Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Referaat Ants Laikmaa - sarnased materjalid

laikmaa, maastik, maastikumaali, sitlus, muuseum, itiseila, neiu, pastelltehnika, 1904oost, maastikumaalidantud, realistlik, ppisaanekukk, category, option, maalimisviisist, rske, noorikujutatava, aastatest, idab, pimedust, miku, ehkki, viirg, plikult, rtsis, maalikunstnikuks, asudes, 1895, tanudunstnikud, hulkades, ppinud, leenu, mnenda
thumbnail
13
docx

Ants Laikmaa

KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ants Laikmaa

RÕNGU KESKKOOL Ants Laikmaa referaat Koostaja: Helen Patsula Juhendaja: Anne Lepik Rõngu 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ants Laikmaa.............................................................................................................................. 4 Tuntumad tööd............................................................................................................................ 5 Loomingu sisu.............................................................................................................................6 Kokkuvõte................................................................................

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Ants Laikmaa

ANTS LAIKMAA 5. MAI 1866. A ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Vigala vallas. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa oli Hans Laipman ja ema Leenu Redlich. Isa oli haritud, töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris ta emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta eriti hästi läbi. 1891. aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tal oli olemas ka rongisõidu raha, kuid ta tahtis Saksamaad paremini tundma õppida

Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ants Laikmaa

ANTS LAIKMAA „Rukkipõld” (1866-1942.a)/pastellmaal Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Laikmaa õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning 1897-99.aastatel ta Düsseldorfis ka töötas.Sügisel 1899.a tuli Laikmaa tagasi Tallinna ning tegutses 1900-07.a Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna .Ta oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse “Sezession” näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ants Laikmaa

Ants Laikmaa . Ants Laikmaa (until 1935 Hans Laipman) was as the 13th child of a poor Estonian family. He attended schools in Vigala, Haapsalu and Lihula. His mother died when he was a child. Laikmaa discovered early his interest in painting. He studied from 1891 to 1893 and 1896/97 at the Düsseldorf Art Academy. From 1897 to 1899 he was working in Düsseldorf. In autumn of 1899 he returned back to Tallinn. From 1900 to 1907 Laikmaa worked as an artist in Tallinn and Haapsalu. Study led him to Belgium, France, Austria, Finland and the Netherlands. 1901 he organized the first ever Estonian art exhibition in Tallinn, 1906 followed by the first art exhibition in Tartu. 1903, he founded a studio in Tallinn. 1907 he founded the Estonian Art Association (Eesti Kunstiselts). In 1904 the 38-year-old Laikmaa met the great love of his life, the 21-year-old Marie Hacker,

Inglise keel
8 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Kuldnekolmik: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik

KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Autor: Anu Palmi SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud , Ants Laikmaa , Nikolai Triik. Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis ,Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis , Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursuste,l941. aastast Tallinna

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikus Harju-Ristil. Postuumselt, 1926 ja 1938, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas. Eduard Karl Franz von Gebhardt suri 1925. aastal.

Kunst
21 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Baltisaksa kunstnikud

teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (27. oktoober 1824 Prangli küla ­ 20. oktoober 1902 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik. Kunstialase hariduse sai ta oma isalt, August Matthias Hagenilt. Aastal 1848 sõitis ta Dresdenisse, kus ta õppis Tartu Ülikooli Stefan Villebois' stipendiumi toetusel kolm kuud, tegeledes peamiselt vanade maalide kopeerimisega. Seejärel õppis ta

Kunstiajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikus Harju-Ristil. Postuumselt, 1926 ja 1938, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas. Eduard Karl Franz von Gebhardt suri 1925. aastal.

Kultuurilugu
29 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kunst 20. sajandi alguses

............................................................................2 1.Kunstielu 20. sajandi algul.......................................................................................................3 2.Kristjan Raud...........................................................................................................................4 3.Paul Raud.................................................................................................................................5 4.Ants Laikmaa...........................................................................................................................5 5. Konrad Mägi...........................................................................................................................7 6. Paul Burman............................................................................................................................9 7. Nikolai Triik................................................................................

Kunstiajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Salvador Dali – rohkem kui lihtsalt kunstnik

ainestiku kaudu püüdis väljendada oma ideid teaduse ja metafüüsika seostest. Dali ühendas oma varasemate tööde teemasid klassikalise traditsiooni ja kaasaegsete kunstisuundadega. Dalile oli tema looming vahend, et väljendada oma maailmavaadet. 1960. aastatel plaanis Dali kodulinna Figueresi linnateatri hoonesse oma muuseumi rajamist. Kuigi ta oli juba peaaegu 70-aastane, teostas Dali ise ehitustööde järelvalve ja kavadas sisekujunduse. Muuseum avati 23. septembril 1970 ning oli täidetud kunstniku loominguga. Samal aastakümnel hakkas Dali kunstiline viljakus vähenema märgatavalt. 1982. aastal suri Dali unelmate elukaaslane Gala. Hoolimata nende võõrandumisest viimastel aastatel enne Gala surma, oli Dali sügavalt sokeeritud ja tõmbus avalikkusest üha enam tagasi. Ta ei maalinud enam üldse ja oli vallatud surematuks saamise ideest. Salvador Dali suri 23. jaanuaril 1989. aastal südamepuudulikkuse tõttu

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Impressionism maailkunstis

Siiski ei esinenud Manet´ teistega koos grupinäitustel. 9 Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Paljud realistid muutsid oma värvivaliku heledamaks ja pöörasid rohkem tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele. Kuid üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud Ants Laikmaa (1866-1942) ja eriti Paul Burmani (1888-1934) loomingus. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.htm 10 Tunnusjooned Uuendused töövahendites soodustasid välitöid ­ kerget molbertit ja tsinktuubides värve oli lihtsam kaasas kanda. Kunstnik valis värvikaupmehe juures välja väikesed, juba krunditud lõuendid ning maalis kiiresti mitu pilti järjest, talletades nõnda põgusad aistingud.

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti kunst 20. sajandi alguses

Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam

Kunstiajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti kunst

Kiiu ja Vao linnused- väiksemad, Põhja-Eestis Linnusetüüpide segamine: neemik + kastell ­ kastelli ümbritseb mööda mäekülge jooksev müür. Nt. Viljandi linnus (ehitati 14. saj alguses, oli üks Liivi Ordu tähtsamaid linnuseid, säilinud ainult varemed, sai kannatada Poola-Rootsi sõdades 16. saj. ) Kuressaare kastell-linnus hästi säilinud, kasutati Saare- Lääne piiskopi residentsina, praegu konvendihoone muuseum. Toompea linnus Tallinnas ­ ehitatud taanlaste poolt, täiendavad sakslased, keskaegne müüriosa säilinud mäenõlval, 3 külge ümber ehitatud, oli väike linnus. Hetkel parlament, aga kunagi vangla. Ülestõusnud eestlaste poolt põletatud. Kastell-linnus. Praegu restaureeritud mitmed kastell-linnused: Narva, Rakvere, Haapsalu Vastseliina- Lõuna-Eesti linnustest paremini säilinud (restaureeritud), ehitati vene piiri äärde 14. saj. keskpaigas, osa linnusest hävinenud.

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Kuldne kolmik

SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa

Kunstiajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
5
doc

20. sajandi kunst: suunad ja kunstnikud (Kangilasiki)

Kujutati kõike dramaatilises valguses. Brücke kunstnikud tegelesid ka graafikaga, nende lemmikud olid lito ja puulõige. Oli ka austria kunstnikke: Oskar Kokoschka ja Egon Schiele. Eesti kunst 20 sajandi alguses: 19 sajandil olid eesti kunstnikud Köler, Adamson jt. töötama väljaspool Eestit. 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Mõne aastaga loodi kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielus olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Raud õppis Peterburis realismi, kuid hiljem tutvus sümbolismi ja juugendstiiliga. laikmaa reisis palju ja võttis vastu uue kunsti mõjusid, parimad tööd on siiski põhiliselt realistlikud. Olulised uuendajad olid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Jaan Koort. 1912. aastaks oli enamik kunstnikke Eestisse tagasi tulnud, nende uuenduslikus tekitas pingeid kunstielus. Kodumaal oli peamiselt kunstnikud, kes maalisid portreid baltisaksa seltskonnale: vanamoelised, akadeemilist realismi menutavad

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti kunsti ajalugu

loomulikkusega. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos, õigemini 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud fragmendil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser jt.) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslikud riided kui ka lüüriliselt mõjuv maastik, mis paistab figuuride tagant. 15.sajandi lõpul seostub Tallinn juba otseselt Madalmaade uuendusliku kunstiga. Seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed, keda kui donaatoreid on kujutatud ka altaril. Selle piduliku teose autor on anonüümne, kuid kuulus nn. Lucia legendi meister, kelle teoseid leidub maailma tähtsaimates kunstimuuseumides. Stiililiselt esindab see teos hilisgootika

Kunst
332 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

j sellega seotud kunstinähtused - sümbolism, juugendstill ja postimpressionism. Ka Eesti kunstis toimus murrang ja lõpuks suudeti välja rabeleda ühekülgsest Düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis. Teiseks murranguliseks nähtuseks oli baltisaksa kunstielust eraldi areneva eesti kunstielu tekkimine. Mõlemas murrangus olid Eestis juhtivaks kaks kunstnikku - Ants Laikmaa (1866-1943) ja Kristjan Raud (1865-1943). Laikmaa soovis minna õppima Peterburi, kuid ei pääsenud Kunstite Akadeemiasse ja läks õppima Düsselforfi, kuhu suundus Riiast terve tee jalgsi käies. Düsselforfi akadeemia jäi tal siiski lõpetamata, kuid reisis palju ja külastas mitmeid olulisi kunstinäitusi. Kodumaale naastes oli tal välja kujunenud hoogne, maaliline joonistusstiil, mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes. Alates 1903

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.

Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Kuldne kolmik: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik

Keila Hariduse Sihtasutus KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Koostaja: Tuuliki Kupper 12.B Keila 2013 SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis.. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas.

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kunsti kokkuvõte, ettevalmistus eksamiks

kunstis.Teiseks oluliseks faktoriks oli baltsisaksa kunstielust eraldiseisva eesti kunstielu tekkimine.Näitustegevus,muuseumid,kunstiharidus,kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika-olid uusaegse kunstieleu tähtsamateks osadeks.Eesti seltskond teadvustas nende osade vajadust ja asuski neid looma.Mõlemas murrangus olid olulised kaks kunstniku-Ants Laikmaa(1866-1943) ja Kristjan Raud(1865-1943).Mõlemad kavatsesid esialgu käia sissetallatudid teid. Ants Laikmaa tahtis minna Petreburi,kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse ja hakkas unistama Düsseldorfist.Düsseldorfi akadeemia teda piisavalt ei köitnud , õpingud jäid katkendlikuks ja lõpule viimata.Rohkem huvitas temperamentset,ettevõtlikku noormest kunsti- ja seltsielu.Laikmaa reisis palju,nägi muuhulgas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning 1900. a Pariisis toimunud maailmanäitust.Koju naasdes oli tal välja kujunenud

Kunstiajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
28
docx

JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK

Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER ­ MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕT

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
28
docx

JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK

Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕ

Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina, hiljem Peterburi Kunstiakadeemiasse. Lõputööks oli "Herakles toob Kerberose põrguväravast"(1855). Akvarellitehnika, mida ta Itaaliasse omandama läks, andis talle visandlikuse ja kiire töötamise oskuse. "Kunstniku sünnikoht" - kaks maali: üks akvarellis ja üks õlis. "Ketraja. Katkenud lõng" - poseeris õde Liisu. "Ärkamine nõidusunest" - mütoloogiaaineline. Neiu oli kirstus, kui võttis noormehe käe, vananes kohaselt. Pilt on kadunud ja sellest on järgi vaid hägused ülesvõtted. • Peterburi patriootide ring - 1850. aastate lõpul tekkis suhteliselt mõjukatest patriootlikest haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud Johann Köleri eestvedamisel Eesti

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Johan Köler- kunstnik

Järva-Jaani Gümnaasium Anne Limberg G3 Johann Köler Referaat Tamsalu 2017 Sisukord Johann Köler...............................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Kunstniku elulugu ja õpingud...........................................................................................................4 Johann Köleri sünd.........................................................................................................................4 Köler siirdub Peterburi 1846...........................................................................................................4 Köleri esimene Euroopa-reis 1857.................................................................................................4 K�

Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Moodne kunst

,,Kalevipoeg ja Sarvik", ,,Äreval ootel", ,,Laeva viimne ohe", ,,Noorus kaob", ,,Nälg" Sajandivahetuse Eesti kunst kuni EVni 20nda sajandi algul toimus Eesti rahvuskultuuri tormiline areng, oli tekkinud eesti rahvusest kodanlus töösturid, kaupmehed, tekkis ka eestlastest kunstitarbijaskond. 1906 Tartus toimunud põllumajandusnäitusel tulid kunstnikud oma töödega välja ning 1909st aastast hakati korraldama perioodilisi eesti kunsti ülevaatenäitusi. Ants Laikmaa õppis kunsti Saksamaal, süstemaatilist kunstiharidust ei saanud. Ta oli sündinud paljulapselisesse peresse ning sajandivahetusel algas tema kunstnikutee Eestis. 1903 asutas Tallinnasse oma ateljeekooli, looming oli tal kaudselt seotud juugendiga, enamasti lõi päris oma stiili. ,,Väike Alma", maalis ka endast autoportreesid ning Marie Underi portree. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburis, omandas realistliku laadi ning õppis edasi Saksamaal, kus oli juugendi kõrgaeg

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kunst stalinismi võimuses 1944

Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja ­ kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras

Kunst
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kunst stalinismi võimuses

Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja ­ kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras

Kultuurilugu
7 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kunstnike maalid eksamiks

83. 1. Karja kiriku lõunaportaali Kolgata-reljeef. 2. Bernt Notke "Surmatants" 3. Hermen Rode, Niguliste kiriku altar 4. Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid 5. Johann Köler "Itaalia maastik" 6. Johann Köler "Ketraja" 7. Johann Köler "Ema portree" 8. August Weizenberg "Linda" 9. August Weizenberg "Koit" 10. Amandus Adamson "Hülgekütt Pakri saarelt" 11. Amandus Adamson "Russalka" 12. Amandus Adamson "Koit ja Hämarik" 13. Paul Raud "Muhu rauk" 14. Paul Raud "Ema portree" 15. Ants Laikmaa "Lääne neiu" 16. Ants Laikmaa "Marie Underi portree" 17. Kristjan Raud "Puhkus rännakul" 18. Kristjan Raud "Kalev kosjas" 19. Kristjan Raud "Kalevipoeg laudu toomas" 20. Kristjan Raud "Pesu" 21. Oskar Kallis "Kalevipoeg laudu toomas" 22. Oskar Kallis "Kelluke" 23. Nikolai Triik "Lennuk" 24. Nikolai Triik "Ulguv koer" 25. Nikolai Triik "Konrad Mägi portree" 26. Nikolai Triik "Ilse Menningu portree" 27. Konrad Mägi "Merikapsad" 28. Konrad Mägi "Pühajärv" 29. Konrad Mägi "Viljandi motiiv"

Eesti kunstiajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuldne kolmik kunstiajaloos- Laikmaa, Triik, Raud

1903. asutas Tallinnas oma ateljeekooli Reisis palju ning võttis vastu mitmeid uue kunsti mõjusid (nt. impressionism, postimpressionism), parimad tööd realistlikud Elu lõpu veetis Taebla vallas, kuhu on ka maetud (alates 1955 on seal tema majamuuseum) Raamat tema elust- ,,Kaanekukk" ­ Endel Nirk Looming: pastelltehnikas portreed ja maastikumaalid Nikolai Triik Oli eesti maalikunstnik ja pedagoog Õppis Peterburis Stieglitzi kunstikoolis ning Laikmaa ateljeekoolis Juhatas ajakirja ,,Noor-Eesti" kunstiosa Enese täiendamiseks ning loometöö arendamiseks reisis palju (nt Norra, Taani, Venemaa, Pariis) Looming: edukas portreist, maalid Kristjan Raud Eesti rahvusliku kunsti rajaja õppis kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias, edasi suundus Düsseldorfi harrastas sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid 1904 avas Tartus oma kunstistuudio

Kunstiajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Kaasaegsed kunstnikud

Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna ­Eesti linnakeses ­ Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna ­ Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi ­ Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta võtma joonistamise ja maalimise tunde kohaliku graafiku

Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kunst 20. sajandi alguses

· esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904 ·uuenduslik looming võrreldes realismiga sümbolims ja juugendstiil ·teemad rahvaluulest ''Kalevipoeg'' illustratsioonid · mõisteti avalikult hukka, Pariisis maailmanäitusel Grand Prix 1937 ·söejoonistus ja graafika ·''Puhkus rännakul'', ''Kandlemängija'', ''Ohver'', ''Millal?'' ·''Kalevipoeg põrgu väravas'' · Ants Laikmaa ·oma ateljees kunstikool, Tallinnas 1903 arvukalt õpilasi N

Kunstiajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti kunstiajalugu

Ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. Siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe.Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil". Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. 13. Kes rajas Eesti rahvusliku skulptuuri? Näited August Weizenberg rajas Eesti rahvusliku skulptuuri. Peetakse veel lisaks rajajaks Amandus Adamsoni

Eesti kunstiajalugu
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun