Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Apple'i kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
apple, ipod, iphone, jobs, viide, wozniak, macintosh, tarkvara, asutaja, steven, stephen, gary, studio, fortune, imac, nutitelefon, itunes, pood, programme, support, walt, personaalarvuti, arvutid, sülearvuti, classic, generatsiooni, esmalt, ipad, ilife, aperture, fotosid, final, logic, kümnes, firmat, käive, tegevjuht, animation, disney, expertJuhendaja : Rühm: 2012 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ma leidsin Apple'i kohta palju infot, mida ma saan enda töös kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid
Pelgulinna gümnaasium 10P Anna-Stina Reinas Steve Jobs Juhendaja: Õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2014 SISUKORD •Tiitelleht • Apple Macintos •Sisukord • Mõõ •Steve Jobs • NeXT arvu •Pere • Apple hakkab kasum •Varajane elu teenim •Haridus • Riistvar •Karjääri algus • Probleemid terviseg •Apple’i algusaastad • Surm •Apple Lisa • Kasutatud allika STEVE JOBS • Täisnimi on Steven Paul Jobs • Sündis 24.veebruar 1955 San Fransiscos, suri 5.oktoober 2011 (56 aastaselt) • USA infotehnoloog ja ettevõtja • firma Apple Inc
Rakvere Ametikool Rainis Jõepera Av12A STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast või siis imepärase geniaalsuse ilming.
Apple Lühidalt Apple'ist: Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Apple asutati Cupertinos, Californias esimesel aprillil 1976 ja ühines aktsiaturuga kolmandal jaanuaril 1977. Apple tooted Tuntumad riistvara tooted on: Macintosh (MacBook, Macbook Air, Macbook Pro, iMac, Mac Pro ja Mac mini) arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple'i tuntuimad tarkvaratooted on: Mac OS X operatsioonisüsteem, iTunes meedialehitseja, iLife multimeedia loomis tarkvara, iWork ajaplaneerimis tarkvara, Aperture - professionaalne fotostuudio, Final Cut Studio - heli ja filmitöötlus süsteem ja Logic Studio - helitöötlus Macintosh Macintosh või Mac on Apple Inc poolt projekteeritud, arendatud ja turustatud personaalarvuti. iPod iPod on kaasaskantav meediamängija. iPhone iPhone on interneti ja multimeedia toega nutitelefon
/b9/Steve_Job /wikip edia/commons/b wikimedia.org http://upload. Apple Apple Inc. (varem Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 California osariigis Cupertinos. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta aktsiaseltsiks. Üks Apple'i Apple'i asutasid Steve Jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne. asutajatest
Hugo Treffneri Gümnaasium Apple areng tänapäevani Referaat Koostaja: Arnold Rein Tatunts Juhendaja: Anneli Mägi Tartu 2011 Sissejuhatus Käesolev töö teeb kokkuvõtte Apple Inc. leiutistest, saavutustest ja arengust. Valisin sellise teema, kuna see firma huvitab mind ja soovisin selle kohta rohkem teada saada. Samuti on Apple ajaloos toimunud palju firma arengut mõjutavaid muudatusi, seega tundus mulle see teema oluline. 2 1. Apple algus Firma Apple Inc. rajasid esimesel Aprillil Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne. 3.jaanuaril 1997 tehti Apple ümber aktsiaseltsiks ilma Ronald Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile.[1] Mike Markkula, kes oli mulitmiljonär, kuna tegeles aktsiaturul, aitas Jobsi ja Wozniaki hädast välja, inversteerides firmasse 250 000 dollarit
............6 2. Küsimus.............................................................................7 Kokkuvõte_______________________________________13 Kasutatud materjalid______________________________14 Lisa1____________________________________________15 2 Sissejuhatus Tegin uurimistöö Apple´i kasutajate teadlikusest seetõttu, et esiteks olen ise Apple´i austaja ja mind huvitab, kui palju inimesed tegelikult Apple´ist teavad. Mis on Apple? Miks teda nii palju kiidetud on? Kas ta on tõepoolest nii hea kui räägitakse? Informatsiooni leidsin põhiliselt Apple´i Internetiportaalidelt. Apple´i toodete populaarsus on eriti viimasel paaril aastal kasvanud, aga kas sellega ka inimeste teadlikkus Apple´ist endast? Leian, et paljud võivad Mac-i küll kasutada, kuid näiteks ajaloost nad vaevalt et midagi erilist teavad. Koostasin küsitluse, et seda uurida.
APPLE Apple on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintosh seeria arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Asutatud 1. aprillil 1976 Cupertino's, California osariigis ja 3. jaanuaril 1977. 25. septembri 2010 seisuga oli Applel 46600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutise, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma. Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt.Apple I oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I 'te hakati müüma 1976
APPLE INC. Apple Inc. on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple'i tarkvaratooted on muu hulgas operatsioonisüsteem Mac OS X, meediapleieri iTunes, rakenduskomplekt iLife ETTEVÕTTEST lisaks kontoritarkvara komplekt iWork, professionaalne fototöötluse ja haldamist tarkvara Aperture, professionaalne heli- ja videotöötluskomplekt Final Cut Studio ja muusika produtseerimise tarkvara Logic Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 USA California osariigis Cupertinos. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta aktsiaseltsiks. APPLE`I NIMI
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma
oma eesmärkideni jõuame. Nad annavad meile selge juhise ja kindlustavad selle, et liigume kõik sama sihi poole. Nende missioon on värskendada inimeste keha, vaimu ja hinge kõikjal maailmas ning inspireerida ja tuua rõõmu. 9 Apple Ajalugu Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt, et müüa Apple personaalarvutit. Need arvutid oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I'e hakati müüma 1976. aasta juulis ning tema hinnaks oli 666,66 dollarit (hetke mõistes 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni). Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Aastal 1984 tuli Apple välja Macintosh'iga
...................... 3 2.1Tänu millele tõusis Gates maailma rikkaimaks inimeseks?.................................3 2.1.1Microsoft Eesti.............................................................................................. 4 2.2“Elu ongi ebaõiglane — lepi sellega!”.................................................................5 3Steve Jobs’i edulugu................................................................................................. 6 3.1Kuidas Steve Jobs sai nii edukaks ettevõtjaks?...................................................7 3.1.1Jobs’i elu meistriteos jõudis Eestisse............................................................7 3.2Seitse elu põhimõtet.......................................................................................... 8 4Kokkuvõte............................................................................................................... 10 5Kasutatud materjalid......................................
Unixi koodist ning disainist. Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna 5 BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse
? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele. Märts USA Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle ülikallile hinnale(10 000$).
Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud "Moore law"? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemalt üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt mõjutas edasist arvuti/tarkvara tehnoloogia arengut. DEC, oli soodsa hinnaga To välja vähemalt üks TCP põhierinevus võrreldes IP protokolliga. Too välja vähemalt üksXML põhierinevus võrreldes HTML- ga. - Xml on primitiivsem kui html. htmlil on võimalusi rohkem
See juhtus 24. jaanuaril 2007, kui ta oma kevadsuvise moe sõud MSN-i ja mobiiltelefonide kaudu edastas. Armani kavandas filmi "Pimeduse rüütel" peategelase Batmani riietuse seda rolli mänginud näitleja Christian Bale'i jaoks. Tema kollektsioonide hulka kuuluvad Armani Exchange, Armani Jeans, Armani Casa, Armani Junior, Emporio Armani, Armani Collezioni, Giorgio Armani, Armani Privé ja Armani Cosmetics. https://www.youtube.com/watch?v=18ASl6IfrLo Apple Apple Inc. (varem Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 California osariigis Cupertinos. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta aktsiaseltsiks. Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc., kuid 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna "Computer" ('arvuti'), et peegeldada personaalarvutite turul
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
Objektorienteeritud Smalltalk idee Alan Kay XEROX,PARC Loogiline programmeerimine Prolog Alain Colmerauer; Hewlett-Packard tutvustab programmeeritavat kalkulaatorit 1973 Bob Metcalfe leiutab Etherneti C arenes 1969-1973 Thompson, Ritchie, Kerrighan 1978 ilmus raamat ,,The C Programming Language" 1975 Bill Gates & Paul Allen teevad uue BASICu MITS- le; Bill Gates & Paul Allen asutavad ,,Micro-Soft"-i; Asutatakse Zilog 1976 01.04 Wozniak ja Jobs asutavad Apple Computer Company; 1977 Commodore PET(Personal Electronic Transactor) ilmub , see on üks esimestest personaal- arvutitest, tuli täies tükis ja oli koheselt kasutatav; APPLE II, esimene värvigraafikaga koos mänguga ,,Breakout"; 1979 Daniel Bricklin ja Robert Frankston teevad Visicalc- 79-80 USENET- varajane ,,veeb":tekstiuudised See on hiiglaslik kogus uudisgruppe, tekstid liiguvad masinast masinasse Symbolics founded 1980. Created special hardware for
Üheks suurimaks puuduseks pooljuhtketastel on veel suhteliselt kõrge hind, mis ei aita kaasa konkurentsile magnetketastega, mis on kordades odavamad. PERSONAALARVUTI EHK PC TUTVUSTUS Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Kasutatakse ka lühendit PC, mis tuleneb ingliskeelsest nimetusest Personal Computer. Termin võeti laialdaselt kasutusele arvutite Apple II ja IBM PC kohta. Personaalarvuteid kasutatakse tavaliselt teksti- ja tabelitöötluseks, veebis surfamiseks, mängude mängimiseks, videote ja muusika mängimiseks ning ka paljudeks muudeks tegevusteks. PC ei erine oma arhitektuurilt sülearvutist, põhiliseks erinevuseks on sülearvuti mobiilsus ja aku olemasolu. AJALUGU Esmakordselt kasutati väljendit ,,personaalarvuti" IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO- POINT COMPUTER kohta
a töötas välja kaasaegse näoga, lihtsakoelise süsteemi(klaviatuur, keypad?, hiir, windows?). Süsteem oli nagu Wordi analoog/kontori komplekti(tabelarvutust see süsteem ei teinud), reaalsesse kasutusse ei läinud kunagi, demo on väga kuulus. XTEE – 2001. a infovahetus riigiregistrite vahel, e-riigi andmete hoidmise ja vahetamise süsteem 3. nädal • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. UNIX JA C– umbes 1969. a (töötasid tegelikult UNIX-it välja mitu aastat) AT&T Bell Laboratories programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie töötasid DEC-i PDP arvutil(odavamat sorti suured arvutid) välja UNIX operatsioonisüsteemi(esimene op-süsteem, mis
computer for US$439 in kit form. It uses the Intel 8080 processor. The Altair pictured on the cover of the magazine is actually a mock-up, as an actual computer was not available. 1974 Alto A personal computer to be used for research Cost: $32,000 Never produced for profit First serious machine to feature a modern user interface: windows, mouse, etc invented by Engelbart in 1964 Great influence on Macintosh Great influence on Microsoft C language: first half of 70s Influences/derivation history: from ALGOL to C ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) C derivative of B (Dennis & Ritchie) C development 1969-1973 Famous C book 1978 “ The C Programming Language” 1975
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda operatsioonisüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Arvuti riistvara ja tarkvara haldamine on väga oluline, kuna programmid pidevalt konkureerivad omavahel süsteemi ressursside eest. Nt protsessor, mäluseadmed ja juhtimisseadmed. Operatsioonisüsteem haldab seda, et kõik programmid saaksid toimida üheskoos. 4 Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum-
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz, · PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 16 MHz, · 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 40 MHz, · 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 100 MHz, · Pentium, PentiumPro ja Pentium II protsessoriga arvutid, 80 MHz jne. Iga uus põlvkond on toonud kaasa mingi tehnilise täiustuse, mis on oluliselt erinev eelmise põlvkonnaga võrreldes
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
10.11) Internet Explorer Internet Explorer (lühendatult IE) on tasuta veebibrauser mille tootja on suurfirma Microsoft. See tuleb kaasa kõikide uuemate Windows operatsioonisüsteemidega ja on nende vaikebrauser. Google Chrome Selle brauseri arendaja on nagu nimestki välja võib lugeda Google Inc. Lehitseja esmaväljaanne lasti välja 2. Septembril 2008ndal aastal. Tarkvara on kättesaadaval juba üle 50nes keeles. Praegune stabiilne versioon 9.0.597.107 väljastati 2. septembril 2010. Brauseri kallal käib pidev arendustöö ja väljas on ka juba uus beta verisoon. (beta versioon tähendab seda, et tarkvara on alles testimisel, aga inimestele kättesaadav) Mozilla Firefox Seda veebibrauserit võis esimesena näha Phoenixi nime all, aga see tuli muuta probleemide tekkimise tõttu ettevõttega Phoenix Technologies. Peale selle kandis brauser veel mitmeid
ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface)
operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me. 1.4.1.Iseloomustavad tunnused DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus. Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase). 5 1.4.2.Esimene väljalase Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma
Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav. · Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele,
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
ketas kuluvad kiiresti ära. Kulumise vähendamiseks peatatakse pea ja pöörlemine, kui draiv ei loe ega kirjuta. magnetlint striimer Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on täiesti sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60...300 Mb informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse. Striimeri mõõtmed on sama suured, kui disketi- või kõvakettaseadmel, nii et võib ta paigutada vaba koha olemasolul otse arvutiplokki. Striimer ei asenda kettaseadmeid ja ta pole ka kassettmagnetofoni baasil realiseeritud välisseade. Ei või öelda, et striimer oleks kõige hädavajalikum seade arvutikomplektis, kuid tema olemasolul on tast kindlasti abi
. . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
