Toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerudes. Neuraalne - närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse poolt vallandatud signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Töötlemine. Töödeldud signaal juhitakse kesknärvisüsteemist efektorrakkudesse. Vajalik muutus vastava elundi talitluses. Asuvad lihastes või sisenäärmetes. Positiivne tagasiside võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi(vere hüübimine, oksendamine ja sünnitamine.) Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb (veresuhkru kontroll.) Energiabilanss energia saamine ja kulutamine, homöostaasilise kontrolli all. Kujuneb valemist E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv) +M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö)
7.Reflektsikaar refleksi kulgemise teekond ärritajast kuni mingi elundi vastuseni. 8.Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutnud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. EHK organism teeb kõik selleks, et kaotada kõrvalekalle (suhkrutase, temperatuur). Positiivne tagasiside selle korral võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. EHK organism teeb kõik selleks, et kõrvalekallet süvendada (sünnitus, oksendamine, verehüübimine). 9.Energiabilanss kõik energialiigid, mida organism kasutab ja omastab toitumisega ja talletab rasvkoes. Valem E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Pankreas e kõhunääre koeline pirniviilutaoline organ; paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel. 10
1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida...
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi
Muutused toimuvad aeglaselt, hormoonide sisaldus veres väike. Hormoonid pidurdavad/aktiveerivad protsesse. Negatiivne(põhiline)-kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. Nt kehatemperatuuri regulatsioon. Positiivne-selle korral võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. Selle kaudu toimib näiteks vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine. ENERGIABILANSS-sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või ladestab. *süda pumpab verd *hingame *toitu liigutatakse sooltes *neerudes tekib uriin *mõtleme:aju töötleb infot, eristab olulisi signaale ebaolulisest *tagada püsiv kehatemperatuur Energiat saadakse toidu lagundamisel. Kui toitu süüakse rohkem, säilitatakse liigsed toiduained rasvana.
aktiivsus. *11-15 aastat-puberteediga seotud ulatuslikud ümberkorraldused nooruki organismis nõuavad nii vaimsete, kui ka kehaliste koormuste täpset indiviidile vastavat doseerimist. Ülekoormustel eriti rasked tagajärjed, mis võivad viia isegi psüühikahäireteni. Eriti tugevad järelmõjud on nauteainete tarvitamisel. 12. Nimeta sünnijärgse arengu iga kolme kriitilise perioodi 1 iseloomulik tunnus. Vt. eelmist vastust. 13. Regulatsioonimehhanismide üldskeem: Neutraalne regulatsioon: Närvisüsteemis närviimpulsside abil Toime kiire, kiirelt mööduv Humoraalne regulatsioon: Hormoonide toimel veres Toime aeglane, suhteliselt püsiv 14. Neuraalne regulatsion toimub närvisüsteemi närviimpulsside abil, seda iseloomustab väga suur kiirus. 15. Humoraalne regulatsioon toimub vere keemilise koostise muutumise abi, kus juhtrolli omab vere hormoonide taseme muutus. Regulatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, kuid
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
organismil kaasasündinud mehhanismid, mis käivituvad „avariiseisundis“ Organismi normaalset ehitust ja funktsiooni reguleerivad geneetiliselt programmeeritud närvi- ja sisesekretsiooni süsteem ning immuunsüsteem Süsteemide funktsioonides võib paratamatult esineda häireid – düsregulatsiooni 34. Põletik-A. Üldistest teguritest: - üldisest organismi vastupanuvõimest - immuunsüsteemi seisundist: puudulikkusest - neurohumoraalsetest: regulatsioonimehhanismide täisväärtuslikkusest B. Lokaalsetest teguritest: - kahjustuse lokalisatsioonist - haigustekitajate „sissepääsuväratist“. Füüsikalised, keemilised, patogeensed. Stressor-immuunsüstem-vereringe-ainevahetusüst, kust äge põletik. 35. Organismi immuunreaktsioonid- Immuunsüsteemi ülesandeks on kahjustustada oganismi sattunud bioloogiliselt aktiivseid võõrvalke ehk antigeene. Immunoloogiline aktiivsus avaldub
89. Inimese tsirkadiaanrütm. Inimese ööpäevane bioloogiline rütm (24H). 90. Ajavahe ja melatoniini tase. Õhtul tõuseb inimese melatoniinitase, mistõttu inimene jääb uniseks ja saab uinuda. Melatoniini manustamisel taastub ajavööndi muutusest tekkinud ööpäevarütm. 91. Bioloogiline kell. Organismid on eolutsiooniliselt kohastunud ööpäevarütmi ning aastaaegade vaheldumisega sisemiste regulatsioonimehhanismide abil. 92. Rütmigeenid. Äädikakärbse X-kromosoomi rütmigeenide (per- geenid) mutatsioonide teke ja avastamine: supermutageeni toimel tekivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel , sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik- X-kromosoomiga emased. 93. Liikumine toidu suunas. Äädikakärbse vastsete liikumisaktiivsus toidu suhtes: ringirändajaliini vastsed liiguvad pidevalt
kudede hapnikuvaegus. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Enamasti tekib uneapnoe ülemiste hingamisteede sulgusest neelu-, keele- ja kõrili-haste toonuse languse tõttu une ajal. Sellist uneapnoe vormi nimetatakse obstruktiivseks uneapnoeks ehk unelämbustõveks. Harvem kujuneb uneaegne hingamisseiskus hingamise regulatsioonimehhanismide häirest une ajal. Selle põhjuseks võib olla mitut tüüpi ajukahjustus aga ka krooniline südamepuudulikkus. Uneapnoe, eriti selle keskmise raskusega ja raske väljendusvorm, on tõsine haigusseisund. Päevaaegse kroonilise väsimuse tõttu on need inimesed ka liiklusohtlikud, sest võivad kergesti roolis olles magama jääda. Mitmete uuringutega on kindlaks tehtud, et umbes 4%-l tööealises eas meestest ja 2%-l naistest esineb unelämbustõbi
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon
lühemaealisuse ja seega ka madalama raievanuse tõttu on siingi probleem, kuidas planeerida raieid nii, et sajandi keskel toimunud järsud muutused maakasutuses ei kanduks niisama tugevalt edasi metsandusse. See tähendab, et teatud tasakaalu saaks hoida haaba ja halli leppa praegu rohkem raiudes, mõne aastakümne pärast jõuab kask järele siis suureneks kasepuidu kasutus. Ent turul on omad reeglid ning ressursikasutuse vabaduses ehk seadusandlike regulatsioonimehhanismide puudumisel raiutakse just seda, mille müük annab suuremat hetketulu. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus nn. optimaalne raiemaht on muutunud fiktsiooniks. Pealegi oleme selle suurusest rääkides jätnud mainimata, et sellise teoreetilise raiemahu vaieldamatu eeldus on raiutud alade uuendamine (uuenemine) vähemalt samaväärse metsaga. Tegeliku raiemahu määrab turustiihia. Metsakasutuse maht (joonis 9) on olnud kogu möödunud sajandi vältel kolm kuni neli miljonit
8 eraldiseisvate valkudena, multiensüümsete kompleksidena, membraanseotud süsteemidena. Lehekülg 3. Et tagada raja spontaansus peab vähmalt üks aste erinema. Erinevate astmete esinemine võimaldab vastavate regulatsioonimehhanismide abil ühe- või teisesuunalise raja välja lülitada (metaboliidid on ensüümkatalüütiliste metaboolsete reaktsioonide vaheühendid). Katabolismi ja anabolismi sõltumatutel radadel toimub ühe poole aktiveerimisel teise poole inhibeerimine. Katabolismi ja anabolismi osaliselt kattuvatel radadel katalüüsivad pöördreaktsioone katabolismile või anabolismile vastav ensüüm, teist inhibeeritakse. 4. Redoksreaktsioonid metabolismis. Katabolism
konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1. rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2. rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab
130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel 2 peamist lümfisõlmede piirkonda: küünaraugus ja kaenlaaugus Pea ja kaela piirkonnaas: kuklas, kõrvalestade ees ja taga Rindkereõõnes: hingetoru ümbruses, kopsuväratis Alajäsemel: põlveõndlas, kubemes Vaagna ja kõhuõõne lümfisõlmed: kinnistiarteri läheduses 131. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste
võimaldavad saavutada suuremat toetust ühiskonna eri huvigruppide hulgas. Selle lähenemisenurga kriitikud väidavad, et samm-sammulise planeerimise korral: · miski ei garanteeri, et üksikute positiivsete väikeste muudatuste summa annaks ka positiivse terviklahenduse; · põhimõttelised ühiskondlikud mõtteavaldused ja visioonide arendamine on tagaplaanil; · kokkulepe eri huvigruppide vahel ilma põhimõtteliste ühiskonna regulatsioonimehhanismide kasutamiseta on väikese väärtusega ja tihti lühiajaline; · selle mudeli järgi tehtud otsused peegeldavad tugevate huvigruppide huvisid rohkem kui suurte hajusate huvidega huvigruppide omasid. 11. Kombinatsioonimudel planeerimises, selle avaldumine Eesti planeerimissüsteemis ja - praktikas Sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid, mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku detailsuse, nüansseerituse ja põhjuse
130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel 2 peamist lümfisõlmede piirkonda: küünaraugus ja kaenlaaugus Pea ja kaela piirkonnaas: kuklas, kõrvalestade ees ja taga Rindkereõõnes: hingetoru ümbruses, kopsuväratis Alajäsemel: põlveõndlas, kubemes Vaagna ja kõhuõõne lümfisõlmed: kinnistiarteri läheduses 131. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste
uuesti veresoontesse tagasi tulemuseks normaalne püsiv veremaht. Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik
kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks? Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) 32 KONTROLLTÖÖ nr. 7 133) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / närviregulatsioon hormooniregulatsioon /
kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 65 LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks? Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON
kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 65 LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks? Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON
kopsuväratipiirkonnas on neid suur hulk. Alajäsemel asuvad peamiselt põlveõndlas ja kubemes. Kõhuõõnes ja vaagnapiirkonnas kulgedes piki suuremaid veresooni, eriti palju peensoole kinnistiarteri läheduses. Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 64 KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON
Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides. Organismi tagasiside: Negatiivne tagasiside. Kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. Positiivne tagasiside. Võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. Positiivse tagasiside kaudu toimub nt vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine. Energiabilanss. Sisaldab kõiki energia liike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus (kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke). Kõik protsessid (süda pumpab verd, hingamine) vajavad energiat, mida saadakse toidu lagundamisel
valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab
kaudu toimub organite (süda) ja funktsionaalsete süsteemide (aeroobne metabolism) kohanemine uute tingimustega. Adaptatsioonilised muutused, olles organismi vastureaktsiooniks väliskeskonna mõjudele, võivad kulgeda järgmiselt: 1. organite ja kudede struktuurelementide akumulatsioon, mis tagab nende funktsionaalse reservi kasvu; 2. liigutuste koordinatsioonistruktuuri täiustumine; 3. regulatsioonimehhanismide täiustumine, mis tagab funktsionaalse süsteemi komponentide kooskõlastatud tegevuse; 4. psüühika kohanemine võistlustegevuse iseärasustega treeningu- ja võistluskoormuste kaudu. 77 Sellise suunitlusega pikaajalised kohanemisreaktsioonid esinevad ainult sel juhul, kui treeningukoormused on optimaalse kestuse ja intensiivsuse ning neid kasutatakse teatud perioodilisusega
ühiskondlikke põhiväärtusi. Nendeks on eelkõige vabadus, õiglus, turvalisus ja edukus. Ainult tagatud põhiväärtustega ühiskond on konkurentsivõimeline selle sõna kõige üldisemas tähen- duses. Potentsiaalse vabaduse realiseerimiseks on aga kindlasti vaja ühiskonna materiaalset ja õiguslikku korrastatust. Ühiskond on teatavasti väga erinevate huvigruppide kooslus. Ühiskonda tervikuna saab rahuldada vaid erinevate regulatsioonimehhanismide kompromissina kujunev optimum. Selle kompromissi efektiivsuse peab tagama poliitiline vabadus. Liberaalne (vaba) ühiskond leiab ise riigi ja turu mõistliku vahekorra. Tänase kapitalistliku süsteemi mõttelaadi võiks kokku võtta järgmiselt. Majandusedu on võimalik kõige paremini saavutada tootmise ja jaotamise vabaturusüstee- mis, kus reinvesteeritud kasum muudab töö ja kapitali üha tootlikumaks.
annaabi.ee 
