ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". • Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. MÕJU ORGANISMILE • A-vitamiin on immuunfunktsiooni tugevdaja. • A-vitamiini on vajalik nägemisprotsessiks reetinas, pimedusega kohanemiseks ja öösel nägemiseks. • Reetinas on nelja sorti A-vitamiini, mis omavad aineid, mis on vajalikud nägemisprotsessides, A- vitamiini puudusel tekivad esimesena just nägemisega seotud probleemid. • Teda on vaja kasvuks ja arenguks, närvirakkude funktsioneerimiseks. • Teda on vaja naha tervise ja struktuuri säilitamiseks. • Teda on vaja adrenaal- ja türeoidhormoonide funktsioneerimiseks. • A-vitamiin tagab epiteelirakkude (silm, kops,
mehhaaniliste vigastuste ja liialt ereda valguse eest ning silmade puhastamine sinna sattunud mustusest. Silmalaugude servale kinnituvad ripsmed, mis kaitsevad silmi liigse valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13). 1.2. Nägemine Eesti Entsüklopeediast tsiteerituna on nägemine ,,võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis." (Nägemine 2006). Võrkkestas ehk reetinas asuvad valgustundlikud rakud ja fotoretseptorid ehk nägemisrakud, mis sisaldavad nägemispigmenti. Fotoretseptoriteks on kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste sisalduses on nägemispigment rodopsiin, mis eristab musta ja valget. Kolvikestes on kolm nägemispigmenti, mis eristavad kõiki muid värve. Kui valguskiired langevad läbi silmaava ehk pupilli võrkkestale, tekib sinna kujutis. (Burnie 1995: 68). 5 2
1.1 OKT areng OKT töödati välja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlaste poolt. Ajakiri Science avaldas OKT tehnoloogiat tutvustava artikli 1991. aastal ning kliinilist kasutust hakkas see meetod leidma 21. sajandi alguses. Ida-Tallinna Keskhaiglas tehti esimene silmapõhjauuring OKT- masinaga 2006. aastal. (Mody 2016; Rebane ja Harak 2014). OKT masinaid hakati rohkem kasutama oftalmoloogide ja optometristide poolt 2002. aastal ning see aitas neil näha muutuseid reetinas, milleks ennem võimalus puudus. Tänapäeval on OKT masinad väga hea resolutsiooniga ning nendega on võimalik mõõta reetina eri kihtide paksust ja mitmeid nägemisnärvi parameetreid. (Mody 2016). Esimene OKT aparaat, mida kliinikutes kasutama hakati oli ajadoomen (ing time domain OCT) OKT või TD-OKT ja see muutis reetina uurimist meditsiinis. TD-OKT kasutas liikuva võrdlusperioodiga peegleid, et mõõta aega, mis kulub valguse peegeldumisele. See protsess oli
kalanahksus on retsessiivselt päritav; meestel esineb keskmise raskusastmega X- kromosoomiga seotud vorm. Ihtüoosi võib esineda erinevate sündroomide ühe sümptomina, tuntumad on Sjörgen- Larssoni, Refsum, Conradi-Hübermanni, Childi, Nethertoni, Kidi sündroom. Sagedamini esinevaks neist on Sjörgen- Larssoni sündroom, mille korral lisaks ihtüoosile võib esineda oligofreeniat, spastilist di- või tetrapleegiat, kõnehäireid, epilepsiat, hammaste düsplaasiat, muutusi reetinas. Ichthyosis vulgaris Tavaline soomustõbi ehk kalanahksus on kerge ihtüoosivorm, mida põhjustavat geenimutatsiooni siiani täpselt ei tunta, kuigi kahjustatakse muutusi filagriini ainevahetuses. Haigus on autosoom- dominantne. Prenataalselt pole haigust võimalik diagnoosida. Vulgaarne ihtüoos avaldub esimese kolme elukuu jooksul, harvem esimesel eluaastal. Nahasümptomitele on omane hele jahutaoline väikesesoomuseline ketendus, mida esineb peamiselt jäsemete väliskülgedel
srra ajutrombi tõttu on suurenenud viis korda. Kiireimaks efektiivseks ravivõtteks on siiani flebotoomia. Loomulikult tuleks edasiseks raviks võimalusel eemaldada erütrotsütoosi algne põhjus Hüperleukotsüütiline leukemia Haigus kätkeb endas valgete vereliblede hulga tõusu. Umbes 5% leukeemiahaigetel patsientidel on lisaks valgete vereliblede rohkusele ka sümptomid, mis viitavad mingile veresoone takistusele kopsus, ajus, reetinas ja vahel ka muus organis. Lichtman on oma katsetes näidanud, et valgelibled võivad mõjutada vere viskoossust samuti nagu erütrotsüüdidki, vastavalt sellele, kui suurt mahtu nad omavad suspensioonis. Kuna nad on vähem võimelised deformeeruma kui erütrotsüüdid siis on ka nende mõju rohkem väljenduv ja viskoossuse suurenemist võib täheldada kui nende konsentratsioon ületab 0,15. Kuid selleks peab leukotsüütide hulk olema 300 000/µl akuutse või kroonilise
area subcallosa´s. Kolmanda neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis´e, kulgeb ümber corpus callosum´i, lõpeb gyrus dentatus´es, b) stria olfactoria intermedia, läbib fornix´i, lõpeb hippocampus´es, c) stria olfactoria lateralis´e, läbib limen insula, lõpeb uncus gyri parahippocampalis´es. Nägemistee Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud Teine neuron bipolaarsed rakud reetinas Kolmas neuron multipolaarsed rakud Neljas neuron corpus geniculatum lat., colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas. 4 Maitsmistee Esimese neuroni keha VII, IX, X närvi tundeganglionis.
lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda
Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ja ümberpööratud kujutis.Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed ja kolvikesed-asuvad võrkkestal. Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini.
Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ja ümberpööratud kujutis.Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed ja kolvikesed-asuvad võrkkestal. Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib
spinati tarbimine on märgatavalt seotud AMD riski vähenemisega. Uuringugrupi katsealused, kes tarbisid suurtes kogustes spinatit, neil oli 86% väiksem AMD võimalus kui võrrelda nendega, kes tarbisid vähe spinatit. (Asif 2011) 3.6. Tsink Tsink on mikroelement, millel on palju füsioloogilisi funktsioone ja see mängib lahutamatut rolli silma normaalse nägemise säilitamisel. Peamiselt esineb seda suures koguses reetinas ja soonkestas. Tsingi funktsioone on uuritud valdavalt reetinal ja reetina pigmendil, kus arvatakse, et element reageerib vitamiin A ja tauriiniga. (Mason 2005) Tsingi vaegusega ilmneb ööpimedus, isegi kui on olemas piisavalt A vitamiini. Lisaks funktsioneerib tsink paljude ensüümide olulise osana. Tsink võib kaitsta ka põletikuliste mõjude eest. (Mason 2005). AREDS uuringus vähendas suur annus tsingi toidulisandit (80mg päevas, mis on u 10
hele ödematoosne reetina , mille foonil fovea centralis paistab tumepunase täpina)Nägemine halveneb veelgi , eriti tsentraalse vaatevälja tajumine ning üldine vaatevälja kitsenemine. Lõpuks tekib n.opticuse atroofia.Neuroretinopaatia võib vahel esineda ka varasemas hüpertensiooni staadiumis. See näitab hüpertensiooni maliigset kulgu. Renaalne hüpertensioon Esikohal on pais veresoontes , sklerootilised muutused esinevad harva. Reetinas on suured eksudatiivsed muutused , verevalumid. Kiirelt võib välja kujuneda retinopaatia või neuroretinopaatia , mis on halvaks prognostiliseks tundemärgiks. Need isikud harva elavad üle 1,5 –2 aasta. Selle aja jooksul pimedaks jäämist ei jõua veel kujuneda. Silmapõhja muutusi hüpertensiooni korral esineb küllalt sageli (75 -89-96 %)82 % haigetest on kahjustatud nii reetina kui ka aju arterid. Õigeaegne silmapõhja uurimine
sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja järelefekte. Teooria ei seleta mis juhtub pärast kolvikeste aktivatsiooni Vastandprotsessid – kolvikesed annavad sisendi värvipaaride (sinine-kollane; punane- roheline; must-valge) suhtes tundikele rakusüsteemidele. Erinevus on kollase tajumises. Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kepikesed – reageerivad valgusele, võimaldavad näha kiiresti ja kehvades tingimustes, asetseb reetinas perifeerselt Kolvikesed – reageerivad värvusele ja on fookuspunktis suurimad (värvitundlikkus), asuvad reetina keskosal. Nägemistaju lokaalsed koodid Mis on retseptiivväli? Nägemisvälja piirkond mille teatud tüüpi stimulatsioon kutsub esile muutuse raku aktivatsioonis. Ühe raku vastutusala. Ala reetinal kus valus mõjutab neuroni aktiivsust. Mida ebatundlikum on rakk, seda suurem on retseptiivvälu nt sõrmeotsas on väiksem kui säärel.
stiimuliga. Kui meeled on ära kodeerinud, signaal saadetakse ajju teistsugusel kujul e neuronitevaheline suhtlus, närviimpulsid mööda aksonit edasi sünapsite kaudu infovahetus. - Kuidas pilt teadvusesse jõuab? Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni. Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee.
Hämaras kolvikeste töö lakkab, mistõttu värvuste eristamise võime kaob. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlike rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab suure hulga värvustega seotud fenomene- rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenemone jube reetinas leiduvate vastanvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste nn. kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega. Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. Värvipimeduse põhjus on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. 8. Nägemismeele tsentraalsed teed
Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest e cornea ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera e sclera. Soonkestal on kolm osa: · Vikerkest(iris) annabsilmadelevärvijavõibolenevaltpigmendihulgastolla tumedamvõiheledam. Vikerkestakeskelejääbsilmaava, midaümbritsevadsulgur-jalaiendajalihas; · Ripskeha, milles pakneb ripslihas. · Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse välimist 1/3 võrkkestast. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: · Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja see tõttu ei teki silmasisest peegeldust · Sensori rakud; kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias paiknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda · horisontaalrakud · bipolaarsed rakud · amakriinrakud · ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi
pupill Soonkesta derivaadid-pärissoonkest,mille kaudu toidetakse välimist kolmandikku võrkkestast, ripskeha, milles paikneb ripslihas ning vikerkest ehk iiris Vikerkesta ehitus-vikerkesta keskele jääb silmaava ja mida ümbritsevad sulgurlihas ja laiendajalihas. Pupilli refleks-Pupill on seda suurem, mida vaiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal toimub ka teise pupilli ahenemine. Sensor asub reetinas, aferentne tee kulheb nägemisnärvis, keskus paikneb keskajus. Sealt algavad eferentsed teed. Silmaava ümbritsevat sulgurlihast innerveerib parasümpaatikus. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus, laiendajalihase kontraktsioonil pupill laieneb. Võrkkesta ehitus ja talitlus- Värvuste nägemise trikomaatilisuse teooria-Tundlikke rakke on kolme liiki(sinise,punase ja rohelise valguse suhtes)
6. Nägemismeel. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas
valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. Soonkestal on kolm osa: a) vkerkest, mis annab silamdele värvi b) ripskeha, milles paiknev ripslihas c) pärissoonkest sisaldab veresooni, millega toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja mistõttu ei teki silmasisest peegeldust b) sensorrakud: kepikesed ja kolvikesed c) horisontaalrakud d) bipolaarsed rakud e) ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ja alumine ja ülemine põikilihas.
Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid – kepikesed ja kolvikesed – asuvad võrkkestas. Silma suurim osa on silmamuna, mis asub silmakoopa eesmises osas. Silmamuna seinas on 3 kihti – sarvkest, kõvakest ja soonkest. Soonkestal on 3 osa: vikerkest ehk iiris, mille keskele jääb silmaava; ripskeha; pärissoonkest. Võrkkestas ehk reetinas on erinevad rakukihid: pigmentepiteel, sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda, kus asuvad horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud. Silmakoopa tagaosas paiknev sidekude moodustab silmamunale pehme padjandi. Külgedelt kaitsevad silmamuna silmakoopa luulised servad ja eest silmalaud. Silmalauge toetavad neis olevad lauplaadid. Nende sees paiknevad erilised rasu eritavad tarsaalnäärmed, mille juhad avanevad lauservadesse
väljaandes)? 1. Reetina vasak pool saadab oma projektsiooni aju paremasse poolde ja parem reetina pool saadab oma projektsiooni aju vasakusse poolde. Seega mõlema silma mõlema poole visuaalne pilt saadetakse samasse V1 alasse. Selle tulemusel, V1 ala kahjustus mõjutab nägemist mõlemas silmas. Ja vastupidi - kui nägemishäire on piiratud ainult ühe silmaga, siis peab kahjustus olema väljaspool aju, kas reetinas või optilises närvis. 2. Erinevad nägemisvälja osad on topograafiliselt esindatud V1 ala erinevates piirkondades. Seega kahjustus spetsiifilises V1 piirkonnas põhjustab nägemise kadumise spetsiifilises visuaalse maailma osas. Nägemisteede kahjustused – nimi, kirjeldus, põhjus, patsiendi visuaalne väli. Millele viitab kahjustuse korral makulaarses piirkonnas nägemise säilimine?
2. Sekretoorsed - tekivad sekreeti valmistavates rakkudes Valgusõmerad esinevad aksolotli naha epiteelis. Epiteelis paiknevad suured Leydigi rakud ja nende tsütoplasmas on hulgaliselt valgusõmeraid. 3. Ekskretoorsed - rakule mittevajalikud ained, mis väljutatakse rakust 4. Pigmentinklusioonid - looduslikult värvilised ühendid rakus Pigment on elupuhuselt juba värviline. Nt melaniin on epidermise melanotsüütides ja silma reetinas. Pigmentrakud on haralised ja ebakorrapärased, raku keskel on tuum ja melaniinisõmerad paiknevad hajutatult tsütoplasmas. 5. Golgi kompleks. Ehitus ja talitlus. Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans-Golgi. * toimub valkude ja lipiidide modifitseerimine
Vikerkest e iiris on soonkesta eesmisim osa, mis jääb sarvekesta taha, kus moodustub tsentraalne ava – pupill Sarvkesta kihid: Eesmine korneaalepiteel – sarvestumata mitmekihiline lameepiteel Eesmine piirikiht Pärissubstants – sidekoeline strooma Tagumine piirikiht Tagumine korneaalepiteel – ühekihiline lameepiteel REETINA KIHID Sisekestas e reetinas e võrkkestas eristatakse kahte osa: Tagumine saagservani ulatuv reetina optiline osa Eesmine mittefunktsionaalne reetina pimeosa, mis katab tsiliaarkeha ja iirise tagapinda Reetina optiline osa jaguneb kümneks kihiks, kus paiknevad rakud ja nende jätked Pigmentepiteeli kiht Kepikeste ja kolvikeste kiht Välimine piirimembraan Välimine rakutuumade kiht Välimine retikulaarkiht
Silmakestad on: fibroos-, soon- ja võrkkest. 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. 2) Soonkestal on 3 osa: a) Vikerkest annab silmadele värvi ja võib olenevalt pigmendi hulgast olla tumedam või heledam. Vikerkesta keskkele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas b) Ripskeha, milles paikneb ripslihas c) Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli 3) Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rekukihte a) Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja seetõttu ei teki silmasisest peegeldust b) Sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias piknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda c) Horisontaalrakud d) Bipolaarsed rakud e) Ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja
Mutatsioonid tekivad somaatilistes rakkudes ja ei pärandu. Teatud kudede rakkudel on eelisvõime muteerumiseks. 8. Tuumori supressorgeenid kui retsessiivsed Need on retsessiivsed. Aktiivsuse muutumiseks peab mutatsioon toimuma mõlemas alleelis. Seejärel toimub vastava valgu funktsiooni kadu või muutus. Mutatsioonid toimuvad nii sugurakkude eelasrakkudes kui somaatilistes rakkudes. Esineb oluline koeeelistus – nt RB1 geeni muutuse aktiivsus avaldub suht ainult reetinas. 9. Onkogeenid kui kasvufaktorid ( sis onkogeen ja PDGF) Onkogeenide valgud kui kasvufaktorid e signaalid. Viiruselise päritoluga kasvufaktori geen sis on 88% homoloogne trombotsüütidest pärit kasvufaktori PDGF geeniga. Sis geeniga infitseeritud rakud toodavad ülehulgas sis valku, mis seostub PDGF retseptoritega ja autostimuleerib neidsamu rakke paljunema. PDGF stimuleerib mesenhümaalsete rakkude – fibroblastid, rasvarakud, silelihasrakud, endoteelirakud, proliferatsiooni. 10
tuleb neile anda tuhandetesse miljonitesse voltidesse ulatuvaid energiaid, milleks on vaja väga spetsiifilisi seadmeid. Raditeraapiat raskete laetud osakestega rakendatakse vähga piiratult näiteks Jaapanis. Tohutut energiaga raskeid laetud osakesis liigub ilmaruumis, näiteks on Kuul käinud astronaudid kirjeldanud valgusesaävatusi, mida nad nägid suletud silmadega täielikus pimeduses ja mille põhjuseks oli suure energiaga rauaioonide liikumine reetinas. Röntgenikiirguse ja aine põhilised vastastoimed Vaatleme põhilisi füüsika mõisteid, mis on kiirguskaitse seisukohalt olulised. Rö-kiired on energia kandjad. Rö-kiired võivad inimkehasse sisenedes asuda keha aatomitega vastastoimesse või läbida seda ilma toimet avaldamata. Energia ülekandumist nimetame neeldumiseks e absorbtsiooniks. Energiahulk, mis neeldub massiühikus on neeldunud e. absorbeerunud doos.
annaabi.ee 
