Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat "Heli edastus ja taasesitus"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võimendi, kõlar, kõlari, membraan, mähis, võimendid, valjuhääldi, müra, disain, tehnoloogia, audio, transistorid, lõdvik, võimendus, diafragma, arengud, disainis, elektroonika, heliks, esitamiseks, solid, toiteahel, digi, kasutatava, parameetrid, elektrooniline, tasemele, seadeldis, woofer, triood, williamson, digitaal, väljundis, koosnevaid............................................................................................................... 4 Kõrgsageduskõlarid ............................................................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................. 5 Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas. Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud, vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks. Kõlarikasti eesmärk on kogu süsteem mugavasse korpusesse koondada ning helikvaliteeti tõsta, ülejäänud komponentide ülesanne on helikvaliteeti tõsta või kõlari kunstilist disaini täiendada. Peale
Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 1.1
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1-
.........................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3. Transistori tööpõhimõte..........................................................................................................................................29 4.4. Transistori kolm lülitust. ........................................................................................................................................
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid.
........................................................................................................................................... 35 ........................................................................................................................................... 38 ................................................................................................................................................ 80 Mitmeastmelise võimendi korral...................................................................83 1. POOLJUHTIDE OMADUSI 1.1.Üldist Pooljuhtseadised ja nende kasutamine oli eelmise sajandi tehnilise revolutsiooni peasüüdlaseks. Nendeta ei oleks personaalarvuteid, mobiiltelefone ega palju muud sellist, mis tundub meile igapäevasena. Võime julgesti öelda , et ilma pooljuhtseadisteta ei oleks praegust infoühiskonda. Samal ajal tuleb meeles pidada , et pooljuhttehnika on poole sajandi jooksul läbinud
1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element? Elektronlamp, kondensaator, induktiivsus, takisti, transistor, diood. ELEMENDI BAAS: I tase ............... diskreetsed elemendid transistor, diood, L, C, R II tase ............... võimendid kui tervikud, loogikaelemendid NING, VÕI, EI III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid. Trükkplaatidel THT - through hole technology Pindmontaaz SMT - surface mount tecnology 12 Elektroonika komponendid. I elemendibaasi tase Passiivsed elemendid: R, C, L, trafo
Aegrelee rakendumisel viitega sulguv normaalselt avatud kontakt Aegrelee rakendumisel viitega avanev normaalselt suletud kontakt Aegrelee tagastumisel viitega avanev normaalselt avatud kontakt Tingmärk Tingmärgi tähendus Aegrelee tagastumisel viitega sulguv normaalselt suletud kontakt Maksimaalvoolurelee või jõuahelasse lülitatud elektro- magneti mähis Kontaktori või elektromehaanilise relee mähis Viitega rakendumisel toimiva aegrelee mähis Viitega tagastumisel toimiva aegrelee mähis Pooljuhtdiood Sildlülituses pooljuhtalaldi Türistor Stabilitron pnp-transistor npn-transistor
hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoidmata. Kogu ekraani kujutist uuendatakse pidevalt ridade kaupa. Passiivmaatriksi puhul olid probleemiks lekked, mis vähendasid kontrastust suremate kuvarite juures, aktiivse puhul pole probleemi sest TFT-transistor väldib laengu sattumist naabervdelekristallile. Kasutatakse arvutite kuvarite, tv valmistamisel. OLED orgaanilistel valgusdioodidel põhinev tehnoloogia, üks uuemaid võimalusi kuvarite valmistamiseks. OLED koosneb alus (painduv plastmass), anood (läbi liiguvad elektronid), orgaanilised kihid (juhtiv kiht ja emiteeriv kiht), katood. Valguse emiteerimine OLED-is: anoodi ja katoodi vahele rakendatud pinge tõttu tekib elektrivool katoodilt anoodile läbi orgaaniliste kihtide. Ärajuhtitud elektronidest jäävad järele augud, mis tuleb täita elektronidega emiteerivas kihis. Augus hüppavad emiteerivasse kihti, kus täidetakse elektronidega
= 0 & w0 = 0) OV v2ljundiks on m6lema sisendi summaarne signaal. Kui +sisend ja -sisend on v6rdsed (ühissignaal), siis k->0, ja yhisignaali ideaaljuhul ei v6imendata. Differentssignaal: V(d) = +sisend - -sisend. V(v2ljund)=k0*V(d) ja k0 -> l6pmatus. Ühissignaali summutamisest ei j6udnud teha, sest hetkel polnud materiali. Keegi v6iks t2iendada!!! [va 17. Tagasisidega OV, inverteeriv võimendi. mu Lülituse skeem, sisendvool, tagasisideahela vool, võimendusteguri avaldise tuletuskäik. Tegemist on negatiivse pingetagasisidega, kuna tagasiside signaal võetakse otse väljundpingelt. Inverteeriva lülituse puhul on mitteinverteeriv sisend ühendatud nullklemmidega. Et idealiseeritud võimendis sisendvool puudub, kehtivad sellised seosed: i1 = (vs - vd)/ R1 = (vd - v v)/ R2 = i2 ja vv = -Kd vd.
........... 237 Jõupooljuhtmuundurite ja elektriajamite tootjad ....................................................................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus
kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register- register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga efektiivne andmevahetus alamprogrammidega effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) PILET 3. Konveier protsessoris ja mälus. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldav mitut käsku täita paralleelselt. Ta ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust. Ilma konveierita protsessori töös täidetakse käske jadamisi
süsteemi ebastabiilse talitluse. Seepärast on väga oluline tajurite abil saada tagasisidet süsteemi oleku kohta ning sellele vastavalt täiturmehhanisme juhtida. 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon Täiturmehhanisme võib liigitada energialiigi järgi, millega nad töötavad. Nendeks on elektrilised, elektromehaanilised, elektromagnetilised, hüdraulilised ja pneumaatilised täiturid [1]. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kasutada teatud materjalide omadusi jõu rakendamiseks, mida kutsub esile deformatsioon magnetvälja või soojuse rakendamisel. Vaatleme nüüd lühidalt igat täiturmehhanismide gruppi. Elektrilisteks täituriteks on erinevad elektriga juhitavad lülitid, näiteks dioodid, transistorid, türistorid jne. Neid juhitakse juhtseadme poolt väikese võimsusega elektriliste signaalidega ning kasutatakse mootorite, ventiilide, soojendite jm sisse- ja väljalülitamiseks
voolu igas ekraanivälja punktis ja määratakse tema heledus. Tavaliselt iga punkti kohta kaks transistorit: üks salvestab energiat ja teine juhib helendamiseks vajalikku voolu. Voolukaod on oluliselt väiksemad, sobib ka suuremate ekraanide valmistamiseks. OLED eelised: õhukesed ekraanid, kuna kiirgab ise valgust; kiire; isehelendavad elemendid vaatenurk on lai; võimalik valmistada painduvale alusele; valmistamise tehnoloogia on lihtne; must on kvaliteetsem kui LCD-ekraanil OLED puudused: elemendid kaovad suhteliselt kiiresti keemiliste reaktsioonide tõttu; suhteliselt kõrge hind; värvide balansiga on probleeme; veekahjustused võivad oluliselt lühendada tööiga; UV-kiirgus kahjustab OLED-i; välistingimustes loetavus halveneb; valge värvi saamiseks on vaja suurt voolu 9 o Plasma kuvarid
da juhtme kaudu teises linnas asuvasse kõlarisse. Mikrofon väljastab elektrilise analoogsig- naali (vt. joonis 2), see tähendab, elektriline signaal vastab üks-ühele membraani võngete- le. Analoogsignaal on võrdlemisi tundlik mitmesugusele mürale (vt. joonis 3, aga kui algne 5 signaal on piisavalt tugev (võimendatud) ja ülekandeliin kvaliteetne, pole müra väga suur probleem. Paneme tähele, et teises linnas võimendamisest ei ole kasu, kuna müra võimen- dub samuti (vt. joonis 4). hälve hälve hälve aeg [ms] aeg [ms] aeg [ms] Joonis 2. Analoogsignaal Joonis 3. Mürane Joonis 4. Võimendatud mikrofonist analoogsignaal mürane analoogsignaal
Piirpinge väljendab takisti elektrilist tugevust ja see on suurim pinge, mida takisti talub kostvalt ilma sisemise läbilöögita.. Piirpinge on otseses sõltuvuses nimi- võimsusest. Takistuse temperatuuritegur (TKR) näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel l K võrra. Sõltuvalt takisti tüübist võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Mürapinge on takistil tekkiva nn. soojusliku müra efektiivväärtus (uV) temale rakenduva alalispinge l V kohta. Piirsagedus on suurim töösagedus, mil antud takisti töötab ilma parasiitmahtuvuste ja -induktiivsuste toime olulise mõjuta. Piirsagedus sõltub konkreetsest takisti tüübist. Takistite olulisemad parameetrid nagu nimitakistus, tolerants ja mõnikord ka võimsus kantakse markeeringuga takistitele. Markeering võib olla kas arv-, arvtäht- või värvkoodis. Ridade E6..
Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes väga aeglane. Tehniliselt võiks teha mälu mis töötaks protsessori taktsagedusega, aga see oleks vajalike mälumahtude juures liialt kallis. Aeglase põhimälu poole pöördumine tekitab olukorra, kus kiire protsessor peab seisma ja ootama andmete ning käskude saamist põhimälust. Seega kaotab mõtte järjest kiiremate protsessorite ehitamine, kuigi uuenev tehnoloogia seda võimaldab. Lahenduseks on vahemälu, kus hoitakse sagedamini kasutavat osa programmist (käsud ja andmed). Tegemist on millegi telefonimärkmiku sarnasega, kus enamkasutatavad numbrid on märkmikus, ülejäänud aga telefoniraamatus. Alati on mõni nr märkmikus asendatav teisega, kui nr-it enam ei kasutata, ja kui mõnda nr-it on jälle tihedamalt vaja, võib selle ju alati telefoniraamaust ümber kirjutada märkmikku. Analoogselt hoitakse
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi
Esimene elektronarvuti ENIAC loodi 1945.a. Arvutid, mis ehitati möödunud sajandi 1945- 50.a. olid suured seadmed, mis olid realiseeritud elektronlampidel ning võtsid enda alla terveid ruume, maksid ränka hinda ning olid kättesaadavad ainult suurtele rikastele firmadele ja riiklikele teadusasutustele. (Näiteks arvuti ENIAC oli realiseeritud 18.000 elektronlambil, tegi 5000 operatsiooni sekundis, kaalus ~50 tonni, ning tarbis elektrivõimsust ~50 kW). Seoses kaasaegse tehnoloogia arenguga elektroonika valdkonnas muutusid ka arvutite gabariidid ja nende tehnilised näitajad. Transistori leiutamisega 1948.a. vähenesid oluliselt arvutite gabariidid, suurenes nende töökindlus ja vähenes energiatarve. Räägiti arvutite teisest põlvkonnast. Järgmine oluline samm oli integraalskeem e. kiip (chip). Kiibi autoriks oli R. Noise (Intel-i firma asutaja) 1959.a. See leiutis võimaldas ühele plaadile asetada nii transistorid kui ka kõik vajalikud ühendused nende vahel
reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks. 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). vastatud 27nda küsimuse juures. 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed Põhimõte Vanim mehanism andmete ladustamiseks on optiline tehnoloogia. Kutsutakse optiliseks mäluks, sest read/write operatsioonid viiakse läbi laseri dioodide abiga, mis on optiline seade. Peale selle, et optiline mälu suudab säilitada suurt kogust andmeid, on optilistel diskidel hea omadus - nad on pigem odavad, immuunsed tolmule. Kuna andmete lugemine/kirjutamine toimub läbi laserdioodi, mis ei puutu diski, ei saa see ka kunagi kriimustada “töö käigus”. Prinditud tekst on optiline mälu, sest tint muudab paberi
Enne paneeli on filter mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on muidugi neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbiaks on paneeli taga olev valgustus. Passiivne maatriks (Passive matrix) Passiivsel maatriksil toimub ridade ja veergude juhtimine ridade kaupa. Teatud aja möödudes on vaja kujund uuesti joonistada. Probleemiks on naaber pixelite läbikostmine s.t. naabrid mõjutavad üksteist. Aktiivmaatrikskuvar LCD (active-matrix display) Parima tulemuse saab TFT (Thin Film Transistor) kuvaris (üks LCD alaliik) kus käsutatakse
Enne paneeli on filter, mis laseb läbi valgust 0- kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter, mis laseb läbi ainult 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse polariseeritus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Varem oli LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbijaks on paneeli taga olev valgustus. LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD) paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED'idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on
· kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga (täidetakse ALU-s) · maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 22 · ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole · võimas registermälu (ulatudes 32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole · jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikro-programmeeritavaga · efektiivne andmevahetus alamprogrammidega · effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) Oluline on käsu täitmisel, et seda teostatakse riistvaras. Näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada. Nüüd võime teha keeruka mikroprogrammi spetsiaalosa mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat (aeglast) mikroprogrammi ei luba. Korrutamine
· kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga (täidetakse ALU-s) · maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 22 · ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole · võimas registermälu (ulatudes 32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole · jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikro-programmeeritavaga · efektiivne andmevahetus alamprogrammidega · effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) Oluline on käsu täitmisel, et seda teostatakse riistvaras. Näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada. Nüüd võime teha keruka mikroprogrammi spetsiaalosa mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat (aeglast) mikroprogrammi ei luba. Korrutamine
kus operandid on registermälus ja ka tulemus kirjutatakse registrimällu. Suvapöördusmälud Suvapöördusmälud on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. (Random Access Memory – RAM) RAM jaguneb valmistamise tehnoloogia järgi omakorda magnetmäludeks ja pooljuhtmäludeks. Magnetilised RAM-i mälud on oma tähtsuse kaotanud, kuid kunagi kasutati just ferriitrõngastest koostatud kuupe arvuti põhimäludena. Pooljuht RAM-i mälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeeme valmistamise tehnoloogiat. RAM-i pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks ja säilivateks
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
4000-kiuline kaabel,mille läbimõõt on vaid 36mm. Kiudude ja kaablite arenedes ja nende kasutamise suurenemisega on ka andmeside süsteemid arenenud. SDH süsteem on juba algusest peale suunatud ühenduste jaoks.Areng puudutab nii süsteemi ennast kui ka nendes olevate optroelementtroopseid komponente nagu saataja vastuvõtjakomponente, samuti optilisi WDM-komponente. Ehituste mitmepalgelisus on kasvanud optiliste võimendajate arenemisega. Optilise võimendi abil saab kompenseerida sumbuvuse, mis tekkis pika sideliini välja passiivse komponendi tõttu nagu näiteks abonentvõrgu mitmetes harundites. Installatsioonitehnika ja - abivahendite areng lisas valguskaablite kasutamist laialt. Kiudude jätkamine ja liitmine on muutunud hõlpsamaks algusaastatega võrreldes. Eelnev töö nõuab endiselt piisavalt hoolikus ja spetsialiseerumist, on kerge õppida selgeks õiget meetodid ja seadmed on lihtsad ja töökindlad
argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest
on alati madalam kui puhta lahusti külmumistemp GRAAFIKUD 69. Difusioon. Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti gaasides, aeglasemalt vedelikes. Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. 70. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus. Poolläbilaskev membraan - õhukene vedel või tahke kile (paber, tsellofaan, pärgament, elusraku seinad vms.), mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks (p).
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
..... 74 PÕHJAMAISED, ANDMED LAHKAMISTELT............................................... 77 TÜÜP D............................................................................................................ 77 ORANZID............................................................................................................ 77 TÜÜP E ............................................................................................................ 77 ¾ TULNUKATE TEHNOLOOGIA ........................................................................... 79 ¾ TULNUKATE LAEVAD TEISTEST MÕÕTMETEST ............................................. 79 ¾ USA VALITSUS JA TULNUKATE TEHNOLOOGIA ............................................. 79 ¾ IMPLANTAAT või S.B.M.C.D................................................................................. 80 ¾ Tulnukad ja elektromagnetiline spekter .................................................................
annaabi.ee 
