ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 1 Elektriliini püsiseisundi arvutamine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2014 2 Töö eesmärk Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest 115 110 105
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool LABORATOORNE TÖÖ NR 3 REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMINE Labor mõõdetud: 06.11.2008 Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Tallinn 2008 1. Skeem Mudelskeem 2. Liini parameetrid Liini parameetrid on järgmised: 3. Mõõtetulemused p, MW q, Mvar QK, Mvar U1, kV U, kV P, MW Q, Mvar P, MW Q, Mvar 1 10 5 0 105,57 4,43 0,30 -4,31 10 1 2 10 5 2 106,67 3,33 0,27 -4,41 10 -1 3 10 5 4 107,81 2,19 0,27 -4,47 10 -3 4 10 5 6 108,95 1,05 0,29 -4,48 10 -5
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised: Aktiivkoormus, p1 [MW] 12 Reaktiivkoormus, q1, [Mvar] 6
põhiliste elementide – elektriliinide ja alajaamade − projekteerimise alus- te tundmaõppimine. Kursus koosneb viiest suhteliselt iseseisvast osast. I osa. Sissejuhatus. Käsitletakse mõningaid planeerimise ja projektee- rimise üldküsimusi. II osa. Elektrivõrkude projekteerimine. III osa. Elektriliinide projekteerimise alused. IV osa. Alajaamade projekteerimise alused. V osa. Projekteerimisettevõtete üldine projekteerimise tehnoloogia Kursuse eeldusaineteks on: AES 3045 Elektrivõrgud AEK 3025 Alajaamad AES 3621 Elektrisüsteemi siirdeprotsessid I Väga soovitav on ka järgmiste kursuste kuulamine: AES 3180 Kõrgepingetehnika erikursus AES 3622 Elektrisüsteemi siirdeprotsessid II Kursus on tihedalt seotud ainetega AES3491 Elektrivõrkude arengu planeerimine AES 3640 Elektrijaotustehnika ja on neile täienduseks. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 3 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Sisukord 1Töö eesmärk ja lähteandmed....................................................3 2Töö käik..................................................................................3 2.1Normaalrežiim...........................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Elektriliini püsiseisundi arvutamine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 4 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk ja lähteandmed Töö eesmärgiks on koostada 9 sõlmega elektrivõrk, arvutada selle maksumus. Teisena tuleb seda võrku optimeerida, kusjuures peab võrk vastama kriteeriumile n-1, mille juures peavad pinged normi piiridesse jääma. Kolmanda variandina tuleb luua võrk, kus ei pea kehtima n-1 kriteerium ning mis maksaks võimalikult vähe.
035 %- ni. CO2 edasine tus vib viia maa kliima muutustele. Peale CO2 eraldub veel palju teisi kahjulikke hendeid, niteks SO2 (vveldioksiid), mis kutsuvad esile happevihmasid ja veekogude happeliseks muutumist. hku eraldub tohutult soojusenergiat, mis samuti viib maa atmosfri soojenemisele. Eelnevast tuleneb, et energiavarustuse phiprobleemiks on energia kokkuhoid. Energia kokkuhoid saavutatakse eelkige elektrienergia kadude vhendamisega. Philiseks kadude vhendamise mooduseks on reaktiivenergia kompenseerimine, kasutades kohalikke reaktiivvimsuse allikaid. Kusjuures thtis on nende tbi, vimsuse, asukoha ja automatiseerimise tase. Suurt thtsust omab kadude vhendamisel koormuste tasakaalustamine. Kadude vhendamine kaudselt toimub ka elektrivarustuse kvaliteedi tstmise teel. Kadude vhendamine on seotud kulutuste suurenemisega. Seega phiksimuseks on optimaalsete nitajate leidmine. Teiseks probleemiks on elektrienergia nutud parameeetrite tagamine, mis tugineb
Soojuspumba kasutegur Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga (COP) q2 q2 T2 Tü 0 l q2 q1 T2 T1 Tü Ta j0 DT = Tü - Ta 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 12 Soojuspumba parameetrid Soojuspumba soojus- ehk küttevõimsus: Qk = q2·M, kW kus q2 ringprotsessist eemaldatav soojushulk, kJ/kg; külmutusagensi kulu, kg/s. Soojuspumba käitamiseks vajalik teoreetiline võimsus: Qk N0 0 Soojuspumba tööks vajalik madalatemperatuuriliselt keskkonnalt saadav teoreetiline soojusvõimsus: 1 Q0 Qk 1 0
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehitustoodete tehnilisele spetsifitseeri
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad
..55% nimikoormusest. lühisvoolude termilisele ja dünaamilisele toimele. Kui tarbijad paiknevad toiteallikast üle 10. km. siis kasutatakse pinget 35...220 kV. Kolmefaasilised elektrivõrgud isoleeritud (maandamata) neutraaliga: Ühefaasilise lühise korral pinge lühistatud faasi ja maa vahel muutub nulliks. Tervete faaside pinge kasvab maa suhtes 3 korda ning muutuvad liinipinge suuruseks. 20
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu pidada mehaanilistele koormustele, keemilistele mõjuritele ja temperatuuri muutustele. Keskpingeõhuliinid koosnevad juhtmetest, mastidest, isolaatoritest, traaversitest, tõmmitsatest ja tugedest ning kinnitusdetailidest. Õhuliinide tähtsamad parameetrid (joonis 5.14) on visangu pikkus l (õhuliini kahe naabermasti vaheline lõik), juhtmete ripe f, liini maagabariit (juhtmete minimaalkaugus maapinnast) h ja masti kõrgus H. Loetletud parameetrid määratakse liini projekteerimisel iga konkreetse juhtumi kohta eraldi, arvestades liini pinget, juhtme marki, kohalikke tingimusi, kehtivaid norme jm. Juhtmetena kasutatakse keskpingevõrkudes paljasjuhtmeid, isoleerjuhtmeid ja universaalkaableid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Varem ei ole selle alusel kutse- ega teaduskraadi ega inseneridiplomit taotletud
Kasutegur Pkadu (W) 10 0.40 5 0.20 0.00 0 0 1 2 3 4 5 6 7 Vool (A) Graafik 8. Punase juhtme kasuteguri ning eralduva võimsuse voolust sõltuvus Hall juhe 1.05 12 1.00 10 0.95 8 Kasutegur 0.90 6 Pkadu, W Kasutegur Pkadu (W) 0.85 4 0
takistus Rt. Tarbijatakistus Rt muutub vahemikus (Rt = 0... ), kus Rt= 0 vastab olekule lühisvool ja Rt= aga vooluringi katkestusele. Tarbijatakistus Rt valida sobiva sammuga vähemalt kolmekümneks reaks tabelis. Toiteallika vool E I= = ......A, Rs + Rt Pinge patarei klemmidel Uv Uv = I Rt = ......V , Võimsus tarbijatakistusel Rt Pv = I 2 Rt = ......W . 8. Joonistada graafikud Toiteallika klemmipinge sõltuvus koormusvoolust sirgevõrrandi Uv = f(I) ja toiteallika voolu poolt põhjustatud väljundvõimsuse muutus Pv = f(I). Kõik etteantud- ja arvutustulemused kanda tabelisse (tabel 2). 4 Tabel 2. Jk. Rt I Uv Pv Nr. A V W 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). V
Joonis 4.2 Pingelang kaare pikkusühiku kohta L r u Um sint i iC ig ik C uk g Joonis 4.3 Elektrikaarega elektrivõrgu aseskeem 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 4 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Joonis Elegaaslüliti (esiplaanil voolutrafo)
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juhti nimetatakse juh
4. Kus piirkonnas Eestis põlevkivi leidub ja kuidas seda kaevandatakse? Millest sõltub kaevandamisviisi valik? Kaevandatakse Ida-Virumaal ulatudes Kiviõlist Narva jõeni ning Jõhvist Väike- Pungerjani Kaevandamisliigid: *pealmaakaevanamine - Aidu ja Narva karjääris; -kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel (kuni 30 m); *Allmaakaevandamine -Estonia ja Viru kaevanduses + varustuskindlus, vähene hinna sõltuvus maailmaturust - suured keskkonnakahjud, madal kütteväärtus 5. Kui palju põlevkivi aastas kaevandatakse ning kui kauaks seda veel jätkub? Millised on põlevkiviga seotud keskkonnaprobleemid? Aastas kaevandatakse 15 miljonit tonni.Jätkub veel 25 aastaks. (Kütteväärtus 8,6 MJ/kg. 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi) 6. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia elektri kogutoodangus
Jaan Tamm FÜÜSIKA LABORITÖÖD LABORITÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA II Tehnikainstituut Õpperühm: ME21B Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:.............................. Üliõpilase allkiri:.............................. Õppejõu allkiri:.............................. Tallinn 2018 1 1. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1 Töö eesmärk.
S2=1,86(mm2=1,86*10-6(m2) 3.Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. 4.Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Jäme traat Tabel 3 Peen traat Tabel 3 Jrk. l U R Nr (m) (V) () . 0,06 0,1 0,067 2. 0,12 0,2 0,13 3. 0,18 0,27 0,18 4. 0,24 0,33 0,22 5. 0,30 0,41 0,27 6. 0,36 0,50 0,33 7. 0,42 0,57 0,38 8. 0,48 0,63 0,42
2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Voltmeetri kaliibrimise tabel. Jr k. Galvanomeetri U1, V Uv=U1- U 2,V kahanedes nr jaotised kasvades U2,V . 1. 10,00 10,00 10,00 0,01 2. 9,00 8,99 9,00 -0,01 3
tada). Mahukahanemine suurendab täiendava hõõrdejõu arvel mõnevõrra betooni ja armatuurterase vahelist naket (ainus positiivne külg). Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimas- te abil on võimalik saada ka mahuspaisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks). 1.5.2 Betooni roome Roome on betooni omadus järeldeformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel. Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest ja keskkonnatingimustest on analoogiline ma- hukahanemisega. Roomedeformatsioonid võivad mitmekordselt ületada betooni elastseid de- formatsioone, suurendades nii konstruktsioonide paigutisi ja muutes isegi esialgset sisejõudu- de jaotust. Lõpliku roomedeformatsiooni vähendamiseks on võimaluse kor- ral mõistlik vältida konstruktsiooni liig varajast koormamist.
3. Töökäik U Ohmi seaduse valem (ahela osa kohta) on: I = . R Vool on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi, tulemused kanda tabelisse a ja b. Teha järeldus: kuidas sõltub vool pingest ja kuidas sõltub vool takistusest. Töö teostamine toimub kahes järgus: tabelid a ja b a) Voolu sõltuvus pingest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1. 10 V 3 lampi 2. 20 V 3 lampi 3. 30 V 3 lampi Järeldus: b) Voolu sõltuvus takistusest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1
1000 100 Suhteline kulumine L* 10 1 0,1 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 145 150 Kõige kuumema punkti temperatuur, °C Joonis 3.5 Trafo suhtelise kulumise sõltuvus kõige kuumema punkti temperatuurist Suhtelise talitlusea pöördväärtust nimetatakse isolatsiooni suhteliseks kulumiseks L = e ( - N ) . (3.21) Suhtelise kulumise arvutamisel tavaliselt alus e asendatakse valemis (3.21) alusega 2 ja saadakse ( - N )
ad = anom (2) Juhul kui geomeetriliste mõõtmete hälvetel on oluline mõju konstruktsiooni töökindlusele, võetakse arvutussuuruseks ad = anom + a, kus a on võimalik ebasoodne hälve nimimõõtmest. Hälve a võetakse arvesse ainult sel ju- hul, kui hälbe mõju võib osutuda kriitiliseks. Arvutuslik kandevõime määratakse järgnevalt Rd = R( ad1,ad2...,Xd1, Xd2...), kus sulgudes on kõikvõimalikud konstruktsiooni iseloomustavad arvutuslikud parameetrid. Kandepiirseisund Tugevuse kontroll Ed Rd. Asendipüsivuse või stabiilsuse kontroll Ed,dst Rd,dst. Osavarutegurid (1) Ehitiste kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutiste- ja avariiolukordade jaoks on toodud tabelis. Nende suurused põhinevad kogemustel ja reali- Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 16
Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega · Liiklus- ja tööohutusega · Tollikonventsiooni CARNET-TIR raamatute väljastamisega 9.05.2010 Transport ETV0120 3
asendada käesolevas standardis kindlaks määratud miinimumnõudeid. Iga projekti puhul peaks spetsifikatsiooni maht olema minimaalne, s.t sisaldama ainult projekti jaoks unikaalseid või spetsiifilisi üksikasju. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 6 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.3 ÜLDPÕHIMÕTTED Elektriliini põhilised elektrilised parameetrid (nimipinge, läbilaskevõime, lühis- voolude nivoo jms) määratakse elektrivõrgu projektiga ning liini projekteerimine taandub põhiliselt konstruktsiooniliseks ja geotehniliseks projekteerimiseks, mille käigus toimub juhtmete ja piksekaitsetrosside mehaaniline arvutus, mas- tide ja vundamentide projekteerimine ning liini trassi määramine koos mastide paigutusega trassil. Konstruktsiooniline (mehaaniline) projekteerimine tugineb piirseisundi kont-
Monteeritavate elementidega veokid tulevad mööda Rakvere tänavat ning pööravad objektile värava nr. 1 kaudu. Selleks reguleerija ajutiselt peatab liikluse Rakvere tänaval, maksimaalselt kaheks minutiks. Tühjad veokid sõidavad välja objektilt väravast nr. 2. 2.7 Kraana Liebherr LTM 1050 50t Objekti põhiliseks montaazi kraanaks on Liebherr LTM 1050 50t. Kraana töötsoon, ohutsoon ja nende graafilised arvutused on näidatud joonisel ,,EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN". Kraana montaazi parameetrid lühidalt: - Nooleulatusel 24 m tõstejõud 4,5 t - Nooleulatusel 17 m tõstejõud 7,8 t - Pikkus 8,7 m - Laius 6,3 m Kraana tuuakse platsile üks päev enne montaazitööde algust. 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine Hoone absoluutne kõrgus ±0,00 = 77,90 m on valitud lähtudes olemasolevast reljeefist ja projekteerimistingimustega ette antud hoone kõrgusest ( 12,8 m maapinnast). Sadeveed hoone
Ühefaasiline trafo Elektrimasinad Aruanne Juhendaja: Heigo Mäemuru Üliõpilased: Erik Kessel Andrei Gussev Daniil Redko Õppekava nimetus: AAVB41 Tallinn 2018 Töö eesmärk 1. Tutuvuda ühefaasilise trafo 2. Uurida trafo töökarakteristikuid 3. Tutuvuda trafo põhiparameetritega ning nende määramisega 4. Saada ülevaade trafo tunnussuurustest Trafo andmed 1.Tühijooksu katse Valemid Katse U10, P0, U20, nr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
