Kerttu Rakke " Iluasjake" Järg raamatule " Kolmas printsess" Peategelased: Marilyn ja Jan Kõrvaltegelased: Nadka, Viktoria, Tairi, Birgit, Reesi, Eero, Robert jne. Omavahelised suhted ja seosed: Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Aga tundub, et peategelasel pole üldse eriti sõbrannasi ja ta ei suhtle eriti mitte kellegagi. Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose ...
Kerttu Rakke " Iluasjake" SÜNDMUSED: Kogu raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eem...
SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 1 TSITAADID.............................................................................................................. 2 KOKKUVÕTE TEOSEST............................................................................................ 3 PROBLEEMID TEOSES............................................................................................. 4 PEATEGELASTE KIRJELDUS..................................................................................... 5 Kuidas muutub peategelane?............................................................................. 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahju...
``Kolmas printsess`` teenimatult hea mehe, siis nagu autor ise väitis, püüab ta selles raamatus seda ``viga `` parandada. Nagu ka muinasjuttudest on meile teada, et kui konna suudelda, siis saab temast prints. Ükski muinasjutt aga ei õpeta kahjuks, kuidas printsiga päev päeva kõrval elada. Seepärast ongi ta teosesse sisse toodud probleem, et anda Marilyni tegelaskujule eluõppetund. Raamatus kohtab suhtumist, et naine on iluasjake, kelle põhiline ülesanne on hea välja näha ning oma tarka ja rikast meest kaunistada. Võib-olla tuleneb see mingitest ühiskonnas juurdunud mõttemallidest. Minu arvates on Marilyn tüüpiline tänapäeva noor naine, kes arvab, et kui saab endale rikka mehe, siis ei pea pingutama enam millegi nimel. Mingi sihtmärk võiks siiski elus olla, kuhu poole püüelda. Aga Marilyni suhtumisest ma seda küll välja ei lugenud. Tema oli rahul oma luksusliku eluga ning gümnaasiumiharidusega.
Jan üritab oma pikki kodust äraolekuid kompenseerida jättes Marilynile 1500 krooni kirjaga: "Tee endale üks mõnus õhtu!". Marilyn läheb hirmkallisse ilusalongi, kui Jan sellest teada saab, küsib ta irooniliselt, et kas see ongi mõnus õhtu? Jan on mõnes mõttes vastuoluline isik, ta on irooniline, kui Marilyn veedab aega ilusalongis, samas meeldivad talle ilusad, aga mitte targad naised. Raamatus kohtab suhtumist, et naine on iluasjake, kelle põhiline ülesanne on hea välja näha ning oma tarka ja rikast meest kaunistada, nii mees- kui naistegelaste poolt. Võib-olla tuleneb see mingitest ühiskonnas juurdunud mõttemallidest, pealiskaudse elu (ja inimeste) eelistamisest. Lõpetuseks tooksin veel ühe huvitava lõigu: "Vaata," alustas Jan. "Ma olen eluaeg mõelnud, et mu naine peab olema eelkõige ilus. Sina olid esimene naine, kes nägi minu meelest hea välja ja kes mulle kohe närvidele ei hakanud käima
Referaat Kerttu Rakke Janetta Lille Abja Gümnaasium 9B 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 Mõne teose tutvustus lk 6 Pildid lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Kerttu Rakke kodanikunimi on Kadi Kuus. Sündinud 16. Septembril 1970 Võrus. Kerttu on eesti . Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Ta on veel töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Praegu töötab koopiakirjanikuna, toodab äriteksti ja hüüdlauseid. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go." Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline. Kerttu Rakke figureerib sageli kollases ajakirjanduses, kus teda on ka...
Kerttu Rakke Claudia Oks M-13 Üldiselt Sündinud 16. september 1970. a, Võrus Eesti proosakirjanik On lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppinud Eesti Humanitaarinstituudis Töötanud reklaamiagentuurides ja avalike suhete nõunikuna Kaastöö ajakirjandusväljaannetes (Postimees, Oma Maitse, Delfi) Enamiku oma teostest ise välja andnud Kuulsuse saavutas 1989. a (17 a) jutustusega ,,Let's go" Looming Otsekohene ja tõetruu Osade kriitikute arvates alavääristavad ta teostes naistegelased mehi Teoseid on võrreldud Kaur Kenderi omadega Sarja ,,Kodu keset linna" stsenarist Teosed ,,Let's go" (1989) ,,Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) ,,Seitse päeva" (2000) ,,Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) ,,Kolmas printsess" (2001) ,,Iluasjake" (2002) ,,Susanna ja mina" (2002) ,,Kodu keset linna" (stsena...
,,Iluasjake" järg raamatule ,,kolmas printsess" Kerttu Rakke 1. * Marilyni tööks oli ilus välja näha, sisetelefonil uurida, kas inimene, kes tema laua juures sissepääsu nõuab, tõesti oodatud on, ja kui oli, siis tema niim üles kirjutada ning talle rindakinnitav külaliste kaardike pihku anda.- See lause meeldis mulle sellepärast,et autor on tabanud tibilikkust täpselt nagu Marilyn oli. * See Tairi siin aga oli keldris kükitav kartuli-idu, seisis vaikselt ja rääkis vaikselt. Millegipärast ärritas tema olek Marilyni. Miks ei osanud öelda.- Selles lauses kajastub Marilyni vaist. Sisi ta veel ei teadnus seda, et Jan teda petab aga talle juba tundus Tairi kahtlane. * ,,Võibolla oleks ma kuidagi teistmoodi reagreerinud, kui see mulle eriline tundunud või mind mingis mõttes erutanud oleks, aga see pole minu jaoks midagi erilist, sest see pole kuigi harv asi."- Marilyni vastu Janile kui too ütles, et lähen Tartu. Marilynile oli see juba...
Nullindate kultuur Marleen Kedars 09.03.14 Nullindatel oleme tunnistajaks siirdekultuuri asendumisele kaasaegse võrguühiskonna hilismodernse kultuurimustriga Toimumas on tehnokultuuri revolutsiooniline areng internet 2000 Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 ...
,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks. Ta teen...
Kui olin eriala praktikal ja sain oma ülesannetega hakkama, tekitas see suure rahulolu. Ma täitsin oma ülesandeid heameelega ja vahel tundus isegi et neid on liiga vähe. Praktikal ma tundsin, et see eriala tõesti sobib mulle. Suurim õnn on teha tööd, mida naudid. Paljud ei mõista minu eriala tähtsust ja seda vaeva, mida sellele pühendumine nõuab. Näiteks on mitmeid müüte sellest, kelleks sekretäri peetakse. Üks tõsiselt väär näide on järgmine: ,,Sekretär on firma iluasjake, kellel on palju vaba aega!" Nii uskumatu, kui see ka pole, leidub veel tänapäevalgi selle tõe tuliseid pooldajad, kes seeläbi suhtuvad sekretäridesse teatud eelarvamusega. Muidugi on see tõsi, et välimus on selle ameti juures oluline ja vahest olulisem, kui mõne muu elukutse esindajal, kuid kellele meeldiks teenindaja, kelle välimus on ebakorrektne? Olen kindel, et igale ühele meist tekitab ebamugavust, kui klienditeenindaja rollis on lohakas ja hoolitsemata välimusega isik
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid..........................................................
Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon Mõjutused keskaja rõivastusest Itaalia oli moekeskuseks RIIETUS Põhilised värvid olid: punane, roheline, sinine, kuldne Renessansi ajal hakkas kujunema Euroopa ühismood Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et see muutus käsitööst kunstiks nind ehe lakkas olemast paljalt iluasjake Iseloomulikud lõhikutega aluskangast paljastavad tegumoed, jäigad volditud pitskraed ja eemaldatavad varrukad Lehvikud Riietus muutus vormikamaks ja ümaramaks RIIETUS NAISED 15. sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad nind kõrge krae Sajandi keskpaiku hakkas rõivamood muutuma volüümikuse suunas Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest
enam maad. 37 Jalatsimood kontsa kõrgus ning kingapealse ja nina vorm muutus aegajalt, käies kaasas ajastu rõivamoe muutustega. 1580.aastal hakati kasutama kingarihmu, mis kinnitati jalalaba pealt paelte või nööridega. Ehted: Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et see muutus käsitööst kunstiks ning ehe lakkas olemast paljalt iluasjake. Ehete kujundamisega tegelesid kuulsad kunstnikud, nende ideed teostasid juveliirid. Teemantite lihvimisel kasutati uusi lõikeid, mis lasksid valgusel kivi tahkudelt paremini tagasi peegelduda ning võimaldasid teha seninsest kaunimaid ehteid. Maskid: Renessansiajastul kuulus vabas õhus kantava rõivastuse juurde peaaegu alati ka näomask, seda kandsid mõlema soo esindajad. Elizabeth I olevat kandnud maski
enam maad. 37 Jalatsimood kontsa kõrgus ning kingapealse ja nina vorm muutus aegajalt, käies kaasas ajastu rõivamoe muutustega. 1580.aastal hakati kasutama kingarihmu, mis kinnitati jalalaba pealt paelte või nööridega. Ehted: Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et see muutus käsitööst kunstiks ning ehe lakkas olemast paljalt iluasjake. Ehete kujundamisega tegelesid kuulsad kunstnikud, nende ideed teostasid juveliirid. Teemantite lihvimisel kasutati uusi lõikeid, mis lasksid valgusel kivi tahkudelt paremini tagasi peegelduda ning võimaldasid teha seninsest kaunimaid ehteid. Maskid: Renessansiajastul kuulus vabas õhus kantava rõivastuse juurde peaaegu alati ka näomask, seda kandsid mõlema soo esindajad. Elizabeth I olevat kandnud maski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
