,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks
Kerttu Rakke " Iluasjake" SÜNDMUSED: Kogu raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole.
Kerttu Rakke " Iluasjake" Järg raamatule " Kolmas printsess" Peategelased: Marilyn ja Jan Kõrvaltegelased: Nadka, Viktoria, Tairi, Birgit, Reesi, Eero, Robert jne. Omavahelised suhted ja seosed: Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi
,,Iluasjake" järg raamatule ,,kolmas printsess" Kerttu Rakke 1. * Marilyni tööks oli ilus välja näha, sisetelefonil uurida, kas inimene, kes tema laua juures sissepääsu nõuab, tõesti oodatud on, ja kui oli, siis tema niim üles kirjutada ning talle rindakinnitav külaliste kaardike pihku anda.- See lause meeldis mulle sellepärast,et autor on tabanud tibilikkust täpselt nagu Marilyn oli. * See Tairi siin aga oli keldris kükitav kartuli-idu, seisis vaikselt ja rääkis vaikselt. Millegipärast ärritas tema olek Marilyni. Miks ei osanud öelda.- Selles lauses kajastub Marilyni vaist. Sisi ta veel ei teadnus seda, et Jan teda petab aga talle juba tundus Tairi kahtlane. * ,,Võibolla oleks ma kuidagi teistmoodi reagreerinud, kui see mulle eriline tundunud või mind mingis mõttes erutanud oleks, aga see pole minu jaoks midagi erilist, sest see pole kuigi harv asi
..................................................... 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahjuks sellest raamatust ma ei ole tsitaate leidnud, kuid leidsin paremaid lauseid, mis jäid lihtsalt meelde. 1. „Ma olen nagu frustreerunud vanamutt.“ – lk.42 Marilyn oli jäetud Jani poolt juba mitmendat päeva koju ja tänu sellele tundis ta ennast üksikuna ja igavlevana. 2. „Lihtsalt heast peast istud vanni ääre peal?“ – lk-50 „Jah. Tegelen oma igavate inimeste igavate asjadega.“ Marilyn rääkis Jan´ile, et kui igav tal kodus üksi on ja, et tal pole erilist midagi teha. Jan aga arvas sellepeale, et ta on igav inimene ja Marilyn peaks otsima midagi lõbusat enda ellu. 3. „Isa oli olnud kena mees. Hoolimata rõvedatest banketbardidest ja
Referaat Kerttu Rakke Klaarika Leppik Elva Täiskasvanute Gümnaasium 12 B 2007 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 ,,Seitse päeva" lühikokkuvõte lk 6 ,,Ilusasjake" lühikokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Kerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus; sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas) on eesti proosakirjanik.Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go", mis tolle aja kohta küllalt räigetes värvides oli
Kolmas Printsess Kerttu Rakke Tegelased Marilyn On 20.aastane. Iseloomult on ta ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Tema põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jaanuse sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu Raamat räägib ilusast 20-ne aastasest noorest naisest nimega Marilyn.Tema elu muutub täielikult peale seda kui ta osaleb missivalimistel.Tal on suur lootus,et saab missiks kuid seda ei juhtu.Tänu sellele läheb ta lahku enda rikkast peigmehest ning kaotab ka töö. Naine,kes on alati elanud elu,kus tal pole puudust olnud rahast peab nüüd ise
KOLMAS PRINTSESS 1. ,,Labiilse närvisüsteemiga" (Marilyn) ,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) 2. ,,kolmas printsess ,, on minu arvates seotud üsna tihedalt. Kuna marilyn pole missivõistlusel esikolmikusse saanud ja kuna nad kolmekesi sõbrannadega elasid tõelist printsessi elu ,keda huvitas muidugi ainult raha,au ja hiilgus siis on pandudki sellejärgi ka raamatu pealkiri. 3. Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus. 4. Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole
ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust, osutus raamatu lõpu poole rikkaks ja vägagi ligitõmbavaks noormeheks.Elas koos vanaemaga. Tema naljad ja veidrad ütlused tundusid Marilynile algul väga ebaviisakad ja kuidagi labased. Janile meeldis Mariliyn, kuid teadis seda, et Marilyn jahtis poiste raha, ega hoolinud muust. Seega otsustas Jan end näidata kui vaest lapsemeelset poisikest. Rain - Marilyni poiss ja sponsor. Rain oli väga ülbe ja üleolev poiss. Ta ei austanud marilyni kui oma türukut. Marilyn kirjeldas Raini ise nii ,, Ta on nagu padi diivanil, vahest ka voodis ja raha on tal ka, kuid rohkem tast tolku küll ei ole". Teose põhiprobleemid, sündmustik ning tegevuspaik Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus.
Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena
Sündinud 16. Septembril 1970 Võrus. Kerttu on eesti . Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Ta on veel töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Praegu töötab koopiakirjanikuna, toodab äriteksti ja hüüdlauseid. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go." Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline. Kerttu Rakke figureerib sageli kollases ajakirjanduses, kus teda on kajastatud kui iseteadvat, enesekindlat ja enesega hästi hakkama saavat noort naist. Kuid enamus inimesi arvab, et ta on ülbe ja enesekeskne naine. Oma esimese raamatu kirjutas ta kuueaastaselt. Rakke on eesti naiskirjanikele mitteomaselt otsekohene ja vulgaarne, teda on sageli võrreldud Sauteri ja Kenderiga. Talle meeldivad igasugused krimisarjad ja filmid
29. juunil 1956 abiellus ta kirjanik Arthur Milleriga. Nad lahutasid abielu 1961. aastal. Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta esitas laulu ,,Happy Birthday, Mr. President". Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid. Ööl vastu 5. augusti 1962 leiti Marilyn Monroe oma Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos. Tema surma üle on käibel mitmed vandenõuteooriad. Kõige kummalisem on kogu loo juures see, et maailma kuulsaim blondiin Marilyn Monroe ei olnudki blond. Filminäitlejana valdavalt keskpärane, jõudis ta peaosas olla vaid mõnes mitte eriti heas linateoses. Ometi on Marilyn, kelle surmast möödub esmaspäeval 40 aastat, jätkuvalt hurmava blondiini musternäidis. Kui 1962. aasta 5
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM MARILYN MONROE Ühiskonna referaat 2008 2 Sissejuhatus Marilyn Monroe pole naise sünninimi. Naine sündis esimesel juunil 1926. Los Angeleses, California osariigis. Marilyn Monroe on väga tuntud nais näitlejanna, laulja ja model. Peale selle ei elanud Marilyn Monroe enda emaga koos, vaid rändas perest perre. Kui Marilyn Monroe suri, siis oli ta 36-aastane. Kuid täna päevani ei teada veel, miks Marilyn Monroe suri. On ainult kahtlused, kuidas ta suri. Kuid kindlaid tõendeid veel pole. Elulugu Marilyn Monroe sündis vallaslapsena ja kandis siis nime Norma Jean Mortenson. Tüdruk on kõigest 2 nädalat vana, kui ta antakse kasuvanematele hooldada. Kasuvanemad kohtlevad Norma Jeani sõbralikult, päevad kulgevad kindla plaani järgi ja pühapäeviti käiakse kirikus. Ta tahab olla hea laps ja palvetab seepärast innukalt. Kui Norma Jean on hakanud
1 Tunnustused..........................................................................................................5 3.2 Stsenaariumid........................................................................................................5 3.3 Raamatud.............................................................................................................. 6 3.4 Lavastatud näidendid............................................................................................ 7 4. KERTTU RAKKE......................................................................................................9 4.1 Looming................................................................................................................9 4.2 Teoseid..................................................................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................11 1. JAAN TÄTTE
täiskasvanuid. Laste seas on väga nõutud realistlikud jutustused, mis pakuksid samastumisvõimalust reaalse elu situatsioonides. Parimaks teoseks selles vallas pean Sass Henno jutustust ,,Mereröövlimäng" (2005). Ei tahakski uskuda, et selles teoses loodud turvalise kodu ja lapselike seikluste taga varitseb Henno muust loomingust tuttav kõle kivilinn oma koledustega. Olulise panuse eesti lastekirjandusse on andnud uued naisautorid Kerttu Soans, Piret Raud ja Kristiina Kass. Viimatinimetatud kahe autori puhul on tegemist lasteraamatute illustreerijatega, kellest on saanud lastekirjanikud, mis on lastekirjanduses vägagi hea kombinatsioon. Väikelastele on suunatud Kerttu Soansi lapsemeelsed Olivia-lood oma väiksest tüdrukust peategelasega. Lüürilises toonis juttude maailm on korrastatud ja turvaline. Nende raamatute sihtgrupiks võib pidada aga pigem täiskasvanuid, sest need
17, Lahinguvarustus Võti, Stenografisti figuur, kollasega, (numbri-tähekombinatsioonid, apoteoos New Yorkile, Temake kahvatulilla hämu palju nimeta) YVES TANGUY - The ribbon of WILLEM DE KOONING - ANTONI TPIES - suur ovaal või maal, JASPER JOHNS - Lipp, valge lipp, extremes, Aknakivide palee südamedaam, askeville, marilyn joontega lillakashall, hall või roheline maal, lipp valge kohal, märklaud nelja monroe, kaevamine suur valge voodiraamiga, spiraal 3, kollaaz näoga, roheline märklaud, lipp oranzil harjaga, Alhambra muld väljal, kolm lippu, valestart, kaart
elus tähtis- mitte raha ,ja pidu ning kõik sellega kaasnev , vaid hoopis midagi muud. "Mu jõuetus ajab mind ahastusse-just nüüd,kus ma kõike tean , ei ole mul oma keha üle kontrolli.Mu keha nutab,et see,mis temaga praegu toimub,on halb ja häbiväärna,ebaesteetiline eelkõige.Aga sellel kõigel pole mingit tähtsust.Mitte millelgi , mida ma varem oluliseks olen pidanud , pole mingit tähtsust." Teos maailmakirjanduse kontekstis: Kerttu Rakkse teoses "Seitse päeva" kasutatakse palju inglise keelest tulnud sõnu ja slängi(tsikk,vä,stuupid vuumän,tibi) ,mis teebki selle teose modernseks.Selliseid probleeme pole varem loetud teostes käsitletud , kuna olen vähe kaasaegseid teoseid lugenud ja käsitletud probleemid on just kaasagsed.Teos oli väga huvitav minu 4 jaoks,seda oli lihtne lugeda,kuna käsitlus oli täpselt nagu nooruk oleks selle kirjutanud
Etenduse «Lendas üle käopesa» lõpus Tõnu Kargi poolt saali löödud palli eest ladus Jan selle kinni püüdnud poisile kogu oma taskuraha välja, et pall endale saada. Tol ajal üsna uje Jan ei osanud aimata, et kunagi saab temast Kargi kolleeg Eesti Draamateatris. Jan on oma elus kõike pühendumusega teinud. Talitas Karjakülas rebaseid. Pikad tööpäevad olid väsitavad ja rebasefarm haises jubedalt, talitaja pidi muu hulgas ka loomade seemendamist assisteerima, kuid Jani meelest oli töö loomadega mõnus. Enne armeeteenistust jõudis Jan töö-tada veel trükkali ja pottide-pannide müüjana. Sõjaväes tuli vara tõusta ja kõvasti trenni teha. Jani arvates on armeeteenistus igati kiiduväärt asi. Ta oleks üleajateenijaks jäänud, kuid lavaka sisseastumiskatsed olid juba edukalt läbitud. Lavaka-ajast on pärit ka tema tutvus praeguse elukaaslase, Von Krahli teatri näitleja, Helgi Sallo tütre Liina Vahtrikuga.
Mees oli nõus ja nii läkski. IV Kasuema Anna ei kannatanud enam haigushoogude käes ning sai aru, et Jehuda ongi tema Jan. Sellest ajast peale sai Jehuda uueks nimeks Jan. Sepa-Jan ehk Jan Kovar nende keeles. Varsti selgus, et Jan polnud sobiv sepatööks. Siis läks Jan habemeajajaks ja meister Konradi õpipoisiks ning asus ka sinna elama. Konrad oli kirurg ning töötas ülikooli juures. Sinna sai ta tööle tänu oma saksa keele oskusele. Ta hakkas Jani kutsuma Hans Schmidtiks. Konrad oli pikka kasvu, hallide juustega ja pika halli habemega ning oli abielus endast 30-aastase naisega. Hans pidas teda suureks eeskujuks ja tahtis saada temasuguseks. Kuid Konradil oli ka konkurent meister Kosma- tuntud alkeemik, naljatades on teda kutsutud ka nõiaks. Hans tundis isegi kiusatust minna üle Kosma poolele, aga selleks ei olnud mingit võimalust, sest peremeest ei saanud vahetada.
Kas nii on ilus ? Kerttu Rakke ,,Kalevipoeg" Lugesin Kerttu Rakke (updatetud) ,,Kalevipoega", kus sündmused kulgsid hoopis teises suunas kui originaalis. Kerttu Rakke versioon meie rahvuseeposest ilmus 2000.aastal ning räägib seetõttu väga palju tänapäevastest sündmustest. Võrreldes Fr.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipojaga" on Rakke teoses hulganisti erinevusi. Värsivormist on saanud proosa ning jõuline ja vapper peategelane on muutunud pidutsejast naiseks nimega Ädu. Teoses kirjeldatakse Äda ja mitmete ta sõbrannade seksuaalelu ja fantaasiad väga detailselt, kuid
suurepärase muusikalise trio esituses, mille solistina säras Eesti monoteatri grand old man Jan Uuspõld. Trio koosseisus Jan Uuspõld, Mairo Marjamaa ja Rene Puura ei ole tavapärane ansambel lauljast, saksofonistist ja klahvpillimängijast, vaid fantastiline kolmik, kes päästab teid talvepimedusest parima muusikalise huumoriga. Täiesti uutmoodi stand-up kontsert pakub üllatavaid ja vaimukaid eksperimente pillide ja teada-tuntud lugudega, muidugi Jani nalju oma tuntud headuses ja lisaks esitab trio igal stand-up kontserdil ühe publiku sooviloo. OMA JÕUL saab tõlgendada mitmeid moodi. Uuspõllu meelest tähendas see seda, et nad kõik on tulnud siia ehk siis Kuressaarde oma enda jõul. Ei ole kasutanud mingeid salajasi võimeid. Teiseks oli tal arvamus, et meil igaühel on hinges oma enda jõul. Ei ole kõigil sarnast jõulu vaid iga ühel on oma jõul. See oli tõeline naeruplahvatus ühte, pimedasse õhtusse
Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid OSADES Spordikad Troy Bolton Ott Leplnad või Kristjan Kasearu Chad Danforth Silver Laas Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad Ripper Oliver Timmusk Mongo Sandra Mirka Jack Scott Norman Salumäe Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid: Julia Artamonova Mai-Liis Riimaa Helena Hanni Xenia Rudakova Sergei Kondrasev Ringo Sillamaa Saile Johanna Langsepp Monika Tomingas Olga Lans Üüve-Lydia Toompere Maria Mokretsova Indrek Tamm
Maal on väga väikeste mõõtmetega:32x14 cm. Tema tähtsaimaks teoseks on peetud ''Genti Altarit'', mille ta tegi koos Hubert van Eyckiga. Üks sagedane detail maalil on tekst, mis on loetav vaid ülevalt alla vaadates ning seega suunatud otse jumalale taevas. Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck "suurim kõigist" ja lõpetas Jan van Eyck "kunstides teine" Jodocus Vydti ülesandel, ning et altar pühitseti sisse 1432. aastal 6.mail. Hubert oli Jani vend, kes elas arvatavasti 1366/70-1426 aastani. Tema olemasolus ei olda kindel, kuna andmed temast pärinevad hilisemast ajast ja peale 4 Genti Altari pole teada ühtegi tema poolt tehtud kunstiteost. Maal on arvatavasti valminud koostöös mõne skolastikuga, sest kuigi 15.sajandi kunstis oli levinud asjadele sümboolse tähenduse omastamine, siis nii keerulist ja raskesti mõistetavat kunsti pole ühelgi teisel meistril.
Jan van Eyck Jelena Pertel ja Triin Avistu · Jan van Eyck (või Johannes de Eyck) · Vendade Eyckide elust teatakse kahjuks väga vähe. Noorem vend Jan on sündinud umbes 1390 a. ja suri umbes 1441. On arvatud, et tema vanem vend Hubert sündis 1370 a. ja suri 1426 a. Sageli on Huberti olemasolus kaheldud. · Jani elust ja loomingust on teada, et ta oli aastatel 1422-1424 Haagis Flandria krahvi Jean'i teenistuses ja tegutses 1425. aastast Lille`is Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalijana, kelle ülesandeil sooritas ta mitmeid reise, nende seas ka Hispaaniasse ja Portugali. Seda, et ta lõunamaid tundis võib näha mitmelt tema pildilt, kus on ilmselgelt lõunamaine taimestik. Teda peetakse Lõuna-Madalmaade koolkonna jõulisemaks ja suureandeliseks kunstnikuisikuks.
Hommikul teatas kasvatajatele, et tüdrukul on peeglitükk taskus, millega on plaanis ennast vigastada. 18 On abivalmis, rahulik ja viisakas. On tekkinud tahtmine käia koolis ja omandada ehitaja elukutse. Kuuendal päeval tekkisid tagasilöögid, suitsetas pesuruumis, aga ei eitanud seda, tunnistas, et tegi vea. Jälle esineb ropendamist, vahetevahel provotseerib teisi, kiindus Lilysse. Tüdruku lahkumine ravilt on ilmselt mõjutanud Jani käitumist. Kaheksandal, üheksandal päeval tuju väga kõikuv, rahutu. Kohtumised psühholoogiga. Lahkudes on meeleolu stabiliseerunud, poiss on sõbralik ja rahulik. Jani ravi jätkub ja areng toimub, vaatamata sellele, et poisi vanemate poolne tugi on olematu. Poiss on tubli ja tema käitumine paraneb ja stabiliseerub, suudab ennast kontrollida ja on ise huvitatud teadmiste omandamisest. (Presmann, I. 2014). Üks positiivne juhtum ka.
Käisin 11. märtsil 2016 näitust vaatlemas ning sain meeldiva kogemuse osaliseks. Illustratsioon 1: Lood sõnade taga 2003. Õli lõuendil. Kunstnik Erró Teose teema Teose peateema on naisfiguur ja tema taustal toimuv action. Teos annab edasi põnevusfilmiga sarnanevat ideed, kus tihti on palju intrigeerivaid tegevusi, ilusad naised ja vastamata küsimused. Teos kannab pealkirja ''Lood sõnade taga''. See ütleb mulle, et naisfiguur, kes võib olla suure tõenäosusega Marilyn Monroe, ümber keerleb palju jutte või lugusid, mida kujutavad koomiksi pildid. Teose pealkiri jätab ütlemata, mis lugudest jutt käib ja mis situatsiooni täpsemalt kujutatud on. Leian teoses USA lipuga sarnaneva sümboli, kus on aga tähtede asemel südamed ning ka südamete arv ei ühti USA 50 liputähega. Teosel on südameid 21 tükki. Lipu triipude arv on sama, mis USA lipul. Samuti leian naisfiguuri näolt südamekujulise sünnimärgi. Taustas kujutatud
Kaasaegne eesti kirjandus Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos ''Rehepapp'' räägib vanad
Jutus peegeldub ühiskonna ja inimeste elulaad mingil kindlal ajajärgul. A.Gailit kirjeldab oma novellidest romaanis " Nipernaadi" Eestis ringi rändavat kirjanikku, kes oma raamatutele inspiratsiooni otsib. Kuna raamat on kirjutatud mitmekümneid aastaid tagasi, saab väga hästi aru tolleaegsetest eluviisidest. Paljud inimesed elasid taluelu ning rikkusest ja suurlinnadest teadsid vähesed. Sellele võrdluseks saab aga tuua tänapäevase Kerttu Rakke loomingu "Taastrükk", kus on eestlastele kallist rahvuseepost "Kalevipoeg" kujutatud hoopis uuemas versioonis. Autor on kasutanud palju slängi ja tänapäevaseid väljendeid, mis on praeguses ühiskonnas väga iseloomulik. Samast teosest saab ka aru, et enamus eestlasi elavad linnades ning elustiil on drastiliselt muutunud võrreldes "Nipernaadi" ajaga. Taluinimesi jääb aina vähemaks ning linnastumine suureneb. Hämmastav on mõelda, et kõiki neid
Teose analüüs ''Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud'' Kerttu Rakke Juhendaja: Helju Sibul-Seppä Koostas:Raija Ridal 301Õ Tallinn 2009 Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud räägib neljast naisterahvast kelle elud kulgevad ühes linnaosas kus nad on üksteise naabrid.See raamat kirjeldab nende elu kaheteistkümne kuu vältel.Igaüks neist on omapärane oma mineviku,oleviku ja tuleviku pärast.Neil on erinevad maailmavaated ja ka elu probleemid.
Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pigem eraklik, hella südamega ja mõtles vaikselt omaette, enda sõnul oli ta ära hellitatud.[3] Ruitlane lõpetas Võru I 8-klassilise kooli ja käis kolm aastat Võru Tööstustehnikumis. Lõpetas Võru kaugõppekeskkooli. [2] 1991. aastal kolis tagasi Tartusse. Edasi läks sõjaväkke, sest ema arvas, et seal saab ta meheks. Meheks polevat ta siiamaani saanud, sest sõjaväes õppis ta ainult varastama, valetama ja viina jooma.[3] Ta on olnud ehitusmaaler, treial, autojuht, katlakütja, valvur, töökoja meister, varustaja, karjus ja turvamees. [2] Alates 2002. aastast on vabakutseline kirjanik , tegeleb arvutigraafikaga, hooldab "Uma Lehe" võrguversiooni. Kirjutab nii võru kui eesti keeles luulet, proosat, näidendeid, artikleid, arvustusi, laulutekste jm. On avaldanud luulekogusid,
Ja veel – polüübid. Ta kõnemaneer on niisugune imelik ja vahepealne – harimatu, ehkki ta tahab haritud olla. Terve ta nägu on liiga pikk. Tuhmid lainelised mustad juuksed, mis lauba kaugelt paljaks jätavad, on karmid ja kõvad. Alati korras välimusega. Ta kannab enamasti sportkuube ja flanellpükse ning lipsunõelaga kinnitatud kaelasidet. Isegi mansetinööpe.“ Ta on kinnine ja tal pole palju sõpru. Miranda kirjeldus: „Ta armastab seista, käed kõrval või selja taga, nagu poleks tal õrna aimugi, mida nendega peale hakata. Ootab aupaklikult mu käske. Kalasilmad. Nad jälgivad sind. Mitte mingit ilmet pilgus. ... Teeseldud alandlikkus. Rõhutatud vabandused.“ Ta on teiste suhtes küllaltki ükskõikne ja käitub väga egoistlikult, eriti tuleb see välja Miranda kohtlemisest. Kuidas viimane raskelt haigeks jääb ja Frederick ei leia endal isegi süüd, et Miranda haigusesse suri
Pärnu Ühisgümnaasium Elina Maarja Suitso 7a klass KURJUS referaat 2009/10 Pärnu Sissejuhatus / Autori tutvustus ,,Kurjus" on Jan Guillou poolt kirjutatud noorsooromaan, mis räägib vägivallast ühe poisi elus. Raamat on välja antud 1981.aastal ning Eesti keelde tõlgitud aastal 2000. Sellest on tehtud ka aastal 2003 rootsikeelne film. Jan Guillou on vägagi põhjalikult ning kohati ka julmalt kirjeldanud raamatu sündmustikku, kuid samas on see vägagi kaasahaarav ning paneb mõtlema vägagi paljude asjade üle. Jan Guillou on Rootsi kirjanik ja ajakirjanik. Ta sündis aastal 1944 ning kannab täispikka nime Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou. Ta alustas oma karjääri 1966.a ajakirjanikuna väljaandes FIB aktuellt.Hljemasutas ta ajakirja et i BildKulturfront,kus töötas aastatel 1970-1977. Tema esimene raamat "Om kriget kommer" avaldati 1971.a. Ta on töötanud ka televisioonis mitmete telesaadete juhina ning olnud nii draama - kui
,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" Kerttu Rakke Raamat räägib inimeste elust ühes äärelinna rajoonis. Sealsete inimeste juhtumistest ja sellest, et nad kõik on omavahel rohkem seotud, kui nad seda arvata oskavad. Annika, kahe lapse ema, abielus, käib tööl, on oma mehe Rainiga juba tükk aega koos elanud. Abielu alguses oli neil kõik korras, kuid peale Liis'i sündi läks nende abielu allamäge. Neil tekkisid probleemid rahadega ning Rain hakkas jooma. Rain hakkas täispeaga Annikat peksma ja pettis teda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
