Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reformatsioon 15-16. sajandi vahetusel ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, reformatsioon, muusika, helilooja, orel, paavst, patu, lutheri, sveitsis, koraal, giovanni, keiser, esiteks, pealetung, hiilgeaeg, paavstid, sära, indulgentsid, paradiisis, rahvusluse, humanism, algatajaks, kolmes, kloostrisse, wittenbergi, arutelud, 1518, kohtumine, kirikuvande, populaarne, zwingli, calvin, kulges, tabuks, rõivad, lõbustusedSissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse
(sellega rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid). Seal, kus munk Tetzel oli indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui ka eelolevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus pol. Killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksimaalt. Saanud Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks, koondus Lutheri tähelepanu Piibli teksitedele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Hakkas kahtlema, kas kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Süvenes temas arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu. 31.okt.1517 lõi M.Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladina k teesi, mis hiljem saksa k tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Igasugune vaimulik kirjandus oli au sees. Ta vaidlustas
· Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas
sajandi alguses laiendati, kuid keisrite tegelik võim vähenes. Karl V valitses 1519-1556. Tema valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ja sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimulike võimu vahel. Suurimaks probleemiks oli tükrlaste pealetung, kardeti, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Kuurvürstiriigid. Varakapitalistlike suhete kiire areng, eriti mäetööstuses. Kaubanduse kiire areng. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. 1. Paljud usuteenrid ei pidanud kinni tsölibaadist, levisid mitmesugused pahed. 2. Õukonnad, diplomaatiline tegevust, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi. Leiutati täiendavaid makse, kiriklikud ametikohad olid müüdavad. Patukaristustkustutuskirjade müük. Martin Luther. 1483. sündis. 1507. pühitseti ta preestriks. Wittenbergi ülikool. 31. okt 1517 naelutas ta
Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng,
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiers'i lahingus peatati araablased sõjaväereform: lõi frangi raskeratsaväe , mis püsis üle 600 aasta (sõduri varustuses pikk mõõk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. - Karl Suur (768 814) 190 cm pikk, tugev väejuht, julm valitseja, kaunite kunstide austaja 50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium - Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus - 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik)
europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad). Varauusajal domineerib regionaliseerumine õhtumaine ühtne kirik kaob, erinevad usuvoolud, islami levik Euroopas, rahvusriikide kujunemine, mis paneb aluse Euroopa rahvuslikkusele mitmekesisusele. Euroopa pole kunagi olnud nii tähtis kui varauusajal ja maailmajalugu pole kunagi olnud nii Euroopa keskne. Rahvastik. Euroopa ja kogu maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal: Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas ligikaudu 8085 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100110 miljonini ning 1800
Selles on nähtud ka ühiskonna sisemist eneseregulatsiooni vältimaks rahvastiku kasvu piirini, mil tekib toidupuudus. Abielu kestvus jäi paljudel juhtudel üsna lühikeseks. Seda võis põhjustada nii abikaasade sageli suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj. kõneldi kõigest seksuaalsusega seonduvast vabalt, siis 18. saj. oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud veel, et 16. saj
nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele. 2) Pippin Lühike Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (..
ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed: Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele. Kirik ja kultuur: Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline patriarh metropoliidid preestrid. Puudus tsölibaadi nõue
õukondade vahel. Kaupmehed, käsitöölised, (üliõpilased) , palgasõdurid pidi rändama- maksti kinni. 18.saj huvireisid. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muu hulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Šveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Üleminek juuliuse kalendrilt gregooriuse kalendrile. Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem. N 4.10.1582 -> R 15.10.1582, 10 päeva, mis oli kalendris maha jäänud pandi juurde (sajandis on vaja ära võtta ¾ päeva). 400 aastaga vaja ära järra 3 lisapäeva. Üleminek aeglane, ka kat maades. Prot ei tunnistanud, alles 18.saj hakkavad. Ülemineku eripära Rootsis. Koerasaba maharaiumine jupphaaval. Lähevad 40 aastaga uuele kalendrile vaikselt üle. Peagi taibatakse, et ei tööta- läheb nihkesse.
periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine
patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Juba antiikajal levib kristlus kaugele väljapoole impeeriumi piire. See on alles kujunemas, nii et katoliikluse kõrva tekkib ka muid suunasid, nt ariaanlus. Ariaanlus on nime saanud 4. saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et
Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares Julm sõjajumal Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b
Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares Julm sõjajumal Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b
Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares – Julm sõjajumal Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon – Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
annaabi.ee 
