Kukeseene kuulamise kunst Enne raamatu lugemist oli Valdur Mikita mu jaoks tundmatu, kuid nüüdseks olen Tema kohta rohkem uurinud. Mikita on oma elu jooksul kirjutanud kümme teost, raamat "Kukeseene kuulamise kunst" ilmus kümnendana. Mu jaoks oli huvitav ka see, et Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina, sest endalgi on sarnane soov. Oma kuulsaimates teostes "Metsik lingvistika" (2008), "Lingvistiline mets" (2013) ja "Lindvistika ehk metsa see lingvistika" (2015), Ta arutleb samuti eesti kultuuri ja eestlaste psühholoogia teemadel. Raamatut esimest korda lehitsedes jäi mul koheselt silma peatükk nimega "PISA test ja maavanaema". Seal oli juttu sellest, kuidas eestlaste hulgas on palju loodusteadlasi just sellepärast, et meie emad-isad ja vanaemad-vanaisad on meid õpetanud loodusest lugu pidama. Just selline maavanaema on ka minul, kes õpetas mind loomi armastama ja ka oma tulevikku selle armastusega kujundama. Nimelt so...
Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Kasutamine Kukeseenel on kasvajatevastane mõju, stimuleerib immuunsust, aitab põletikulistes protsessides ravida, on loomulikuks antibiootikuks,A-vitamiini on temas mitu korda rohkem kui porgandis, seepärast kasutatakse Hiinas kukeseene preparaati nägemise korrigeerimisel ja öise pimeduse ravimisel, kuid seente kõige imelisem omadus on see, et nad aitavad helmitooside puhul st võitlevad praktiliselt kõikide usside vastu inimorganismis Kukeseeni kasutatakse ka toiduks: suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades ja küpsetistes Säilitamine seeni saab säilitada,kui praed need võis ja paned sügavkülma konserveerid omas mahlas kuivatamine segaseenena soolamine Sisaldus
teine mittesöödav seen värvuse ja kübara kuju poolest. Kukeseente kulinaarne levik toimus 18. sajandil, kui seda hakati kasutama Prantsuse palee köögis. Teaduslikult kirjeldas seent esimest korda Rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. aastal. Kukeseentel arvatakse olevat mitu head omadust. Näiteks kasvajate vastane mõju, immuunsuse stimuleerimine, põletiku leevendamine ja organismis usside vastu võitlemine. Kukeseene muudavad ussikindlaks kibe maitse, eriline lõhn ja putukamürk, mis inimestele on ohutu. Seenes olev aine hinomanoos tapab parasiidid, ümbritseb parasiitide munad ja lahustab nende kestad. Seda kasutatakse Hispaanias basseinis elavate delfiinide ravimisel, sest keemiline ravi kahjustab neid. Kliinilised uuringud on tõestanud, et seenes sisalduv ergosterool toetab ja kaitseb maksa ning trametonoliinhape tapab kollatõveviiruse
Ettekanne Harilik Kukeseen Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti.
Supid Kreemjas seenesupp lehttainakaanega Koorene kreveti-lõhesupp Aedviljasupp( aedviljad, vein, basiilik) Pearoad Paneeritud ahvena filee piprakastme, aurutatud riisi ja punasekapsasalatiga Küpsetatud lõheliblikas mee ja ingveri marinaadis veinikastme, porgandipüree ja aurutatud köögiviljadega Pikkpoiss juustukastme, ürdikartulite ja keedetud vutimunadega Seakarbonaad kukeseene kastme, küüslaugukartulite ja porgandi-mango salatiga Hautatud lambakaree calvados kastme, juurvilja lasjane, mündipesto ja kitsejuustu struudliga Hõrk pardirind mustikakastme, bataadipüree ja läätsesalatiga Köögiviljaroad Kukeseene risotto köögiviljade, ürdipesto ja idudega Baklazaani- köögiviljaroog juustu ja tomatikastmega Pastad Taimetoitlase pasta (brokkol, küüslauk,seened)
Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter- kukeseen. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis,
harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või
tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Vaid püsivalt vihmaste sügisilmadega kerkivad kukeseente kollased lehtrid sambla kohale ja torkavad juba kaugelt silma. Harilik kukeseen on alati kuulunud nende seente hulka, keda metsa maha ei jäeta, kuid viimastel aastatel on ta muutunud meil kõige populaarsemaks korjamisseeneks. Seenesõpru võlub tema iseloomulik vürtsikas maitse ja teda on hea korjata ka seepärast, et ta peaaegu kunagi ei ussita. Kukeseene populaarsus turuseenena ahvatleb teda kunstlikult kasvatama, aga katsed selles suunas pole vilja kandnud ja jäävadki lootusetuks, sest kukeseen kasvab ainult sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa.
Söögiseened Kukeseen Harilik kukeseen ehk karantell on kukeseeneliste sugukonda, kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud ning neil pole selget üleminekukohta. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Mangus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Euroopas. Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord
Külaliste arv 72: (sugulased, sõbrad, pruutpaar vanematega, fotograaf, kaameramees, bändimehed, pulmaisa) Õhtune pidusöök 07.07.12, 17:45 24:00 Pidusöögi toimumise koht: restorani üldsaalid Vastuvõtu tasand: personaalne Menüü Eelroog: Kergelt suitsutatud pardi rinnafilee salat 3eur, Valge vein Dourte Cristal Cardinal A. C Prantsusmaa Pearoog: Grillitud seakaela karbonaad, värskete keedetud kartulite ja mündikastmega, lisandiks soe rohelise oa, kukeseene ja punase sibula salat Kartul 200g, kaste 100g, lisand 100g, kokku 400g7eur, Punane vein Bonacchi Chinanti Classico, Itaalia; viin "Viru valge" Magusroog: tellitud pulmatort (Frens catering), kohv või tee, konjak Chàteau de Montifaud, Prantsuse Söökide maksumus ühe inimese kohta: 10 eur, lisandub vesi maasikate ja melissilehtedega, morss, kohv, tee Alkohoolsed joogid toovad pulmalised ise nt: Valge vein Dourte Cristal Cardinal A
Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik...
riis. Supi maitsestamiseks kasuta näiteks karulauku, see annab kerge sibula- küüslaugu maitse. Eestipärane Maapirni- Maapirn, Koori ja haki Serveerida eelroa supp kukeseene mugulsibul, maapirnid ja sibul. eelsoojendatu sügis- - porrulauk, Haki porru ja d talvisesse püreesupp kukeseen, rõõsk puhastatud supitaldrikul menüüsse koor, piim, või, kukeseened. või vesi, Kuumuta maapirnid puljongitassis maitseained, ja kukeseened poti 65C juures.
Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik ja semiootik, kes on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias (,,Metsik lingvistika", ,,Lingvistiline mets", ,,Lindvistika") lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne. Samas ei katseta ta mitte ainult iseendaga, vaid paneb proovile ka lugeja. Iseloomulik näide, kui tõsiselt eesti rahvas Mikitat võtab, on ühe kirjandusteadlase kurtmine, et Mikita ei tugine igal pool faktidele ja läheb kultuurilmas kokku lepitud tõdedest vahel ülima kergusega m...
seeria 42'' plasmatelerist. Lapsed olid väga rõõmsad, Harry-Herden-Hans asus kohe televiisorit vaatama ja Gabriella-Gloria-Grete ukheldas peegli ees veripunaste Prada kingadega. Kuid järsku läks uks lahti ja sisse astus vana mees. Lapsed ehmusid ja jätsid hoobilt enda tegevused pooleli. Mees tundus esmapilgul hirmuäratav ja lapsed olid ääretult mures. Kuid üllataval kombel oli härra hoopis väga sõbralik. Ta nägi köögis palju vaeva: pakkus lastele eelroaks maailma parimat kukeseene tempura ja murulaugu-soja dippi, põhiroaks Maroko lambalihahautist taginet oliivide ja karamellistatud sibulaga. Magustoiduks oli aga crème brûlée. Kõhud täis, tundsid lapsed end muretult ning läksid enda siidpesuga vooditesse magama. Kuid kahjuks polnud kõik nii roosiline. Vanamehel olid kurjad kavatsused. Ta tegeles ebaseaduslike asjadega, ega teda ilmaasjata kommionuks ei kutsutud. Vanamehe nässil oli
klienditeenindaja õiget veini soovitada. Toidu ja jookide serveerimise järjekord oli õige ning toit tuli kiiresti. Toidu toomisel küsiti, kas soovime ka leiba, aga sel hetkel ei soovinud. Kui hiljem siiski otsustasime leiva kasuks, siis otsides silmsidet teenindajaga märgati kohe ja saime kiirelt leiva koos vaarika äädika-oliiviõli seguga, mida meile tutvustati, mis oli tore üllatus ning suurepärane maitse kooslus. Sõime kahte erinevat rooga: pasta kana ja kukeseene trühvli kastmega ning Boeuf a la tartare´i. Mõlema toidu serveeringud olid ilusad, portsjonid suured ning eine maitsev. Söömise lõpetamisel koristati nõud ning küsiti, kas toit maitses. Tellisime endale veel ise juurde kooki ja matcha lattet. Klienditeenindajal oleks olnud raske meile lisamüüki teha, samas seda väga ka ei üritatud. Koogid olid väga ahvatlevad, siis palusime teenindajal ise midagi soovitada ja meid üllatada, aga kriteeriumiks oli, et kook oleks mahlane
lagundavad seened: Aeroobsetes Viljakehade ülakülg on: karvane, sile, tingimustes langundavad seened: villane või eivärviliste vöötidega. 1kandseened põhilised puitu lagundavad Metsamädanikud on sellised mädanikud, seened, näiteks selts lehikulaatsed, perekond mis tekivad juba metsakasvamise ajal. külma seen, sugu puravikulised: majavamm, Laomädanikud arenevad algusest peale sug kukeseene laadsed, sug maksakulaadsed, juba ülestöötatud või vaheladudes. sug vaabikulaadsed. Selt kõbjaselised. Kuuluvad juuremädanike hulka ja valdavalt 2kottseened ustulina, xylaria. Bakterid: parasiitsed. Laomädanikud on surnud puus, Anaeroobsetes tingimustes lagundavad ei tekita haigust elavas puus. Tüüpilised puittu bakterid, Puidu lagundajaid võib metsamädanikud on juuremädanikud:
mükoloogid. Paarikümne aasta jooksul olen lehikseente kohta materjali kogunud ka ise. Saaremaa oma seened. Saaremaal armastatakse eriti harilikku kukeseent (Cantharellus cibarius). Soodsal aastal võib ,,Saaremaa kukeseent" leida eksportartiklina suurtes kogustes ka meie põhjanaabrite turulettidelt (kindlasti ei unustata hinnasildi juurde lisamast sõna Saaremaa). Kahjuks ei tunne suur osa seenelistest hariliku kukeseene lähiliike kollakat kukeseent (Cantharellus aurora) ja lehter-kukeseent (Cantharellus tubiformis). Ent soomlaste seas on nad eriti nõutavad, kuna ületavad maitseomaduste poolest harilikku kukeseent. Soodsal aastal võib kollakat ja lehter-kukeseent leida suurte kolooniatena külmade tulekuni. Cantharellus cibarius Mandri-Eesti ja Saaremaa seente väga subjektiivse võrdluse alusel võiks väita, et kümneid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
