Mida mõistad väärtuste all? – tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust oma käitumist nendega kooskõlla viia (iseendast lugupidamise alus). Väärtused on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust (on kui käitumise standardid, mille järgi hinnatakse oma ja teiste tegevust). Mida mõistad hoiakute all? Vahendajad väärtuste ja tõekspidamiste mõjule käitumises Hoiak- püsiv valmisolek teatud reageeringuks või hinnanguks. Hoiak seisneb selles, et suurendatakse ühtede käitumisvariantide arvu teiste kahjuks Millised on isiksuse vajadused? Maslow ja tänapäev. Maslow Tänapäev: Füsioloogilised vajadused (hapnik, uni, toit) Sotsiaalsed vajadused (lähedus, tunnustamine, mõjutamine) Psühholoogilised vajadused (sisemine tasakaal, psüühika kontroll)
Avalik huvi. Kodanikuühiskonna termin. Huvide konflikt eetika, eetikakoodeks Hoiakud Hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi kohta skaalal positiivsest negatiivseni. Hoiakud on õpitud eelsoodumused reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiakud on emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes tegutsemise tehnikad. Hoiakud on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks . Väärtushinnangud Väärtus on millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Inimkäitumises väljendub väärtus väärtushoiakutena. Tarbimisharjumused, tarbimisharjumuste muutumine. Tarbimise vähendamise, toodete kordus ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia. Erinevatel ühiskonna arengu perioodidel on
konatiivne (käitumuslik) Kognitiivsed · isiku mentaalne kujutlusvõime, arusaamine ja interpreteeringud inimeste, objektide ja teemade kohta Afektiivsed · inimeste tunded ja emotsioonid objektide, teemade ja ideede kohta Käitumuslikud · indiviidide kavatsus, tegevused ja käitumine situatsioonis HOIAK valmidus positiivselt või negatiivselt reageerida · inimestesse · situatsioonidesse · toodetesse · teenustesse püsiv valmisolek · teatud reageeringuks · hinnanguks Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises. MÕJUSTAMINE MOTIVEERIMISOSKUS ON KUNST Enne läbirääkimisi küsi endalt, mis · mõjustab individuaalselt konkreetset klienti · vallandab tema loovad jõud ja otsused · paneb teda liikuma ja eelarvamusi muutma UUED PARADIGMAD ÄRISUHTLUSES
kehahoiakuga, mis on mugav, kõndides või istudes. Iga minut, mis on õigesti mediteeritud, kaalub palju rohkem, kui tehes seda tundide kaupa vales vaimus. (Fischer 2000: 74-75) Maagia meis endis Me reageerime elu igapäevastele sündmustele nii, et uurime iga sündmust mõistusega, me vajame analüüsimiseks mõtlemisaega. Kuid iga kord, kui seisame suure või väikse otsuse ees, blokeerime Tao mõju just selle protsessiga, mis meid reageeringuks ette valmistab. Meie sees oleval tarkusel ei ole mingit võimalust tegutseda, sest me ei kuula seda ning oleme liiga hõivatudise lahenduse leidmisest. Me peaksime oma intelligentsi aga usaldama nii elu pisiasjades kui ka suurtes. Meil tuleks harjuda iga väikse väljakutse ja juhtumuse peale mitte mõtteid raiskama. Peaksime tegutsema intuitsiooni impulsside järgi, mis tekivad iga väiksemagi sündmuse juures ja seda viivitamatult.
x kognitiivne isiku mentaalne kujutlusvõime, arusaamine ja interpreteeringud inimeste, objektide ja teemade kohta. x afektiivne inimeste tunded ja emotsioonid objektide, teemade ja inimeste kohta x konatiivne (e käitumislik) inimeste kavatsus, tegevused ja käitumine situstsioonis Hoiak on valmidus posiytiivselt või negatiivselt reageerida inimestesse, situatsioonidesse, toodetesse/teenustesse. See on püsiv valmisoleks teatud reageeringuks ja hinnanguks. Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises. Väärtus- ja vajaduskonflikt. Th. Gordon'i mudel. väärtuskonflikt teise inimese käitumine häirib vajaduskonflikt teise vajadused on enda omadega vastuolus, tema käitumine toob mulle mõõdetavat kahju (aeg, raha, energia) H. Gardneri 3 õpetust: x reflekteerimine x oma tugevuste tunnistamine ja kasutamine
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused.
või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama mündi teise poolena osalevad vaimunähtused objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. PSÜHHOLOOGIA ON ÕPETUS hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSÜHHOLOOGIA KESKNE MÕISTE on psüühika. Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ning selle eelduseks on tänapäevateadusele teadaolevalt närvisüsteemi( eelkõige selle juhtiva osa – aju) tegevuse tulemus.
sündmuse suhtes (Fishbein & Ajzen, 1975) ·Kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (Krech et al, 1962) ·Eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest eelsoodumustest sellega, et on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks Hoiakud ja käitumine ·Hoiakute ja käitumise koosk õla kas hoiakud m õjutavad käitumist? (LaPière, 1934) Kui m õjutavad, siis kas hoiakute p õhjal saab ennustada käitumist? ·Hoiaku mõõtmed: Tunnetuslik , seotud usku muste ja ideede ga Afektiivne seotud sellega, mida ini mene tunneb hoiaku objekti suhtes e m otsioonid või e m otsionaalsed reaktsioonid Käitumine seotud tendentsiga tegutseda
1) Õpitud eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes (Fishbein, Ajzen). 2) Kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (Krechi, Crutchfieldi, Ballachey). 3) Eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest valmisolekuseisundeist sellega, et nad on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks (Osgood, Suci, Tannenbaum). Hoiakute omadused (Fishbein, Ajzen): 1) Nad on õpitud. 2) Nad on järelkindlad. 3) Nad on seotud soodsate või ebasoodsate reaktsioonidega. Hoiakute ja uskumuste kooskõla uurimustes võivad inimesed tunnetada kahe vastandliku hoiaku vahelist konflikti (Ajzen). Hoiakuil väidetakse olevat 3 mõõdet, millest igaüks annab oma panuse tervikusse: 1) Tunnetuslik mõõde - seotud uskumuste ja ideedega, millised on inimesel hoiaku objekti suhtes.
Vajadust on vaadeldud organismi sisemise rahu ja rahuldatuse seisundi iseloomuliku häirena, mis sunnib teda tasakaalu taastamiseks teatud laadi aktiivsust üles näitama (toidu hankimine). Eri inimeste vajadused on erinevad, oleneb ka väliskeskkonna teguritest, kultuurist, sotsiaalsest kihist jne. 5. Hoiak, harjumus, huvi, kalduvus, veendumus, usk. Hoiak vajaduse alusel formuleerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakud tagavad käitumise endastmõistetavuse ja vaimsete pingutuste ökonoomia. Harjumus Harjumuste aluseks olev dünaamiline stereotüüp (psüühika omadus toimida teatud iseloomulikes olukordades varem omandatud rutiini järgi). Vabastab meid paljudes argielu ettevõtmistes ja olukordades sisekõhklustest ja valikuraskustest. Ei maksa unustada, et on ka halbi harjumusi (saamatu mängimine jne.). Harjumustes võib peituda ka vääralt omandatud
Vajadust on vaadeldud organismi sisemise rahu ja rahuldatuse seisundi iseloomuliku häirena, mis sunnib teda tasakaalu taastamiseks teatud laadi aktiivsust üles näitama (toidu hankimine). Eri inimeste vajadused on erinevad, oleneb ka väliskeskkonna teguritest, kultuurist, sotsiaalsest kihist jne. 5. Hoiak, harjumus, huvi, kalduvus, veendumus, usk. Hoiak- vajaduse alusel formuleerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakud tagavad käitumise endastmõistetavuse ja vaimsete pingutuste ökonoomia. Harjumus- Harjumuste aluseks olev dünaamiline stereotüüp (psüühika omadus toimida teatud iseloomulikes olukordades varem omandatud rutiini järgi). Vabastab meid paljudes argielu ettevõtmistes ja olukordades sisekõhklustest ja valikuraskustest. Ei maksa unustada, et on ka halbi harjumusi (saamatu mängimine jne.). Harjumustes võib
· Wushul ilma distsipliinita pole üldse nime. Wushu ilma füüsiliseta ei eksisteeri ja ilma spirituaalse osata on Wushu surnud. · Wushu aluseks on armastus. Pole ohtlikumat vastast kui uhkus. Wushu on eelkõige vaimu tee. · Wushu tee kulgeb läbi viie inimpõhiväärtuse: tõde, rahu, armastus, õige käitumine ja vägivallatus. 3. STIILID Hiina wushus on väga palju meetodeid ja koolkondi. Kõik õpetavad, et tehnika peab muutuma refleksseks reageeringuks. Meetodid on kas sisemised, välimised või nende kombintasioonid. Sisemise süsteemi tehnikad on analoogsed tuulelohevõitlusega. Selles iidses spordis olid tuulelohede nöörid kaetud klaasipuruga, et lõigata katki vastase nöör. Nöör tuli hoida kogu aeg lõdvalt ning vastase nöör tuli läbi lõigata, kui see pingule tõmbus, ehk pingul mees on vastasele heaks märklauaks. Wushu's jaotatakse süsteemid sisemisteks ja välimisteks:
suures ulatuses kannatusest ja kärsitusest huvitatuse ning innustuseni, siia kuuluvad ka iha, igatsuse ja eelnaudingu tundmine. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha, rahuldamatut kuulsusjamu, isiklikust vastutust vabastavat sõötuvust teistest inimestest, ebaadekvaatselt kõrgelt turvatunde tavidust jt. Hoiak Hoiak on vajaduse alusel formeerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakulise regulatsiooni tõttu vabaneme vajadusest uute olukordade või asjade inimestega kokku puutudes neid hindama asuda ja põhjalikult järele mütelda, kuidas oleks ostarbekas antud juhul käituda. Sellega tagavad hoiakud käitumise endastmõistetavuse ja vaimsete pingutuste ökonoomia. Iga hoiaku teadvustatuse aste,pusivus ning oskaal käitumise regulatsioonis on isegune. Hoiak määratleb enamaste üldse eelistuse, sü´mpaatia, lähenemise või eemaldumise soovi,
Need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul . Nad on nagu oodatavaks lõpptulemuseks ning seepärast võib neid nimetada ka lõppväärtusteks. 2.Tugiväärtused näitavad, kuidas põhiväärtusteni jõuda- edasipüüdlikkus, julgus, ausus, abivalmidus, viisakus, enesekontroll, korralikus jne. Väärtusi ei saa õpetada, need omandatakse. Hoiakud. Väärtuste ja tõekspidamiste mõju käitumisele vahendavad hoiakud. Hoiak- püsiv valmisolek teatud reageeringuks või hinnanguks. Hoiak seisneb selles, et suurendatakse ühtede käitumisvariantide arvu teiste kahjuks. VAJADUSED. Vajadus- organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi. Vajadus on puudus kellegi või millegi järele. Üheks tuntumaks vajaduste teooriaks on 1943.a. A.S.Maslow "vajaduste püramiid". Maslow postuleeris 5, üksteise suhtes hierarhiliselt paikneva põhivajaduse olemasolu.
1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi.
· Arusaam, et oma ootustega käitumisele (isetäituv prohvetlus) saama suunata inimesi käituma just sel viisil on tegelikult müüt? · Inimesed hindavad märksa täpsemalt oma sõprade ja lähituttavate isiksust kui võõraste oma? 5. Hoiakud, 13.03.2018 Hõlmab kõike, millega kokku puutume. Kõik vastused sõltuvad hoiakutsest. Defineeritud kui: - hoiakud on eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest valmisolekutest sellega, et nad on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks (1957) - hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemis, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaastete objetktide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (1962) - hoiakud on õpitud eelsoodumused reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündumuse sihtes (1975) Hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide olemust teatud määral soosival või
Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus.
Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni viieaastase vangistusega karistatava kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isik, kes on ise kuriteo toimepanemise tagajärjel raskelt kannatada saanud. 2) kuriteo kui minevikusündmuse asjaolude selgitamine;
annaabi.ee 
