Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool Evelin Edro 045316 Avatud Ülikool KTT0100 - Toidu töötlemise alused ainetöö Toidutootmisahel kakaooast tumeda sokolaadini Tallinn 2010 Sisukord 1. Kakaooa iseloomustus.....slaid 3 2. Tume sokolaad - kirjeldus.....slaid 5 3. Tehnoloogiline skeem.....slaid 7 3.1. Kakaooa puhastamine....slaid 9 3.2. Kakaooa röstimine....slaid 9 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast....slaid 9 3.4. Kakaooa tuuma jahvatamine kakaomassiks....slaid 10 3.5. Kakaomassi pressimine kakaokoogiks kakaorasva eraldamisega....slaid 10 3.6. Kakaokoogi jahvatamine kakaopulbriks....slaid 11 3.7. Sokolaadimassi segamine...
ka teisi linnasid. Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva. Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld, kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog, kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud. Suurema osa riigi tuludest ongi traditsiooniliselt andnud kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi. Kuigi metsa on Kolumbias ülikülluses, seda eriti ei kasutata, sest selvasse on ehitatud vähe teid ja seega on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla. Nafta eksport on viimaste aastate jooksul riigile rikkust toonud ja majanduslikku olukorda parandanud.
Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva. Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld, kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog, kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud. Suurema osa riigi tuludest ongi traditsiooniliselt andnud kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi. Kuigi metsa on Kolumbias ülikülluses, seda eriti ei kasutata, sest selvasse on ehitatud vähe teid ja seega on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla. Nafta eksport on viimaste aastate jooksul riigile rikkust toonud ja majanduslikku olukorda parandanud
tugevamalt (3 viimast). 12. KAKAO JA KAKAOD SISALDAVAD KONDIITRITOOTED 12.1. Kakao Kakao tooraineks on kakaooad, mis on kakaopuu viljade seemned. Kakaopuud kasvatatakse praegu rohkem Lääne-Aafrika maades, kuigi pärit on ta Lõuna- Ameerikast. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid asteegid ja maiad kakaopulbrist vahutavat ja ergutavat jooki xocoatlit (kibedat vett). Hispaanlased tõid kakao 16. saj. algul Euroopasse ja vedasid istikud purjekatel Aafrikasse ja Aasiasse. Kakaooa mass on umbes 1 g (ühes viljas, mille kuju meenutab kurki ja kaalub kuni 500 g, on 20...40 seemet kakaouba). Ta sisaldab 6...8% vett, 39...60% rasva (kakaovõid), 7% tärklist, 10...13% valku, 3...6% parkaineid, 2,5...5% mineraalaineid, 1...2,3% teobromiini ja 0,05...0,36% kofeiini. Kakao ergutav toime tuleneb põhiliselt teobromiinist, mis suuremas koguses on mürgine. Kakaopulbrit valmistatakse kakaoubade massist, millest on välja pressitud kakaovõi.