklass III...Va. Männi külv: Lapikülvi kasutatakse lappidena ettevalmistatud raiesmikel või kevadel vahetult enne külvi tehtavatele lappidele II...IV boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, kus raiejäätmed on korralikult koristatud või põletatud. Lappe tehakse viimasel juhul maakirve, kõpla või tugeva rehaga suurusega 30*30....50*50, kusjuures taimevarred kood metsakõdu pealmise kihiga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest, lagunenud metsakõdu segatakse liivaga segamini ja tallatakse kinni. Kui toorhuumuslik metsakõdu või turbakiht on tüse ja mineraalmuld on sügaval, tuleb külvatud seemnete katteks võtta labidaga kõrvalt või tuua kohale katteliiva. Esimesel sügisel tehtud lapil kobestatakse ja tasandatakse muld enne külvi. Külvivõtteid on seejuures mitu.
Nii unustaski kirikuhärra juhtunu ära ja jäi lolliks. Siis tuli tema juurde Jaan ning palus endale armujooki. Nõid ütles, et tal seda pole, kuid ta võib seda ise teha, segades kokku kaenlakarvad ja higi sitaga. Nõid hiilis Reinu kodu juurde, et võtta tema juukseid, kuid Rein tuli tema juurde. Nõial jäi üle ainult sitahunnikuks muutuda, kuid siis tuli Rein seda uurima ning teadis et tegu on millegi imelikuga ning hakkas seda rehaga peksma, kui Rein lahkus, muutus nõid pruuniks suitsuks ja naasis oma koju. Mõne hetke pärast ta suri. Mall hakkas otsima aidamees Oskarit. Mall oli väga meeleheitel. Külmking kuulis Malle hüüdmas ning ütles, et ta on näinud Oskarit. (Külmkingasid tehakse mädanenud koeralihast ning lastakse lendu, et nad metsades inimesi hirmutaks ja neile surma tooks). Külmking lubas aidata leida Oskari üles kui saab vastutasuks mida ta rinna all kannab. (Mõtles selle all last kellega ta rase on)
iseloomustasid julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus, looduse erinevad värvid. Ribikardinad; pambused, udune e kergelt vihjav, mitte detailselt selgitav; skulptuur väga pisike; puugravüür (ühe- või mitmevärviline); lume kasutamine minimalislmi kasutamise võimaldamiseks; postid, laeva mastid jaotavad pinna äkki 3-ks; kindel terav joon maalil; tundub nagu keha oleks taustast välja lõigatud; aiakunst kraapimine rehaga; nohteater (kuldsel taustal kõver männipuu) ja kabuki (tegevus olmeline, zestid meie jaoks imelikud, väga korralik lavatehnika); ikebana suunad ja nurgad väga tähtsad; orgami; maalidel sätitakse pareminei ära kaugus ja värv; mehed näevad välja nagu naised. Fakte: chinoisuri ehk nö "Hiina hullustus" 18. sajandil hetsuke ehk 3-7 cm skulptuurid Van Gogh kujutab jaapani kunsti jubeda kollase värviga (liiga ülepaisutatud)
Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu. XIX sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja suurele näljahädale tehti lõpp, sest hakati laialdasemalt kasvatama kartulit. Kevadel veeti ka laudad sõnnikust puhtaks. Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva, kui ilm lubas, alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti rehaga kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke rehetoas parsil. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga terad tuli viljapeadest eraldada. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja peksti puust kootidega. Talvel naised ketrasid, kudusid ja õmblesid
suublasse. Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega. 2. Vetikate vohamine. Probleemiks võib see osutuda just esimestel aastatel peale tiigi loomist. Aja möödudes tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib peatuda. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained. Vette võivad toitained sattuda ka veekogu põhjas oleva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid saab veest eemaldada ka mehaaniliselt sobiva rehaga. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Selleks sobivaim on odrapõhk. 25 m2 tiigi pinna kohta kulub üks põhupall. See tuleb tiiki asetada kevadel. (Lepik et all. 2008) Tiigi rajamine Tiigi ehitamine võib olla kulukas. Elupaigana hästi toimivaid ja kauneid tiike on siiski võimalik luua ka lihtsa ehituse ja minimaalsete kaevamistöödega, nt kui õnnestub üle ujutada juba olemasolev liigniiske ala. Seejuures ei tohiks rikkuda väärtuslikke märgalakooslusi. (Lepik et all. 2008).
Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4. Boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, lappe tehakse maakirve, kõpla või tugeva rehaga. Lapi suurus 30x30cm....50x50cm, taimevarred koos metsakõduga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest. Külvivõtteid on mitu- hajalikülv: 20-30 seemet külvatakse lapile hajali rehitsetakse ca 1cm sügavusele ja tallatakse kinni. Lapi lõunaserva külvamisel tehakse lõunaserva 1-1,5cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15-20 männiseemet patsutatakse õrnalt kinni. Kasutatakse kuivematel muldadel. Diagonaalkülv on sarnane-lapile tehakse külv diagonaalsuunas või suundades. 8
· Aktide- ja protokollide koostamine ning täitmine - sinna kuulusid üldiselt kaetud tööde aktid ja erinevad mõõteprotokollid nt. tiheduse mõõtmine INSPEKTOR 1,2 või 3-ga. · Geodeetilised tööd - kuna tegemist ei olnud GPS- ega 3D objektiga, siis pidi kõik kõrgused, mille järgi masinajuhid juhindusid, käsitsi lasernivelliiriga välja märkima. · Dreenkihi- ja killustikaluse ehitus - hõlmas töid mida masinatega teha ei saanud ehk labida ja rehaga äärekivi äärte ning postide ümbruste tasandamine. · Masinajuhtide juhendamine ja järelvalve - jagasin masinistidele käsklusi tööde korrektse teostamise kohta ja hiljem kontrollisin tulemust. · Tihendamistööd - enamjaolt vibroplaadiga või väikese 4 t valtsrulliga tihendamine, kohtadest kust tellitud masinatega (pinnase vibrorull 12 t , kahevaltsiline asfaldirull 10 t) tööd teha ei õnnestunud.
rõugu mõlemat poolt võrdselt . Esimesed hangutäied pannakse horisontaallati servadesse ja alles seejärel keskele. Rõuku pandav suur hangutäis tõstetakse eelnevalt maas väiksematest kokku nii, et heinakõrred oleksid võimalikult ühes tasapinnas. Sellistest hangutäitest moodustatud rõuk ei võta nii kergesti vett sisse. Rõugu hari tuleb teritada ainult väikeste hangutäitega ja need patsutatakse hanguga kinni. Seejärel rõuk riisutakse rehaga kergelt üle. Rõugu tegemisel peab jälgima, et mõlemad küljed ja hari oleksid võrdese tiheduse ja paksusega. Rõugus saab edukalt kuivatada ka ristikut ja lutserni. Järel kuivatatakse küünis kihtide kaupa. Esimene 2,5, teine 1,5 ja kolmas 1,5 m. iga järgmine kiht pannakse eelmise peale siis, kui alumine on kuivanud 25%-lise niiskusesisalduseni. Uue kihi asetamise järel ventileeritakse kaks ööpäeva vahetpidamata. Hiljem ainult päeval, orienteeruvalt 9.00 19.00
Aga seda ära sina mitte looda, et minu poeg sinu väimeheks saab. (tõstab jala üles) Näe, Priidu, enne kui sina minu jalale mitte suud ei anna, ei luba ma ka mitte, et Aadu sinu väimeheks saab. Kas sa nüüd aru said ? PRIIDU :Näe, Madis, kui sa kümme korda minu saapa kannale suud annad, siis ma alles luban, et minu Elsa sinu Aadu peale vaatab. MADIS : Kasi minema, ma ässitan sulle koerad peale! Pontu, Lontu ! Tule siia, Pontu ! (koerad tulevad) Võta kinni (võtab reha) Ma löön sind rehaga, kui sa mitte minema ei saa ! (Priidu tahab rehast kinni hakata) Söö ta ära ! Võta kinni ! (Madis ajab Priidu minema, viskab rehaga järele) 7.etendus AADU(tuleb kurikaga) : Isa, isa, mis siin on ? Ma löön ! Kes see kurjategija oli ? Ma kuulsin alla koplisse kära. MADIS : Lase pealegi olla ! Mul oli siin Metsa Priiduga natuke jagelemist ees. Tead isegi, mis mees ta on. Ja sina tahad veel selle mehe tütart minu miniaks teha ! Ära väsitas kuriloom ! Ma
Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega. o Vetikate vvohamine. ohamine. See võib olla probleemiks just esimestel aastatel pärast tiigi loomist. Hiljem tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib lakata. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained. Toitained võivad vette sattuda ka veekogu põhjas leiduva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid võib veest mehaaniliselt sobiva rehaga eemaldada. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Sobivaim on odrapõhk. 25 m2 tiigi pinna kohta kulub üks põhupall, mis tuleb tiiki asetada kevadel. Pikaajaliselt on oluline siiski toitainete sissekande peatamine, näiteks eraldi taimestik- pinnasfiltri ehitamisega. o Kõr gemate vveetaimede Kõrgemate ohamine. Üle veepinna kasvavad taimed on oluline osa tiigi- eetaimede vvohamine. märgala väärtusest
Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega. o Vetikate vohamine. See võib olla probleemiks just esimestel aastatel pärast tiigi loomist. Hiljem tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib lakata. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained. Toitained võivad vette sattuda ka veekogu põhjas leiduva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid võib veest mehaaniliselt sobiva rehaga eemaldada. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Sobivaim on odrapõhk. 25 m2 tiigi pinna kohta kulub üks põhupall, mis tuleb tiiki asetada kevadel. Pikaajaliselt on oluline siiski toitainete sissekande peatamine, näiteks eraldi taimestikpinnasfiltri ehitamisega. o Kõrgemate veetaimede vohamine. Üle veepinna kasvavad taimed on oluline osa tiigimärgala väärtusest. Kinnikasvamise vältimiseks tuleb aga ka neid eemaldada. Taimestiku piiramine võib vajalik olla nt iga 7 - 10 aasta järel
alustab õitsemist suhteliselt hilja, mai lõpul juuni algul. Enamasti on selleks ajaks öökülmaoht möödas, kuid mõnedel aastatel esineb küllalt tugevat õite ja viljahakatiste külmakahjustust. Kuna `Polka `on varajasepoolsem, mitte varajane sort, siis külmakahjustused mais väga suurt kahju sel aastal ei tekitanud. Kuna möödunud aastal ei olnud paksu lund, ega ka õigeid külmasid talvel, siis ka maasikataimed ei saanud külmakahjustusi. Aprilli lõpus, mai alguses eemaldasin rehaga, kui ka käsitsi istandikust kuivanud lehed. Pärast lehtede riisumist ja nende põletamist alustasin mai lõpul väetamisega. Noorte lehtede ilmumisel, enne õienuppude avamist pritsisin taimi decis 2,5 lahusega. Kuna põld on rajatud kilemultsiga, siis rea vahesid niidan muruniidukiga, kuni saagi valmimiseni, sest maasikate valmimise ajal ei ole soovitatav vahesid niita, kuna niiduki alt võib sattuda niidetud hein maasikale ja siis pole maasikas enam kvaliteetne
abielu môisamehega heaks. Rein aga valvab oma karvu hoolikalt nii et nôid lubab need järgmisel hommikul ise hankida. Rehepapp jääb nôia juurde piipu tegema (kurameerivad veidi), kuid samal ajal jooksevad Imbi ja Ärni rehepapi juures kadrisanti ja solvunud sellest, et neid sisse ei lasta, suretavad rehepapi viljapuid. 25. november - Rein ütleb Liinale, et kupjaga abiellub viimane ainult üle tema laiba. Rein leiab aia äärest imeliku kujuga sitahunniku ja peksab seda igaks juhuks rehaga (juhuks kui see môni paha haigus on). Veidi aja pärast on hunnik kadunud - see oli tegelikult nôid, kes nüüd kodus surma ootas. Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku, kuid ainult istuvad üksteisest kümne sammu kaugusel ja Hans loeb luuletusi. Vastu hommikut lähevad nad koju. Lumememm teab tôde, kuid ütleb Hansule ainult, et tüdruk, kellega ta kohtus, armastab teda ja sulab ära. 26. november - Ott joob koos Luisega veini
Rein aga valvab oma karvu hoolikalt nii et nôid lubab need järgmisel hommikul ise hankida. Rehepapp jääb nôia juurde piipu tegema (kurameerivad veidi), kuid samal ajal jooksevad Imbi ja Ärni rehepapi juures kadrisanti ja solvunud sellest, et neid sisse ei lasta, suretavad rehepapi viljapuid. 25. november - Rein ütleb Liinale, et kupjaga abiellub viimane ainult üle tema laiba. Rein leiab aia äärest imeliku kujuga sitahunniku ja peksab seda igaks juhuks rehaga (juhuks kui see môni paha haigus on). Veidi aja pärast on hunnik kadunud - see oli tegelikult nôid, kes nüüd kodus surma ootas. Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku, kuid ainult istuvad üksteisest kümne sammu kaugusel ja Hans loeb luuletusi. Vastu hommikut lähevad nad koju. Lumememm teab tôde, kuid ütleb Hansule ainult, et tüdruk, kellega ta kohtus, armastab teda ja sulab ära. 26. november - Ott joob koos Luisega veini
täitevedeliku ruumala muutusi, mis on tingitud temperatuuri muutustest. Igale täitevedeliku tasemele termomeetri kapillaaris vastab kindel termomeetri temperatuur. Temperatuur maapinnal ehk maapinnatemperatuur mõõdetakse taimkatteta pinnal. Selleks on 1 meteoroloogiaväljakul maalapp mõõtmetega 6 x 4 m, mis kevadel läbi kaevatakse ja mille pealispinda pidevalt rehaga kobestatakse vältimaks umbrohu teket. Vaatleja ei tohi kogu vaatlusperioodi jooksul väljakule astuda, vältimaks mulla kunstlikku tihendamist. Sellele väljakule asetatakse maapinna termomeetrid. Nad peavad olema horisontaalselt, poolest saadik mullas ja neid tuleb lugeda nii, et vaatleja enne lugemi võtmist neid ei puuduta. Aastaringselt mõõdetakse pinnase temperatuur loodusliku rohukattega pinna all 20, 40, 60, 80, 120, 160, 240 ja 320 cm sügavusel
rõugu mõlemat poolt võrdselt . Esimesed hangutäied pannakse horisontaallati servadesse ja alles seejärel keskele. Rõuku pandav suur hangutäis tõstetakse eelnevalt maas väiksematest kokku nii, et heinakõrred oleksid võimalikult ühes tasapinnas. Sellistest hangutäitest moodustatud rõuk ei võta nii kergesti vett sisse. Rõugu hari tuleb teritada ainult väikeste hangutäitega ja need patsutatakse hanguga kinni. Seejärel rõuk riisutakse rehaga kergelt üle. Rõugu tegemisel peab jälgima, et mõlemad küljed ja hari oleksid võrdese tiheduse ja paksusega. Rõugus saab edukalt kuivatada ka ristikut ja lutserni. Järel kuivatatakse küünis kihtide kaupa. Esimene 2,5, teine 1,5 ja kolmas 1,5 m. iga järgmine kiht pannakse eelmise peale siis, kui alumine on kuivanud 25%-lise niiskusesisalduseni. Uue kihi asetamise järel ventileeritakse kaks ööpäeva vahetpidamata. Hiljem ainult päeval, orienteeruvalt 9.00 19.00
30.2 Paljunemine Paljunemiseks sobivad kas poolpuitunud psitikud või seemned. Talub kehva mulda, aga see ei tohi olla ülemäära kuiv (Calmia istikuäri OÜ). 30.3 Istutamine Ungari sireli istikuid on soovitatav istutada 0,5-0,8 m vahedega, vabakujulise heki puhul kuni 1m vahedega Pärast istutamist kastke taimi, et vesi viiks mulla tihedalt juurte ümber. Kastke pigem rohkem kui vähem. Kui kastmisvesi on mulda imbunud, kobestage istikute alune mullapind rehaga ja multšige komposti, turbamulla või puukoorega. Kõige lõpuks tuleb taimed tagasi lõigata, et soodustada tiheda heki saamiseks nende harunemist (Sander, R 2010). Ei aja juurevõsusid nagu harilik sirel (Calmia istikuäri OÜ). 30.4 Hooldus Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja
hansaplant.ee/pic.php?id=346&catb=1) 4.20.2. Hooldus Väga levinud haljastuses, talub kärpimist ja saastunud õhku (Hariduskeskus). Kipub alt laasuma, mistõttu vajab regulaarset tugevat pügamist (Calmia). Ungari sireli istikuid on soovitatav istutada 0,5-0,8 m vahedega, vabakujulise heki puhul kuni 1m vahedega Pärast istutamist kastke taimi, et vesi viiks mulla tihedalt juurte ümber. Kastke pigem rohkem kui vähem. Kui kastmisvesi on mulda imbunud, kobestage istikute alune mullapind rehaga ja multsige komposti, turbamulla või puukoorega. Kõige lõpuks tuleb taimed tagasi lõigata, et soodustada tiheda heki saamiseks nende harunemist (Aialeht). Ei aja juurevõsusid nagu harilik sirel (Calmia). Paljundamiseks sobivad viisid on poolpuitunud pistikute või seemnetega (Aiasõber). Talub kehva mulda, aga see ei tohi olla ülemäära kuiv (Calmia). Esimese kasvuaasta suvel võib korra kergelt kõiki pikivõrseid tagasi lõigata. Nii soodustub külgharude moodustumine ja kasv (Aialeht)
Talub kehva mulda, aga see ei tohi olla ülemäära kuiv. 65 Istutamine Ungari sireli istikuid on soovitatav istutada 0,5-0,8 m vahedega, vabakujulise heki puhul kuni 1m vahedega Pärast istutamist kastke taimi, et vesi viiks mulla tihedalt juurte ümber. Kastke pigem rohkem kui vähem. Kui kastmisvesi on mulda imbunud, kobestage istikute alune mullapind rehaga ja multšige komposti, turbamulla või puukoorega. Kõige lõpuks tuleb taimed tagasi lõigata, et soodustada tiheda heki saamiseks nende harunemist. Ei aja juurevõsusid nagu harilik sirel. Hooldus Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks
Kividel on olemas vertikaalsed jooned, et väljendada taevast, horisontaalsed jooned maa ning diagonaalsed jooned inimese väljendamiseks. Kivid võivad olla tugevuse, mehelikkuse, positiivsuse või mägede sümboliks, seda märgib jaapani sõna yo, mis on samalaadne hiina sõnaga yang. Vesi on teine põhiline element, mida kasutatakse tiikides, ojades, koskedes või nende kombinatsioonis. Seda saab väljendada ka liiva või killustiku kaudu, kui sinna tõmmata rehaga peale lainete imitatsiooni. Tiigi kaldajoon peaks olema ebaregulaarne ja kui tiik on piisavalt suur, siis peaks selle keskel olema saar või mitu saart, kuhu viib sild. Jaapanlased kasvatavad tiikides, mis on sügavamad kui neli jalga, tavaliselt värvilisi karpkalu. Need kalad elavad kaua ning sümboliseerivad julgust, tugevust ja tarkust. Vesi võib voolata tiiki või isegi veebasseini läbi bambustoru, mis teda puhastab. Teisendatud bambustoru, mis täitub veega ja paugub vastu kivi
annaabi.ee 
