• metotreksaat (antimetaboliit) • misoprostool (prostaglandiin-E1 analoog) • gemeprost (prostaglandiin-E1 analoog) Nimetatud ravimid põhjustavad esmalt raseduse katkemise ja seejärel emaka kokkutõmbed, looteosiste väljumise ja sellele järgneva vereerituse emakast. Ravijuhis Eestis käsitleb mifepristooni ja misoprostooli kombinatsiooni kasutamist raseduse katkestamiseks patsiendi soovil kuni 63-päevase raseduse korral ja vastava näidustuse korral kuni 21. rasedusnädala lõpuni. Rasedus katkestatakse üksnes naise enda soovil kirjaliku avalduse alusel. Medikamentoosne abort ei asenda kirurgilist aborti, kuid on alternatiiv nii patsientidele kui ka teenuse pakkujatele. Medikamentoosse abordi eelised on suurem privaatsus, väikseminvasiivsus ja narkoosi vajaduse puudumine. Teisalt tuleb medikamentoosse abordi puhul taluda alakõhuvalu ja veritsust, külastada korduvalt arsti/ õde, oodata tulemust kauem ja meetod ei ole nii efektiivne kui kirurgiline abort.
rasedalt võetakse vereanalüüse, tehakse looteveeuuring ja koorion biopsiat. Vereanalüüse võetakse kaks korda. Üks proov võetakse raseduse alguses ja teine raseduse lõpus. Looteveeuuring tehakse isikutele, kellel on tõenäosus Downi sündroomi olemasolule suurem normaalsest ja neile rasedatele, kes kardavad, et nende lapsel võib olla Downi sündroom. Neile tehakse uuring tasuta arsti otsusel. Proov võetakse 16 ja 18 rasedusnädala vahel. Proovi uurimine võtab aega 2 nädalat. Selle protseduuriga kaasneb oht raseduse katkemiseks pärast proovi võtmist kuni 3 nädalat. Koorion biopsia proovi saab teha juba pärast 6ndat rasedusnädalat, kuid parim aeg selleks on 9 kuni 11 asedusnädalat. Protseduuri analüüsid saab teada juba paar päeva pärast proovi võtmist, kuid võib venida kuni 2 nädalat. Selle protseduuriga kaasneb rasedus katkemise oht kuni 9nda rasedus nädalani
Abort, kas lahendus või mõrv? Miks on nii, et aborti peetakse pereplaneerimise vahendiks. Aga see ei ole seda. Hoopis on see veel sündimata inimelu hävitamine. Kõrged abordimäärad abielus- või vabaabielus elavate naiste hulgas ning abordid naiste puhul, kel juba kasvab kodus lapsi näitavad, et inimesed ei anna endale üldse aru, kui jõhkralt nad käituvad. Mõelgem korraks neile faktidele: Eestis on abort lubatud kuni 11. rasedusnädala lõpuni. Kaheksandaks rasedusnädalaks on lootel moodustunud kõik peamised siseorganid ning hakanud lööma süda. 11. nädalal on lootel välja kujunenud välised suguorganid, ta suudab avada suud ning liigutada keelt, 12. nädalal on lapse jalg juba ühe sentimeetri pikkune, tal arenevad silmalaud. Ultraheliga vaadates on naise kõhus näha väikest inimest, last. Suur protsent aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru
Abort, kas lahendus või mõrv? Miks on nii, et aborti peetakse pereplaneerimise vahendiks. Aga see ei ole seda. Hoopis on see veel sündimata inimelu hävitamine. Kõrged abordimäärad abielus- või vabaabielus elavate naiste hulgas ning abordid naiste puhul, kel juba kasvab kodus lapsi näitavad, et inimesed ei anna endale üldse aru, kui jõhkralt nad käituvad. Mõelgem korraks neile faktidele: Eestis on abort lubatud kuni 11. rasedusnädala lõpuni. Kaheksandaks rasedusnädalaks on lootel moodustunud kõik peamised siseorganid ning hakanud lööma süda. 11. nädalal on lootel välja kujunenud välised suguorganid, ta suudab avada suud ning liigutada keelt, 12. nädalal on lapse jalg juba ühe sentimeetri pikkune, tal arenevad silmalaud. Ultraheliga vaadates on naise kõhus näha väikest inimest, last. Suur protsent aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või
seemnerakku, mõnisada jõuab munajuhadeni, ainult üks viljastab munaraku. Munarakuga kohtudes sperm toodab lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi. Siis sulab spermi peaosa kokku munaraku plasmamembraaniga ja spermi tuum liigub munaraku sisemusse. Kaksikute teke- kui emal tekib kaks munarakku ning need viljastatakse eraldi(erimuna kaksikud); või viljastub üks munarakk, mi saga jaguneb kaheks embrüoks(ühemuna kaksikud) Abort- Aborti võib eestis teha kuni 10 rasedusnädala lõpuni ja tingimusteks võib olla kui neiu on alla 15 aastane, rasedus on ohuks naise elule v tervisele, lootel on tuvastatud väärareng, ei ole võimalik sünnitada majanduslikel v sotsiaalsetel põhjustel Lootekestad- vastutavad loote toitainetega varustamise eest ja kaitsevad loodet väliste mõjutuste ja kuivamise eest, toetavad tema arengut. Platsenta-hoolitseb loote toitumise ja jääkainete eemaldamise eest Sünnituse etapid:
väiksem. Kaal tõuseb raseduse alguses vähe või võib isegi seoses isumuutuste, iivelduse ja oksendamisega langeda, kuid üldiselt jääb esimesel kolmel raseduskuul vahemikku 1 2 kg. Alates teisest trimestrist kaalutõus suureneb ning jääb raseduse lõpuni keskmiselt vahemikku 400500 g nädalas ehk umbes 2 kg kuus. Suurim kaalu juurdekasv on tavaliselt 16. ja 32. rasedusnädala vahel ja raseduse viimasel kuul kaalutõus tavaliselt kas aeglustub või peatub üldse. Rasedus on kõrge hormonaalse tasemega periood. Olemasolevate hormoonide tase tõuseb oluliselt ja seoses rasendusega tekib juurde uusi hormoone. Inimese kooriongonadotropiini (hGC) süntees toimub platsenta trofoblastides alates hetkest kui embrüo on kinnitunud emakaseinale. hCG funktsiooniks on progesterooni sünteesi
jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada. Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Selle aja vältel, mida nimetatakse looteliseks perioodiks, kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema.
tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada. Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Selle aja vältel, mida nimetatakse looteliseks perioodiks, kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema. 14 http://www
Kirjeldus. Viljastunud munarakk ehk sügoot hakkab kiiresti jagunema, moodustades ühesuguste rakkude kobara, mida nimetatakse kobarlooteks kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist moodustub väline lootekest embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks kolmest lootelehest arenevad elundid ja elundkonnad kolmanda rasedusnädala lõpul on elundkonnad arenema hakanud loote elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti 7.Mis on: Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast Ontogenees – isendi areng viljastumisest surmani Apoptoos – kontrollitud rakusurm Rakutsükkel – raku eluring ühest jagunemisest teiseni Telomeer – DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes Telomeraas - kromosoomi otstes asuv DNA ahela piirkond DNA replikatsioon – DNA jagunemine kaheks
sündisid enne 26. rasedusnädalat oli hüpotermiat seostatud surma põhjusena. Sellised leiud mängivad eluliselt tähtsat rolli imikute kehatemperatuuri kontrollimisel. (Turnbull 2013: 19). Bissinger and Annibale (2010) kinnitasid, et keskkonna niiskus tase peab olema vähemalt viiskümmend protsenti ning enneaegsetel vastsündinutel kaheksakümmend viis protsenti. Optimaalne keskkonna niiskuse tase pannakse paika vastsündinu rasedusnädala, elu päevade, naha küpsuse ja patoloogia alusel. Kehatemperatuuri täpseks mõõtmiseks on oluline valida õiged vahendid ning kehapiirkond, mis võib vastavalt eale veidi erineda. Soovitatav oleks seitse kuni neliteist päeva imetada vastsündinuid, kes on sündinud 28.30. rasedusnädalal ning kelle kehakaal on alla ühe kilogrammi, suurema kui viiekümne protsendilise niiskusega keskkonnas. Kuid kuna praktika on mitmekesine ning piisavad
Bioloogiline reegel- embrüogeneesid läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e fülogeneesi etapid. Embrüonaalne induktsioon- ühtede rakkude diferent. Tingib teiste rakkude diferent. Nt. närvitoru moodustamine mõjutab mesodermi teket. 4.20- rasedusnädalani ei pruugi naine veel kindel olla, et ta rase on ja seega ei oska arvestada lootele kahjulikest mõjudest hoidumisega (suitsetamine, alkohol) kuid närvisüsteemi algmed kujunevad juba 3. Rasedusnädalal ja 20 rasedusnädala jooksul on kõik elundkonnad juba arenemisjärgus. Embrüo on eriti tundlik kõikvõimalike kahjulike mõjude suhtes. Organismide lootejärgne areng Moondega (täismoone, vaegmoone) a) vastne- nukk -valmik nt. liblikad b) vastne- valmik nt. konn Moondeta vastsündinu sarnaneb üldplaanis oma vanemaga, mõtmetelt tunduvalt väiksem. Ta kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus. Iseloomulik lindudele, roomajatele, imetajatele.
olukorda mõistvalt. (Mason & R. A. McCall Smith, 1996) 1.1 1976. aasta abordiseadus Kokkuvõtvalt võib öelda, et 1967. aasta abordiseadus alusel pole tegu kuriteoga, kui raseduse katkestab vastavat litsentsi omav arst ja kui kaks litsentsi omavat arsti on heas usus leidnud, et rasedus jätkamine kahjustaks raseda või tema perekonnas olevate teiste last füüsilist või vaimset tervist. Vastavate terapeutiliste ja sotsiaalsete tingimuste esinemisel tohib aborti teha kuni 25. rasedusnädala alguseni. Mis tahes rasedusperioodil võib aborti teha siis, kui eksisteerib tõsine oht raseda füüsilisele ja vaimsele tervisele, kui raseduse jätkumine seaks ohtu raseda elu 3 või kui tulevane laps võib suure tõenäosusega sündida füüsilise või vaimse puudega. Rasedus võidakse katkestada nii NHS-i haiglates kui ka erakliinikutes. Kuna abortide arv alates 1981. aastast on olnud väga suur, töötab erasektor ses suhtes
tropoplast hakkab kohe pärast implatatsiooni tootma hormooni nimega HCG. See on ka esimene rasedust diagnoosida võimaldav hormoon veres. Tema tase veres on määratav 7-9ndal päeval alates viljastumisest. · HCG'l on LH mõju. Ta ei lase kollakehal taanareneda. Kui viljastumine on toimunud siis kollakeha ei taandarene just tänu HCG-le. HCG tase püsib kõrge esimesed 10 rasedusnädalat. Siis ta hakkab langema ja 12nda rasedusnädala lõpuks on ta oma tähtsuse kaotanud ja selleks ajaks on platsenta ise suuteline raseduse säilitamiseks vajalikul määral progesterooni tootma. Platsenta võtab kollakeha funktsiooni üle. · Platsenta produtseerib veel lisaks HCG'le progesteroonim östrogeeni, platsentaarseid laktogeenseid hormoone (HPL). · HPL - sellel on mõju rinnanäärmete arengule ja piimanäärmete arengulerinnanäärmes. Selle hormooni tase järk-järgult
Lisaks ei tule sul võidelda suitsust loobumisega hetkel, mil peaksid mõtlema hoopis teistele asjadele nagu tervislik toitumine, treening ja lapse sünniks valmistumine. Loomulikult ei saa igaüks nii kaugele ette planeerida. Aga kui sa oma rasedusest teada saades ikka veel suitsetad, peaksid viivitamatult asuma sellest loobuma. Kui suudad selle halva harjumuse maha jätta enne 14. rasedusnädalat, sünnib sul tõenäoliselt sama terve laps nagu igal teisel emal. 14. ja 16. rasedusnädala vahel kosub loode jõudsalt. Kui sa veel sel ajal suitsetad, hakkab lapse kaal keskmisest maha jääma. Niipea kui aga maha jätad, saab laps taas talle kasvamiseks vajalikku hapnikku. Isegi kui suitsetad 30. nädalal või peale seda, annad oma lapsele mitu nädalat, et veel võimalikult kiiresti kaalu koguda. See on sama lihtne ja sama keeruline kui sigarettide ära viskamine ja mitte kunagi enam ühegi mahvi tegemine.
vahekorra tagajärjed olla. Väga oluline on pedagoogide teadlikkus selle probleemi tagajärgedest. Samuti on välja antud mitmeid n-ö õppifilme, erinevaid interneti lehekülgi ja erinevaid saateid, mis on suunatud just noortele. (Palo, U. Abortide arv peab vähenema) KOKKUVÕTE Siinses uurimistöös käsitlesin aborte ehk nürisünnitusi, mis on raseduse iseeneslikud katkemised või nende tahtlikud katkestamised kuni 28. rasedusnädala lõpuni. Millised on põhjused miks, aborti tehakse. Põhilisemateks põhjusteks tuli välja majanduslikud põhjused ja ebakindel suhe. Samuti, mis mõju avaldab abort, aborti teinud naisele ja ka pereliikmetele. Uurisin abordi ajalugu ja tänapäeva seost. Abortide tegemist koguarvu kokkuvõtlikult kui ka noorte inimeste seas, nende põhjuseid ja ka vähenemise põhjuseid. Arvan, et õige abi ja nõustamine aborti
9.-10. kuu (33.-40. rasedusnädal) Loode võtab kaalus juurde, kuid kasv aeglustub. Lootekarvakeste ja lootevõide hulk. väheneb. Karvaudemed võivad olla säilinud veel õlgadel ja selja ülaosas. Juuksed on paari sentimeetri pikkused, küüned ulatuvad sõrmeotsteni. Kõrva- ja ninakõhred on elastsed. Koljul on täheldatavad lõgemed e. fontanellid.Poistel on munandid laskunud munandikotti ja tüdrukutel katavad suured häbememokad väikesi. 80% lastest sünnib 37. ja 42. rasedusnädala vahel s.o. ajalisest sünnitusest. Ainult 5% lastest sünnib määratud kuupäeval s.t. täpselt 40.nädalal.Lapse sünnikaal on 2500- 4000g ning sünnipikkus keskmiselt 47-53cm. Rasedusaegsed muutused naise organismis Raseduse ajal toimuvad peaaegu kõikides organites muutused. See on seotud hormonaalsete muutustega raseduse ajal. Endokriinsed näärmed, vegetatiivne närvisüsteem ja ainevahetus kohanduvad rasedusele. Toimuvad ka muutused naise psüühhikas.
Paide Ühisgümnaasium Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest Uurimistöö Autor: Krista Severev 11A Juhendaja: Liivi Aare, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .....................................
võimaliku verekaotuse korral seoses raseduse-sünnitusega. Alates 12.rasedusnädalast märkab enamasti iga naine, et kaal hakkab tõusma. See toimub nii ema kehakaalu tõusu (rasvkoe ladestumine, vere mahu suurenemine, rindade kasv, emaka suurenemine, lootevee moodustumine) kui lapse kasvamise tõttu. Nädalas võtab naine keskmiselt juurde 400-500 g, mis teeb ühes kuus kuni 2 kg. Kaaluiive raseduse ajal ei ole ühtlane - kõige suurem kaalutõus toimub tavaliselt 16. 32. rasedusnädala vahel. Viimasel raseduskuul kaalu tõus tavaliselt aeglustub ning võib ka hoopis peatuda. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse getokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele eluohtlikuks võib saada situatsioon, kus ema on söömata üle 20 tunni. Vahel aga on kehakaalu tõus keskmisest märksa suurem, mis võib olla tingitud lihtsalt liigsest toiduenergia hulgast ja valedest toitumisharjumustest (suhkru ja toidurasvade
Organismi vanus, millal tunnus avalduma hakkab (meeste kiilaspäisus ja selle vormid) BB mõlemast soost KP, Bb ainult mehed, bb mõlemad juustega Sugu (jälle kiilaspäisus) Temperatuur (mõjutab ensüümide aktiivsust ja sellega näiteks värvust Siiami kassidel või soo määramine reptiilidel Kemikaalid või viirused, mis mimikeerivad haruldaste ja harvaesinevate mutatsioonidega isendite fenotüüpe (fenokoopia) Näit: Leetrid esimesel 12 rasedusnädala põhjustavad fetaalset katarakti, kurtust, südame arenguhäireid. Thalidomide (1959-1961), ravim rasedustoksikoosi korral pärssis luude ja liigeste arengut lootel . Kiilaspäisus: Autosoomne, Dominantne meestel, Retsessiivne naistel, Mõjutab testosterooni tase. Soo poolt mõjutatud tunnused (sex-influenced trait) autosoomselt määratud tunnus, mida määrav alleel on ühel sugupoolel dominantne, teisel aga retsessiivne. Nähtus seotud
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
