Kerttu Rakke " Iluasjake" Järg raamatule " Kolmas printsess" Peategelased: Marilyn ja Jan Kõrvaltegelased: Nadka, Viktoria, Tairi, Birgit, Reesi, Eero, Robert jne. Omavahelised suhted ja seosed: Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Aga tundub, et peategelasel pole üldse eriti sõbrannasi ja ta ei suhtle eriti mitte kellegagi. Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose ...
Kerttu Rakke " Iluasjake" SÜNDMUSED: Kogu raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eem...
SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 1 TSITAADID.............................................................................................................. 2 KOKKUVÕTE TEOSEST............................................................................................ 3 PROBLEEMID TEOSES............................................................................................. 4 PEATEGELASTE KIRJELDUS..................................................................................... 5 Kuidas muutub peategelane?............................................................................. 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahju...
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3
..). Naisterahvuslik autorsus tundub endiselt ebatõenäolisena ei või välistada, et teatav kildkond tillita inimesi sel moel end omis mõtteis väljendab, uskuda ei tihka sellegipoolest." (Looming nr 2, 2001). Rakket on sageli võrreldud Kenderi ja Sauteriga. Teosed: · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) · "Seitse päeva" (2000) · "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) · "Kolmas printsess" (2001) · "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) · "Susanna ja mina" (2002) · "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) · "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat, 2003-2006) · "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007) "Seitse päeva" ilmus detsembris 2000, Vaapo Vaher on selle teose kohta öelnud: "Kui "Kalevipoeg" on põhiolemuselt suurustav, siis "Seitse päeva" näitab autori arenevat dramaatilist tunnetust." (Looming nr. 3, 2001). Jutu peategelane Riin on väikesest
raskeid ja sisukaid raamatuid oleks juba raskem kirjutada. Rakke tegelaskujud pärinevad tuttavate noorte inimeste seast, seltskonnast ning ajakirjandusest. Ta tunneb ja näeb igapäev erinevaid inimesi ning saab häid mõtteid mis konflikti teostada. Enamus tema raamatutest räägib naiste elust, alkoholist ja narkootikumidest. Teosed Seitse päeva (2000) Kalevipoeg (2000) Kolmas printsess (2001) Mitu juttu (2001) Iluasjake (2002) Susanna ja mina (2002) Sabaga sündinud (2003) Seitse päeva1 (2003) Seitse päeva2 (2004) Kodu keset linna (2005) Küpsiseparadiis (2007) Tutvustus ,, Seitse päeva" peategelaseks on Riin, kellel alguses ei läinud just väga hästi. Hiljem saab ta hea töökoha, kuid tekkisid tülid elukaaslasega ning ta hakkas käima pidudel, tarvitama alkoholi, narkootikume ja ta elu käib jälle alla. Ta võtab üledoosi ning seda mis edasi saab, lugeja teada ei saa.
Kuulsuse saavutas 1989. a (17 a) jutustusega ,,Let's go" Looming Otsekohene ja tõetruu Osade kriitikute arvates alavääristavad ta teostes naistegelased mehi Teoseid on võrreldud Kaur Kenderi omadega Sarja ,,Kodu keset linna" stsenarist Teosed ,,Let's go" (1989) ,,Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) ,,Seitse päeva" (2000) ,,Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) ,,Kolmas printsess" (2001) ,,Iluasjake" (2002) ,,Susanna ja mina" (2002) ,,Kodu keset linna" (stsenaarium) ,,Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) jne Tänan kuulamast! :)
Sina olid eismene naine kes nägi minu meelest ilus välja ja kes mulle kohe närvidele ei hakanud käima. Sellepärast ma tahtsingi, et sa minu juurde koliksid. Ja kui nüüd aus olla ma armastan asin tõesti.- Peale seda kui Jan oli olnud armukesega avastas ta lõpuks, kui hea ikka Marilyn on. Selle raamatu puhul oli selliseid tabavaid tsitaate mida autor mõtleb väga raske leida, kuna tegemist oli peamiselt dialoogiga. 2. (Romaan "Iluasjake" jälgib Marilyni saatust edasi, tema kooselu uue, eelmisest intelligentsema ja edukama mehe Janiga. Keskne intriig on Jani eemaldumine Marilynist, uue suhte tekkimine ja Marilyni reageerimine sellele. Üksi- ja ilmajäetust püüab Marilyn korvata alkoholiga. Lemmikuks kujuneb tal konjak Remy Martin.) Raamat räägib naiset ja mehest, kes on natuke aega koos elanud , kuid pole veel abielus, mehel on Tallinnas oma firma. Ta tegi firma ka Tartusse ja pidi pidevalt käima Tartu vahelt,
"Aabitsa kukk" (2006) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009) Kaur Kender Ebanormaalne" (2000) "Läbi rahulike silmade" (2001) "Check Out" (2001) "Pangapettus" (2002) "Kuidas saada isaks" (2003) "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) "Comeback" (2010) Kerttu Rakke "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) "Seitse päeva" (2000) "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) "Kolmas printsess" (2001) "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) "Susanna ja mina" (2002) "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat 20032006, pluss 456 seeriat 20072010, seriaal jätkub teiste stsenaristidega) "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007) "Rahatuulutaja" (2009) "Seitse aastat seebiselt" (2010)
,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks. Ta teen...
Kui olin eriala praktikal ja sain oma ülesannetega hakkama, tekitas see suure rahulolu. Ma täitsin oma ülesandeid heameelega ja vahel tundus isegi et neid on liiga vähe. Praktikal ma tundsin, et see eriala tõesti sobib mulle. Suurim õnn on teha tööd, mida naudid. Paljud ei mõista minu eriala tähtsust ja seda vaeva, mida sellele pühendumine nõuab. Näiteks on mitmeid müüte sellest, kelleks sekretäri peetakse. Üks tõsiselt väär näide on järgmine: ,,Sekretär on firma iluasjake, kellel on palju vaba aega!" Nii uskumatu, kui see ka pole, leidub veel tänapäevalgi selle tõe tuliseid pooldajad, kes seeläbi suhtuvad sekretäridesse teatud eelarvamusega. Muidugi on see tõsi, et välimus on selle ameti juures oluline ja vahest olulisem, kui mõne muu elukutse esindajal, kuid kellele meeldiks teenindaja, kelle välimus on ebakorrektne? Olen kindel, et igale ühele meist tekitab ebamugavust, kui klienditeenindaja rollis on lohakas ja hoolitsemata välimusega isik
vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks. Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise igapäevaseriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. 4.2 Teoseid · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) 9 · "Seitse päeva" (2000) · "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) · "Kolmas printsess" (2001) · "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) · "Susanna ja mina" (2002) · "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) · "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat, 20032006) · "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007) 10 5. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja-illustraatorid/andrus- kivirahk http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivir%C3%A4hk http://wapedia
Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon Mõjutused keskaja rõivastusest Itaalia oli moekeskuseks RIIETUS Põhilised värvid olid: punane, roheline, sinine, kuldne Renessansi ajal hakkas kujunema Euroopa ühismood Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et see muutus käsitööst kunstiks nind ehe lakkas olemast paljalt iluasjake Iseloomulikud lõhikutega aluskangast paljastavad tegumoed, jäigad volditud pitskraed ja eemaldatavad varrukad Lehvikud Riietus muutus vormikamaks ja ümaramaks RIIETUS NAISED 15. sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad nind kõrge krae Sajandi keskpaiku hakkas rõivamood muutuma volüümikuse suunas Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest
enam maad. 37 Jalatsimood kontsa kõrgus ning kingapealse ja nina vorm muutus aegajalt, käies kaasas ajastu rõivamoe muutustega. 1580.aastal hakati kasutama kingarihmu, mis kinnitati jalalaba pealt paelte või nööridega. Ehted: Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et see muutus käsitööst kunstiks ning ehe lakkas olemast paljalt iluasjake. Ehete kujundamisega tegelesid kuulsad kunstnikud, nende ideed teostasid juveliirid. Teemantite lihvimisel kasutati uusi lõikeid, mis lasksid valgusel kivi tahkudelt paremini tagasi peegelduda ning võimaldasid teha seninsest kaunimaid ehteid. Maskid: Renessansiajastul kuulus vabas õhus kantava rõivastuse juurde peaaegu alati ka näomask, seda kandsid mõlema soo esindajad. Elizabeth I olevat kandnud maski
enam maad. 37 Jalatsimood kontsa kõrgus ning kingapealse ja nina vorm muutus aegajalt, käies kaasas ajastu rõivamoe muutustega. 1580.aastal hakati kasutama kingarihmu, mis kinnitati jalalaba pealt paelte või nööridega. Ehted: Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et see muutus käsitööst kunstiks ning ehe lakkas olemast paljalt iluasjake. Ehete kujundamisega tegelesid kuulsad kunstnikud, nende ideed teostasid juveliirid. Teemantite lihvimisel kasutati uusi lõikeid, mis lasksid valgusel kivi tahkudelt paremini tagasi peegelduda ning võimaldasid teha seninsest kaunimaid ehteid. Maskid: Renessansiajastul kuulus vabas õhus kantava rõivastuse juurde peaaegu alati ka näomask, seda kandsid mõlema soo esindajad. Elizabeth I olevat kandnud maski
annaabi.ee 
