Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Füüsika Sander Kukk REAKTIIVLIIKUMINE Referaat Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin enda refereeritavaks teemaks reaktiivliikumise, sest antud teema on huvitav ning nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane, ning on olemas ka isiklik huvi uurida reaktiivmootoreid, nende ehitust ja reaktiivliikumisega seonduvat. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv gaasi- või vedelikujuga, mis avaldub vastumõjuna ehk reaktiivjõuna. Kui eemale lendava joa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide...
Normaalseks arenguks peaks olema mulla niiskusesisaldus 70-80% mulla väliveemahutavusest. Sõstra saagikust mõjutavateks kriitilisteks perioodideks niiskusevajaduse suhtes on intensiivne võrsete kasvu ja viljahakatiste arengu periood (juunis) ning õiealgmete tekkimise periood (augustis ja sepembri esimesel poolel. Kastmisnorm on 400-500 m3/ha. Kultiveerimine Alustatatakse kevadel, suvel tehakse seda 3-5 korda vastavalt vajadusele. Haritakse 5-10 cm sügavuselt. Kui reavahed hoitakse murukamaras, siis sobivad murutaimed on valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein jt. Reavahet niidetakse suve jooksul 3-4 korda. Rohukamara eelised: Vihmasel perioodil viljad ei määrdu Masinkorjel kannab murukamar masinaid paremini kui mullapinnas Käsitsi korjel on murukamarall parem liikuda kui mullal Mulla struktuur säilib Puudused: Konkurents mullaniiskuse ja toitainete pärast rohukamara taimestiku ja sõstrapõõsaste vahel
• Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Varasematel katsetes on täheldatud, et mineraalväetised suurendavad maasika askorbiinhappe-sisaldust kilemultšil kasvatades aga põhumultš vähendab • Lämmastiku tarve väike • Ilma multšita - pigem anda väetis kahes jaos (saagi kvaliteedi langus kevadel) Istanduse hooldamine 1 Umbrohutõrje ja võsundite eemaldamine: •Ilma kileta istandikus hoitakse reavahed umbrohu vabad kultiveerimisega, suve jooksul 3-4 korda. •Kultivaator koos ketaste või lõikuritega sobib ka võsundite lõikamiseks. Ridades hävitatakse umbrohud kõplamisega. •Noores maasikaistandikus ei ole soovitav kasutada herbitsiide. Rotary Cultivator // NCK-06 AC http://www.hevo.ee/et/kultivaator Istanduse hooldamine 1 Umbrohutõrje istandikus ja võsundite eemaldamine:
pealkiri, paremale dokumendis olev sõnade arv. Jalusesse keskele tänane kuupäev Paigutada leheveerised : vasak 3cm, parem 2,5 cm, all 2,7, üleval 2.5 Lisada teemakohane vesipilt teksti taha Kolmas lõik lisada kolme veergu ja veergude vahele lisada vahejoon Täpploendi asemel tekitada numberloen Pealkiri kujundada järgmiselt: Suurtähtkiri, Times New Roman, 14 pt. Alapealkiri Arial, 12 pt Lõikude vahed 12 pt Teksti suurus 12 pt Teksti reavahed 1.5 pt 17.11.2015
Väetamine maheviljeluses • Kodusõnnik • Väetised: Monterra, Biolan, Algomine Öko • Kevadel anda kasvu ergutamiseks lehe kaudu Allgrow’, Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust • Ca puuduse korral puutuhk või lubi 6 Taimekaitsetöödmehaaniline ja keemiline • Ennetav tõrje on esmatähtis • Reavahed herbitsiidiga • Sõstraklaastiiva ja sõstranõvakoi puhul tuleb kahjustatud oksad ära lõigata • Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid • Kõplamine või herbitsiidi kasutamine 7 Saagi koristus • Töömahukas • Aeg: mustjuuli 23 nädal, punasel juuli 3 nädal • Piiratud ajaperioodiga (10...20 päeva)
12 punkti 3. Võõrkeelsed sõnad tekstis NÕUDED KUIDAS TEEN kaldkirja 4. Veerised NÕUDED KUIDAS TEEN a) Küljendus-lehe häälestus Vasak: 4 cm b) Klõpsan vahelehel veerised Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD Taandridu ei tohi olla 7. Reavahed NÕUDED KUIDAS TEEN a) Märgistan teksti b) Valin avaleht-lõik 1,5 rida c) Väljalt reasamm valin 1,5 8. Pealkirjad Esimese taseme pealkiri NÕUDED KUIDAS TEEN Algab alati uuelt lehelt Kui pealkiri ei usu lehe ülaääres, siis teeme klõpsu pealkirja ees ja vajutan klahvi CTRL+ENTER
Teksti seade, võimalik muuta kirja suurust, stiili, värvi jne. Samuti määrata allajoonimise stiili ja joone värvust. Kõik teksti paigutuse kohta käiv, reavahed, lõikude vahed, esireataane, terve lõigu taane. Nummerduse kujundamine, vajalik näiteks 1.1 alamloetelu saamiseks, samuti numbri või täpi värvimiseks või ka loetelu seadistamiseks. Lõigu raamimine ja lõigu tausta värvimine, seaded võib kehtima panna ka kogu dokumendile, siit ei
Valge sõstar Jüterbogi Valge Karusmari Hinnonmäen Keltainen Malahit (suur põõsas) Russki Rae I 5. Istandiku rajamine Sobiv eelvili põldhein. Maa ettevalmistamine sarnane maasikaga. Varuväetised (sõnnik 80-100 t/ha; PK hapendit 80-100 kg/ha mõlemat). Istikud 1-2 aastased 3 oksaga. Istutusaeg oktoober. Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš
Selle lõigu teisaldan 4nda punkti esimeseks lõiguks. Selle lõigu teisaldan 4nda punkti esimeseks lõiguks. Selle lõigu teisaldan 4nda punkti esimeseks lõiguks Seda lauset kopeerin siiasamasse veel 2 korda (kokku on selles lõigus 3 lauset). Seda lauset kopeerin siiasamasse veel 2 korda (kokku on selles lõigus 3 lauset). Seda lauset kopeerin siiasamasse veel 2 korda (kokku on selles lõigus 3 lauset). Selle lõigu 2 viimast lauset kustutan ära. 5. Reavahed ja joondamine (16, vasakul, allajoonitud kaldkiri) Selles lõigus kasutan 1,5 kordset reavahet ja tekst on joondatud mõlemast äärest. Selles lõigus kasutan 1,5 kordset reavahet ja tekst on joondatud mõlemast äärest. Selles lõigus kasutan 1,5 kordset reavahet ja tekst on joondatud mõlemast äärest. Selles lõigus kasutan 1,5 kordset reavahet ja tekst on joondatud mõlemast äärest. Selles lõigus kasutan 1,5 kordset reavahet ja tekst on joondatud mõlemast äärest.
lisajuured, mis aitavad kaasa toiainete omastamisele. KASTMINE, VÄETAMINE, KOBESTAMINE Hooldustööd seisnevad kuiva ja palava ilmaga kastmises ning 2-3 väetamises suve jooksul mineraal- ja orgaaniliste väetistega, pärast neid töid aga kobestatakse maapinda. Esimene väetamine toimub 2. pärislehe faasis, teine 4. lehe ja kolmas väetamine väätide moodustamise faasis. Mineraalväetised antakse ümber taime 8-10 cm sügavusele. Kuni reavahed pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4 kultiveerimist, aga niisutatavatel põldudel kultiveerida peale iga niisutamist. https://www.youtube.com/watch?v=CWzkU_ueHCE – Freesimine, väetise pritsimine taimedele. https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje VÄETUSPLAAN Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg.
Aseta logo päise keskele. 4. Lisa leheküljenumbrid järgnevatele lehtedele üles keskele, nii et seda poleks esilehel näha. Selleks vajuta Ctrl+Enter, mis teeb lehevahetuse. Mine teisele lehele ja tee topeltklõps päisesse ja lisa sinna keskele lehekülje number. Selleks vali Insert, vajuta sealt Page Number, Top of Page ja vali Plain Number 2. Seejärel mine tagasi tekstialasse ja kustuta lehevahetus, niiet näha jääks vaid esimene leht. 5. Sea paika kirja suurus ja reavahed. Vali Home tööriistaribalt normaalstiil ja tee paremklõps, vali sealt Modify. Pane stiilile kirjafont Times New Roman suurusega 12 ja reavahe 1,5. 6. Järgmisena vajuta Office nupu peale, vali allpool olev Word Options. Vali vasakust äärest Popular ja tee linnuke kasti Show Developer tab in the Ribbon. Seejärel vali tööriista ribalt Developer ja vali sealt Legacy Tools, et lisada mallile uus väli. Legacy Toolsi alt vali Legacy Formsi esimene valik, kus on pilt ,,ab|".
küsimuse1 ja 3) võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuma kuusk on vastuvõtlik hiliskülmadele, kasvatatakse kuuske kase turbe all. Võib rajada männi kuuse segakultuure seaduga 1x1,5m, istutades iga 2 männirea järel kuuske. Alla 30 cm turbaga kruusasel pinnasel hästi kuivendatud soos võib kasvatada euroopa, kuriili, jaapani lehist segus hariliku kuusega- 1rida lehist, 1 rida kuuske. Kuuskedel taimede vahe 1,5m ning lehisel 3m, reavahed 2m. Rohtumata üle 50 cm turbakihiga jääksoodes, kus maapinda ette ei valmistata külvatakse mändi 1-1,2x 1-1,2m, igale külvikohale ca 15 seemet.
· Ressursid · Juhtimine · Finantseerimine · Tagatised (laenu võtmisel peab olema omakapital) · Riskitegurid · Lisad KUIDAS KIRJUTADA ÄRIPLAANI · Kirjutage lühikesi lauseid · Õigekiri! (oleks- ei ole sõna mis tuleks kirjutada) MINA VORMI EI KASUTA! · Vältige tehnilist keelt · Tekst olgu selge ja loogiline · Märkige ära tähtsad osad (rõhutatud kiri) · Reavahed, lõigud · Esmalt kirjutage kõige tähtsam · Illustreerige teksti graafikud, skeemid, toote pildid jms. ÄRIPLAANI PÕHIPRINTSIIBID · Äriplaanid võivad üksteisest suuresti erineda nii ülesehituselt kui sisu poolest, sõltub ideedest · Napisõnaline ja olulisele keskenduv- täiuslik ja samas kergesti loetav ning mõistetav
Liigne niiskus katteloori all ei soodusta kaunade arengust Põlduba 1-aastane Külmakindel Mulla suhtes nõudlik Seemned külva maha Reavahed kobestada Saak valmib ebaühtlaselt Liblikõieline Noored tõusmed taluvad Viljakas, neutraalne liivsavi esimesel võimalusel Rohimine Esimesena valmivad Sügavale tungiv juurestik kuni -5°C ja saviliiv mullad Taime vahe 10-15cm Suve keskel oa-lehetäi alumised kaunad
-puhtimine - nende töötlemine mehaaniliselt,bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks -umbrohuõrje -putukamürk 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Külviaeg ja külvi järjekord Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad -Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 Esimeses järjekorras tuleb külvata: Teises järjekorras: 1. suvinisu 1. Hiline oder 2. varajane oder 2.keskvalmiv oder 3. kaer Muud asjad nagu taliteraviljal 21
tahenemist , Pealtväetamine Varakevadel Fungitsiid- Folicur EW 250 1l/ha 3. Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnete puhtimine 15-1 päev enne külvi 4.Külvitööd Seemnete külvamine põllule 500...550 tera ruutmeetrile, septermbri algul, kitsarealine külv, 7...8,5 cm reavahed, külvisügavus 2,5...3cm 5. Kasvuaegsed hooldustööd Äestamine Vahetult enne teravilja tärkamist Vagude ajamine Sügisel Pealtväetamine Kevadel, lämmastikuga 6. Koristamine Koristamine kombainiga Aeg sõltuvalt ilmaolust, augusti keskpaik või lõpp. 7. Koristusjärgne töötlemine
Peale selle haigestuvad nad vähem haigustesse ja kahjuritesse kui need taimed mis on külvatud kevadel. MULLA ETTEVALISTAMINE: talvealuseks külviks valitakse tuulevaikne hästi valgustatud kasvukoht. Soovitav oleks et pinnas on kerge oma struktuurilt (kerge liivakas ja kobe). Väetistest soovitatakse anda komposti (5-10 kg/m2-le). Kui pinnas on kuiv tuleb teda tugevalt kasta ja tihendada. Peenrad tehakse 1,2- 1,6 meetri laiused,reavahed 30-40 sm see tagab külvide hooldamise aga kevadel on kerge peale asetada kaitsetunnelid. SEEMNETE KÜLV: Seemned külvatakse arvestusega, et nad jõuaksid paisuda kuid ei jõuaks idaneda: oktoobri lõpus-novembri keskpaigas. Talve alla külvi korral peab külvinorm olema 20-30% suurem, porgandil umbes 6-8 g/m2-le, redisel 20-30 g/m2, salatil ja pastinaagil 5-9 g/m2, tillil 40-70 g/m2, spinatil 60-80 g/m2, sibulaseemnel 10-15 g/m2, petersellil 10-12 g/m2.
sõnadega, alates 11 kasutatakse numbreid; 8. Võõrsõnad; 9. Kirja- ja trükivigade vältimiseks tuleb oma tööd korduvalt üle lugeda või lasta seda kellelgi teisel keha. TÖÖ VORMISTAMINE Uurimustööd peavad olema tehtud arvutikirjas. Reeglid: Teksti trükitakse A4 lehele ühele poole; Lehekülje servad jäätakse vabaks; Servad jäätakse tühjaks; Töö trükitakse kirjatüübis TimesNewRoman, kirjasuuruses 12 ja reavahed 1,5; Arvutitrükis ei ole taandrida, lõigud eraldatakse tühja reaga; Pärast kirjavahemärke on tühik, enne aga mitte; Töö põhiosad ja uued peatükid algavad uuelt lehelt; Tekst peab olema täisjoonduses; Kõik töö leheküljed peavad olema nummerdatud (ühtses stiilis ja tavaliselt alla keskele); Töö tiitellehel lehekülje numbrit ei ole; Töö põhiosa pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega rasvases kirjas;
kg/ha. Suviteraviljade külvi järjekord Esimeses järjekorras tuleb külvata: 1. suvinisu 2. varajane oder 3. kaer Teises järjekorras tuleb külvata: 1. hilised odrad 2. keskvalmivad odrad Varajasi külve rüüstavad kahjurid vähem. Liiga varasel külvil kahjustavad öökülmad tõusmeid. Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeglaselt ning nende hukkumise oht on suur.Parim aeg külviks on mai esimene nädal Suviteraviljade külv Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm (saak langeb sügavama külvi puhul) oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 (suvinisu - 400...500; oder - 300...400; kaer -300...350), kogus 200 - 250 kg/ha Puhtimine: puhised stimuleerivad juure arengut, kaitsevad taime 4 - 8 nädalat peale külvi. Enamsaagid puhtimisel10 - 15% 21
(kuusk). · Kohrutuse ohu korral kasutada suuremõõtmelist istutusmaterjali ja maapind ette valmistada küngastena vms. · Taimlas sügisel kohrutuse vältimiseks mitte maapinda enam kobestada. · Taimlas kasutada peenrakatteid, suitsukatet. · Taimla kallak ei tohiks olla itta või lõunasse. · Külmaõrnad liigid külvata sellisel ajal, et nad tärkaksid peale öökülmade ohu möödumist. · Kohrutatud taimede reavahed katta koheva mulla või liivaga, et juured jääksid kaetuks. · Hiliskülmakahjustatud taimi pritsida varahommikul külma veega. Kuumakahjustuste vältimiseks: · Kuivadel aladel teha raie kitsaste lankidena. · Põuaohu korral raiesuund põhjast lõunasse. · Külvile eelistada istutust. Külvi paratamatuse korral teha see võimalikult vara. · Taimlas on oluline maapinna kobestamine, see aitab säilitada mullaniiskust (ka metsakultuuris).
(kuusk). · Kohrutuse ohu korral kasutada suuremõõtmelist istutusmaterjali ja maapind ette valmistada küngastena vms. · Taimlas sügisel kohrutuse vältimiseks mitte maapinda enam kobestada. · Taimlas kasutada peenrakatteid, suitsukatet. · Taimla kallak ei tohiks olla itta või lõunasse. · Külmaõrnad liigid külvata sellisel ajal, et nad tärkaksid peale öökülmade ohu möödumist. · Kohrutatud taimede reavahed katta koheva mulla või liivaga, et juured jääksid kaetuks. · Hiliskülmakahjustatud taimi pritsida varahommikul külma veega. Kuumakahjustuste vältimiseks: · Kuivadel aladel teha raie kitsaste lankidena. · Põuaohu korral raiesuund põhjast lõunasse. · Külvile eelistada istutust. Külvi paratamatuse korral teha see võimalikult vara. · Taimlas on oluline maapinna kobestamine, see aitab säilitada mullaniiskust (ka metsakultuuris).
keskel, talviseks säilitamiseks juuni lõpul või juuli algul. Külvatakse peenrale või tasasele maale 30 - 40 cm reavahedega. Taimed harvendatakse reas 15 cm-le. Harvendada tuleb 1 - 2 pärislehe faasis. Suvel tuleb rohida, kobestada mulda ja kasta vastavalt vajadusele. tarvitatakse toorsalatina avamaale võib külvata esimesel võimalusel pärast maa tahenemist. Hiljem tehakse 5 - 7 päeva järel korduskülve, et saagiaega pikendada. Reavahed 12 - 15 cm, taimed harvendatakse reas 4 - 5 cm- le. Hooldustöödeks umbrohu hävitamine, mulla tarvitatakse toorsalatites, kastmine ja kobestamine. võileibadel jne külvata kevadel võimalikult vara - seemned maitsetaimena, vajavad idanemisel palju niiskust. Säilitamiseks ravimtaimena, sobib mõeldud till külvata jaanipäeva paiku. püsilillepeenrasse Istikud tuleb meie oludes kasvuhoones või toas
Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt.Reaskülvil on veel palju viise:a)täppiskülv-kõige parem,sest seemned reas ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv-külvile jäetakse tehnorajad c)viirgkülv-osad reavahed on kitsamad ja osa laiemad,köögiviljadel d)ristikülv-seemned jaot ühtlasemalt,halb, et seemnete ristumiskohtadel tuleb neid kahekordselt. e)peenarkülv-taliteraviljade puhul. Haju e laialtkülv:a)radakülvb)lintkülvc)peenarkülv.Laiarealine külv:a)täppiskülv b)peenarkülvc)vagukülv-kartul.Pesitikülv:a)ruutpesiti-pesad on ruudus ja pesade vahekaugused on võrdsed.Hea teha umbrohutõrjet,nt maisb)joonpesiti-pesad on reas,ei pruugi
Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt.Reaskülvil on veel palju viise:a)täppiskülv- kõige parem,sest seemned reas ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv- külvile jäetakse tehnorajad c)viirgkülv-osad reavahed on kitsamad ja osa laiemad,köögiviljadel d)ristikülv-seemned jaot ühtlasemalt,halb, et seemnete ristumiskohtadel tuleb neid kahekordselt. e)peenarkülv-taliteraviljade puhul. Haju e laialtkülv:a)radakülvb)lintkülvc)peenarkülv.Laiarealine külv:a)täppiskülv b)peenarkülvc)vagukülv-kartul.Pesitikülv:a)ruutpesiti-pesad on ruudus ja pesade vahekaugused on võrdsed.Hea teha umbrohutõrjet,nt maisb)joonpesiti-pesad on
● Kerge testida ● Sobib peaaegu igale poole ● Palju töövahendeid Oma formaadid ja piirid. 111. HTTP päring HTTP päring koosneb päringust, päistest ja andmetest. Päised on tekstilised nimi:väärtus paarid , mille lõpetab tühi rida. Andmed saadetakse ainult osade päringute puhul (näiteks POST). Näide: Reavahed on olulised, selge algus ja lõpp. 112. HTTP vastus HTTP vastus koosneb vastusest, päistest ja andmetest (dokumendist). Vastuses sisalduv kood näitab kas päring õnnestus: Järgnevad päised, millest ContentType päis on kohustuslik! 52
peetakse tema (regulaarset) kordumist. Salme, millel puuduvad stroofide tunnused, nimetatakse tiraadideks, vastavaid luuletusi tiraadilisteks. Erinevus pseudostroofist, millel on püsiv värsside arv 5. luuletus ei tarvitse salmideks üldse jaguneda salmideta luule. Stroofide, pseudostroofide ja tiraadide väliste piirisignaalidena võivad toimida: a. tavaliselt suuremad reavahed, nn salmivahed b. taandread c. rühmade graafilise paigutuse kordumine Stroofilised luuletused ja stroofid · distihhon: kaksikvärss, elementaarstroof kahest värsist · tertsett e kolmik seob paaritut värsside arvu: aaa, bbb, ccd, eed, ccd, ffd 23 · katrään on kõige levinum stroof, millega seostuvad erinevad riimiskeemid
olge ettevaatlikud. Juttu mõtlen välja raamatu abiga, “data and computer communications”. Sõnu analoog ja digitaal kasutatakse kolmes kontekstis: andmed(data), signaalid(signals) ja ülekanne( transmission). Analoogandmed on näiteks heli ja video, samuti igasugustest sensoritest tulevad andmed, näiteks temperatuur. Digitaalsete andmete näiteks on tekst, mida ei saa hoida arvutis ilusti, selleks on välja mõeldud ascii kood, igale tähele vastab mingi number. Samuti ka reavahed, tabid ja kirjavahemärgid on oma koodiga. Signaalid: andmed levivad elektriliste signaalidena mööda õhku, vaskjuhet või muud juhti. Digitaalsignaalid on pinge “pulsid” ehk muutused( tõlkige ise, “voltage pulses”) Ülekanne(transmission): analoogsignaalide puhul ei huvita nende sisu kedagi, tähtis on signaali end ülekanne. Pika maa läbimisel väheneb signaali tugevus ja seda on vaja võimendada, kuna võimendid võimendavad ka müra siis liiga suure võimendusega võib
annaabi.ee 
