KUIDARMATUURID REFERAAT Õppeaines: Tehnoloogia II Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 22.10.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadis käsitletakse komposiitarmatuuri ja klaasfiiber armatuuri. Kuna konstruktsiooni tugevdamine on ehitajate seas aktuaalne, võiks toodet rohkem meedias kajastada. Armatuuri kasutatakse tänapäeval igas betoonkonstruktsioonis, mida nimetatakse raudbetooniks. Sarrustele tehakse erinevaid pinnaprofiile, et tagada hea nake betooniga ning hoida elementi koos. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse armatuuride tüüpe, nende omadusi, tehnilisi näitajaid võrreldes terasarmtuuriga ning kasutusalasid. 1. KOMPOSIITARMATUUR
MATERJALID LAEVAEHITUSES Materjalid mille kohta uurisin · Rauasulamid 1. Teras 2. Roostevabad terased · Alumiinium 1. Al-Mg sulmid 2. Al-Mg-Si sulmid 3. Duraluminium (Al-Mn-Cu) · Vask 1. Tinapronks 2. Alumiiniumpronks · Komposiitmaterjlid ja plastid 1. Klaasfiiber 2. Polüeteen 3. Süsinikkiud Mida otsisin · Tõmbetugevus · Voolepiiri · Kõvadust · Korrosioonikindlust · Sulami keemilisi elemente Referaadi kasutatud allikad Priit Kulu, Metalliõpetus Priit Kulu, Materjalitehnika Annika Koitmäe slaidid Lisaks veel palju interneti lehekülgi. Korrosioon Korrosioon on materjali häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosiooni vastu kaitstakse värvimise,
16 Keemiline Cu Al Mn Fe Ni Sb element max max max max max max Alpronks 83 10- 3.00- 0.50 1.50 0.2 C95400 1a.50 5.00 Tabel 15 Alpronks C95400 keemiline koostis 17 KOMPOSIITMATERJALID JA PLASTID 1.10 Klaasfiiber Materjal mis kosneb väikestest klaasikiududest. Klaasfiibrit kasutatakse laevaehituses, sest ta on odavam, palju tugevam kui puit, sellest on lihtne paate teha, valatakse vormi. Sama kaalu kohta kui võtta teras ja klaasfiiber, siis klaasfiiber on tugevam kui teras. [26] 1.10.1 Klaasfiiber S-2 klaas Tõmbetugevus 4890 Mpa 1.11 Polüeteen Maailmas kõige enim levinud ja kasutatav polümeeride rühm maailams, mis moodustab 30% maailmas kasutatavest plastidest
Veider on seda öelda, aga ilma sõjata ei kujutaks me ette viiekümnendate mööblit, nagu see on. Lennukitööstusest võeti üle tehnoloogiaid alumiiniumi ja plastiku vormimiseks. Uued meetodid vineeri painutamiseks/vormimiseks pärinesid Charles Eames'i ja tema naise, Ray, eksperimentidest Ühendriikide Mereväe jaoks, et luua eriti kergeid ja pinutatavaid lahaseid vigastatutele. Töötati välja punktkeevitus, ühendamaks metalli, puitu, kummi ja plastikut. Klaasfiiber, vormitud alumiinium, akrüülid, polüester-vaik ja vahtkumm lisandusid mööbli valmistamiseks kasutatavate materjalide hulka. Teise Maailmasõja materjali ja tehnoloogia revolutsioon muutis jäädavalt esteetilist tausta, mille foonil mööblit hakati hindama. Kahelda nüüd mööbli valmistamisel meistri osavuses ei ole mõtet, sest see toodeti masinatega madalaimate kulude ning kõrgeimate tiraazidega. Üksikasjalikult viimistletud
Ameerikas. Eriti populaarne on lendõng Inglismaal,. Eestis leidub lendõnge kasutajaid vähe. Lendõnge osad on ritv, nöör, rull. Oluline on sööda valik ja tehissööda valmistamine, samuti heitetehnika omandamine. /Kalastaja käsiraamat, lk. 71) 7.1 Lendõnge ritv Lendõnge ridva pikkus on 2,2 2,75 m , rõngaid 7 või 8, käepideme pikkus 30-35 m, kaal 120-200 g, pitsi läbimõõt 2,0-2,5 mm, rulli kinnitamise koht käepideme lõpus. Ridva materjaliks on tavaliselt bambus või klaasfiiber. Ritv peab olema vastupidav, kerge ja väga nõtke. /Kalastaja käsiraamat, lk. 71/ 7.2 Lendõnge nöör Nöör on ridva otsene pikendus ja peab ridvaga hästi sobima. Ta on kooniline, punutud, materjaliks peamiselt siid ja sünteetilised materjalid.. Rulli peal võib olla veel paarkümmend meetrit tamiili, et seda vajaduse korral järgi anda. Nööri jätkuks on lips pikkusega 60-100 cm. /Kalastja Käsiraamat, lk. 71/ 7.3 Lendõnge konks
(Paljale inimjalale on mugavaks kontakttemperatuuriks 25,4 Celsiust ja paljale käele maksimum 45 Celsiust). Mõnede materjalide soojusülekande omadused 300K ja normaaltingimuste juures. Materjal Tihedus (kg m-3) Soojusjuhtivutegur k Kontaktkoefitsient b (J (W m-1 K-1) m-2 K-1s-1/2) õhk 1,161 0,026 Klaasfiiber 16 0,043 24 Kork 120 0,039 92 Paber 930 0,180 470 Klaas 2500 1,4 1620 Tsement 1860 0,72 1020
· Täielikult hooldusvabad Ja · Suletud tüüpi (enamus käivitusakudest) vabalt liikuva elektrolüüdiga, gaasid saavad väljuda kaanes oleva ava kaudu · Tihendatud tüüpi (hermeetiline) võimaldab gaasidel väljuda rõhu tõusmisel üle teatud piiri, elektrolüüti ei saa lisada, elektrolüüt on absorbeeritud klaasfiiber-matti (AGM) või kasutatakse geel-elektrolüüti ohutusnõuded saad lehe pealt 55. Aku laadimine ja elektrolüüdi valmistamine Juhul, kui toimub aku laadimine siis on keemiline võrrand järgmine: Tühi dest. vesi Laetud PbSO4 + 2H2O + PbSO4 = PbO2 + 2H2SO4 + Pb Plussplaat elektrolüüt miinusplaat = plussplaat elektrolüüt miinusplaat
Seda protsessi nimetatakse antikloreerimiseks ja kloor eemaldadakse tema reageerimisel Na-bisulfitiga (NaHSO3 naatriumvesiniksulfit). Mõnikord võib hüpokloritiga pleegitamisele järgneda pleegitamine vesinikperoksiidiga. Peroksiidiga töötlemine on ühtlasi ka antikloorimine. Naatriumklorit NaClO2 Naatriumklorit on üks efektiivsemaid looduslikke ja sünteetiliste kiudude pleegitusvahendeid. Tema kasutamine on aga tülikas, sest vajab absoluutselt roostevaba või klaasfiiber-hermeetilistaparatuuri ja toksiliste, gaasilises olekus kõrvalproduktide (ClO2) neutraliseerimist. Selle kaaluvad üles aga pleegitusaine positiivsed küljed: 16 · praktiliselt puudub tselluloosi oksüdatiivne destruktsioon; · pleegitusprotsess on kiire; · kõrvuti värviliste ainetega lagundab klorit ka tselluloosi lisaaineid nagu ligniin.
* Koaksiaalkaabel – koosneb samuti kahest vaskkonstruktsioonist, aga need pole mitte paralleelsed, vaid kontsentrilised. Kahesuunaline infoedastus, kasutatakse enamasti 10 Mbps Etherneti puhul. Kahte tüüpi: baseband coaxial cable ja broadband coaxial cable. Baseband – kasutatakse LAN’ide jaoks, ühe kanaliga. Broadband – mitme kanaliga, mitu lõppsüsteemi võivad olla otse kaabli külge ühendatud, kasutatakse televisioonisüsteemides. * Fiiberoptiline kaabel – klaasfiiber, mis kannab valgusimpulsse. Võimaldab suurt kiirust (sadu gigabitte sekundis), immuunsed elektromagnetilisele mõjule, väike sumbuvus. * Raadiolained – signaali kantakse elektromagnetilises spektris. Ei vaja kaableid, võimaldab ületada seinu, kahesuunaline, signaali saab kanda pikemate vahemaade taha, mugav mobiilsele kasutajale. Karakteristikud sõltuvad vahemaast ja levimise keskkonnast (võimalikud igasugsed peegeldumised, signaali nõrgenemised takistuste tõttu, teiste
annaabi.ee 
