Rihmülekanded Rihmülekannetest üldiselt Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Eelised –
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond RIHMÜLEKANNE Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva
8) käärid või turvalõikur 9) kaitsekindad 10) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 11) alumiiniumkihiga soojendustekk 12) isekülmuv külmakompress 13) esmaabivahendite kasutusjuhend 14) esmaabi andmise juhend ÜLDNÕUDED LINTSAELE 1.1. Töötamisel kasutage korrasolevat kinninööbitud kaitserõivast. Kaitseks müra eest kasutage müravastaseid kõrvaklappe või antifoone. 1.2. Lintsaepingil töötades on ohtlikud: poorlevad saerattad ja rihmülekanne, elektriseadmete kaitsmata voolujuhtivad osad. 2. ENNE TÖÖD. 2.1. Enne töö algust on vaja ette valmistada töökoht ja tööpink: 2.1.1. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud; 2.1.2. Veenduge, et põrandäkate ja kasutatavad transpordivahendid, platvormid ja alused on korras; 2.1.3. Kontrollige saelindi korrasolekut ja õiget pingutust. Saelint peab korralikult joodetud olema ja jootmise koht lihvitud saepinnaga ääretasa
· vajadus muuta töömasina kiirust samal ajal kui jõumasina kiirus on konstantne (muutumatu). · vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad ülekanded on: · hammasülekanne · rihmülekanne · kettülekanne · kruviülekanne e. keermesülekanne · hõõrdülekanne Üheks tähtsamaks ülekannet iseloomustavaks teguriks on ülekandearv. Rihmülekande ülekandearvu leidmiseks jagatakse vedava rihmaratta läbimõõt veetava rihmaratta läbimõõduga /d/. Hammas- ja kettülekande puhul jagatakse veetava ratta hammaste arv vedava ratta hammaste arvuga /z/. I= d1/d2= z1/z2,=n2/n1, kus 1-vedav ratas, 2-veetav ratas. n- rataste pöörete arv/min
· Horisontaalsed ·Vertikaalsed ·Universaalsed 2. Konsoolita vertikaalfreespingid 3. Karusellfreespingid 4. Kopeerfreespingid · ErifreespingidKeermefreespingid ·Soonefreespingid ·Hambafreespingid 7. Freespinkidel teostatavad operatsioonid ·Freespinkides teostatakse tasapindade töötlmiset, asmteliste, soonpindade, keermete, kurvi, hammasrataste ja kujupindade töötlemist 8. Freespingi põhikarakteristika eelisnäitajad 9. Haas töötlemiskeskustel kasutatavad spindlid Rihmülekanne Parim hind Otsemootoriga Hea töödeldava pinna kvaliteet ja spindli terminilne stabiilsus. Hammasratasülekanne Suur väändemoment väikestel pööretel (koorivtöötlus) 10.Tööpinkide konstrukstsioonis kasutatavad materjalid Materjalid: ·Hallmalm hea vibratsioonisummutusvõime, madal hind, kuid raske ja nõuad kalleid vorme kuna valatakse ühes tükis ·Teras erinevad konstruktsioonielemendid keevitatakse omavahel kokku, seetõttu kergem kui malm
Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi Keermeniidi profiili järgi telglõikes, eristatakse: sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu 2. Rihmülekanne Joonis 2. Klassikaline kiilrihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad.
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 d2 M d1 T KETTÜLEKANNE 1. Projekteerida rihm- või kettülekanne. Kui õppekoodi viimane number A on paarisarv – projekteerida rihmülekanne, kui A on paaritu arv – projekteerida kettülekanne. Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 400 420 440 460 480 500 510 530 540 550 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Generaatori ehitus ja kasutamine Generaator on masinate juures elektrienergia allikaks. Käitatakse generaator rihmülekandega. Rihmülekanne saadakse väntvõlli rihmarattalt kiilrihma või mitmekiilulise rihma abil. Kiilrihma korral kasutatakse generaatorit ülekanderihma pingul hoidmiseks. Siis on generaator mootori kere külge kinnitatud ühest punktist ja teiseks punktiks on pinguti. Pingutamiseks pööratakse generaatorit ümber kinnitustelje mootorist eemale. Mitmekiilulise rihma korral kasutatakse automaatset pingutust st vedru survejõud pingutusrulliku kaudu hoiab rihma pingust normis.
T =F mg = 600 * 9,81 * 471 Nm 2 2 2 kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; F - tõstejõud. Nurkkiirus 2v 2 * 0,12 T = = = 1,5 rad/s D 0,16 Siis vajalik võimsus PT = T T = 471 * 1,5 707 W Mootori võimsust saab tingimusest PT PM = 1 2 33 kus 1 0,8 tiguülekanne kasutegur; 2 0,92 rihmülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis PT 707 PM = = = 0,99 kW. 1 2 3 3 0,8 * 0,92 * 0,99 3 Valime mootor DTE90L4 [1]: võimsus PN = 1,5 kW; pöördemoment M = 9,8 Nm; pöörlemissagedus n = 1455 min-1 ( 152 rad/s); käivitusmoment MBmax = 20 Nm; kasutegur N 86 %; rootori võlli läbimõõt dm = 24 mm. Ajami üldülekandearv
Koosneb välis ja sisehambumisega hammasratastest Puudused · kõrgendatud täpsusnõuded ratastel valmistamisel ja koostamisel · madal kasutegur, suurte ülekandearvude korral Eelsied · võimaldab vähendada konstruktsioonimassi kahe ja enamkordselt · satelliitide ühtlane paigutus raamis võimaldab omavahel tasakaalustada planetaarülekandes rataste hambumisel tekkivate jõudude radiaalkomponente · võimaldab saada suuri ülekandearve(1000 ja rohkem) Rihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest rihmarattast või enamst mis on asetatud võllidele ja lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse siis kui võllide vahekaugus on suur ja ülekandes ei ole nõutav konstantne ülekandearv /va. Hammasrihmad Rihmülekanded jagunevad · kiilrihmülekanne · hammasrihm · ümarrihm · lamerihm Rihmülekandedl on ka puudused · suured mõõõtmed · rihmal väike tööiga · rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv(va hammasrihm)
Telg võib olla nii paigalseisev või pöörlev, võll tavaliselt ainult pöörlev. Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil, võimalik pöörlemiskiiruse sujuv muutumine - rihmülekanne) ja hambumisega (kantakse hambumise abil kettülekanne, hammasülekanne) ülekanded. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? Toetavad masinate liikuvaid osi ja juhivad masinaelementide liikumist (mis võib olla pöörlev või kulgev) Milleks kasutatakse sidurit masinates? Võllide ja muude komponentide ühendamiseks ja masinate juhtimiseks. Lisaks kaitsevad ülekoormuste eest. Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates
2.5 Ajami liigi varieerimine: Üleminek teisele ajamitüübile tähendab ka teise füüsikalise lahenduspõhimõtte valikut. füüsikalise põhimõtte järgi: hoobülekanne; kiil- ; torsioon- ; ristdeformatsiooni; fluidum; elektromagnetiline konstruktsiooni ülesehituse järgi (hoob- ja kiilülekannete jaoks): ratasülekanne, nukk- ; varras- ; rullumis- ; tõmbe-, survevahend- ; hübriidülekanne. liikumiste ajalise kulgemise järgi: pideva liikumise ülekanded (hammasratas-, hõõrdratas-, rihmülekanne; mittepideva liikumise ülekanded (varras-, nukkmehhanism jõu ülekandmise mooduse järgi: sundliikumise ülekanne (hammasratas-, varrasülekanne); libisemisega ülekanne (rihm-, hõõrdratas-, hüdrodünaamiline ülekanne); lülitatavad ülekanded otstarbe või funktsiooni järgi: ajamid kindla trajektoori saamiseks, näit. sadamakraana kurenokk; ajamid kindla ajalise järjestuse saamiseks (nukkvõll, maltarist); ajamid kindla ülekandesuhte saamiseks (hammasülekanne, rihmülekanne 33
säilitada hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed laagritele ja võllidele, suur kohalik pinge hõõrderataste etteantud tööaja vältel ,vibrokindlus-konstruktsiooni kokkupuutepinnas, piiratud ülekantav võimsus seoses võime töötada ilma lubamatult surveamplituudist ülekuumenemisega. Ülekandearv: u=w1/w2=d/d1(1-sigma) võnkumiste ,kuumakindlus-detaili võime mitte kaotada 27 Rihmülekanne, koostisosad, iseloomustus. märkimisväärselt oma tugevust ja töövõimet kõrgematel ……………………………………. ++ temperatuuridel. Osad: vedav ja vetav rihmratas, lõputu rihm, pingutus ja 6 Mis on kulum ja kulumise intensiivsus? Nende ohutusseadmed . Liikumine kantakse üle rihma ja ratta vaheliste sõltuvus ajast
3) Infraheli heli sagedusega alla 20 Hz; 4) Ultraheli heli sagedusega üle 20 kHz 5) Helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus, ühik Pa 6) Helirõhutase (müratase) suhteline helirõhk, määratakse detsibellidel, (dB) kuulmist kahjustav alates 80 dB. 43. Müra vähendamise teed 1) Uute töövahendite ja töökohtade planeerimisel ette mõelda 2) Müra tuleb vähendada selle tekkekohas 3) Vahetada masinad välja, kasutada teisi tehnoloogiaid N. rihmülekanne, pneumaatika 4) Kõrvade kaitsmine (kõrvaklapid) 44. Vibratsiooni vältimine kasutada amortisaatoreid, vähendada vibratsiooni selle tekkekohas, kasutada teisi tehnoloogiad, isikukaitsevahendite kasutamine 45. Valgustuse põhilised mõisted - Valgustugevus ( lux ), Lumen (lm), Heledus - valguse kogus, m. peegeldub pindadelt ja nägemisväljas olevatelt objektidelt silmadesse tagasi- mõõteühik on candela per m2 (cd/m2 ). Eristatakse: orienteerumisvalgustust,
Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. (sorry ma siiski ei õpi seda asja ja olen suht sooda!) Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil, võimalik pöörlemiskiiruse sujuv muutumine - rihmülekanne) ja hambumisega (kantakse hambumise abil kettülekanne, hammasülekanne) ülekanded. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? Toetavad masinate liikuvaid osi ja juhivad masinaelementide liikumist (mis võib olla pöörlev või kulgev) Milleks kasutatakse sidurit masinates? Võllide ja muude komponentide ühendamiseks ja masinate juhtimiseks. Lisaks kaitsevad ülekoormuste eest. Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates?
teineteise vastu surutud jõuga Fk. Iseloomustus: + 1.Lihtne konstruktsioon ja hooldus.2.Müratu töö.3.Sobiv kasutamiseks variaatoris.1.Suur koormus laagritele ja võllidele.2.Suured kohalikud pinged hõõrderataste kokkupuutepinnas.3.Piiratud ülekantav võimsus seoses ülekuumenemise ohuga.4.Libisemine ja sellest tulenev ülekandearvu ebastabiilsus.Ülekandearv U=w1/w2=d2/(d1*(1- )), - libisemistegur Skeem: Ft-ringjõud. Fk-rattaid kokku suruv jõud. 27.Rihmülekanne,koostisosad,iseloomustus. Osad: vedav ja veetav rihmratas, lõputu rihm, pingutus- ja ohutusseadmed. Liikumine kantakse üle rihma ja rattavaheliste hõõrdejõududega.Iseloomustus: + 1.Lihtne ja töökindel.3.Müratu töö.4.Võimalik suur rataste vahe(kuni 15m).5.Ühe vedava rattaga saab käivitada mitu veetavat. 1.Ülekandearv sõltub koormusest.2.Suured gabariidid.3.Väikene rihma ressurss.4.Rihma pingutusjõud koormab laagreid ja võlle
Seejuures võib nii kruvil kui mutril olla kas üks eesnimetatud liikumistest või siis mõlemad üheaegselt. Keermesülekande eelisteks on: · Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus, · konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus, · võime taluda suuri koormusi, · võimalik saada täpseid paigutusi. Keermesülekande puudusteks on: · Suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri. 5.6 Rihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Rihmülekande eelised
Mis on tigu käikude arv? Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). Rihmülekande rihmade ristlõike kujud. lamerihmülekanded kiilrihmülekanded ümarrihmülekanded Kõige rohkem kasutatakse lame-(võllide suure vahekauguse korral - kuni 15m) ja kiilrihmu(rööpsete võllide ja väikesmate vahemaade korral). Rihmülekande elemendid ja iseloomustus. Enamasti koosneb rihmülekanne kahest rihmarattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. Vedavalt rattalt rihmale ja rihmalt veatavale rattale kantakse liikumine üle hõõrdumise abil. Läbilibisemise vältimiseks tuleb rihmale anda piisav eelpingutus. Rihmaväike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kasutada võllide igasuguse asetuse juures. Eelistena võib veel nimetada ülekande lihtsust ja töökindlust, järskude koormuse muutuste sumbuvust rihma elastsuse tõttu ja müratut tööd.
freespingid: Üldotstarbelistel freespinkidel saab töödelda mitmesuguse kujuga toorikute erinevaid pindu. Erifreespingid on ette nähtud vaid kindla tööoperatsiooni täitmiseks, nagu hammasratta hammaste, puuri spiraalsoonte, võlli nuutide vms. freesimiseks. Spindli asendi järgi eristatakse horisontaal ja vertikaalfreespinke. Freespingi alus on õõnsa kasti kujuline.Selles paikneb elektriline käivitus ja valgustussüsteem. Korpuses paiknevad elektrimootor, rihmülekanne ja kiiruskast. Korpuse esiküljel paiknevat kiilprofiiliga juhtpinda mööda liigub konsool, mille käigukruvi toetub alusel olevasse sambasse. Konsooli ülaosas kaldprofiiliga juhtpinnad ristkelgule, mida saab vastava käigukruvi abil korpuse suhtes nihutada. Ristkelgu juhtpindadel on võimalik korpusega paralleelselt liigutada ka freespingi töölauda . Töölaud on ette nähtud freesitava tooriku kinnitamiseks masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil.
See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). 62. Rihmülekande rihmade ristlõike kujud. lamerihmülekanded [lk 317 joonis 265 b] kiilrihmülekanded c ümarrihmülekanded d Kõige rohkem kasutatakse lame-(võllide suure vahekauguse korral - kuni 15m) ja kiilrihmu(rööpsete võllide ja väikesmate vahemaade korral). 63. Rihmülekande elemendid ja iseloomustus. Enamasti koosneb rihmülekanne kahest rihmarattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. Vedavalt rattalt rihmale ja rihmalt veatavale rattale kantakse liikumine üle hõõrdumise abil. Läbilibisemise vältimiseks tuleb rihmale anda piisav eelpingutus. Rihmaväike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kasutada võllide igasuguse asetuse juures. Eelistena võib veel nimetada ülekande lihtsust ja
Maksimaalne summaarne pinge leiab aset kohas, telgtasandis. kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale: max=1+p+ts 61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete 62. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. arvutus. Hõõrdeülekannete töös kasutatakse hõõrdejõudu, mis tekitatakse kahe sileda Rihmülekanne koosneb vedavast ja veetavast veetav rihmrattas (veetavatest) hõõrdratta (vedava ja veetava) omavahelise kokkusurumisega. Hõõrdeülekanded on rihmarattast, neid ühendavast rihmast, rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. kas püsiva või muudetava ülekandesuhtega. Muutuva ülekandesuhtega Liikumine kantakse üle rihma ja ratastevahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdeülekandeid nimetatakse variaatoriteks. Hõõrdeülekandeid kasutatakse laias
hooldusvabad; võime läbi libisemisega kaitsta end ülekoormuse eest, võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparalleelseid võlle. Puudused: suured gabariidid, suur võllide ja laagrite koormus, pidev ca 2% suurune libisemine rattail( v.a. hammasrihmad), tundlikkus töökeskkonna suhtes, staatilise elektri teke võimalus ja sellega seotud ohud. Rihmülekandega on võimalik üle kanda liikumist, kui võllid paiknevad üksteisest eemal. Enamasti koosneb rihmülekanne vaid kahest rihmrattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. 62. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete arvutus. Hammasrihmad. a) tühikäigul ja paigalseisul b) b) peale koormust takistusmomendiga T2 c) laagrireakts F1 tühikäigul 13 Momendi tasakaaluvõrrand d d d d F1 2 = F2 2 + T2 = F2 2 + F 2 2 2 2 2 p F= V p- ülekantav võimsus F-kasulik jõud rihmale d2
- väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), 23 - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
Treipingid Universaaltreipink.Koosneb:säng, esipukk,töövõll,etttenihkekast,lõikurihoidik,lõikurikelk,reistuport,tagapukk,veovõll,veokruvi,pikisuport,h ammaslattmhammasratasülekanne Revolvertreipink,Koosneb:töövõll,reistsupport,lõikurihoidik,revolverpea,pikisuport,revolversuport. Karuselltreipink.Koosneb:sild,revolversuport,revolverpea,ettenihkekast,külgsuport,ettenihkekast,töölau d,säng,sammas,traavers,ettenihkekast,ülemine suport. Automaattreipink.Koosneb:töövõll,rihmülekanne elektrimotoorilt,varbmaterjali etteamde ja kinnitusseade,varbamaterjal,pikisuport,ristsuport,juhtvõll,trumlid,silindernukid,ketasnukk,varbmaterjali etteandekontaktsõrm,varbmaterjali kinnituse kontaktsõrm,pikisupord kontaktsõrm,ristsupordi kangeülekanne Freespingid Horisontaalfreespink.Koosneb:traavers,töölaud,freestorn,konsool,alus,sammas Vertikaalfreespink.Koosneb:SAMMAS,freespea,töövõll,töölaud,tugi,konsool,alus Universaalfreespink Puurpingid Vertikaalpuurpink
liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne – tiguülekanne – kruviülekanne 4 SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN
....................................................................................... 28 4.7. Ülekandemehhanismid ...................................................................................................... 30 4.7.1. Hammasrattaülekanne .................................................................................................... 31 4.7.2. Kruviülekanne ................................................................................................................ 32 4.7.3. Rihmülekanne................................................................................................................. 32 4.7.4. Hammasrihmülekanne .................................................................................................... 33 4.7.5. Tiguülekanne .................................................................................................................. 33 4.7.6. Planetaarülekanne........................................................................................
- keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m /h ), 3 - suure tootlikkusega ( üle 60 m /h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7. Silindrite arvu järgi:
annaabi.ee 
