Haridus- ja Teadusministeerium Reduktori projekt Juhendaja: Sisukord: Elektrimootori valik.........................................................................................................................4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus.............
väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. 5 Veovõllid Veovõllid on ettenähtud pöördemomendi edasikandmiseks diferentsiaalilt veoratastele. 6 Veosildade tehnohooldus Veosilla tehnohooldusel tavaliselt tehakse väliseid kontrollimistöid, lisatakse või vahetatakse vastav õli. Veosilla mehhanismide defektsed tunnused on suur müra, mida põhjustavad murdunud, vigased või kulunud hambad ja väär hambumine. Veosildade remondi puhul kontrollitakse koonushammasrataste hambumist, reguleeritakse koonusrull-laagrite lõtkusid. Kulunud hammasrattad asendatakse uutega ainult paariviisi. 7 Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine Alguses võtsime ristipidi ükshaaval käigukastilt poldid lahti. Võtsime käigukasti kaane pealt ära ning vaatasime, kuidas 5-käigu käigukasti hammasrattad asetsevad. Arvutasime iga hammasratta hammaste arvu ning selle järgi tegime arvutusi
tinglikkusega, sest ülekanne ei toimu mitte hõõrdejõududega vaid hambumisega. Niisugune rihm ei vaja suurt eelpinget, töötab libisemata ja müratult. Rihmad on kas valatud (pikkusega kuni 800 mm) või koostatud (metalltrossidega polüuretaan). Hambaid valmis tatakse kas trapets- või p o o l ü m a r a k u j u g a . Poolümar profiil tagab paremat pingejagunemist rihmas, samade mõõtmete puhul kannab üle 40% suuremat jõudu ja hambumine on sujuvam. Rihmale lubatav kiirus sõltub sammust (kuni 80 m/s väikeste ja kuni 40 m/s suurte sammude korral), lubatav töötemperatuur kuni +80 °C. Massiliselt kasutusel näiteks sisepõlemismootorite jaotusvõlli käivitamiseks; rihmad kas ühe- või kahepoolse hammastusega. 4. RIHMARATTAD Sõltumata rihma tüübist, koosnevad rihmarattad üldjuhul rihma (rihmu) kandvast pöiast,
· vale määrimise korral võib adhesioonkulumine edasiareneda sööbeks (scuffing galling); · tagajärjeks on hambaprofiilide kuju muutus koos hambumise lõtku suurenemisega, sellega kaasnevad: - väljundratta pöörlemise ebaühtlus; - löökkoormuste teke; - müra ja vibratsiooni suurenemine; 4. Hammasratta VÕNKUMINE: · liiga väikese jäikusega hambumine võib hakata võnkuma suurte elastsete deformatsioonide tõttu; · tagajärgedeks on: - suurenenud müra ja vibrtasioon; - väljundratta pöörlemise ebaühtlus; 5. Hamba murdumine hetkelise ülekoormuse tõttu; 6. Hamba pinna plastsed deformatsioonid ülekoormuse tõttu; 7. Pindkarastatud hamba pinnakihi eraldumine väsimuse tõttu; 8. Väheliikuva hambumise fretting-kulumine
jaotusringjoont veeredes sellel libisemata. Ratta jaotusringjoon on seega pinkhambumise algringjoon ja töökontuuri jaotussirge - algsirge. Seega nimetatakse hammasratta jaotusringjooneks seda ringjoont, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga. Lõigatava ratta hammaste jaotusringpaksus s ja hambavahe jaotusringlaius e on võrdsed: s = e = 0,5 p = 0,5m . Kui koostada säärastest ratastest tihe, külglõtkuta hambumine (kõik geomeetriaarvutused tehakse, eeldades külglõtkuta hambumist), puutuvad jaotusringjooned teineteist hambumispooluses, jäädes algringjoonteks ka rataste hambumises (vt. joon. 48). Telgedevaheline jaotuskaugus a = 0,5m( z1 + z2 ) . Hambumisnurk = . Kui lõikeriista jaotussirget ei viida lõikamise lõppjärgus lõigatava ratta jaotusringjoone puutujaks (joon. 47.b, 49.a), vaid jäetakse sellest eemale, kaugusel x.m, saadakse
hammasrihmüle-kanded). Hammasülekanne on tänu headele tehnilistele näitajaile (vt.tbl. 1), suurele töökindlusele, kompaktsusele ja universaalsusele levinuim ülekandetüüp. Puudusteks võib lugeda suhteliselt keerukat valmistamise tehnoloogiat ja suurtel töökiirustel tekkivat müra. Liigitatakse rataste pöörlemistelgede asendi järgi. Tiguülekanne Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Headeks omadusteks on sujuv löökideta hambumine väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus (soodus käsivintside käitamisel). Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamiketist (vt. joonis). Suurim tsentrite vahe on 8 m. Kasutatakse võimsustel kuni 100 kW, ringkiirustel kuni 15 m/s ja ülekandeteguriga u 8.
3. suuremad- ZF Servolectric. Mis paigaldatakse rooli üksikute seadiste külge. El. võimuga rooliehitus 1 roolisammas 2. elektrovõimendi tiguülekandega ja juhtplokiga 3. vahevõll 4. hammaslatt mechanism 5. torsiooni jälgiv andur 6. juhtplokk 7 . elektroülekanne- mehaanilisest keermest ,hammaslatist ja kuulmutrist. Hammaslati ehitus on muutuva ülekandega. ZF tüüpi latid on null asendis kolmnurk kujulised hambad ja otstes trapets kujulised. Hammasratta hambumine muutub liitepinnas, milletõttu muutub ka ülekande suhe. 4x4 vedu ja 4 ratta pööramine. MAZDA! Auto juhitavuse parandamiseks on dziipidel võetud kasutusele 4 ratta pööramine- El. Juhitav,kiirusest ja pöörde nurgast sõltuv. 4 ratta pööramine toimub: 1 kiirusel alla 35km/h, pöörduvad tagarattad vastas suunas esiratasele. Saadakse väike pöörderaadius ja hea manööverdus. 2 kiirusel 35km/h ja üle tagarattaid ei pöörata ja auto pöörab nagu esiratta
4. Paeülekanne ja differentsiaal Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja rataste veojõu suurendamine. Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet. Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Selline vajadus tekib auto
üles või alla . Need liikuvad kambrid transpordivadki keskkonda. Imipool tekib seal ,kus hambumise koht nihkub eemale , vastaspoolel tekib survepool. klassifikatsioon Kruvi keerme profiili järgi: -globoid profiil, -evolvent profiil , tsükloid profiil ( annab hermeetilise pumba ). Imemise suuna järgi. ühepoolse imemisega , kahepoolse imemisega. Pöörlemise suuna järgi : Reverseritavad, Mittereverseeritavad. Tiheduse järgi . hermeetilise profiiliga hambumine ( tsükloidtigu ). Mittehermeetilise hambumisega ( trapetskruvi ). Konstruktsioon : Mittereverseeritavad pumbad on varustatud ülelaskeklappidega . Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit. Kruvipumba töötamisel tekkiv teljeline jõud on küllalt suur ,siis selle VESIRÕNGASPUMP VESIRÕNGASPUMP Vesirõngaspump on laialdaselt kasutatav vaakumpump.
Üldiseloomustus ja arvutus. Jõud ülekandes. Vastuvõetava koormuse järgi: radiaallaagrid, radiial-tugilaagrid, tugilaagrid. c) Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Koosnevad vedavast Veereteede ridade arvu järgi: üherealised, kaherealised, neljarealised. d) Seaduvuse 1...4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast. Headeks omadusteks on sujuv, järgi: seaduvad, mitteseaduvad. löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1
hammastevaheline jõud jaguneb kontaktjoonel ühtlaselt, hammaste kontakti minek toimub sujuvalt, so. Löögita. Nominaalset koormust suurendatakse, korrutades seda koormusteguriga k>1. Kontrollitakse ka hammaste paindeväsimust. 60. Tiguülekanded. Üldiseloomustus. Tiguülekannete arvutus. Jõud ülekandes. Kasut. liikumise ülekandmiseks kiivas telgede korral. Koosnevad vedelast 1..4 käigulisest teost ja veetavast tiguratast . Headeks omaduseks on sujuv löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideva tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav väsimus. Tiguülekandeid arvutatakse kontakt- ja paindetugevusele- kontakttugevusele arvutamisel lähtutakse Hertzi teooriast, paindekontrollil aga vaadeldakse tiguratta hammaste kui tipus koondatud jõuga koormatud konsooli. Jõud jaguneb 3 komponendiks: teoratta ringjõud, tea
kas kettilukk või vastava abinõuabil mõni keti tihvt, ja vana keti abil uus kett sisse vedada. Ja tavaliselt uueketiga kaasasolev uus lukk kokku neetida. 73.juhtrataste kokkujooksu kontroll ja reguleerimine tavaliselt kokkujooksu reguleeritakse sillastendis näidud peavad olema tehasepoolt antud nõuetele kokkujooksu reguleeritaakse roolivarraste pikemaks ja lühemaks keeramise abil. 74.peaülekande hammasrataste reguleerimine peaülekande regul. juureson tähtis saavutada õige hambumine. Tavaliselt on antud teoratta kõrguse mõõdud juba tehasepoolt. Reguleerimine käib erinevat paksuste seibide abil ja kõrgust mõõdetakse mikromeetriga.laagrite otsas olevate suurte regul. mutrite abil saab reguleerida teo ja taldriku vahelist lõtku.Õiget hambumist saab kontrollida värviga . 75.mootor käivitab raskelt peale lühikest seismist ülekuumenemine, madal bensiini surve, viga karburaatori ujuki nõelas (liiga rikas
Püsikiirusliigenditega veovõll 4.5 Veosildade tehnohooldus Veosilla tehnohooldusel tehakse regulaarselt väliseid kontrollimistöid, lisatakse või vahetatakse vastav õli vastavalt määrimiskaardile, Kõiki töid tehakse tehnohoolduse nõuete kohaselt. Veosildade remondi puhul. kontrollitakse koonushammasrataste hambumist, reguleeritakse koonusrull-laagrite lõtkusid. Veosilla mehhanismide korratuste tunnused on suur müra, mida põhjustavad murdunud, vigased või kulunud hambad ja väär hambumine. Koonushammasrattad töötavad normaalselt, kui mõlema hammasratta algkoonuste tipud ühtivad geomeetriliste võllitelgede ristumiskohaga. Et hammasrattaid on raske täpselt valmistada, valitakse nad tehases enne koostamist ja reguleerimist paaridesse. Kulunud hammasrattad asendatakse uutega ainult paariviisi. Auto remondi käigus kontrollitakse veetava võlli koonusrull-laagrite. lõtku ja hammaste liibumist nende kontaktjälje järgi. Mõlemad tööd tehakse üheaegselt
· Kommutaatori klemmide lühis · Mähise lühis · Laagrite kulumine · Juhtmete ühendus halb · Kulunud harjad · Nõrgad harjavedrud · Must kommutaator · Tõmberelee kontaktide kulumine. c. Tõmberelee ankur ei püsi lülitatud asendis · Vigane või laadimata aku · Vigane hoidemähis · Lülitusrelee vale reguleering · Käiviti ei pööra väntvõlli · Vabakäigusiduri rike · Hammasratta puudulik hambumine · Sidurdusmehhanismi vale reguleering · Nõrk vedru · Käiviti on lahti. d. Käiviti ei lahutu · Kulunud käiviti puksid (laagrid) · Vabakäigusiduri rike · Sidurimehhanismi rike · Nõrk tagastusvedru · Kontaktide kokkukeevitumine · Viga süütelukus. 2.Käiviti hooldamine a. Käiviti reguleerimine Koostatud käivititel seatakse õigeks hammasratta algasend ja tingimata ka lülitusasend, mille
Veosildade tehnohooldus Veosilla tehnohooldusel tehakse regulaarselt väliseid kontrollimistöid, lisatakse või vahetatakse vastav õli vastavalt määrimiskaardile, Kõiki töid tehakse tehnohoolduse nõuete kohaselt. Veosildade remondi puhul. kontrollitakse koonushammasrataste hambumist, reguleeritakse koonusrull-laagrite lõtkusid. Veosilla mehhanismide korratuste tunnused on suur müra, mida põhjustavad murdunud, vigased või kulunud hambad ja väär hambumine. Koonushammasrattad töötavad normaalselt, kui mõlema hammasratta algkoonuste tipud ühtivad geomeetriliste võllitelgede ristumiskohaga. Et hammasrattaid on raske täpselt valmistada, valitakse nad tehases enne koostamist ja reguleerimist paaridesse. Kulunud hammasrattad asendatakse uutega ainult paariviisi. Auto remondi käigus kontrollitakse veetava võlli koonusrull-laagrite. lõtku ja hammaste liibumist nende kontaktjälje järgi. Mõlemad tööd tehakse üheaegselt. Kui
8. Jõudude ja pingete jaotus hambas. 105 18. TIGUÜLEKANDED INCLUDEPICTURE "http://static.howstuffworks.com/gif/gear-worm.jpg" Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. * MERGEFORMATINET Koosnevad vedavast 1…4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast. Headeks omadusteks on sujuv, löökideta 1 hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideval töörežiimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. 2 18.1. Tiguülekannete geomeetria. Sele 18.1. Tigupaar. Teo algpinna kuju järgi eristatakse silinder- ja globoidtigu-
Imipool tekib seal ,kus hambumise koht nihkub eemale , vastaspoolel tekib survepool. Klassifikatsioon: Rootorite arvu järgi: - ühe kruviga , - kahe kruviga - kolme kruviga , - viie kruviga. Kruvi keerme profiili järgi: -globoid profiil, -evolvent profiil , - tsükloid profiil ( annab hermeetilise pumba ). Imemise suuna järgi. - ühepoolse imemisega , - kahepoolse imemisega. Pöörlemise suuna järgi : - Reverseritavad, - Mittereverseeritavad. Tiheduse järgi . - hermeetilise profiiliga hambumine ( tsükloidtigu ). - Mittehermeetilise hambumisega ( trapetskruvi ). Konstruktsioon : Kruvid on valmistatud terasest . Kered valmistatakse tavaliselt malmist. Sisehülsid ehk staatorhülsid võidakse valmistada pronksist, malmist või terasest. Mittereverseeritavad pumbad on varustatud ülelaskeklappidega . Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit.
annaabi.ee 
