tasu eest, kahju tekitamine hoonestajale. 7. Kinnispant (hüpoteek) mõiste. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Omanikuhüpoteek - hüpoteegi seadmine kinnisasja omanikuenda kasuks. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega. 8. Ehitise reaalosa ja mõttelise osa mõiste. Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 9. Kuidas võib hinnata ja järjestada aktsiate ja kinnisvara järgmised tunnused: tulukus, risk, likviidsus, juhtimine, jaotamine osadeks. 10. Kuidas kinnisvara iseäärasused mõjutavad kinnisvaraturu funksioneerimist?
Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest).
Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest).
Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2. Asendatavad asjad on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused - ülejäänud asjad on asendamatud 3. Äratarvitatavad asjad on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse - ülejäänud on äratarvitamatud Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana: Asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või tema osa häviks või oluliselt muutuks; ei saa olla isikute omandis Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast;
muud taimed ja koristamata vili. Üldjuhul on kinnisasja oluliseks osaks ka kinnisasjaga seotud asjaõigused. 27. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla? Tähele tuleb panna , et seadus sätestab selle, et asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele. Asi võib tsiviilkäibes olla: - tervikuna - reaalosana osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud - mõttelise osana osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana. 28. Mis on kinnisomand? Kinnisomand on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne
puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid). KOS § 7. Korteriomandi käsutamise piirangud (1) Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. (2) Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega. (3) Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. KOS § 13 lg 4 ja 5 – omandaja vastustus korteriomaniku kohustuste eest. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu.
hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: 1. kinnis- ja vallasasjad 2. asendatavad asjad 3. äratarvitatavad asjad. Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.
o Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused. 19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla? Asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele Asi võib tsiviilkäibes olla: o tervikuna o reaalosana osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud o mõttelise osana osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana 20. Mis on kinnisomand? o ...on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. o Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. o Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda
18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad? Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused. 19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla? Asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele Asi võib tsiviilkäibes olla: o tervikuna o reaalosana – osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud o mõttelise osana – osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana 20. Mis on kinnisomand? o …on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. o Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. o Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda
registriosa. Kinnisasi jääb endiste korteriomanike kaasomandisse. Kaasomandiosa suurus on võrdeline korteriomanikule kuulunud korteriomandi kaasomandi mõttelise osa suurusega, kui korteriomanike kokkuleppel ei ole määratud teisiti. Kui korteriomandite registriosade sulgemine puudutab kolmandate isikute õigusi, ei või registriosi sulgeda nende isikute nõusolekuta. Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine KÄSUTAMINE · Korteriomand on vastavalt omandi üldpõhimõtetele vabalt võõrandatav ja koormatav. Suures osas kehtivad samad põhimõtted nagu kinnisasja koormamisel ja võõrandamisel üldiselt, on aga teatud erandid piirangute näol. · Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega.
Valdus on tegelik võim (vt AÕS § 32), omand aga täielik õiguslik võim asja üle (vt AÕS § 68 lg 1). 179. Milliseid omandiliike eristatakse omanike arvu alusel? Ainuomand Ühine omand – kaasomand, ühisomand 180. Mis on kaasomand? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt, ühises asjas ja mõttelistes osades kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). 201. Kuidas korteriomanikud saavad käsutada kaasomandi eset? Kaasomandi eset (tervikuna või reaalosana) saab võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi või hoonestusõigusega. Kui reaalosa käsutab üks kaasomanikest, siis sellist käsutust käsitletakse kui õigustamata isiku käsutust. 202. Mida kujutab endast korteriomandi võõrandamise kohustus? Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam
kasutatav igaühe poolt. Näiteks: õhk ja avameri. Avalik asi: on asi, mis kuulub riigi-, valla- või linna omandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt, seehulgas – territoriaal- ja sisemeri, – laevatatavad veekogud, – avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8. Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets ja
Teatud õigusi loetakse ka asjadeks: hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Loomi käsitletakse üldmõistena õigusobjektidena, kuid neile kohaldatakse asjadele st vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega ometi võrdsustamata. Erinevus looma ja asja vahel see et asjaga võib omanik pm kõike teha, aga loomaga mitte kuna teda kaitsevad loomakaitseseadused. Loomadeks ei loeta inim. Asja tsiviilkäive võib toimuda ka reaalosana või mõttelise osana. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata. Kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks, tekivad uued kinniasjad. Piiratud asjaõigustega saab koormata vaid mõttelist osa tervikuna ja üksnes juhul kui see kuulub kaasomanikule. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks. Asja olulised osad peavad alati jagama peaasja saatust
vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused seab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Pärimisõigus on tagatud. 13. Asjaõiguse vajadus ühiskonnale ja üksikisikutele. asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi. Aõ reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. 14. Asja reaal- ja mõtteline osa sisu ning näiteid.Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 15. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand
Kitsendused seab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Pärimisõigus on tagatud. 13. Asjaõiguse vajadus ühiskonnale ja üksikisikutele. – asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi. Aõ reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. 14. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid.Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 15. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand
Valdus on tegelik võim (vt AÕS § 32), omand aga täielik õiguslik võim asja üle (vt AÕS § 68 lg 1). 179. Milliseid omandiliike eristatakse omanike arvu alusel? Ainuomand Ühine omand kaasomand, ühisomand 180. Mis on kaasomand? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt, ühises asjas ja mõttelistes osades kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). 201. Kuidas korteriomanikud saavad käsutada kaasomandi eset? Kaasomandi eset (tervikuna või reaalosana) saab võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi või hoonestusõigusega. Kui reaalosa käsutab üks kaasomanikest, siis sellist käsutust käsitletakse kui õigustamata isiku käsutust. 202. Mida kujutab endast korteriomandi võõrandamise kohustus? Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam
on kasutatav igaühe poolt. Näiteks: õhk ja avameri. Avalik asi: on asi, mis kuulub riigi-, valla- või linna omandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt, s.h territoriaal- ja sisemeri, laevatatavad veekogud, avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets,
Kinnisasjana käsitletakse AÕS-is piiridega märgistatud (s.t. kaardile kantud) maatükki koos selle oluliste osadega (§ 15). Sellega välistatakse juba ette võimalus maa ja hoonete lahuskäibeks. Sellest reeglist on praktiliste vajaduste tõttu tehtud siiski erandid hoonestusõiguse ja korteriomandi näol. Kõik asjad, mis pole kinnisasjad (s.t. maatükk või selle oluline osa), on vallasasjad. AÕS §-s 14 nähakse ette, et asja tsiviilkäive võib toimuda tervikuna, aga samuti ka reaalosana (selline erandjuht on korteriomand) või mõttelise osana (siin asja reaalselt ei jagata, käibes osalevad asja nn. mõttelised osad, näit. müüakse 1/4 kaasomandis olevast asjast). Asja oluline osa Asja olulist osa ei saa asjast eraldada, sest see tooks kaasa kas peaasja või eraldatava osa hävimise või olemusliku muutumise. Selle tõttu ei saagi asi ja tema olulised osad olla erinevate õiguste objektideks
o Tingimustevaba o Vorm: notariaalne tõestamine · Uue omaniku kandminekinnistusraamatusse KINNISOMANDI TEKKIMINE SEADUS-JÄRGSEL ABIELUVARAREZIIMIL: · Abielu ajal kinnistusraamatusse kantud kinnistu on ühisomandis (PkS § 14) · Enne abiellumist vallasasjana omandatud ehitis muutub ühisomandisse kuuluva maatüki oluliseks osaks, kui maatükk on omandatud pärast abiellumist (3-2-1-14-04) · Enne abiellumist korteri vallasasja reaalosana omandanud abikaasa saab pärast abiellumist toimunud korteriomandi moodustamisel EES § 211 alusel selle ainuomanikuks (3-2-1164-05) KINNISOMANDI TEKKIMINE SEADUSE ALUSEL: · Universaalõigusjärglus · Hõivamine (§ 126 lg 3) · Igamine o Kinnistusraamatu kande igamine § 123. o Kinnistusraamatuväline igamine § 124 · Riiklik akt Kinnisomandi kitsendused: · Seadusjärgsed kitsendused o Naabrusõigused
puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid). KOS § 7. Korteriomandi käsutamise piirangud (1) Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. (2) Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega. (3) Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. KOS § 13 lg 4 ja 5 – omandaja vastustus korteriomaniku kohustuste eest. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu
männipalki, kolm kotti tsementi, viis kilo suhkrut, mingi rahasumma jne), mille järgi toimub ka ostu-, laenu-, hoiu-jms lepingute sõlmimine. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi, mis kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises. Eeldatakse, et ülejäänud asjad on äratarvitamatud. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. 38 Õiguse alused
5. Notari selgitused 5.1. Notari poolt on lepinguosalistele selgitatud, et lepingu sõlmimisel on MÜÜJA kohustatud teatama OSTJALE vastavalt Tsiviilkoodeksi § 246 kolmandate isikute kõikidest õigustest müüdavale asjale. 5.2. Ühtlasi on notar selgitanud, et vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 võõrandatakse kuni ehitusaluse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi maakatastris registreerimiseni ehitise mõttelist osa ja reaalosana erastatud eluruumi kui vallasasja. 6. Lepingu sõlmimise kulud 6.1. Käesoleva lepingu sõlmimise kulud tasub OSTJA. 7. Lepingu registreerimine 7.1. Käesoleva lepingu registreerimiseks esitab notar lepingu Tallinna Hooneregistrile ja esildise Tallina Linnavalitsusele viieteistkümne (15) päeva jooksul notariaaltoimingu vormistamise päevast arvates. 8. Lepingu eksemplarid 8.1. Leping on koostatud viies eksemplaris, millest üks säilib notaribüroos, teine väljastatakse
annaabi.ee 
