1. · Arvtelje mõiste Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. · Absoluutväärtuse mõiste. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Reaalarvu a absoluutväärtus |a| on punkti a ja nullpunkti vaheline kaugus arvteljel. · Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | · Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused
Ka need arvud ei kata kogu arvtelge. 3) on hulk, mis on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja nullist erineva arvuga jagamise suhtes. Arvuhulkade omadused ● Reaalarvude hulk R 1) on järjestatud lõpmatu hulk, milles puudub nii vähim kui ka suurim arv. 2) on pidev arvuhulk, s.t. Need arvud katavad kogu arvtelje. Igale arvtelje punktile vastab üks kindel reaalarv ja igale reaalarvule vastab mingi kindel punkt arvteljel. 3) on hulk, mis on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja nullist erineva arvuga jagamise suhtes. Ruutjuur mittenegatiivsest reaalarvust on alati reaalarv. LÕPP! Tänan vaatamast, head õppimist:D
1') leidub vähemalt 1 punkt 2') igale kahele võetud punktile A ja B seatakse vastavusse üks vektor a, AB=a 3') iga punkti A ja vektori a korral leidub parajast 1 punkt B, niiet punktidele A ja B vastab vektor a 4') Kui AB=CD, siis AC=BD. Järeldused: J1: AC=BD, AB+BC=BC+CD, AB=BC=BC+AB, a+b=b+a; J2: AA=BB=0, AB=AB+BB, a=a+0 leidub 0-vektor; J3: BA=-(a), AA=AB+BA 0=a+(-a); J4: a+ (b+c)=(a+b)+c Aktsioomid 1'-4' seovad algmõistet punkt ja vektor 1*) mistahes reaalarvule ja igale vektorile a seatakse parajasti vastavusse 1 vektor b, niiet b=*a; 2*) (+)*a=*a+*a; 3*) (+a)=**a; 4*) (a+b)=*a+*b; 5*) 1*a=a J5: Kui =1, siis (-a)=-1*a; J6: =- 0*a=0; J7: *0=0; J8: (-(-a))=a eksisteerib e1, e2, e3, mistahes x korral Def: 1'-4', 1*-4*, sel korral punktide, vektorite, reaalarvude hulga ühendit, mille korral on rahuldatud eelmainitud aktsioomid nim kolmemõõtmeliseks afiinseks ruumiks A3.
Irratsionaalarvude hulka tähistatakse tähega I. Laiendades ratsionaalarvude hulka irratsionaalarvudega saame reaalarvude hulga R: R = I U Q ja Q R I R Q N Z Et iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioodilise ja irratsionaalarv lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, siis võime öelda, et iga reaalarv avaldub lõpmatu kümnendmurruna. Igale reaalarvule vastab üks punkt arvsirgel ja vastupidi. Kahest reaalarvust loetakse suuremaks see, millele vastav punktarvsirgel asub teisega võrreldes positiivses suunas. Nullist suuremaid reaalarve nimetatakse positiivseteks, nullist väiksemaid negatiivseteks. Iga nullist erineva reaalarvu a korral nimetatakse reaalarve a ja a teineteise vastandarvudeks ning a ja 1 teineteise pöördarvudeks. A Reaalarvude hulga omadusi:
R= I Q ja Q R. Et iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioodilise ja irratsionaalarv lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, siis võime öelda, et iga reaalarv avaldub lõpmatu kümnendmurruna. Reaalarvude hulk R 1. On järjestatud lõpmatu hulk, milles puudub nii vähim kui ka suurim arv; 2. On pidev arvuhulk, s.t. need arvud katavad kogu arvtelje. Igale arvtelje punktile vastab üks kindel reaalarv ja igale reaalarvule vastab mingi kindel punkt arvteljel; 3. On hulk, mis on kinnise liitmise, lahutamise, korrutamise ja nullist erineva arvuga jagamise suhtes. Ruutjuur mittenegatiivsest reaalarvust on alati reaalarv. Arvuhulkade omadusi Arvuhulka nimetatakse järjestatuks, kui iga tema kahe arvu a ja b korral kehtib üks kolmest võimalusest, kas a>b või a=b või ab. Arvuhulgas leiab aset vahetu järgnevus, kui igale arvule a järgneb arv a + 1 selliselt, et
2) on tihe arvuhulk s.t iga kahe ratsionaalarvu vahel paikneb alati veel ratsionaalarve. Ka need arvud ei kata kogu arvtelge. 3) On hulk, mis on kinnine liitmise, lahutamise,korrutamine ja nullist erineva arvuga jagamise suhtes. Reaalarvude hulk R 1) on järjestatud lõpmatu hulk, milles puudub nii vähim kui ka suurim arv 2) on pidev arvuhulk s.t need arvud katavad kogu arvtelje. Igale arvtelje punktile vastab üks kindel reaalarv ja igale reaalarvule vastab mingi kindel punkt arvteljel. 3) On hulk, mis on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja nullist erineva arvuga jagamise suhtes. Ruutjuur mittenegatiivsest reaalarvust on alati reaalarv.
kommutatiivne. Järeldus2 AB + ( BC + CD ) = ( AB + BC ) + CD vektorite assotsiatiivsus. Järeldus3 BB = 0 AB = AB + BB on olemas null vektor. Järeldus4 BA = ( -a ) AA = AB + BA 0 = a + ( -a ) eksisteerib vastandvektor. Aksioomid 1 4 seovad algmõisteid punkt ja vektor. Järgnevalt vaatleme aksioome, mis on seotud reaalarvudega. Aksioom*1 Igale reaalarvule ja vektorile a seatakse vastavusse parajasti üks vektor b, nii et b = a. Aksioom*2 ( a ) = ( ) a Aksioom*3 ( a + b ) = a + b Aksioom*4 ( + ) a = a + a Aksioom*5 1 a = a Viimastest aksioomidest saab teha järeldused: Järeldus*1 0 a = 0 Järeldus*2 ( - a ) = ( -1) a Järeldus*3 0 = 0
ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarve saab väljendada kahe täisarvu suhtena ja lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1 −5 1 1 Nt 4 ; 1 ; 3 =0,(3); 7 . Lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud moodustavad irratsionaalarvude hulga. Nt. π; e; √2 ; √3 . Ratsionaalarvude ja irratsionaal arvude hulgad moodustavad kokku reaalarvude hulga. Arvtelg ___ lõpmatu sirge, millel on määratud suund, 0-punkt ja pikkusühik. Igale reaalarvule vastab arvteljel üks punkt ja vastupidi. Reaalarvude hulgal on selline omadus, et iga kahe reaalarvu vahel on veel ratsionaalarve ja irratsionaalarve. Reaalarvu absoluutväärtus. Olgu arv x. Selle arvu absoluutväärtus moodul I x I on defineeritud järgmiselt: I x I = x, kui x ≥ 0 I x I = -x, kui x < 0 Nt. I 3 I = 3 ; I -5 I = 5 ; I 0 I = 0 Arvu absoluutväärtus muudab arvteljel selle arvu kaugust 0-punktist. Muutuv suurus ja jääv suurus
hulga B võimsus ei ületa, hulga A võimsust, siis hulgad A ja B on sama võimsusega. Teoreemi teine sõnastusvariant. Kui A B C ja A C, siis A B C. Teoreem Naturaalarvude hulga alamhulkade hulk on sama võimsusega nagu reaalarvude hulk, st P(N) R. Tõestuse idee. Piisab tõestada, et P(N) [0, 1). a) Naturaalarvude hulga igale alamhulgale A seame vastavusse reaalarvu 0,i0i1i2 . . . , kus ik = 1 või ik = 0 vastavalt sellele, kas k A või k 6 A. b) Reaalarvule x [0, 1) seame vastavusse alamhulga, mis sisaldab / ei sisalda 5 elementi k vastavalt sellele, kas lõigu [0, 1) k-ndal pooleksjagamisel jääb arv x esimesse või teise poolde. Definitsioon Ütleme, et hulga A võimsus on väiksem hulga B võimsusest, kui A võimsus ei ületa B võimsust, aga A ja B ei ole ekvivalentsed. Teoreem Hulga P(A) võimsus on suurem kui hulga A võimsus
19.1 Joone y=f(x) puutuja võrrand punktis A(a,f(a)) : y f(a)=f'(a) Joone y=f(x) normaalsirge võrrand punktis A=(a,f(a)) : Diferentseeruvuse geomeetriline sisu : Argumendi väärtusel x=a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A=(a,f(a)) sile joon, mille puutuja tõusunurk ei ole /2. 1. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on määratud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Kasutades neid parameetreid saab punktidele teljel märkida kõik reaalarvud. Igale reaalarvule vastab arvteljel ainult üks koht ja vastupidi. Absoluutväärtus on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist. |a| =a kui a 0 -a kui a < 0 . Absoluutväärtuste omadused 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist lõiku (a-;a+), kus >0 on ümbruse raadius.
1. Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda absoluutväärtuse omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Tõkestatud hulga definitsioon. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. Öeldu põhjal saab reaalarvud samastada sirge (arvelje) punktidega. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = {−aa , kui a≥ 0 , kui a< 0 Reaalarvu a absoluutväärtust |a| võib tõlgendada kui punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Üldisemalt: punktide a ja b vaheline kaugus
Matemaatiline analüüs I I KT 1. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on maaratud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Kasutades neid parameetreid saab punktidele teljel märkida kõik reaalarvud. Igale reaalarvule vastab arvteljel ainult üks koht ja vastupidi. Absoluutväärtus on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist. |a| =a kui a 0 -a kui a < 0 . Absoluutväärtuste omadused 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist lõiku (a-;a+), kus >0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub a ümbrusesse siis ja ainult siis, kui punkti x
1. · Arvtelje mõiste Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. · Absoluutväärtuse mõiste. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Reaalarvu a absoluutväärtus |a| on punkti a ja nullpunkti vaheline kaugus arvteljel. · Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | · Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused
1. · Arvtelje mõiste Arvteljeks kutsume sirget, millel on positiivne suund, määratud nullpunkt ja pikkusühik. Arvteljega on võimalik seada vastavusse kõik reaalarvud, kus ühele reaalarvule vastab ainult üks arvtelje punkt. · Reaalarvu absoluutväärtus · Absoluutväärtuse omadused · Reaalarvu lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a+), kus >0 on ümbruse raadius · Reaalarvu vasakpoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a], kus >0 · Reaalarvu parempoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku [a, a+), kus >0 · Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetame hulka (M,), kus M>0
Matemaatiline analüüs 1. Arvtelg sirge, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. Öeldu põhjal saab reaalarvud samastada sirge (arvelje) punktidega. Absoluutväärtuse mõiste reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset arvu. Reaalarvu a absoluutväärtust |a| võib tõlgendada kui punkti a ja nullpunktivahelist kaugust arvteljel. Absoluutväärtuste omadused: Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist
iga x X korral. 4. Olgu funktsioon f : 2 2 antud võrdusega f ((x , y ))=( x , 0) iga (x , y ) 2 korral, s.t f seab tasandi punktile P( x , y ) vastavusse tema esimese koordinaadi x-teljel. Sellist funktsiooni nimetatakse projekteerimisteisenduseks x-teljele ehk projektoriks x- teljele. Analoogiliselt võib vaadelda projektorit y-teljele. 5. Funktsioon põrand x : seab reaalarvule x vastavusse suurima temast väiksema või võrdse täisarvu, s.t x =max {m: m x }. Näiteks, 3,6 =3 ja -2,4 =-3 . 6. Funktsioon lagi x : seab reaalarvule x vastavusse väikseima temast suurema või võrdse täisarvu, s.t x =min {n : x n }. Näiteks, 3,6 =4 ja -2,4 =-2 . Olgu U mingi universaalhulk. 7. Funktsiooniks on f : P(U ) P(U ) , kus
Matematiline analüüs l. Jaan Jaano 1. Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda absoluutväärtuse omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Tõkestatud hulga definitsioon. Arvtelje mõiste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. Absoluutväärtuse mõiste. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Reaalarvu a absoluutväärtus |a| on punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a +
cos ((k+2)arccos x) = 2(cos arccos x) cos ((k+1)arccos x) + cos (k arccos x) = 2x cos ((k+1)arccos x) + cos (k arccos x) , kui funktsiooni väärtus f(x,y) on reaalarvule A kuitahes lähedal, võttes punkti P(x,y) punktile P0(x0 , y0) piisavalt lähedal . Def: Ortogonaalrida ∑∞
võimalik kadudeta muundada täisarvuks. Sama lugu kehtib ka erineva suurusvaruga täisarvude või erineva täpsusega reaalarvude puhul: kui muundusel võib andmeid kaduma minna, siis tuleb muunduskäsk selgelt välja kirjutada. Vastupidi võib lasta ka arvutil tüübimuunduse automaatselt ära teha. Näiteks double b=3; Ehkki kirjutatud kolm on arvuti jaoks algselt tüübist int, lubatakse see rahus reaalarvule omistada. Tüübimuundusi võib aga ka omaloodud tüüpide juures ette võtta. Järgnevaga teatatakse, mis tuleb ette võtta juhul, kui kellaaeg omistatakse täisarvule. Sõna implicit ütleb, et omistada võib eraldi tüübiteisenduskäsku (int) näitamata. public static implicit operator int(Kellaaeg k){ return k.Tund()*60+k.Minut(); } Ehk kui algul kirjutatakse Kellaaeg k1=new Kellaaeg(12, 10); ja pärast int minutidPaevaAlgusest=k1;
Olgu vaatluse all jada y1 , y2 , y3 , ..., yn , .... (1.1) Definitsioon 1.2. Reaalarvu b nimetatakse jada (1.1) piirv¨a¨artuseks, kui > 0 korral leidub niisugune jada indeks N , et niipea, kui n > N , siis |yn - b| < . Definitsiooni kohaselt on reaalarv b jada (1.1) piirv¨a¨artuseks, kui > 0 korral on v~oimalik leida niisugune jada liige, p¨arast mida on k~oik jada liikmed reaalarvule b l¨ahemal kui Definitsioonis esitatud tingimuse |yn -b| < saab esitada - < yn -b < ehk b - < yn < b + . Viimane tingimus on samav¨a¨arne sellega, et jada liige yn kuulub b u ¨mbrusesse, st yn (b-; b+). Seega on v~oimalik jada piirv¨a¨artuse definitsioon 2 u ¨mber s~onastada u¨mbruse m~oistet kasutades. Definitsioon 1.2'. Reaalarvu b nimetatakse jada (1.1) piirv¨a¨artuseks,
võimalik kadudeta muundada täisarvuks. Sama lugu kehtib ka erineva suurusvaruga täisarvude või erineva täpsusega reaalarvude puhul: kui muundusel võib andmeid kaduma minna, siis tuleb muunduskäsk selgelt välja kirjutada. Vastupidi võib lasta ka arvutil tüübimuunduse automaatselt ära teha. Näiteks double b=3; Ehkki kirjutatud kolm on arvuti jaoks algselt tüübist int, lubatakse see rahus reaalarvule omistada. Tüübimuundusi võib aga ka omaloodud tüüpide juures ette võtta. Järgnevaga teatatakse, mis tuleb ette võtta juhul, kui kellaaeg omistatakse täisarvule. Sõna implicit ütleb, et omistada võib eraldi tüübiteisenduskäsku (int) näitamata. public static implicit operator int(Kellaaeg k){ return k.Tund()*60+k.Minut(); } Ehk kui algul kirjutatakse Kellaaeg k1=new Kellaaeg(12, 10); ja pärast int minutidPaevaAlgusest=k1;
vaadeldava topoloogia m¨a¨aramiseks kirjeldatakse ainult hul- gad B(x). Seejuures teoreemi 2.2 omaduste 10 − 40 kontroll hulkade (2.2) jaoks j¨aetakse lugeja hooleks. ¨ Definitsioon 2.3 Oeldakse, et topoloogiline ruum X rahuldab esimest loenduvuse aksioomi, kui tema igal punk- til x leidub loenduv u¨mbruste baas B(x). 2.3 N¨ aiteid K˜oigis j¨argnevais n¨aiteis on topoloogia m¨a¨aratud punktide u ¨mbruste baasidega. N¨aide 2.1 Kui igale reaalarvule x ∈ R panna vastavusse teda sisaldavate vahemike ]a; b[⊂ R hulk B(x) = { ]a; b[ | x ∈]a; b[ }, siis tingimuse (2.2) alusel moodustatud hulgad U(x) rahul- davad teoreemis 2.2 loetletud tingimusi 10 − 40 ning j¨arelikult 18 ¨ 2 UMBRUSED on mingi hulgal R m¨a¨aratud topoloogia suhtes punktide u ¨mb- ruste s¨
Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkus¨ uhik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. T~oepoolest, nullpunktist u ¨he u¨hiku v~ orra positiivses suunas paikneb punkt, mis vastab arvule 1, poole u ¨hiku v~orra negatiivses suunas paikneb punkt, mis vastab arvule -1/2 jne. V~oib v¨aita, et igale arvtelje punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab u ¨ks ja ainult u ¨ ¨ks arvtelje punkt. Oeldu p~ohjal saab reaalarvud samastada sirge (arvelje) punktidega. Olgu tasandil antud kaks arvtelge, mis on ristuvad oma nullpunktides. Need moodustavad tasandil nn koordinaatteljestiku. Tasandi punkti ristkoordinaatideks nimetatakse selle punkti ristprojektsioone koordinaatttelgedele. Igale tasandi punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks ristkoordinaatidest moodustatud arvupaar ja
Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkus¨ uhik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. T~oepoolest, nullpunktist u ¨he u¨hiku v~orra positiivses suunas paikneb punkt, mis vastab arvule 1, poole u ¨hiku v~orra negatiivses suunas paikneb punkt, mis vastab arvule -1/2 jne. V~oib v¨aita, et igale arvtelje punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab u ¨ks ja ainult u ¨ ¨ks arvtelje punkt. Oeldu p~ohjal saab reaalarvud samastada sirge (arvelje) punktidega. Olgu tasandil antud kaks arvtelge, mis on ristuvad oma nullpunktides. Need moodustavad tasandil nn koordinaatteljestiku. Tasandi punkti ristkoordinaatideks nimetatakse selle punkti ristprojektsioone koordinaatttelgedele. Igale tasandi punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks ristkoordinaatidest moodustatud arvupaar ja
Siiski on vähegi keerulisemate arutelude hulkade keelde ümber tõlkimine paras vaev ning matemaatikud on esialgu veel leidlikumad uute tulemuste tõestajad kui arvutid. Järgnevalt näitame, kuidas mõnda matemaatilist objekti hulkade abil kirjeldada. Meie raamatu piires neil kirjeldustel küll suurt oluli- sust pole, kuid võibolla on lihtsalt põnev lugeda. Näiteks võib hulkade abil kirjeldada kõiki funktsioone [lk 64]. Ruutfunktsiooni – masinat, mis seab igale reaalarvule vastavusse tema ruudu – võime kirjeldada järjestatud arvupaaride hulgana: . Idee on siin mõelda, et iga arvupaari esimese liikmega seatakse vastavusse teine liige. Kui vaatleksime funktsiooni ainult täisarvudel nullist seitsmeni, võksime kirjeldava hulga ka elementhaaval välja kirjutada: Naljakal kombel on mõne lihtsama matemaatilise objekti kirjeldamiseks aga tarvis kauem mõelda
võimalik kadudeta muundada täisarvuks. Sama lugu kehtib ka erineva suurusvaruga täisarvude või erineva täpsusega reaalarvude puhul: kui muundusel võib andmeid kaduma minna, siis tuleb muunduskäsk selgelt välja kirjutada. Vastupidi võib lasta ka arvutil tüübimuunduse automaatselt ära teha. Näiteks double b=3; Ehkki kirjutatud kolm on arvuti jaoks algselt tüübist int, lubatakse see rahus reaalarvule omistada. Tüübimuundusi võib aga ka omaloodud tüüpide juures ette võtta. Järgnevaga teatatakse, mis tuleb ette võtta juhul, kui kellaaeg omistatakse täisarvule. Sõna implicit ütleb, et omistada võib eraldi tüübiteisenduskäsku (int) näitamata. public static implicit operator int(Kellaaeg k){ return k.Tund()*60+k.Minut(); } Ehk kui algul kirjutatakse Kellaaeg k1=new Kellaaeg(12, 10); ja pärast int minutidPaevaAlgusest=k1;
annaabi.ee 
